Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-07-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ketter Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
ppt

Nimetu

Elektriline uimastamine ja selle mõju liha kvaliteedile ELEKTRILINE UIMASTAMINE Elektrivool põhjustab läbi aju närvisüsteemi tugeva stimuleerimise Tagajärjeks energiat kulutavad lihaste krambid Stressihormoonide adrenaliini ja noradrenaliini teke Tulemuseks on anaeroobne glükolüüs piimhappe moodustumisega ja pH langus lihastes Elektriline uimastamine on lühikese intervalliga meetod ­ uimastamise ja veretustamise vaheline aeg peab olema võimalikult lühike Kestvus sõltub looma individuaalsest eripärast: tavaliselt 2 12 sekundit Vältida tuleb verevalumite teket ja liigset vere hulka lihastes Sigade veretustamine võiks toimuda 5 sek. peale voolu katkemist 3 FAASI 1. Algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid ­ pea tõus, jalgade sirgenemine, olenevalt loomaliigist

thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
47
docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

See tagab u.kvaliteedi ja töötaja ohutuse. Loom tuleb u.vüimalikult kiiresti ja valutult vältimaks looma liigset piinlemist ja kannatusi. Liigne rabelelmine ka teadvusetus olukorras pühjustab verevalumeid lihastes ja sellest tulenevalt lihakvaliteedi langust. Põhilised u.meetodid: · Mehhaaniline uimastamismeetod Läbistav poltpüstol Mitteläbistv poltpüstol Veejuga Püssikuul Haamer/löök pähe · Elektriline uimastamine · Gaasiga uimastamine · Matseratsioon · Tservikaaldislokatsioon · Surmav süst Uimastamine poltpüstoliga otsmikuluud läbival viisil. Toimub löögiga, mille poltpüstolist välja tungiv polt annanb loomale pähe. Peamisteks faktoriteks on poldi liikumiskiirus ja läbimõõt. Keskmise pikkusega polt on 7 sentimeetri pikkune ja keskmine kiirus on umbes 180 kilomeetrit tunnis ning uimastamisfaas võtab aega umbes 1,2-1,5 tuhendikku sekundit. Kasutatakse

Tehnoloogia
thumbnail
18
docx

MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kursus Kellaaeg: uurimine ja hindamine – asendustöö TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded t

Elektriõpetus
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised ­ temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised ­ hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised ­ osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ­ ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse

Füsioloogia
thumbnail
33
doc

Füsioloogia

I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF ­ käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF ­ käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F ­ uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil

Anatoomia
thumbnail
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun