Bulgaaria ülevaade (0)

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
10 A
Tarmo Lepik
Bulgaaria
Referaat
Juhendaja : Raivo Raam
Tallinn 2012Sissejuhatus
Kagu-Euroopas, Musta mere rannikul asuv Bulgaaria on mitmekesise looduse ja huvitava ajalooga riik. Tegemist on ühe vanima riigiga Euroopas. Käesolevas referaadis kirjeldatakse Bulgaaria geograafiat, kliimat, samuti rahvastikku ning majandust. Töö esimeses peatükis keskendutakse riigi üldandmetele. Teine peatükk hõlmab enda alla geograafilise asendi ja kliima, kolmandas peatükis kirjutatakse riigi rahvastikust. Neljas peatükk räägib Bulgaaria majandusest. Töö viimases peatükis on välja toodud huvitavad faktid Bulgaaria kohta.
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................2
Sisukord......................................................................................................................................3

Riigiandmed...................................................................................................................4

Geograafiline asend ja kliima.........................................................................................5

Rahvastik ........................................................................................................................7

Majandus........................................................................................................................9

Huvitavaid fakte...........................................................................................................11
Kokkuvõte................................................................................................................................12
Kasutatud allikad......................................................................................................................13

Riigiandmed
Nimi: Bulgaaria Vabariik
Rahvaarv: 7 205 000
Pealinn: Sofia (1,09 milj. elanikku).
Iseseisvus : 3. märts 1878
SKT: 10 973 USD (elaniku kohta)
Ajavöönd: GMT +2
Pindala: 110 879 km2
Maismaad: 110,550km2
Vett: 360km2
Rannajoon : 354 km
Piirid teiste riikidega : Kreeka 494 km; Makedoonia 148 km; Rumeenia 608 km; Serbia ja Monternegro 318 km; Türgi 240 km
Rahaühik: lev (BGN)
Riigikeel : bulgaaria
Rahvastiku tihedus: 66,2 in/km²
Maakood : 359
Bulgaaria on Lõuna-Euroopas asuv 7 205 000 elanikuga riik. Selle pealinnaks on Sofia. Suuremad linnad on veel Plovdiv, Varna ja Burgas. Riigikorraks Bulgaarias on parlamentaalne demokraatia. Täidesaatev võim kuulub presidendile, peaministrile ja ministeeriumitele. Seadusanlikuks võimuks on Narodno Sobranie – 240 isikuline nn riigikogu. Kasutusel on kolmeastmeline kohtusüsteem.

