Kanada (5)

RAHVASTIK
1996. aastal elas riigis 29250000 inimest ehk umbes 0,5% kogu maakera rahvastikust. Rahvastiku juurdekasv pole viimasel ajal märgatavalt suurenenud ega ka vähenenud. Kõige suurem oli briti päritolu rahva osakaal (40%), järgnesid 27%-ga prantsuse, 20%-ga muudest Euroopa riikidest pärit rahvad , 1,5% oli indiaanlasi ja eskimoid ning ülejäänud 11,5% elanikkonnast moodustasid mujalt, peamiselt siiski Aasiast pärit rahvad.
Eestlasi ning eestlaste järeltulijaid elab Kanadas umbes 25000. Esimesed Eestist väljarändajad jõudsid Kanadasse 20. sajandi algul.
Hoolimata sellest, et riigis elab koos väga palju erinevatest rahvustest inimesi räägitakse siiski peamiselt kahte keelt. Inglise keele osatähtsus on 67%, prantsuse keelel aga 26% ning kõigest 7% moodustavad muud keeled.
Kõige levinumaks usuks oli riigis katoliiklus (45%), 12%-ga järgnesid kongregatsionalistid, 8%-ga õigeusklikud ning ülejäänud 35% moodustasid muude usulahkude pooldajad.
Vanuseline koostis ei ole viimasel ajal eriti muutunud. 1996. aastal oli kuni 14 aastaste osatähtsus rahvastikus 21%, 15-64 aastasi oli 67% ning vanemad kui 65 aastased moodustasid 12% rahvastikust.
Sugulise koostise kohta võib öelda niipalju, et iga 100 naise kohta on riigis 97 meest. Asustustihedus Kanadas on üldse maailma üks hõredamaid - kõigest 2,9 inimest km²-l. Linnarahvastiku osakaal oli 1996. aastal 76,6% ja rahvarohkeimad linnad olid Toronto (423757), Montreal (3326510), Vancouver (1831665) ja Ottawa-Hulli linnastu oma 1056000 elanikuga. Torontos, Vancouveris ja Montrealis ehk riigi kolmes suurimas linnas elab kokku koguni 31% kogu Kanada rahvastikust. Linnarahvastiku osakaal on naaberriikidega võrreldes suurem ja tunduvalt kõrgem ka maailma keskmisest.
 
Rahvastik
Piirkond
Rahvaarv
Pindala
Asustustihedus
Linnarahvastiku osakaal
Kanada
29250000
9970610
2,9 in/km²
76,6%
Mehhiko
85700000
1970000
43 in/km²
72,6%
USA
254000000
9363000
27 in/km²
74%
Põhja-Ameerika
283250000
19333610
40 in/km²
74%
Terve maailm
~6000000000
135791000
13 in/km²
43%
MAJANDUS JA KANADA ÜLDINE ARENGUTASE
Kanada on väga kõrgelt arenenud riik (kuulub niinimetatud “Põhja” riikide hulka), mida ilmekalt tõestab see, et RKP ehk sissetulek ühe inimese kohta oli 1996. aastal koguni 22333$. Riigi kõrget arengutaset näitab ka see, et põllumajandus andis kõigest 2%, tööstus 26%, teenindus aga koguni 72% RKP-st. Hea näitaja on seegi, et inflatsiooni tase on riigis kõigest 1,6%. Tööpuudus on arenenud riigi kohta aga üpris suur, koguni 9,7%. Võrreldes teiste riikide ja maailmaga on Kanada majandus väga eesrindlik.
9% riigi territooriumist on harimiskõlblik maa, aasad ja karjamaad moodustavad 3%, metsad ja metsamaad 45% ning 43% maad kasutatakse muudel eesmärkidel.
Koguni 70% Kanada tööstuskaupadest toodetakse St. Lawrence'i jõe äärses piirkonnas.
Suurim majandussektor on teenindus, mis annab
tööd peaaegu kolmele neljandikule kanadalasele.
Arenenud riikide hulgas ebatraditsionaalselt on
tähtsuselt teisele kohal kaevandus - ja
naftatööstused. Kanada on üks vähestest arenenud riikidest, kes
on energiaeksportija, omades maailma suuruselt
teisi naftareserve.
Väga arenenud tööstusharudeks on masinaehitus ja keemiatööstus, kuid eripäraks on see, et need põhinevad peamiselt USA kapitalil ja on seetõttu lõunanaabrist suuresti sõltuvad.
Teenindusega tegeleb 75%, tööstusega 14%, põllumajandusega 4%, ehitustöödega 3% ning muude töödega 4% kogu elanikkonnast.
