Muhu saar (0)

Muhu saar

2002

ASUKOHT

Muhu saar asub Läänemeres Eesti läänerannikul. Saare pindala on ligi 200 km2. Sinna mahuks ära terve Tallinn. Ta on Eesti 1500 saare seas suuruselt kolmas. Mandrist lahutab muhulasi 8 km laiune Suur väin ning Eesti suurimast saarest Saaremaast 3 km laiune Väike väin. Põhja poole jääb Väinameri ja Hiiumaa , aga meritsi lõuna poole liikudes jõuame Riia lahte . Saart ümbritsevad väikesed laiud : Papilaid, Kesselaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid ja Kõinastu laid. Muhu rannajoone pikkus on 108 km. Saare ulatus põhjast lõunasse on umbes 17 km ning läänest itta ligi 20 km. Linnulennult meenutab saar veidi rombi, mis on loode-kagusuunaliselt välja venitatud.
Muhu saarel elab praegu umbes 2200 inimest, mida on suhteliselt vähe. Võrdluseks, kunagi oli see arv kolmekordne ning Muhuga samas suurusjärgus oleval Maltal elab 346 000 inimest.
Muhu saare ajalugu on 8000 aasta vanune- just siis hakkas veest paistma saare kõige kõrgem punkt Sepamägi, kus praegu asub surnuaed. Nõmmküla ja Üügu moodustasid hiljem omaette saared.
Jääajal oli Muhu kohal kuni 2 km paksune jääkilp. Jääajast annavad tunnistust suured rändrahnud, mille jää murdis Soome ja Rootsi graniitpõhja küljest lahti ja mis jää liikumise ja sulamise tagajärjel rändasid Eestisse.
Pinnaehituselt kujutab Muhu saar endast paealuspõhjalist madalikku, kus nii absoluutsed kui ka suhtelised kõrgused on väikesed (vahemikus 0-20m). Maapind kerkib Muhus jätkuvalt. Muhu saar võtab pisitasa merelt maad juurde ja muudkui kasvab suuremaks . Maapind ise on kivine - õhukese mullakihi all on paekivi , mis on tekkinud sadade miljonite aastate eest karploomade kodadest ja mereloomade luustikest. Üldiselt on saare põhjaosa kõrgem
Muhus ei ole suuri jõgesid ja järvi. Siseveekogudeks on Soonda jõgi, Lõetsa jõgi. Neid on süvendatud ja õgvendatud inimeste poolt. Võiküla ja Rässa vahel asub järvik, saare keskel on kuivendatud soo.

MUHU VALD

Vapp
Sinisel hõbedaste laineliste külgedega kilbil on hõbedane punasega ornamenteeritud nn. muhu mänd - pügalristi rahvuslik erikuju .
Lipp
Valla lipuks on ristkülikukujuline vapilipp.  Pikkuse ja laiuse suhe on 7:9

AJALUGU

Muhu saar hakkas merest välja paistma umbes 8000 aastat tagasi. Esimeste inimeste kohta on esimesed tunnistused pärit umbes 5000 aastat tagasi elanud inimese matuse näol. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses leiti Pöitse küla lähedalt 2 inimese luustikku. Teise luustiku juures oli kivikirves , mis näitab, et surnud olid maetud siis, kui rauda veel ei kasutatud. Esimene metall , millest inimesed õppisid tööriistu valmistama, oli pronks. Muhust on leitud ka Eestis kõige vanem pronksese - odaots .
Muhus elas juba meie ajaarvamise alguses palju inimesi. Sellest annavad tunnistust rohked muinaskalmed. Üks selline kalme on ajalooteadlaste - arheoloogide poolt läbi uuritud. See asub Mäla külas Ussimättal ja seal võib tutvuda muinasaegse kalme ehitusega. Muinasajal rajati põhiliselt kolme erineva ehitusega matmispaiku: kivikalmeid, tarandkalmeid ja maa-aluseid kalmeid. Selliseid kalmeid leidub lisaks Mäla külale Kallaste, Raegma, Ridasi, Rootsivere, Tupenurme ja Viira külas.
Muhu vanimad külad, kus inimesed elavad juba 2000 aastat, on Kantsi, Päelda, Külasema. Sellest ajast on Muhus ka kive, mille pinnale on uuristatud väikesed augud. On ka selliseid kive, mida nimetatakse moaljakivideks, millele toodi ande ehk ohvreid ja mille juures käidi tõbesid arstimas.
Muistsetest matmispaikadest on leitud ehteid ja esemeid, mis surnuga hauda kaasa pandi. Tänu nendele esemetele saame me ühtteist teada ka selle kohta, kuidas inimesed nendel kaugetel aegadel elasid.

