Kanada põllumajandus (0)

Kanada põllumajandus Ketri Nõlvak
11R, 2015

Looduslikud eeldused

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi. Selle rannikut ümbritsevad: läänest Vaikne ookean, põhjast Põhja-Jäämeri ja idast Atlandi ookean. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas (7% kogu maailma maapinnast ). Samuti on ta ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km). Kanada keskmine populatsioon on 3 inimest ruutkilomeetri peale. Arvestades riigi suurust on keskmine väike, sest riigi lähis- ja arktilistel aladel on äärmiselt raske elada nii loomadel kui ka taimedel. Suurem osa Kanada populatsioonist on kogunenud lõunapoolse USA piiri äärde, sest seal on võrreldes teiste kohtadega riigis parem kliima ning arvesse tuleb võtta ka erinevad ajaloolised faktorid (näiteks inglaste poolt asustatud linnad sajandeid tagasi). Kanadal on oma riigiterritooriumil kokku kõige rohkem veekogusid maailmas ning Kanada kõige pikemad jõed on Mackenzie (4200 km) ja St. Lawrence (2600 km) .
Joonis 1 Kanada kaart

Pinnamood

Joonis 2 Kanada kaart
Kanada on geograafiliselt äärmiselt mitmekesine ning seega saab riigi jagada mitmeks erinevaks suureks piirkonnaks :

Kordiljeerid, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini. Mägine ala, leidub metallimaake.

Suure järvistu ja St. Lawrence’i jõe äärne madalik, kus valitseb hea kliima ning sellepärast on ka sealsed maad üles haritud ja sinna koondunud suurem osa rahvastikust.

Mägised Atlandi ranniku provintsid ning riigi idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku .

Hudsoni lahe äärne ala on ulatuslik madalala, mis on äärmiselt vesine ning soostunud. Tänu sellele on see üks vähestest kohtadest maailmas, kus on nii palju turvast . Igikelts katab suurema osa antud ala.

Hudsoni lahest läände jääv Suur tasandik, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas. Seal on preeriad ehk Põhja-Ameerika parasvöötme rohtlad, mille mullad on väga viljakad.

Hudsoni lahest kagusse jääv Laurentia kiltmaa Labradori poolsaarel. Suur tasane ala, rohkelt metallimaake.

Kanada arktika saarestik . Kaetud igijää ja liustikega, kohati äärmiselt künklik, kohati meenutab jäätunud kõrbe. Tühi, vähese elustikuga.
Joonis 3 Kanada pinnamood
Arktiline ja lähisarktiline märgistusega maa-alad (joonisel 3 kollase ja rohelisega) võtavad enda alla 40 kuni 45 protsenti Kanada riigipinnast. Lähisarktiline maa-ala algab sealt, kus puud ei saa enam elada. Selline ülemineku tsoon on 30 kuni 150 kilomeetrit lai. Põllumajandusega tegelemine on nendel aladel raskendatud. Nendel aladel esineb ka tundra ja igikeltsa pärast pinnamoe künklikkust mida kutsutakse vahel selle väljanägemise pärast ka kilpkonna kilbi mustriks.
Kanada idapoolne äär Labradori poolsaarelt Baffin saareni ja sealt Ellesmere saareni on mägine (jäised mäed) mis võivad olla kuni 1,5 kilomeetrit kõrged. Rannikutel esinevad ka fjordid ehk lõhangud (pikad ja kitsad liustikutekkelised merelahed või väinad ). Liustikud katavad umbes 5 protsenti Kanada arktilise maa-ala pinnast.

Põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad

Joonis 4 Kanada maa-ala kooslus
Joonisel 4, on näha Kanada maa-ala kooslust ehk see näitab kui suur osa antud maa-alast on kaetud näiteks metsadega või tundraga. Jooniselt saame järeldada, et põllumajanduseks sobilikud alad on: metsad (45%), põllumaad (6%), märgaladelt (12%) saab turvast ning tundrates (23%) saab kasvatada selles kliimas elada suutvaid loomi.