Hoolimata sellest, et põllumajandusega tegeleb vaid 4% rahvastikust, on Kanada nisu, odra , maisi, kaera ja rukki tootmiselt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. Tähtsad põllumajandussaadused on veel lina, suhkrupeet , herned, õunad, tubakas , piimasaadused ning humal . Oluline roll põllumajanduses on ka loomakasvatusel, mis on peamiselt koondunud preeriaaladele. Kõige enam kasvatakse veiseid, sigu ja lambaid . Väga tähtis osa on ka kalapüügil. Aastas püütakse umbes 1,5 miljonit tonni kala, millest 75% läheb ekspordiks.
1996. aastal oli Kanada eksport 185 miljardit dollarit ja peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuu, nafta , gaas , alumiinium ja masinad ning nende osad. Nende toodete suurimad eksportijad olid: USA, Jaapan, Suurbritannia , Saksamaa, Lõuna-Korea, Holland ja Hiina. Import oli samal aastal aga 166,7 miljardit dollarit ning tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid , arvutid , telekommunikatsioonivahendid ja ka igasugused mootorid. Suurimateks kaubanduspartneriteks olid USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Mehhiko, Taiwan ja Lõuna-Korea.
Eksport moodustab kolmandiku SKP-st, suurim
kaubanduspartner on USA, moodustades ekspordist
85%. Kanada on USA suurim välismaine
energiatarnija, tarnides USA-sse naftat, gaasi, uraaniumi ja elektrienergiat
HARIDUS
Haridustase on riigis küllaltki kõrge. 15 aastastest ja vanematest oskab lugeda ja kirjutada koguni 99%. Praeguseks on muudetud kohustuslikuks ka 8-10 klassiline põhikool. Koolikorraldus erineb provintside piireski. Ingliskeelsetel aladel on levinud 6 või 8-klassilised algkoolid, millele järgneb 6 või 4-klassiline keskkool, prantsuskeelsetel aladel aga 7-klassiline algkool ning 4 kuni 5-klassiline keskkool.
Põhikooliharidus on kõigile tasuta, peale seda on aga võimalik minna ka tasulistesse erakoolidesse. Keskkooli vanem aste jaguneb üldhariduslikuks ja kutsehariduslikuks. Kõrgharidust on võimalik omandada nii ülikoolides või siis kolledzites. Vanimaks ülikooliks on New Bruinswicki ülikool, praegu on tähtsaimateks aga Quebeci, Toronto ja Montreali ülikoolid.
Kanada pakub välisüliõpilastele palju ja mitmekesiseid õppimisvõimalusi ning kakskeelse maana võimalust omandada kõrgharidus kas inglise või prantsuse keeles. Kanadalaste jaoks on kõrgetasemeline haridus väga tähtis. Kanada kulutab haridusele aastas ühe inimese kohta rohkem kui ükski teine riik maailmas. Viimased seitse aastat on Kanada olnud ÜRO andmetel elamiseks parim riik maailmas. Igal aastal viiakse ÜRO poolt 174 riigis läbi ulatuslikud uuringud, kus vaatluse all on üle 200 erineva näitaja: 174 riigist on aastaid olnud esikohal Kanada. Kanada puhul võib esile tuua näiteks hariduse kättesaadavuse, kõrge eluea ja kõige kõrgema rahvusliku koguprodukti (19,170 USD per capita ). Samuti on Kanada kõrghariduse hind tunduvalt madalam kui paljudes teistes riikides. 1999. aasta andmetel oli näiteks ühe õppeaasta õppemaks ja elamiskulu Kanadas keskmiselt 15,200 CAD, Suurbritannias 27,400 CAD, USA avalikes ülikoolides 22,600 CAD ja eraülikoolides 32,100 CAD ning Prantsusmaal avalikes ülikoolides 15,550 CAD.
