Nimetu (0)

1 Hindamata

Sisukord

Sissejuhatus…………………………………………………………………………….3
1. Elektriline uimastamine………………………………………………………………..4
1.1 Elektrilise uimastamise parameetrid ………………………………………………….5
1.2 Veiste elektriline uimastamine……………………………………………...5-6
1.3 Sigade elektriline uimastamine……………………………………………..6-8
1.4 Lammaste elektriline uimastamine………………………………………......8
2. Elektrilise uimastamise mõju liha kvaliteedile………………………………………..9
3. Loomade fikseerimine uimastamisel…………………………………………………10
3.1 Korralikult uimastatud looma tunnused………………………………………….10-11
Kokkuvõte……………………………………………………………………………...12
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………..13
Sissejuhatus
Tänapäeval kasutatakse loomade uimastamiseks mitmeid erinevaid meetodeid . Põhilisteks meetoditeks on uimastamine elektrivooluga, peaaju mehhaaniline mõjutamine (haamriga löömine, poltpüstolist laskmine ) ning mõjutamine süsihappegaasiga või teiste keemiliste ainetega. Looma peab väga kiiresti uimastama ja sellega ei tohi kaasneda liigseid piinasid ja kannatusi. Uimastamisest sõltub ühtlasi ka liha kvaliteet.
Meie eesmärgiks ongi teha ülevaade elektrilisest uimastamisest ja selle mõjust liha kvaliteedile.

1. Elektriline uimastamine

Elektrivooluga uimastamine on lühikese intervalliga meetod, mis tähendab, et intervall uimastamise ja veretustamise vahel peab olema nii lühike kui võimalik, vähendamaks riski verevalumite tekkimiseks lihastes ning et lihastesse jääks võimalikult vähem verd. Verevalumite vältimiseks on soovitav sead veretustada hiljemalt 5 sekundit pärast voolu katkemist. /1,2/
Elektrivooluga uimastamise protsessi võib jagada kolme faasi. Esimeses faasis algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid (pea tõuseb ja tagajalad sirgenevad; esijalad võivad ka sirgeneda, kuid see sõltub loomaliigist ja kasutatavast voolutugevusest), mis takistavad vere tagasivoolu kapillaaridest. Algab perioodiline südametegevuse pidurdumine, vererõhk venoosses vereringes kahekordistub, kasvab ka arteriaalne vererõhk. Seisund kestab 10- 20 sekundit, soovitav on loom torgata sellel perioodil. /1,2/
Teises faasis pärast voolu toime katkemist lihased mõneks ajaks lõdvestuvad, seejärel 15- 45 sekundi jooksul järgnevad kliinilised krambid (loom sipleb). /1/
Kolmandat faasi iseloomustab vaikne periood, mil hakkab taastuma looma hingamine ning ta hakkab tajuma ka ümbrust. /1/
Pärast nende faaside möödumist hakkab loom aeglaselt toibuma. /1/
Elektrilise uimastamise korral põhjustab elektrivool läbi aju närvisüsteemi tugeva stimuleerimise. Tagajärjeks on energiat kulutavad lihaste krambid ja stressihormoonide adrenaliini ja noradrenaliini teke. Tulemuseks on anaeroobne glükolüüs piimhappe moodustumisega ja pH langus lihastes. /1/
Vooluga mõjutamise kestus sõltub looma individuaalsest eripärast- tavaliselt 2- 12 sekundit. Praktikas on täpset doosi raske saavutada, sest tuleks arvestada iga looma individuaalset tundlikkust; karvkatte olukord, mustus raskendavad voolu läbitungimist kohtades kuhu elektroodid asetatakse. /1,2,3/
Parameetrid, mida elektriga uimastamisel tuleb jälgida, on voolu pinge, tugevus, sagedus, vooluga mõjutamise aeg. Pinge tõusuga lühendame uimastamise aega- suureneb veretustamise kiirus ja aste. Oluliseks kujuneb uimastamisel siiski voolutugevus . Veiste puhul voolutugevus südame piirkonnas 0,1 A kutsub esile südame fibrillatsiooni ning põhjustab looma surma. Looma oomiline taksitus kindlal pingel võib varieeruda 100 kuni 2000 oomini. Sellega seose saavutatakse efekt voolu sageduse muutmisega ning voolu impulsi kujuga. Uurides erineva kujuga vooluimpulsse, on välja selgitatud , et kõige efektiivsem on täisnurkne või trapetsikujuline vool, mitte sinusoidaalne. Ungari teadlaste andmetel ei tekkinud kõrgsagedusvoolu ja täisnurkse või trapetsikujulise impulsi kasutamisel lihastesse ega siseorganitesse ka täppverevalumeid. /1,6/
Elektrivooluga uimastamisel võib kasutada kahte meetodit: ainult pead läbiv meetod ja pea- keha uimastus (südant läbiv meetod). /1/
Pead läbiva uimastuse korral juhitakse elektrivool (50- 60 Hz) läbi aju, mis põhjustab kohese teadvuse kao. Elektroodideks võivad olla kas metallist kaheharuline elektrood või kääride taolised tangid väikeloomade ja sigade jaoks. /1,3/
Pea- keha elektriuimastuse puhul juhitakse elektrivool 50- 60 Hz ühe elektroodiga pähe, teisega läbi keha. Elektroodid peavad olema paigaldatud selliselt , et nad oleksid nii aju kui südame piirkonnas. Ideaalselt peaks paiknema esimene elektrood silmade tagumisel serval. Tagumine elektrood peaks paiknema viimase kahe roide kohal. Keha elektroodi võib paigutada ka rinnakule või esijalgadele. /1,2,3/
Et kindlustada elektroodide ja paigalduskoha korralik elektriline kontakt ja vältida looma naha põlemist, tuleks paigalduskohad looma kehal teha märjaks. /1/
Veiseid uimastatakse erilistes puurides- boksides, nende puudumisel uimastatakse erisulgudes. Uimastamiseks kasutatakse enamasti vahelduvvoolu pingega 70- 200 V ja sagedusega 50 Hz. Voolu pinget reguleeritakse reostaadiga ja kontrollitakse voltmeetriga. Elektrivooluga mõjutatakse veiseid 5- 30 sekundi jooksul. Vooluga mõjutamise kestus ja pinge sõltuvad looma vanusest ja suurusest . Liiga kõrge pingega voolu puhul võib looma surra. Ebaõige uimastamise korral võivad tekkida selgroomurrud neid ümbritseva verevalumiga. Elektrivoolu halvav toime kestab 3- 5 minutit, millest piisab järgnevate operatsioonide teostamiseks. /1,2,6/
Ainult pead läbiva uimastusmeetodi rakendusvariandina kasutatakse moskva meetodit. Selle meetodi puhul lüüakse kaks kontakti läbi naha looma kuklasse . Vool läbib looma keha, puudutamata südant. Elektroodide vahekaugus on 10- 12 cm, pinge 125- 220 V ja kestus 7- 15 (pullidel 15- 30) sekundit. Selle meetodi puhul on vähe surmajuhtumeid, kuid looma jalad tõmbuvad krampi, mis raskendab edasist töötlemist. /1,2,3/
Pea- keha uimastusmeetodi üheks rakendusvariandiks on bakuu meetod. Üks kontakt lüüakse looma kuklasse mitte sügavamale kui 5 mm, teiseks kontaktiks on metallplaat esijalgade all; tagajalgade all on isolatsiooniks kummiplaat. On kindlaks tehtud, et kõige parem elektrijuhtivus on kudedel oimude vahel, kõige halvem aga pea ja kaela ühenduse kohal ning sõrgade vahel. Kui üks elektrood asub kuklal, teine sõrgade juures, moodustub suurim elektrivoolu tihedus südame piirkonnas. Kuna veri on hea elektrijuht , kannatavad elektrivoolu läbi eelkõige süda ja veresoonkond , mitte aga kesknärvisüsteem, mistõttu ei saavutata alati vajalikku uimastusefekti. /1,3,4/
Pärast uimastatud looma kukkumist tõstetakse boksi eessein üles, boksi põrand kaldub ja loom libiseb boksi ees olevale vastuvõtulauale või boksi esisel põrandal olevale matile. Boks peab olema maandatud ning uimastaja seisma kummist alusel ja töötama kummikinnastega, et vältida elektrivoolu alla sattumist. /1/
Levinud meetod sigade uimastamiseks väikeettevõtetes on uimastamine suhteliselt madalapingelise elektrivooluga. Kasutatav pinge kõigub 80-115 V. Lähtudes looma heaolust pole see meetod soovitav. Uuringute tulemused näitavad, et teadvusetus ilmneb küllalt kiiresti juhul, kui voolutugevus ulatub vähemalt 1,0 A. Sellist voolutugevust 80-115V pinge puhul tavaliselt ei saavutata. Minimaalne pinge peaks olema vähemalt 150 V. /1,2,3,6/
Sigade uimastamiseks madalapingelise elektrivooluga kasutatakse kõige sagedamini elektritange, mis asetatakse nii, et kontaktid suruvad koljuluu mõlemale poolele või meelekohtadele. Võib asetada ka ühe elektroodi pea ülemisse ossa, teise kõri alla põhimõttel, et elektrivool läbiks looma aju. Käsitsi uimastamisel tangidega tekivad selgroolüli murrud verejooksudega selja pikimasse lihasesse. Selgroomurdusid on võimalik vältida, kui siga ei haarata tangidega liikumise ajal. Tõenäoliselt on oluline selgroolülide asend üksteise suhtes välkkiirelt mõjuvast voolust tingitud lihaste kontraktsioonide puhul. Seepärast on enne uimastamist soovitav siga osaliselt fikseerida nii, et ta ei saaks liikuda . Selleks kasutatakse näiteks rennkonveierit, kus siga asub nii, et jalad ei ulatu põrandani. /1,2,3,6,8/
Läbiviidud uuringute põhjal on tuldud järeldusele, et luumurdude arv on sõltuvuses voolu pingest . Luumurdude vähendamiseks ja parema veretustamisastme saavutamiseks soovitatakse võimalikult lühendada elektriuimastuse kestust, näiteks 2 sekundit 320 V voolupinge juures. Sellise uimastusmeetodi kasutamise puhul väheneb ka tunduvalt saadava PSE- liha kogus. /1,2/
Uuringute alusel on leitud, et efektiivse elektriuimastuse teostamiseks tuleb esimese sekundi vältel anda voolutugevus 1,25 A, praktikas nõuab see pinget vähemalt 250 V (optimaalne 300 V). Troegeri järgi peaks vooluhulk olema mitte üle 15 C ( kulon ). Näiteks annab uimastamine voolutugevusel 1,3 A 8 sekundi vältel vooluhulga 10,4 C. Vooluhulk üle 16 C mõjutab liha kvaliteeti negatiivselt. /1,2,3,8/
Suurtes tapamajades kasutatakse sigade puhul automaatselt elektrilist uimastamist rennkonveieril, kus siga liigub kahe kõrvade kõrgusel asetseva elektroodi vahelt läbi. Näiteks firma Stork- Nijhuis BV uimastuskonveier N 1000-20K on ette nähtud sigade automaatseks uimastamiseks liikumatute elektroodide abil; maksimaalse pingega 1000 V elektroodide vahel, voolutugevus 1,25 A. Enne uimasti töölelülitamist tuleb kontrollida elektroodide asetust: viimaste liiga suure vahe korral võib sea pea liikuda elektroodide vahelt läbi neid puudutamata. Konveieri projekteeritud läbilaskevõimsus on 600 siga tunnis. /1,2,3/
Sigade uimastamisel kõrgsagedusvooluga on võnkesagedus 2400 Hz, pinge 200-250 V, uimastamise kestus 8-12 sekundit. /1/
Lammaste uimastamisel elektritangidega on soovitatavad järgmised parameetrid: minimaalne voolutugevus 0,5 A ning sellele vastav pinge 160 V. Vooluga mõjutamisel aeg 3 s. Täiskasvanud lammaste ning samuti väga paksuvillaliste peadega lammaste puhul tuleks kasutada voolupinget 200 V ja üle selle, et saavutada voolutugevust 0,5 A. Lambad tuleks torgata 15 sekundi jooksul pärast uimastamist, s.t. enne, kui algab uimastamise teine faas. /1,2,3/
2. Elektrilise uimastamise mõju liha kvaliteedile
Elektrivooluga uimastamise puhul esineb üsna tihti luumurde ja keha siseseid- ning väliseid verevalumeid, liha tuimust ja ühtlasi ka selle säilivuse halvenemist. Verevalumite põhjuseks on vererõhu tõus ja veresoonte lõhkemine selle tagajärjel. Samuti ka vere viskoossuse tõus, mis on tingitud protrombiini rohkema vabanemise tagajärjel tänu elektri kasutamisele uimastamisel, mis kutsub esile intensiivsema vere hüübimise ja rümba väilimuse halvenemise. /1,7,9/
Liha kvaliteedile mõjub halvasti ka loomade halb kohtlemine, puudulik tapavarustus, üleliigne loomade jooksutamine, töö läbimõtlematus ja muu taoline. /5/
Teaduslikult on kindlaks tehtud, et elektiline uimastamine ei mõjuta suuresti liha pH-d, värvi, liha veesiduvust… vastupidiselt veristustamisele ilma eelneva uimastamiseta. /9/
Samuti on kindle see, et lihasisesed verejäägid ei ole põhjustatud elekrilisest uimastamisest /7/
Verekaotuse suurusjärk on stunduvalt kõrgem elektriliselt uimastatud loomadel, võrreldes uimastuseta tapetud loomadega. Ka südame välisseinale tekkivad punased tähnid (roseool) esineb tunduvalt rohkem uimastamisel elektriga. /10,11/
Kvaliteetne liha on vevevalumiteta, värskele lihale omase helepunase värvusega, hea lõhnaga. /1/
3. Loomade fikseerimine uimastamisel
Sõltumata uimastamisviisist peaks uimastatav loom olema mugavas püstises asendis. Looma uimastamisel kasutatav uimastamissulg peab olema piisavalt kitsas , et loom ei saaks end selles ümber pöörata. Sulu põrand ei tohi olla libe, loom peab sulus saama seista rahulikult , ilma, et ta peaks libedal pinnal tegelema tasakaalu säilitamisega. Korraga tohib uimastamissulgu ajada vaid üks loom. Nii on loom sulus rahulik ja kui sulgu aetaks mitu looma korraga, trambiksid nad üksteist ära. /5,6,8/
