Holland - Referaat (9)

5 HEA

Sissejuhatus
Üldandmed :

Asukoht: Lääne-Euroopa

Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2)

Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004)

Pealinn: Amsterdam
Pealinna elanike arv: 94 500
Keel: hollandi keel
Rahaühik: euro
Haldusjaotus : 11 provintsi
Valitsuse asukoht: Haag
Riigikord : Parlamentaarne monarhia
Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam
Rahvastiku tihedus: 378 in/km2
Merepiiri: 451 km
Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m
Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m
Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia
Loodus
Pinnamoelt on Holland madalik . 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt
ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid
(kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas.
Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitades tõkketamme ja kuivenduskanaleid.Hollandis hõivatakse aga ka järjest uusi merealasid; piiratakse tammidega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks – poldriteks. Nii kasvab Hollandi maismaa pidevalt. Kokku on ligi pool riigi pindalast madalamal kui ümbritsev merepind.Hollandi tasane maapind kerkib kagus Ardenni mäestiku suunas. Mäestiku jalamil asub riigi kõrgeim tipp Vaalseberg (321 m).Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka mullaga maa on üles haritud, hoolimata sellest, et põllud vajavad pidevalt kuivendamist . Varem pumbati vett tuulikutega, praegu käitavad kuivendusseadmeid elektri- ja diiselmootorid. Tuulikud on aga siiani püsti ilmestades tasast ning üksluist maastikku . Tuulik on kujunenud ka üheks Hollandi sümboliks.
Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved .
Palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein ,Waal ja Meuse . Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Tänu inimtegevusele ja looduskatastroofidele on Hollandi rannajoon oluliselt muutunud. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on
inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga ) leidub ainult rahvusparkides.
Majandus
Holland on kõrge arengutasemega tööstus-põllumaa. Tähtsamad majandusharud on energiamajandus , põllumajandus ja tööstus.
Energiamajandus
Energiavarade poolest ei ole Hollland vaene. Rikkalikult leidub maagaasi, vähem naftat ja kivisütt. Kivisöe kaevandamine lõpetati 1970 aastail. Erinevalt Eestist kasutatakse Hollandis autokütusena põhiliselt gaasi, kuna see on odavam kui bensiin . Maagaasi toodetakse Groningenis. Maagaasi varult ( 2400 mrd. kuupmeetrit ) on Holland kapitalistlike maade hulgas neljandal kohal, toodangult kolmandal kohal. Maagaasi toodetakse Hollandis umbes sada miljardit kuupmeetrit aastas. Naftast ja maagaasisit tehakse peale energiakütuste ka tehiskiudu, kautsukit, lakke , värve ja soodat.
Riik ekspordib:
1)maagaasi (kuid kasutab seda ka ise laialdaselt),
2)erinevaid keemiatooteid ,mida toodetakse naftast.
Riik impordib:
1)naftat.
Elektrit toodetakse erineval viisil:

tuuleenergia

hüdroenergia

biomassenergia

tuumaenergia

lisaks ostetakse sisse odavamat energiat Saksamaalt
Elektrit toodetakse ühe inimese kohta aastas ligikaudu 4000kwh.
Elektri- ja elektroonikatööstuse ettevõtted asuvad eeskätt Rotterdamis, Eindhovenis ja Zwolles.