Haridustase ja eluolud
Piirkond
Keskmine eluiga
Sünde 1000 inimese kohta
Kirjaoskus
RKP
Kanada
79,07
15
97%
22333$
Mehhiko
70
29
84%
1990$
USA
75
17
99%
25850$
Põhja-Ameerika
77,1
16
98.5%
25487$
Terve maailm
67
23,3
 
3760$
Haridustaseme võrdlus teiste naaberriikidega ja terve maailmaga
Kanada kuulub sellistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse :
Rahvaste Ühendus
Põhja –Atlandi Lepingu Organisatsioon ( NATO )
G8 liige
TÖÖSTUS
Kanada tööstuses on liidri kontrolli all suurem osa turust. Selline juhtiv positsioon tuleneb mitmesugustest eelistest: juurdepääs looduslikele ressurssidele, majanduse mastaape arvestava turu suurus või tehnoloogilistest võmalustest tulenevad eelised
Tööstuse võimalused toetuvad loodusressursside kättesaadavusele ja kasutusvõimalustele. Kaevandavad ja töötlevad tööstusharud, näiteks õlitööstus, metalli-ja puidutöötlemine, vajavad selleks tegevuseks olulise varustuse tootmist. Enamus ressurssidele baseeruvast ja arenenud tööstusest vajab ka laialdaselt tuntud ja arenenud tehnoloogiat. Nende vajadused ei ole otseselt innovatsioonidega seotud, pigem on nad huvitatud kapitalimahutustest ja resursside kvaliteedist. Innovatsioonid tulevad firmadest, mis ei ole otseselt tegevad ressursside sektoris. Need kui varustajad on sageli paljude innovatsioonide autoriks . Selle sektori tööstusettevõtted omavad usaldust pigem ressursilistesse võimalustesse, kui innovaatilistesse, ning jätavad viimatimainitu nende maade tegevusalaks, kus loodusressursse nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt napib. Kanada tööstus võtab ssejärel endale tarviliku sealt üle.
Kanada tööstus ekspordib kolmandiku toodetest, kolmandiku tarbitavast kaubast moodustab import. Välismaiste firmade osalus tööstuses on väga suur, 1981.a oli 51 protsenti tööstustoodangust valminud koostöös välismaiste firmadega . Teisest küljest investeerib Kanada tööstus massiliselt välismaale.
Kanada innovatsiooniprotsess muutub üha enam rahvusvaheliseks. USA multinatsionaalid toovad oma tehnoloogia Kanadasse.
Majanduse avatus soodustab tehnoloogia liikumist USA-st Kanadasse. Kanadal on väikesed sõjalised kulutused.
Militaartööstus võib olla oluliseks teadustöö allikaks. Kanada valitsuse kulutused militaarvallas on ühed madalaimad OECD maades.
Olgugi, et Kanada tööstuses toimib peamiselt tehnoloogiajärgimise skeem, on vähesed tegevad ka kõrgtehnoloogia esiridades. Kõrgtehnoloogiasektors on juhtival kohal telekommunikatsioonitoodete tööstus
Samuti on Kanada telekommunikatsioonitööstusele omane tihe koostöö rahvusvahelise majandusega, 60% toodangust ekporditakse. Seetõttu teleb palju tähelepanu pöörata välismaisele turule, eelkõige USA omale. Lisaks on 70% Kanada turust imporditavate toodete käes ja umbes pool telekommunikatsioonitööstuse seadmestikust on valmistatud Ühendriikides.
Lennunduselektroonikas, mis hõlmab komunikatsiooni-ja radarisüsteeme, on Kanada tootmine väga tihedalt seotud Ameerika teisikfirmaga. Need kompaniid hõlmavad peamise osa Põhja-Ameerika turust ja ekpordivad 90% toodangust. Kõrged impordinäitajad pole tingitud siiski turu nõrkusest vaid on sihilik strateegia.
Kanada ainus suur multinatsionaalne firma on Northern Telecom.
Nagu kõik tööstusmaad, impordib ka Kanada ohtralt tehnoloogiat. Avatud majanduses toetab tööstuse majanduslik kasv pidevat tehnoloogiaimporti. Veerand Kanada innovatsioodest on põhjustatud välismaisest tehnoloogiast, mis loob ideid ja vöimalusi peamisteka innovatsioonideks.
Kanada impordib tehnoloogiat nelja peamise kanali kaudu:
1.Masinate import
Kanada tööstuses on peamiselt vajalikud loodusressursside töötlemise masinad näiteks metsaraieks või kaevandamiseks. Peamistes tööstussektorites impordib kaks kolmandikku firmadest poole tarvilikest masinatest, aeronautika- ja farmakoloogiatööstuses on pea-aegu kogu varustus võõramaine. Enamus on pärit USA-st ja Euroopast. Kanada turg on rahvuvahelistele tootjatele vägagi tähtis, paljudel neist on müügi- ja teeninduspunktid peamistes Kanada linnades.
2.Haritud tööjõud
Üksikisikuil on tehnoloogia liikumises oluline osa; läbi koolituse või siis haritud tööjõu immigratsiooni. Aastatel 1984-1986 on Kanadas tööloa saanuid 26421. Eriti tugev tööjõu vool on statistika andmeil USA-st.
3.Teenused
Tehnoloogia liikumine toimib samuti läbi teenuste; litsentsid, patendid, inseneriteenused ja lepingulise uurimustööd. Sellist tüüpi tehnoloogialiikumine timub peamiselt suurettevõtte ja tema Kanada tütarfirma vahel.