Geograafiline asend ja kliima
Bulgaaria asub Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel. Bulgaaria erinevates piirkondades on väga erinev kliima, sest see riik paikneb kontinentaalse ja merelise kliima kokkupuutealal. Bulgaarias asuvad mäed toimivad õhumasside liikumisel barjäärina ning orud kanalitena, tekitades isegi suhteliselt lähestikku asuvate punktide vahel suuri ilmastikuerinevusi.
Domineerivaks on Bulgaarias kontinentaalne kliima, mis eriti tugevat mõju avaldab talvel, mil lumesajud võivad olla üllatavalt tugevad. Mereline kliima avaldub tugevamalt suve teisel poolel, mis üldjuhul on kuum ja kuiv. Bulgaaria kaguosas ulatuvad suvised päevased temperatuurid sageli 40°C-ni, kuid mõõdetud on ka 45,2°C temperatuuri. Keskmiste temperatuuride poolest kõige kuumem piirkond on aga Bulgaaria äärmises edelanurgas. Talved on maa põhjaosas, Doonau äärsetel aladel üpris külmad, kuid lõunosas, Kreeka ja Türgi piiri lähedal mõnel poole sama soojad nagu Vahemere ääres. Bulgaarias mõõdetud külmarekord (mõõdetud Sofiast lääne pool) on -39,3°C. Musta mere vahetu mõju ilmastikule on tuntav suhteliselt kitsal alal ranniku läheduses. Pealinna piirkonnas maa lääneosas, ca poole kilomeetri kõrgusel merepinnast, on suvi pehme ja kõrge suhtelise õhuniiskusega. Augusti päevane keskmine temperatuur on 27°C ja ööpäevane keskmine temperatuur on 20°C. Talvel jaanuaris on ööpäevane keskmine temperatuur seevastu -2°C ja öine keskmine temperatuur -5°C. Novembrist veebruarini võivad öised temperatuurid langeda -15°C-ni või veelgi madalamale. Ööpäevane aastakeskmine temperatuur on 10°C
Sademeid on Bulgaarias lauskmaal keskmiselt 630 mm aastas. Maa kirdenurgas Musta mere rannikul jääb sademete hulk alla poole 500 mm. Mäestikupiirkonnas võib aastane sademete hulk küündida aga isegi 2400 millimeetrini.
Bulgaarias on ainulaadne ja rikas loodus. Seal on kolm rahvusparki, mis moodustavad 193048 hektari suuruse ala ja 55 reservi pindalaga 75 975 hektarit. Üheksa loodusparki , mille pindala on kokku umbes 215 000 hektarit, võtavad enda alla ala Musta mere äärest kuni Pirin mäeni. Riigis on üle 100 loodusliku vaatamisväärsuse ja kaitstud koha, millest suur osa kuulub Euroopa " Natura 2000" projekti, mis tegeleb liikide ja paikkondade kaitsmisega.
Bulgaarias elavad haruldased või Euroopas väljasuremisohus olevad loomad ja taimed. Unikaalsete looduslike vaatamisväärsuste hulkakuuluvad Belogradchik kivid , Rojen Rhodopi mäel, Iskarskoto, Ropotamo jõe suue, Trigradskoto Gorge. Lisaks palju hämmastavaid sildu, sajad järved ja koopad , mis on oma ilu poolest kogu maailmas tuntud. Samuti on Bulgaarias rohkem kui 600 sooje ja külmasid mineraal - ja geothermilisi allikaid .
Ida-lääne suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaeks osaks. Need mäed tõusevad 2100 m kõrgusele merepinnas. Neid läbib mitu kuru. Neist põhja jääb Doonau jõe Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb teine mäeahelik nimega Sredna gora mäeahelik. Edelaosa on Bulgaarias väga mägine seal asuvad Rila , Pirini ja Rodope mäed. Rodope mäed moodustavad Kreekaga piiri. Bulgaaria kõrgeim mäe tipp on Musala mägi asub 2925 m kõrgusel merepinnast Rila mägedes. Madalikud on Alam-Doonau madalik ning Musta mere rannikumadalik.
Doonaud kulgeb Bulgaarias 471 km ja tema lisajõed on: Lom, Iskar, Ogosta, Jantra. Suuremateks jõgedeks on veel Arda jõgi Balkani poolsaarel ja Marica parempoolne lisajõgi. See saab alguse Rodope mäestikust, voolab peamiselt itta . Bulgaarias on jõele ehitatud kolm hüdroelektrijaama. Pikkus 290 km, millest Bulgaarias 241 km. Suubub Maricasse Edirne linna lähedal. Marica on jõgi Balkani poolsaarel. Jõgi saab alguse Rila mägedest Lääne-Bulgaarias ja suubub Egeuse merre. Pikkus on 480 km.