Aasta

1960
1970
1985
Elektrienergia (mrd. kwh)
16,4
40,8
62,5
Naftasaadused (mln. t)
-----
57,7
59,8
Nafta (tuh.t)
1918
1919
4600
Maagaas (mrd. kuupm.)
-----
31,7
80,3
Põllumajandus
Põllumajanduse tootlikkus on suur, saadused moodustavad üle veerandi väljaveost. Põllumajandusmaa hõlmab 65% Hollandi pindalast. Sellest maast on 34% põldu, 60% heina-ja karjamaad ning 6% aedu ja lilleistandikke. Metsa on 8% riigi pindalast.
Kõikjal pole võimalik tegeleda põllumajandusega, paremad tingimused on selleks küngastel ja mägedel.
Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. Põllumajanduse põhiharu on suure tootlikkusega piimakarjandus. Piima toodang ühe lehma kohta (1980. a. 5066kg) on maailma kõrgemaid. Seepärast hõlmavad enamiku külvipinnast söödataimed ja niidud. Peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. Kari on väljas märtsist dets-ni, ainult hobused aasta ringi. 1985 oli veiseid 5,428mln. (sealhulgas 2,367 mln. piimalehma), sigu 12,4 mln., kanu 90mln., 1982. a. hobuseid 42 400 ja lambaid 776 400. Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra , kaera,rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tulpide maaks. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme.
Metsamajandus
8% riigi pindalast katavad metsad, mis on istutatud enamasti luiteid kinnistama. See on väga vähe ja seega ei ole selles riigis kõrgelt arenenud metsatööstus. Enamasti on istutatud männi-või paplisalud. Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt igal pool. Olemasolevad puiduvarud ei rahulda oma riiki puitu imporditakse sisse. Metsade arvelt on võetud põllumaad. Metsa võiks rohkem olla Hollandis, aga seda piirab liigniiskus .
Tööstuse areng
Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Holland on arenenud tööstusmaa. Palju ettevõtteid kuulub suurmonopolidele Royal Dutch Shell ( nafta - ja gaasitööstus), Unilever (toiduainetööstus) ja Philips (elektritööstus), neil on rohkesti ettevõtteid ja filiaale ka teistes riikides. Mitmekesisest tööstustoodangust on eriti olulised elektri- ja elektroonikaaparaadid, laevad, tehiskiud, naftasaadused, juveelkaubad, toiduainetoodangust juust, margariin , õlu, kakao ja sokolaad . Masinatehased (eriti laeva- ja autotehased) paiknevad peamiselt Rotterdamis, Amsterdamis ja Dordrechtis, tekstiilikäitised Overijsseli idaosas ( puuvill ), Põhja-Brabandis ( vill ) ja Gelderlandis (tehiskiud). Amsterdam on maailma suurimaid õmblustööstuse ja teemandilihivimise keskusi.Riik ekspordib maagaasi ja erinevaid keemiatooteid.Holland impordib naftat.Tööstuses on tegev 35% tööhõiveliselt rahvastikust. Pärast Teist maailmasõda on arenenud must metallurgia , masina-, naftatöötlemise-, keemia- ja toiduainetööstus, vähenenud on tekstiilitööstuse osa.Masinatööstus toodab laevu, autosid, lennukeid, põllu-masinaid.
Turism
Holland on tuntud turismimaa Euroopas. Turismi arengueeldusteks on ilus loodus, hea asukoht, arenenud tööstus ja palju vaatamisväärsusi (Hollandi tuulikud, lilled jne.)
Holland on mingil kummalisel moel püsinud alati eestlaste unistuste - või lemmikmaade hulgas. Vähe on neid, kes sinna minna ei ihkaks, eesmärgiks ikka tuttavad Amsterdam, Keukenhofi lilleaiad või Zaanse Schansi imekaunid tuulikud. Hoopis rohkem on aga neid, kes seal juba kord käinuna ikka ja jälle tagasi kipuvad nagu armsama juurde.
Suvi on parim aeg seiklemiseks
Just suvel avaneb Holland teie ees kogu oma ilus ja lõpututes võimalustes. Sest olgem ausad, ka hollandlased ise kiruvad oma viletsat ilma, lõõskavat tuult ja lõputut vihma ning kogu kevad-suve (tihti hilissügiseni välja) on neil hoolikalt planeeritud kalendris jäetud päevad "tervise, värske õhu ja perekonna jaoks".