4.Välismaised uurimiskeskused
Kanada firmad impordivad tehnoloogiat rajatavate uurimiskeskuste tarvis.
Välismaised firmad on olulised tehnoloogia sissetoojad Kanadasse Välismaised multinatsionaalsed firmad toovad Kanadasse kvalifitseeritud tööjõu. Samas toovad nad kaasa ka oma kodumaalt pärineva varustuse ja tehnoloogia.
Teistes tööstusharudes on Kanada firmad näidanud oma võimekust võõramaist tehnoloogiat omandades kohandada see oma tootmise tarbeks vastavalt kohalikule nõudmisele. Kohandamisprotsess peab tegema võimalikuks tootmise kohalike tööjõuga ning kohaliku toormarejali ja varustuse kasutamise. Kanada arvutitööstuses domineerib USA firmadelt ülevõetud tehnoloogia koos väikeste uuendustega .
Kanada kaubandusbilanss oli jaanuaris 4.9 miljardit Kanada dollarit. Märtsiks prognoositakse bilansi 4.5 miljardilist ülejääki, mis näitab Kanada majanduse ja dollari nõrgenemist.
Analüütikute hinnangul püsib töötuse määr samal tasemel kui märtsis ning see ei avalda mõju Kanada dollarile. Kui aga töötuse määr suureneb siis valuuta nõrgeneb ja vastupidi.
Kanada innovatsioonipoliitika
Kanada võib julgelt paigutada maailma innovaatiliste riikide hulka. T&A osakaalult SKP-st on riik võrreldav Euroopa Liidu keskmisega, teadus- ja tehnikapublikatsioonide poolest on Kanada EL-i keskmisest veidi üle, samas jääb pisut alla patenteerimisaktiivsuselt. Kanada eeliseks on avatud majandus ning kõrge haridustasemega elanikkond, kes on ühtlasi aktiivne info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutaja. G7 riikidest on Kanadas madalaimad tööjõukulud ning ettevõtte loomisega seonduvad kulud. Ülikoolide ja erasektori koostöö on küllalt aktiivne, ent selles esineb siiski lünki (ebapiisav rahastamine, koordineerimisraskused), mistõttu kõiki kommertsialiseerimisvõimalusi ei realiseerita. Kanada on üks maailma juhtivaid riike riskikapitalivahendite kättesaadavuse poolest, seda nii ettevõtte varases kui hilises staadiumis. Samal ajal kui üritatakse piirata välisotseinvesteeringute mahtu, kehtivad Kanadas atraktiivsed maksustiimulid teadus- ja arendustegevusele.
Vaatamata edukusele, on Kanada näitajad erasektori T&A investeeringute osas OECD riikide seas ühed madalaimatest. Innovatsioonisüsteemile on ohuks “ajude väljavool” tehniliste ametite suhteliselt madala tasustatuse tõttu. Samuti jääb Kanada turg väikesest rahvaarvust tingituna kõrgtehnoloogilistele toodetele kitsaks , ettevõtjaid heidutab ka suhteliselt bürokraatlik süsteem. Üks olulisematest Kanada poliitikaeesmärkidest on suurendada investeeringuid ja sihipärast pühendumist innovatsioonile, võimaldades rohkem vahendeid T&A-ks, tugevdades teaduse ja tehnoloogia oskusbaasi, suurendades riskikapitalivahendite arvu, reformides maksusüsteemi. Kanada innovatsioonistrateegia tähtsaim element on T&A kommertsialiseerimine, mille soodustamiseks tugevdatakse ülikoolide T&A infrastruktuuri ning teaduse ja ettevõtluse vahelisi sidemeid ning tegeletakse tehnoloogiasiirde stimuleerimisega. Kanada valitsuse 2002. aasta riikliku innovatsioonistrateegia seadis eesmärgiks viia Kanada aastaks 2010 T&A edukuselt viie juhtiva riigi sekka.
TORONTO
MONTREAL
Näitajad
2008
1995
2005
2015
2025
Populatisioon
Aastakeskmine populatsioon (tuhandetes)
33,213
29,691
32,386
35,100
37,559
Kasvu protsent
0.8
12
0,8
0,8
0,6
Sündimus
Sünde naise kohta
1,6
1,7
1,6
1,6
1,6
Umbkaudne sündimuse hinnang
10
13
10
10
10
Sünde (tuhandetes)
342
378
337
361
366
Suremus
Keskmine eluiga
81
78
81
82
83
Imiku suremus(tuhande sünni kohta)
5
6
5
5
4
Alla viieaastaste suremus(tuhande sünni kohta)
6
7
6
5
5
Umbkaudne hinnang suremusele
8
7
7
8
10
Surmajuhtumeid(tuhandetes)
253
211
233
296
362
Migratsioon
Migratsiooni tase(1,000 elaniku kohta,protsentides)
6
6
5
6
6
Migrantide arv(tuhandetes)
187
184
156
199
214
Demograafilised näitajad
Energiamajandus
Kanadalased kasutavad rohkem kui peaaegu mõni teine riik maailmas.