Rahvastik
Rahvastiku tihedus on Bulgaarias 66,2 inimest ruutkilomeetri kohta, mis on naaberriikidega võrreldes väike, sest Türgis Rumeenias ja Serbias on rahvastiku tihedus suurem kui 90 in/km² ning Makedoonias ja Kreekas on see umbes 80 in/km² Bulgaarias on rahvastiku paiknemine ühtlane, kuid kõige tihedamani on asustatud pealinn Sofia. Tihedamalt asustatud on madaliku ja nõgude alad. Muidugi mägi aladel on tihedus selle võrra väiksem. Ei ole palju kohti, kus ei elaks mitte kedagi. Rohkesti elab rahvast mere ääres, kuna seal harrastatakse kalapüüki.
Bulgaaria rahvastiku soolis vanuselist koosseisu vaadates saame aru, et tegemist on nüüdisaegse põlvkondade vaheldumise etapiga. Alla 15 aastased lapsed moodustavad rahvastikust 14% 15 - 65 aastased moodustavad kõige suurema osa inimestest ehk siis 67% kogu rahvastikust ja vanureid, kes on vanemad kui 65 aastat on 19% rahvastikust. Selle riigi rahvastik hakkab vähehaaval vananema, kuna iive on negatiivne ja rahvaarv väheneb pidevalt ning täiskasvanuid on palju ja lapsi vähe.
Lõunaslaavalste hulka kuuluvaid bulgaarilasi on ligikaudu 83%. Suuremad vähemusrahvuslased on türklased 9%, rumeenlased 4% ja 2 % muud. Ida-Rodopes on mustlased ja rumeenlased. Bulgaarias on 82,6% õigeusklikke, 12,2% islamiusulisi (peamiselt türklased) 0,6% katoliiklasi, 0,5% protestante ning 4,1% muude religioonide esindajaid. Bulgaaria kirik on autonoomne, selle eesotsas on patriarh.
Rahvaarvu kasv on aeglustunud loomuliku iibe vähenemise tõttu, kuna 1970 oli iive 7,2% aga juba 1980-1981 3,2 protsenti. Linna- ja maarahvastiku vahekord on 70% ja 30%. Noorte linna siirdumise tõttu on iive eriti väike just maakohtades. Oodatav eluiga on meestel 67,72 aastat, naistel 74,89 aastat. Surnult sündinute hulk on 14,65 surma 1000 sünni kohta.
Hoolimata usulise ja keelelise vabaduse andmisest rändas 1989 aastal ligi 300 000 türklast riigist välja üle Euroopa. Ning vaid 30% nimetatutest läks tagasi Türki elama. Nende väljarändamise tõttu nõrgenes tugevalt põllumajandus, kuna nad olid selles osavad. Uue türklaste väljarände põhjustasid maade erastamised, mis jätsid paljud türklased maata. Mustlasvähemik on kaitseta ja kannatab kõigil tasanditel tagakiusamist. Kirjaoskajaid on bulgaarias 98%.