Tihti külastatakse Amsterdami.
Amsterdam pulbitseb elust ja on ka üllatavalt vaikne, on suurejooneline ja koduvillane, revolutsiooniline ja endale kindlaks jääv, eksootiline ja tolerantne . Pidevate muutuste eest hoolitsevad vaid aastaajad , mis näivad seal eriliselt sima paistvat.
Amsterdam, Hollandi pealinn, on kindlasti üks maailma sobivaimaid kohti õhtuseks jalutuskäiguks. Linn ümbritseb teid ühalt ajaloo ja kunstiga, teisalt on see koht, kus võite endale ise sigareti keerata või tunda ennast kui õllesummeril. Linn on suurepärane segu uuest ja vanast: uue ajastu kunst ripub 17. sajandi majade fassaadidel, säravad BMW-d annavad teed jalgratastele ja munkade valmistatud kolmekordse kangusega õlut serveeritakse klaas- ja terasdisainiga kohvikutes . Amsterdam on suutnud ühildada suurlinnade elavuse ja glamuuri väikelinna mõnusa atmosfääri ja hõlmatavusega.
Amsterdam on kosmopoliitse maailmavaatega linn, mis on juba aastakümneid ahvatlenud migrante ja protestimeelseid. Sellest ahvatlevast linnast on turistil reeglina kahju lahkuda. Meeldivaid mälestusi jätkub veel kuudeks ja aastatekski. Linn tundub voolavat oma funky-stiilis elurütmis ja peaaegu puuduv tõrjuv suhtumine välismaalastesse ja turistidesse tekitab meeldiva segu kodutundest ja võõra linna salapärast.
Edam ja Alkmaar: Hollandi juustupealinnad
Et end linnamürast veidigi välja puhata ja pisut ehedaid elamusi koguda, tulekski kõigepealt alustada lähedalt, näiteks Edamist ja Alkmaarist, mis pealinnast ca 20 km kaugusel. Kaunis teekond võib alata kohe esimesest rattalaenutusest, kui leiate kaardilt üles Amsteli jõe, mis otse linnasüdamest läbi voolab ning mis loogeldes hoiab teid eemale suurtest magistraalidest. Õige pea sõidate vaiksel kõrvalteel, kus teeäärt kaunistavad linnalähivillade kaunid siluetid , poldrimaastikul majesteetlikult sõudvad jõepargased, ja kindlasti märkate ka tuuleveskeid, kuidas siis muidu! Jõe ääres näete mõnusaid väikesi peatuskohti, kus on kindlasti teade, millal järgmine pargas teid peale võtab ja kuhu te sellega edasi saate. Jääge julgelt ootama, kui jalad esimesest sõidupäevast tuld löövad - Hollandis käib kõik nagu kellavärk ja kindlasti saate peale.
Hollandlaste endigi seas tuntud kui "juustulinnad" Edam ja Alkmaar püüavad teha kõik, et oma lippu kõrgel hoida. Kuulsad juustuturud ei ole Edamisse ja Alkmaari aga mitte imporditud turistilõks, vaid selle tekkepõhjus peitub sealse maastiku ja loodustingimuste eriliselt heas sobivuses piimatootmiseks, mis on kvaliteetjuustu valmistamise alus.
De Hoge Veluwe: suurim rahvuspark
Tundub lausa uskumatu, kuid ka Hollandis võib metsi olla! Hollandlased nimetavad seda metsa ja parkidega kaetud kõrgendikuala ise oma maa tõeliseks südameks, sest just siin olevat asunud sadu tuhandeid aastaid tagasi Hollandi tegelik maismaapiir. Just siinsetes metsades ja parkides, milles looklevad kaunid ja romantilised jalgratta- ja matkateed, võite kohata hiidvanu puid, mille kasv ja ümbermõõt on aukartustäratavad. Hollandi metsad polegi tavaliselt nagu metsad, vaid lihtsalt suured, inimeste poolt puid täis istutatud alad. Hollandlased on oma maa sõna otseses mõttes ümber ehitanud, kuid samas pole nad unustanud korvata sellele tekitatud kahju. Seda enam on nad uhked Veluwe "pärismetsade" üle. Veluwe rahvuspargi kultuurisüdameks on perekond Kröller-Mülleri loodud kunstimuuseum koos imeilusa näidisaiaga.
Appeldoorn: Hollandi kuninglik suveresidents
Appeldoorni väikeses rahulikus raudteejaamas ei reeda esialgu miski, et olete jõudnud peaaegu et kuningliku pühamusse - Het Loo kuninglikku suveresidentsi. Suurejoonelise barokkaiaga ümbritsetud hoonetekompleks, kus teid otsekui märkamata jalutavad purskkaevude vahel muruplatsidel paabulinnud, on üle 300 aasta teeninud Hollandi kuninglikku perekonda. Kompleks valmis 1686. aastal ja oli 1975. aastani, mil suri eelmine kuninganna Wilhelmina, ametlikult ainult kuningapere kasutuses. Just kuninganna Wilhelmina oli see, kes läkitas oma volikirjaga Eestisse esimese Hollandi diplomaadi ning kelle allkirjaga dokumendid on praegugi meie Riigiarhiivis hoiul.
Purskaevud töös 17. sajandist peale
Uhke barokkaed, mis on loodud 17. sajandi Hollandi eesrindlikumaid aia-arhitektuurireegleid jälgides, on põhiolemuselt muutumatult säilinud tänaseni. Aiad asetsevad tavakohaselt erinevatel tasapindadel, moodustades kaunite peenramustrite, purskkaevude ja kaskaadiga suurepärase terviku
Giethoorn: Hollandi Veneetsia
Ärge ehmuge, kui peate Hollandi Veneetsiasse jõudmiseks sõitma maha pika ja tüütu tee ning teile tundub, et nii lagedal maastikul ei saa ometi midagi huvitavat olla. Lelystadi kaudu Giethoorni poole sõites meenutage hetkeks, et kogu see maa on üles kergitatud merest, et sõidate endises merepõhjas, ja siis tundub seal lokkav põllumajandus lausa uskumatu saavutusena.
Haridus
Hollandis kehtib kohustuslik kooliharidus alates 19 . sajandist. Kooli minnakse juba 5 või 6 -aastaselt. Et omandada kohustuslik 8-klassi haridus .tuleb lõpetada kas 8-klassiline kool, kõrgem algkool või madalama astme kutsekool . Täieliku keskhariduse annavad 6 .klassiline gümnaasium , 5-6 klassiline lütseum ja 5 klassiline reaalkool . Keskkoli astumiseks peab sooritama võistluseksamid ja oskama võõrkeeli. Kõrgharidust omandatakse ülikoolis, instituudis või kolledžis. Vanimad ja suurimad on Amsterdami ( 1984.a. 250 000 õppijat ), Groningeni ( 17 000 ) ja Leideni (16 000).
Kultuur
Muusika
Hollandi rahvamuusikat iseloomustavad lihtsus , tagasihoidlikus , range diatoonika ja huumor. Tuntumad heliloojad on J.P. Sweelinck , A. Diepenbrock ja B. Zweersi. Alates 1948 peetakse Hollandis populaarseid muusikafestivale.
Kunst
Kuigi 17. sajandi hollandi maalis oli jooni barokist, jäi ta tagasihoitumaks ja läbinisti realistlikuks, tõetruuks. Et enamasti polnud pildid mõeldud mitte kirikute või losside seintele, vaid kodanlaste elutubadesse, siis tehti nad mõõtmetelt väikesed. Selle järgi ongi hakatud osa hollandi kunstnikest nimetama “väikesteks hollandlasteks”, ehkki nende teened olid kõike muud kui väikesed. Eriti armastati žanri- ehk olustikumaali . Pieter de Hooch (1629- 1684 ) maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid.Üks kõigi aegade suurimaid maalijaid on Rembrandt (1606—1669). Ta õnnelikel noorusaastatel loodud rikkalike, soojas kullakas toonis, elurõõmust pulbitsevate piltide asemele tulevad hiljem sügavad, tõsised, ka kannatust ja muret väljendavad maalid.
Teater
Teatritegevuse alged pärinevad 12 . sajandist. Lavastati peamiselt farsse ja moraliteesid ehk ilmaliku sisuga näitemänge. 1960- 1970 suurenes huvi rahvusliku näitekirjanduse vastu. Tänapäeval on menukad kabareeteatrid ning tegutseb palju eksperimentaaltruppe.
Kokkuvõte
Holland on kuningriik Lääne- Euroopas Põhjamere kaldal ,kus valitseb konstitutsiooniline monarhia. Holland on tuntud omapärase pinnamoe, huvitava kultuuri , põneva turismi ja vaatamisväärsuste poolt. Kõik teavad ju Hollandi kuulsaid juuste , kirevaid tulbimaastikke , puukingi ja vägevaid tuuleveskeid. Kuigi riik on tihti üleujutatud ja liigniiske pinnasega on sealsed kohalikud arendanud väga tulusat põllumajanust ,mis on tänapäeval suurimad majanuseharusid Hollandis. Nii samutigi tööstus, enrgiamajandus ja turism on need ,mis Hollandile kuulsust ja tulu toob .
Sisukord