LOODUS

TAIMESTIK

Muhu saare taimkate on ala noorusele vaatamata küllaltki vahelduv ja liigirikas . Kõige iseloomulikemateks taimekooslusteks Muhus on loopealsed ja lookadastikud, mis võtavad enda alla viiendiku saare pindalast. Loopealsed on õhukese mullakihiga paepealsed alad, kus esineb nii tundrale, stepile kui ka kõrgmäestikule iseloomulikke taimi.
Saare suuremad kadastikud asuvad saare lääneosas Koguvast ja Igakülast põhja pool, saare edelaosas, Rässa ja Võiküla vahel ning piki kirderannikut Üügu pangast Püssina pangani. Külasema ümbruses paiknevad sarapikulood, saare lõuna- ja edelaosas leidub ulatuslikumaid rannaniite.
Muhus ei ole suuri metsi, metsad võtavad enda alla vaid 20% pindalast. Algselt kasvas mets ainult Piiril , kuhu see umbes 200 aastat tagasi istutati. Rohkem metsa on saare lääne-, lõuna- ja põhjaosas ning reeglina on tegemist loomännikutega, kuigi on ka sooviku- ja salumetsi .
Muhu vanimateks n. ö. pühadeks puudeks on Võlla külas asuv tamm ja Liival asuv Raagi mänd. Kui saarele sattus mõni hunt siis hundijahi ajal roniti selle männi otsa, et näha, kus hunt jookseb.
Muhus kasvavad paljud Eestis haruldased taimeliigid. Eriti rikas on saar käpaliste poolest: Eestimaa 36 orhidee liigist on siin kindlalt esindatud 26 liiki.
 

LOOMASTIK

Muhu metsadesse on viimase 50 aasta jooksul elama asunud põdrad ja metssead, kes paljunesid kiiresti ja tegid põldudel palju pahandust. Muhus on veel metskitsi, jäneseid, oravaid , põldhiiri, rebaseid ja teisi väiksemaid kiskjaid nagu kärp, nirk, tuhkur . Kümmekond aastat tagasi toodi saarele hirved , kes on siin hästi siginud ja kohanenud.
Lindudest pesitsevad siin vares, harakas , kuldnokk, musträstas, pasknäär, pääsuke, lagle , leevike, tihane , varblane, LÕOKE (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull , linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad , tiirud, pardid , luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades.
Saart ümbritsevas meres elavad ahven, räim, kilu , haug, tuulehaug , angerjas, säinas, latikas, tursk , luts, koha, vimb, siig , särg, lest, lõhe, forell jt. Haruldane liik on tuur, kelle püüdmine on keelatud. Siiski juhtus nii, et 1996. aasta maikuus jäi Seanina kalurite mõrda kinni 3 meetri pikkune tuur, millest valmistati mulaaž, mida võib näha Kuressaares Saaremaa Muuseumis .

MUHU MUISTENDEID

TONDIKIVI

Lehtmetsa ja Lõetsa küla vahel tee ääres on suur kaheks pooleks lõhenenud kivi. Rahvajuttude järgi põlenud seal reede öösiti imelik tuli ning ka vaimud tantsinud kivi peal. Ühel reedel tulnud üks külamees keskööl kõrtsist koju. Kodutee viinud kivist mööda. Mees olnud küll hirmu täis, aga teist teed ei olnud. Kivi juures lennanud järsku punane kukk kivile ja hüüdnud: "Akselihohhätasprink, kolme aa`pärast ma tulen sind jälle vaatama." Mees kohkunud hirmsasti ja jooksnud koju nii nagu jalad võtsid. Kodus ei uskunud keegi tema juttu , pannes selle joomase pea arvele. Kolme aasta pärast täpselt samal ööl läinud mehe majad teadmata kombel põlema.