Majandus
Bulgaaria on majanduslikult kiiresti arenev riik. Kehtib vaba turumajandus, kus on suurema osa moodustab erasektor, kuid toimib ka väike kuid tugev avalik sektor. Maailma panga andmetel on Bulgaaria oma SKT poolest industrialiseeritud keskmise sissetulekuga riik. Majanduskriisi ajal 2007 – 2010 aastatel langes majandus riigis 5,5 protsenti. Kuid see saavutas oma positiivse kasvu (0.2%) juba aastaks 2010, erinevalt teistest Balkanimaadest. Vaatamata eelnevalt mainitule on riigis siiski suur probleem töötuse ning madala elukvaliteediga.
Riigi peamised töötleva tööstuse harud on keemia-, naftakeemia- ja masinatööstus ning metallurgia. Toodetakse ka tuumakütust. Naftatööstuses töödeldakse peamiselt sisseveetavat toorainet. Bulgaarias toodetakse elektri- ja diiselmootoriga vedureid, kaevandusseadmeid, lifte ning toidu- ja kergetööstuskaupu. Toiduainetööstuses on kõige tähtsamal kohal suhkru, veini ja taimeõli tootmine, samuti puu- ja aedviljade ning liha ja kala ümbertöötlemine. Lisaks valmistatakse tubakatooteid. Bulgaaria on roosiõli tootmise ja ekspordi poolest maailmas esikohal. Põlluharimine annab 60% riigi põllumajandustoodangust. Bulgaarias kasvatatakse teravilja, päevalilli, riisi, samuti piparmünti, lavendlit, roose ja puuvillapõõsaid. Riigis propageeritakse aiapidamist. Koduloomadest peetakse veiseid, sigu , lambaid ja kitsi .
Tehnilistest kultuuridest on eskohal päevalill, neile järgnevad tubakas, suhkrupeet ja eeterlikud õlitaimed, mille viljelemises kuuleb Bulgaariale ka esikoht terves maailmas. Kaubaveos on tähtsal kohal raudteed, kuid investeeringute puudumise tõttu on need muutunud liiklusohtlikuteks. Doonau ületamiseks kasutatakse põhiliselt parvlaevu, 1980 oli Doonaul ainult üks sild . Ka linnatransport ei vasta vajadustele. 1979 aastal hakati ehitama Sofia metrood, selle esimene lõik on ikka veel lõpetamata. Bulgaaria sisevedudest on kõige populaarsemad raudtee ja autotransport ja väliskaubandusesjõe- ja mereveondus. Raudteede kogu pikkus Bulgaarias on 4267 km.
Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid , mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud.
Bulgaarias on väga vanad veinivalmistamise traditsioonid. Veini tootmine on riigi üks vanimatest tööstusharudest. Veinid võib jaotada sordi- ja kupaaživeinideks (mitme veini segu). Sordiveinidest võib nimetada järgmisi: Sophia Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik, Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler Kadarka (viinamarjadest Gamza). Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse tuntud Suhindoli regioonis. Lisaks veinidele võib Bulgaarias maitsta erinevaid kangeid jooke , nagu grappa , rakia, ouzo, nisust ja aniisiõlist valmistatav aniisiviin mastika.
1965–1990 kuulus Bulgaariale suur Atlandi ookeanis tegutsev avamerelaevastik. Avamerepüük sattus raskustesse ja alates 1990. aastate algusest jätkasid Bulgaaria püügilaevad tegevust Bulgaaria rannikuvööndis Mustal merel. 2005. aasta merekalapüügi kogumaht oli 17 620 tonni. Käimas on ettevalmistused arutelu korraldamiseks Musta mere rannikuriikide (Euroopa Liidust Rumeenia ja Bulgaaria ning lisaks Ukraina ,Venemaa, Gruusia ja Türgi) vahel, mille eesmärgiks on töötada välja Musta mere kalavarude haldamise ja püügikontrolli poliitika. Merekalapüügi sektoris töötab praegu 3 430 kalurit. Peamisteks püütavateks liikideks on kilu ja meritigu. Need moodustavad ligikaudu 90% merepüügi mahust. Siseveekogude püük on oluliseks tegevusvaldkonnaks mitmetes piirkondades, mis asuvad riigi põhjapiiri moodustava Doonau jõe kaldal. Sellest püügist elatub 1 600 kalurit. Aastane väljapüük Doonaust ulatub ligikaudu 500 tonnini ja hõlmab mitmeid liike, nagu aloosa, tuur, säga ja karpkala. Sellele tuleb lisada ligikaudu 2 000 tonni järvedest püütavat ja üle kogu riigi laiali saadetavat karpkala. Ligikaudu 5 000 inimesele tööd andva vesiviljeluse toodang ulatus 2005. aastal 3 200 tonnini.
Metsad katavad 29% Bulgaaria territooriumist. Umbes 80% kogu metsamaa pindalast on metsastatud metsamaad. Puuliikidest on 34% okaspuu -ja 66% lehtpuud ning metsi on rohkem kõrgematel aladel. Üle poole metsade Bulgaaria asuvad nõlvadel üle 20 °, muutes koristamise ja metsa uuendamise väga keeruliseks. Peamised raiepiirkonnad on Rila ja Lääne Rhodope Mountains edelasse ja Põhja nõlvadel Balkani mägede keskel. Metsandus ja metsatööstus moodustab ligikaudu 2% SKPst. Metsanduse eksport aastal 2000 oli $ 99 100 000, peamiselt Türkki, Kreekasse , Itaaliasse, Makedooniasse ja Egiptusesse.
Tähtsal kohal on majanduse seisukohalt ka turismitööstus. Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel külastas Bulgaariat 2008 aastal 8,9 miljonit turisti. Turistid kolmest riigist - Kreekast , Rumeeniast ja Türgist - moodustavad 40% külastajatest. Uut tüüpi turism , sealhulgas kultuuri-, arhitektuuri- ja ajaloolise ekskursioonid, ökoturismi ja seiklusturism pakuvad külastajatele järjest laiemat turismiteenust. Mereturism Bulgaarias on kasvanud alates 1960ndatest. Kommunistliku valitsuse all olid populaaseteks kuurortiteks - Albena, Kuldsed Liivad ja Sunny Beach. Kohalikku Musta mere rannikut on nimetatakse mõnikord Punaseks Riviera" pika suvehooaja ja väga sooja kliima tõttu. Turistide arv on kasvanud viimastel aastatel kiiresti. Aastal 2010 oli Bulgaaria oli kõige populaarsem turismisihtkoht Briti kodanikuke seas.