Kliima

Kanadal on kolm põhilist kliimavöödet: parasvööde, lähispolaarne ja polaarne .
Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis –15 kraadi, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev. Näiteks kui Vaikse ookeani rannikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1 kuni 4 kraadi, siis riigi põhjaosas isegi –30 kuni –35 kraadi. Juulis on temperatuuride erinevus väiksem. Kui riigi keskmine on 10 kuni 15 kraadi, siis lõunaosas ulatub keskmine temperatuur +20 kraadi ning põhjaosas 3 kuni 5 kraadi. Riigi põhjaosas ületab keskmine temperatuur nulli vaid paaril kuul aastas.
Ka sademed jaotuvad väga ebaühtlaselt. Kui kõige niiskemal alal - Vaikse ookeani rannikul sajab 2400- 2700 mm ning Atlandi rannikul 1000-1400 mm aastas. Riigi põhjaosas on sademete hulk alla 400 mm aastas.
Kanadal on mitmeksesine kliima. Enim põhjapoolseim riigi osal on polaarne kliima ja seega võib seal lumi olla suurema osa aastast.
Merepiirita maismaa-aladel on mandriline kliima ning tavaliselt soojad ja kuivad suved . Väljaarvatud lõunapoolne Ontario (Joonis 1), sest seal on kuumad suved ja niiske mandriline kliima.
Kaheksast suurematest linnadest Ottawas, Montrealis ja Torontos on riigi kõige soojemad suved. Winnipegis on kõige külmemad talved . Vancouveril on ookeaniline kliima ning suved on soojad ja talved on võrreldes ülejäänud suurlinnadega kõie pehmemad.
Riigi keskel ja põhjapoolsematel aladel on lähis- ja arktiline kliima, suurem osa nendest kuivad. Need alad ei ole tiheda populatsiooniga, sest temperatuurid võivad olla kergesti alla kahekümne kraadi ning seal on väga lühike suveaeg.
Tsüklolised tormid läänest mägede tagant segunevad arktilise, Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika interjööriga, mis põhjustavad suurema osa Kanada vihmast ja läänes lume.
Produktiivne põllumajandus oleneb viljadest, mis valmivad varakult. Paljudes troopilises ja lähistroopilise kliimaga aladel on võimalik saada kaks saaki aastas, Kanadas ainult üks ning umbes maist kuni septembrini. Keskmine vegetatsiooni periood on 100-120 päeva.

Mullad

Kanada mullad on kas leetunud või happelised . Tavaliselt läänes on leetunud mullad ja idas happelised. Happelisi muldasi saab lubjata, et muuta nende happelisust, kuid selline tegevus on väga kallis ja seda peaks tegema iga aasta. Ida Kanadas on suurem risk üleujutusteks sest, seal on rohkem veekogusid, kuid halvad äravoolu kanalid, ning seega vähendades õleujutustega mulla viljakust.

Maaparandustööd

Maavarade kaevandamiseks on tehtud mitu alternatsiooni, et teha kaevandamis protsess ja maavarade transport kiiremaks ja lihtsamaks.
Paljudes provintsides plaanitakse või on juba tehtud maa kuivendamist , et saada rohkem maad põllumajanduseks.

Majanduslikud eeldused

Metsad on Kanada üks väärtuslikum kapital . Ligi 45% (Joonis 4) riigi territooriumist on erinevate puuliikidega kaetud, tüüpilisemad on: kuused, paplid ja männid. Samuti olles maailma pikima rannajoonega riik on kalastus loogiline samm majandusliku rikkuse teekonnal. Kanada on 2015 aasta tabelis maailma kontekstis viieteistkümnes riigi rikkuse poolest.
Fosiilkütused on üks uuemaid ressursse Kanadas, naftat ja gaasi on ammendatud lääne Kanadas 1900ndate keskpaigast. Kuigi Kanadal oli toornaftat vähe, uued tehnoloogiad ja ammendamispaigad on leitud ning teinud Kanada ühe rikkama riigi naftareservide poolest. Samuti on Kanadal ka veel suurtes kogustes naturaalset gaasi ja kivisütt.
Riik on ka väga rikas erinevate mineraalide poolest. Suurtes kogustes on: rauda, niklit, tsinki , vaske, kulda, pliid, molübdeeni ning uraaniumit. Suur kogus teemanteid on lähiajal formeerunud arktikas , mis teeb Kanada maailma üheks suuremaks teemanti tootjaks.
Keskmiselt iga kaheksas inimene Kanadas töötab põllumajandusega seotud aladel. See näitab kui suur tähtsus on põllumajandussektoril riigis.
Valitsuse toetus põllumajandussektori suunas on 2011 – 12 aasta andmetel suurenenud 7,5 miljardit dollarit võrreldes 2010 – 11 aastaga. Valitsus kulutab 36% oma eelarvest põllumajandussektorile, mis teeb selle üheks tähtsamaks sektoriks riigis.
Valitsuse toetus sektorile kõigub üle provintside – kõik oleneb kliimast kus provintsid asuvad ning mida kasvatada suudavad. Näiteks British Columbia , Alberta ja Saskatchewani provintsid (Joonis 1) saavad riigilt rohkem toetust, sest nende alad on viljakamad võrreldes näiteks Yukoni ja Nunavuti territooriumitega, sest seal on suurem osa pinnasest kaetud igikeltsa ja – jääga.
Kuna Kanadal on suures koguses jõgesid, siis on äratasunud arendada riigis hüdroelektrienergia kasutust ja tehnoloogiat.