LIIVA KIRIK

Kunagi ammu tahtsid Muhu mehed ehitada kiriku. Toodi kive, laoti müüre, aga oh häda - järgmiseks hommikuks oli kogu eelmise päeva töö lõhutud. Laoti siis kivid vankrile, viidi uude kohta ja alustati otsast. Järgmisel päeval jälle sama lugu - kõik lõhutud. Viimases hädas mõtlesid mehed: las härjad valivad koha. Laoti jälle kivid vankrile ja lasti härgadel minna. Kuhu need lõpus seisma jäid, sinna pandi taas müürde algus maha. Õhtul läksid murelikud ehitajad koju, teadmata, mis nende tööst hommikuks järgi jääb. Suur oli aga nende imestus, kui hommikul ehituse juurde minnes selgus, et keegi oli öö jooksul sama palju juurde ehitanud, kui nemad päeval jõudsid. Sellest julgustust saades ehitati edasi ja varsti saigi valmis pühakoda, mis praegu kannab nime Muhu Katariina Kirik .

EERIKI KIVI

Ennemuiste olnud Kirguvalla Eeriki karjamaal olnud väga suur kivi, kus sügisestel pimedatel öödel oli nähtud sinist tuld põlemas või sähvimas. Kui sealt mööda mindi, kuuldi kivi poolt imelikku häält, mis kõlas nagu " siuh -siuh". Eeriki vanamehele oli unes ilmunud väike mehike, kes ütles: "Võta hästi pimedal ööl pastlanõel ja viska see sinna tulle. Ise hüüa samal ajal: "Iigerik, Iigerik". Siis ma tulen kivi alt välja ja annan sulle suure varanduse ." Eeriki vanamees, kes oli aga hirmus arg, ei julgenud minna. Teine mees oli küll julge ja tegi õpetuse järgi. Ei saanud aga midagi, sest talle polnud unes seda näidatud.

RAAGI MÄND

Vanasti asunud Muhus Soonda ja Liiva vahel Raagi mõis. Seal elanud tollal kaks preilit. Ühel vana-aastaõhtul tulnud mõisa võõrad. Olnud suurte mustade juustega tõmmud mehed. Mehed toonud endaga poisslapse, kelle nad tahtnud mõisa jätta. Nad lubanud lapsele seitsme aasta pärast järele tulla. Preilid olnud lapse üle rõõmsad ega tahtnud mõeldagi, et nad poisi ükskord peavad tagasi andma. Hirmuga oodanud preilid seitsme aasta möödumist. Ja siis saabunudki mehed, ning jälle vana-aastaõhtul. Nõudnud last. Aja veetmiseks ajanud preilid meestega juttu, pakkunud süüa ja juua. Aeg saanud hommiku lähedale, külas laulnud kukk ja mehed olnud nagu maa alla vajunud. Nõnda jäänudki poiss mõisa. Kuid mõne aasta pärast juhtunud temaga õnnetus ja poiss saanud surma. Tema auks istutatud mõisa väravaposti juurde mänd.

ja koer oli kadunud

Kord, kui üks tüdruk metsast koju tulnud, hakanud teda suur must koer taga ajama. Tüdrukul hakanud suur hirm ja Raagi männi juures oli koer just tüdrukut kätte saamas, kui käis suur pauk.

PATI SILD

Elanud kord Võlla mõisas patisaksast mõisnik. Tema majapidamises töötasid teenrid ja majapidajad. Tal oli ka naine ja poeg, keda ta väga hoidis. Mõis asus mere ääres, randa hakati patisakslaste järgi kutsuma Pati sillaks. Mõisnikupere käis seal vahel kümblemas. Poega üksi mõisahärra mere äärde ei lubanud, teenijatega käis poiss seal aga harva. Poisil oli kange tahtmine täiesti omapead mere äärde minna, kui teda valvasid hoidjad.
Ükskord jättis aga üks hooletu hoidja poisi omapead ja see kasutas muidugi juhust ning põgenes. Kui noorhärra kadumine välja tuli, juhtus sellest suur pahandus. Mõisnik tammus suures mures mööda maja ning katkus juukseid, teenijad tormasid ringi aias ja külatänavatel ning hõikusid peaaegu oma hääled ära. Peagi selgus, et üks talunaine näinud peentes riietes poissi Pati silla poole lippamas. Teenrid ja abilised kiirustasid kohe randa, aga poissi seal polnud. Veepiirilt leiti ainult lapse kingad ja sukad ... Mõisahärra ja -proua südamevalul polnud piire.
Pati silla pani mõisnik kinni - ta ei tahtnud, et keegi poega tema viimses puhkepaigas segaks. Kogu patisaksade käsutamisaja Võlla asunduses seisis rand suletuna, kasvas roogu ning metsistus. Praeguselgi ajal on Pati sild ujumiseks kõlbmatu - põhi on pehme ja vajub ning vesi on madal ja sogane. Suplemas ei käi seal keegi. Patisaksa aegu meenutab vaid raudkivist mõisahoone rannatee ääres.