Huvitavaid fakte

• Ainus Bulgaaria vulkaan on Kozhukh (281m üle merepiiri).
  
• Kõrgeim juga on Raiskoto Praskalo, mis langeb 124m kõrguselt. Kokku on jugasid riigis 300, 70.
  
• Kõige kauem kestnud udu leidis aset 1948. Aastal detsembris ja kestis 29 ööpäeva. Bulgaaria pealinn on aastas 33 päeva udus.
  
• Kuumim mineraalvesi leidub Separeva Banya külas, selle temperatuur on is 103.8 kraadi. Mõnede allikate kohaselt on see kuumim allikas Euroopas.
  
• Haruldaseim loomaliik on musta mere hüljes, keda on alles vaid 5-6 isendit.
  
• Bulgaaria on jogurti sünnimaa (Lactus Bulgaricius)
  
• Bulgaaria on oma nime poolest vanim riik Euroopas.
  
• Bulgaarlased kasutasid esimesena kirillitsa tähestikku.
  
• Bulgaaria ja Taani olid ainsad riigid Euroopas, kellel õnnestus päästa oma juudid Holokaustist.
  
• Bulgaaria armee on ainus Euroopas, kes pole kaotanud ühtegi lahingut.
  
• Vanim kullast aare (üle 6000 aasta vana) maailmas on leitud Bulgaariast Varnast.
  
• ( Chuck Norrise uue filmi „Palgasõdurid 2“ võtetel sündis uus naljakas fakt tema kohta. Maandudes Sofia lennujaamas vormisid meeskonna liikmed uue nalja : „Chuck Norris ei külasta Bulgaariat, Bulgaaria külastab Chuck Norrist.)
  

Kokkuvõte
Bulgaaria on väga mägine maa. Madalikud on haritud põldudeks, kus kasvatatakse viinamarju ja tubakat . Viinamarjades tehakse veine. Bulgaarias leidub maavaradest pruunsütt ja ligniiti. Bulgaarias on suhteliselt soe aastaringselt ja sademeid on umebes 700mm aastas. Praegusel hetkel on rahvaarv 7,2 miljonit, aga see kahaneb iga aastaga. Põnevaimad faktid riigi kohta lisati töö lõppu.
Kasutatud allikad
http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/Bulgaria-FORESTRY.html
http://www.factrover.com/geography/Bulgaria_geography.html
http://ec.europa.eu/fisheries/documentation/magazine/mag36_et.pdf
http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism_in_Bulgaria
http://www.bulgaria.cc/
http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3236.ht m
http://www.bulgaria.com/
http://www.lonelyplanet.com/destinations/europe/bulgaria/