Sissejuhatus (üldandmed)

Loodus

Majandus

Haridus

Kultuur

Turism ja vaatamisväärsused

Kokkuvõte

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 182 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

182 laadimist Kokku alla laetud

9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gerdarentel Õppematerjali autor

Väga põhjalik referaat hollandist. Sisaldab ka kokkuvõtet ja sissejuhatust.

holland referaat hollandi majandus kultuur turism

Sarnased õppematerjalid

doc

Holland

Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia 2.geograafiline asend Lääne- Euroopa, piirneb Põhjamerega, Belgia ja Saksamaa vahel. 3.ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35

Geograafia

doc

Holland

Holland. Hollandi madalmaad ja ajalugu. Holland ehk Madalmaa asub Nederland Lääne-Euroopas.Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Riigipiiri kogupikkus 1027 km.Läänest Põhjamerega ja rannajoone kogupikkus 451 km.Nimi Nederland (madal maa) viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Nimi " Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi,praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints nimest.Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag, mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas

Geograafia

doc

Referaat Hollandist

KOOLI NIMI HOLLAND Referaat Koostas: ENDA NIMI Juhendaja: JUHENDAJA NIMI 2010 1.Sissejuhatus Tegin referaadi euroopa riigi kohta milleks on Holland. Referaadi tegemise ajal sain täiendada enda teadmisi Hollandi kohta. 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2.LOODUS.........................................................................................................3 2.1 Reljeef.............................................................................

Geograafia

docx

Hollandi referaat

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ******** Holland Referaat Juhendaja: ******* Pärnu 2012 Sisukord : Üldandmed............................................................................................3 Rahvastik............................................................................................5-4 Loodusvarad..........................................................................................6

Geograafia

doc

Holland, referaat

C.R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Referaat HOLLAND 2008 SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Üldandmed lk 4 Geograafiline asend lk 5 Looduslikud tingimused lk 5 Riigi arengutase lk 6 Kuulumine majandus organisatsioonidesse lk 6 Rahvastik lk 6

Geograafia

doc

Hollandi majandus

HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmiselt 4,7

Geograafia

doc

Holland

Holland 1. 2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest[1]. See teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 484 in/km², kui üksnes maismaad arvestada. Pindalalt on Holland väiksem kui Eesti, aga rahvaarvult enam kui 10 korda suurem. Maailmas on Holland rahvastiku tiheduselt 14., kusjuures Euroopas jääb ta selles osas alla üksnes 4 kääbusriigile.( Today, the former County of Holland consists of the two Dutch provinces of North Holland and South Holland, which together include the Netherlands' three largest cities: the capital city of Amsterdam; the seat of government of The Hague; andRotterdam, home of Europe's largest port. ) Enamik Hollandi elanikke on hollandlased, keda on 80,9%. Järgnevad indoneeslased (2,4%), sakslased (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%), ülejäänud rahvaid on alla 1%. Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab 70'% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise

Geograafia

odt

Hollandi põllumajandus

Enamik külvpinnast on teravilja( nisu,odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedija põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvpinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja( kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tuplide maaks. Katmikaladel viljendatakse ka viinamarju, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsmad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme. Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitatakse tõkketamme ja kuivenduskanaleid. Hollandis hõivatakse, aga ka järjest uusi merealasid- piiratakse tammisega,

Geograafia

Rohkem sarnaseid