Resurssidel põhinev majandus on sõltuv tööstustest, mis kasutavad suurel hulgal enerigat, nagu seda on kaevandamine, rafineerimine, metallurgia , puidu- ja metsatööstus ja naftatootmine. Energiat kasutatakse ka transpordil suurtel vahemaadel.
Kõige tulemusel on energia tarbimine inimese kohta riigis 18 % kõrgem kui Ameerika Ühendriikides ja enam kui kaks korda kõrgem kui Euroopas ja Jaapanis .
Suur osa energiast (56%) toodetakse hüdroelektrijaamades ja 13 % tuumajaamades.
Kuigi selleks ,et hoida Kanadat üleval, kulub palju energiaallikaid, toodavad kandalased palju vähem keskkonda saastavat süsinikku kui teised tööstusriigid, tootjad.
Siiski seisab Kanada silmitsi probleemidega, sest energiatootmine suureneb üha, vastavalt laienevale populatsioonile.
Eneriga eksport Kanadas on suurenenud rohkem kui kõigi teiste eksporditavate toodete, allikate tase. Sellega on kaasnenud suured hinnatõusud energiale.
Nafta ,maagaas, kivisüsi on peamised energiavarud . Toodetakse tuumaenerigat, termoenergiat, hõdroenergiat, bioenergiat, tuuleenergiat ja geotermilist energiat.
Nafta ja maagaas on peamised eksporditavad energiavarad .
Samas moodustavad nafta ja maagaas aga ka ¾ imporditavatest energiavarudest.
Kanada imporditavad energiavarud moodustavad aga vähem kui poole Kanada enda eksporditavatest energiavarudest. Selle tõttu ka kõrged hinnad.
Transport
Kanada on kõrgelt arenenud riik, kell majandus toetub suuresti toorainete eksportimisele välismaale. Selle tõttu on Kanadas moodustunud ja arenenud väga hea transpordisüsteem. Selles süsteemis on enam kui 1,4 miljonit km. teid, 10 suuremat rahvusvahelist lennujaama , 300 väiksemat lennujaama, 72,093 km funktsionaalset raudteed ning enam kui 300 suuremat ja väiksemat sadamat , mis kindlustavad pääsu Vaiksele ookeanile, Atlandi ja Arktika ookeanidele ja samamoodi ka Suurele Järvistule Kanadas ja St. LAwrenci mereteele.
Väga oluline on sisevete transport ,kuna teatavasti on Kandas palju suuri ja väiksemaid jõgesid ja järvi, mille kaudu käib aktviine riigisisene transport.
Kanada jälgib ja reguleerib oma transpordisüsteemi eriti riigi sisepiirides ja see süsteem on valituse kontrolli all.
2006. aastal registreeriti 19,499,843 sõidukit Kanadas.
Kogupikkuses on Kanadas teed 1,042,300, millest 415,600 on sillutatud (sealhulgas 17,000 km ekspressteed) ja
626,700 sillutamata.
Lennutransport moodustab 9% kogu Kanada kohalikust transpordist.
Suurim lennufirma on Air Canada .
Suurimad lennuväljad asukoha järgi, reisijate arv ja aastane reisijate juurdekasv.
Kanadas on kogupikkuses 72,131 km raudteed, millest 31 km on elektriraudtee. Linnadesisene raudteeliiklus on hääbunud ,kuid linnadevaheline raudteeliiklus on praegu veel üsna aktiivne.
Aktiivseim sadam Kanadas on Vancouveri sadam.
Sisemaa veeteed moodustavad 3000 km, sealjuures kaasates St. Lawrenci meretee . See meretee oli kunagi üks suuremaid ja tähtsamaid veekanaleid riigi sisekaubanduses.
VANCOUVERI SADAM KANADAS
Torutranspordi võrgustik on Kanadas laialdane, kasutatakse elektirenergia transportimiseks, maagaasi transportimiseks, vedelgaaside, nafta transportimiseks.
Kanadas on 23,564 km torustikku nafta transportimiseks ja 74,980 km gaaside transportimiseks.
Torustiku paiknemine Kanadas kaardil.