Põllumajandus

Põhilised põllukultuurid soojemates kohtades on: nisu, suhkrupeet , lina, mais, kaer ja rukis . Jahedamates ainult mõned neist.
Lähiaastatel on Kanada farmerid hakanud kasvatama ka riisi tulenevalt Aasia maade inimeste populatsiooni kasvamisest.
Puu- ja köögivilju kasvatatakse põhiliselt Nova Scotias, edela Ontarios, edela British Columbias, New Brunswickis ja Quebecis. (Joonis 1). Põhilised produktid on: õunad , pirnid , ploomid, aprikoosid, visikud, kirsid , maasikad , vaarikad ja pamplid.
Sarapuid ja viinamarjapuid kasvatatakse ida Kanadas ja British Columbias.
Manitobas kasvatatakse tatart, mille jahu eksporditakse põhiliselt Jaapanisse .
Veiseid ja lambaid kasvatatakse enamasti British Columbia orgudes ja tasandikel. Lääne Ontarios kasvatatakse peale veiste ka sigu . On olemas ka suuremaid piimatoodete piirkondi Nova Scotias, lõuna New Burnswickis, St. Lawrence’i orus ning kirde Ontarios.
Kanada piimatoodete tööstus on põllumajandussektori kolmas kõige suurem tööstus.

Põllumajandustooted

Kanada varustab ennast ise endatoodetud vahtrasiirupiga ja sellega sarnaste toodetega, erinevate piimatoodete ja teraviljadega ja muidugi mereandidega.
Riik ekspordib enamasti teravilju ning õliseemneid, enim sojaube ja linaseemneid. Veel ka Vaikse ookeani äärsetele riikidele loomasööta veistele, lammastele ja hobustele. Ning muidugi toormaterjale – puitu, mineraale , toitu( veised , teraviljad ), naftat ja gaasi.
2010. aasta seisuga oli Kanada maailmas kaheteistkümnes suurim importija. Ta impordib elektrit, toornaftat, klaasi, siidi, puuvilla , kemikaale, masinaid ja seadmeid, sõidukeid ja varuosasid, plastikut, puuvilju, köögivilju ja erilised tooted - näiteks suhkur.
Kanada on üks maailma suurematest põllumajandustoodete eksportija – esikohal teraviljad, kaunviljad ning õliseemnete. Samuti on ta neljas maailmasuurim mereandide eksportija ning maailmas kolmas sealiha eksportija. 80% vahtrasiirupit tuleb Kanadast ning riik on ka tuntud kulla, toornafta ja teiste petrooleumi toodete eksportija.

Keskonnaprobleemid

Nagu paljudes riikides, on ka Kanadas probleemis õhu saastatus linnastatud aladel. Õhu saastatus on ka üks faktor happevihmade , mis kahjustavad metsi ja mõjutavad järvede elukooslust, tekkimisel.
Tähtis aspekt on ka metsade raiumine. Kuigi seda tehakse, arvestades metsade kogust, vähe (alla 0,9% aastas), siis ikkagi toob see kaasa paljusid keskkonnaprobleeme alates õhu saastamisest ning lõpetades parasiitide kasvamisega. Samuti on leitud ka seos sellega, et metsade maharaiumisega on inimestel suurem võimalus kokkupuutuda erinevate keemiatehaste toksiliste jääkidega(põhineb ühel kogukonnast Kanadas – The Aamjiwnaang First Nation ). American journal Environmental Health Perspectives on dokumenteerinud, et normaalne suhe 50/50 poisslaste ja tüdrukute sündimises on muutunud 1999 ja 2003 aastate vahel seal kogukonnas 33% poisid ja 67% tüdrukud. Arvatakse, et selline ebanormaalne trend on tulnud kahjulikest mõjudest lastega ja rasestunud emadele. Need kahjulikud mõjud tulenevad lähedalasuvatest keemiatehaste heitevetest. See on esimene kogukond maailmas, millel on sündimus kaks tüdrukut iga poisi kohta.
Ookeaniveed on hakanud üha enam saastuma tööstuse, kaevandamise, raidumise ja põllumajanduse tegevustest.
Ülemaailme kliimasoojenemine ja polaaralade soojenemine hakkab tõenäoliselt mõjutama Kanada keskkonda. Näiteks võivad riigist kaduda jääkarud ja olulised veeteed.