ÜÜGU PANK

Elas kord üks vana talumees nimega Üügu Mart. Mehel oli suur majapidamine, kus ta pidas sigu, lehmi, lambaid ja kanu . Kõik oma vaeva ja higiga teenitud raha hoidis ta peidus. Tema varandusest olid aga haisu ninna saanud kaks röövlit, kes seda endale ihkama hakkasid. Nad ähvardasid Marti, et kui see oma varanduse asukohta neile ei ütle, läheb ta naisel ja lastel halvasti. Pärast paarinädalast tagakiusamist sai Mardil villand ja ta otsustas tülitajatele vastu astuda. Kahjuks aga sai mees selles võitluses otsa ning röövlitel jäi raha leidmata. Paar aastat hiljem leidis üks väike poiss mereäärsest kivikoopast kivi alt suure paja, mis oli raha täis. Sellest ajast kutsutaksegi seda paika Üügu pangaks.

ON MIDA VAADATA

MUHU KATARIINA KIRIK
See asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik kuulub Saare-Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida praeguseni säilinud kirikuhoone , mitte aga hiljem hävinud algkirik, kuid arvatavasti oli tegu praegusele eelnenud ja tõenäoliselt puust kirikuga. Kivist Jumala- koja ehitamist alustati mitte enne 13. saj lõpukümnendeid. Kiriku kaitsepühakuks on 3.-4. sajandi vahetusel elanud Püha Katariina Aleksandriast. Kogu kirik oli kaunistatud ulatuslike Viimse kohtupäeva teemaliste maalidega, säilinud on neist ainult vähesed fragmendid . 

ÜÜGU PANK

Üheks omalaadseks vaatamisväärsuseks on Muhu saarel asuvad pangad. Kõige suurem ja ilusam neist on Üügu pank, see on ligi 300 m pikkune pank veidi eemal rannajoonest. Panga alumine osa on kaetud taimestunud rusukaldega, kus kasvavad suurepärased püramiidjad kadakad. Rannajärsaku kõrgemas osas, mis koosneb õhukesekihilisest plaatdolomiidist, on rohkesti koopaid, millest suuremaid kutsutakse Kitsekambriks ja Sokutoaks. Panga jalamil tuleb maapinnale mitu väikest selgeveelist allikat. Loodusliku vaatamisväärsusena kuulub Üügu pank looduskaitse alla.

EEMU TUULIK

Koduloomuuseumi noorim filiaal on Eemu pukktuulik, mis asub Muhus Linnuse külas, umbes kilomeeter Väinatammist. Kõrvalasuva Eemu talu põlisele tuulikuasemele ehitati nüüd muuseumina töötav veski muhulane Jüri Ling. See avati külastamiseks 17. mail 1980. a. Euroopa vanimaks tuulikutüübiks peetakse pukktuulikut, mis on ehitatud kõrgele jalale. 

KUIVASTU SADAM

Kuna Muhu saar asub Läänemeres ja on tõeline "mereriik", siis külastavad saart aasta jooksul paljud turistid. Saarele saabunud turiste võtab esimesena vastu Kuivastu sadam. Sadam on rajatud 17. sajandil hõlbustamaks liikumist saare ja mandri vahel. Praegu peavad ühendust mandriga suured parvlaevad, kuid eelmisel sajandil sõitsid väinal purjepaadid- nõndanimetatud uisud.

KOGUVA KÜLA

Ainulaadne Koguva hoonestus pärineb põhiliselt aastatega 1880 - 1930 piiritletud poolsajandist. Koguva on ajaloos tuntud kui iidse vabakülana, asub ta kõrgel platool, mille lääneserva nim. Rannamäeks. Koguva vabaõhumuuseum on ainulaadne sellegi poolest, et muuseumiks on elav küla. Koguva on tekkinud 2,5-adramaalisest vabatalust, mille ordumeister W. von Plettenberg oli 1532 läänistanud talupoeg Hanskenile. Koguva külast oli pärit Muhu saare tuntud kirjanik Juhan Smuul.

7