3.1. Korralikult uimastatud looma tunnused
Kuigi looma jalad võivad tõmmelda ja teha löömisliigutusi, peavad ta kael ja pea olema lõtvunud. Spasmid võivad kaelalihased võbelema panna, kuid kael ja pea peaksid lõtvuma 20 sekundi jooksul. Kui kaelalihaste võbelused endiselt jätkuvad, tuleks kontrollida silmade reflekse. /2,3,6/
Looma keel peaks suust sirgelt välja rippuma ja olema lõtvunud. Pinges ja kurruline keel viitab võimalikule looma teadvuse taastumisele. Suust välja ja suhu tagasi liikuv keel võib olla osalise teadvusel oleku tunnus. /2,3,5/
Kui loom on relsile riputatud, peab tema pea rippuma otse alla ning ta selg peab olema sirge. Üles riputatud loomal ei tohi esineda selja või keha painutamise refleksi. Kui osaliselt teadvusel olev loom riputatakse relsile, siis on ta pinges ning üritab pead üles tõsta. Elektriga uimastamisel sulguvad looma silmad elektrilöögi järgselt, kuid mõne aja pärast silmad avanevad ja tekib “tühi pilk”. /2,3,6,8/
Elektriga uimastatud sigade puhul võib väheste kogemustega töötaja silma uimastamisjärgse reflektoorse liikumise kergesti segi ajada silma loomuliku liigutamisega. Seepärast on soovitav silma mitte puudutada ja jälgida, kas esineb silma loomulikku liikumist. Kui siga sulgeb silmad ja avab need uuesti, siis on tõenäoline, et ta ei ole korralikult uimastatud ja ta on osaliselt teadvusel. Kui uimastaja ei oska eristada teadvuseta ja teadvusel oleva looma silmade liikumist, peaks ta eelnevalt jälgima elusaid sigu. /2,3,5,6/
Uimastatud loom ei tohiks rütmiliselt hingata . Hingeldamine ja õhu ahmimine on sureva aju tunnused ja need on aktsepteeritavad. Looma ninamiku ja kärsa tõmblemine on osalise teadvuseloleku tunnus. /8/
Silmade vibreerimist esineb elektriga uimastatud loomadel, eriti juhul, kui kasutatakse kõrgemat sagedust kui 50 Hz. /2,3,8/
Pärast uimastatud looma relsile riputamist peab ta saba lõtvuma ja jääma sirgelt rippuma. /2,3,8/
Uimastatud loom ei tohiks reageerida ninamiku või kärsa näpistamisele või terava esemega torkamisele. Kui loom reageerib kokkupuutele kuuma veega, on see märk sellest, et ta võib uuesti teadvusele tulla /2,3,6/
Loomad, kelle organismis on vedelikupuudus, taluvad tugevamat elektrivoolu ja seepärast on nende elektriga uimastamine komplitseeritud . /2,3/
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võime öelda seda, et on ikkagi väga oluline mitte tekitada loomale stressi ja halba enesetunnet looma uimastamise ajal, kui soovime saada head ja kvaliteetset liha. Vajalik on teha seda ühe korraga ja korralikult, et ei tekiks pooluimas olekut või vähimatki kahtlust seoses looma ärkvelolekuga.
Elektriline uimastamine on ühtlasi ka kõige tõhusam viis teadvusetu oleku saavutamiseks, samas nõuab see kiiret kätt ja häid reaktsioone.
Kasutatud kirjandus
1. R. Soidla & M. Rei. 1998, Tartu. “ Tapasaaduste vedu ja töötlemine” lk 33-38
2. http://agroweb.loomakaitse.ee/content.php?content.55
3. http://agroweb.loomakaitse.ee/content.php?content.66
4. http://www.emro.who.int/Publications/HealthEdReligion/Slaughter/Chapter4.ht m
5. http://www.grandin.com/meat/meat.html
6. http://www.legaltext.ee/text/et/PH0568.ht m
7. http://www.meatscience.org/pubs/factsheets/qscritpointspack.pdf
8. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=971242
9. http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T9G-414N4KS-4&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=0365d74d787092886c3467a7d5dd10f4
10. http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T9G-46MNHW1-4&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=41c22408f415f151fd342488c27b9aef
11. http://trip.rk.ee/cgi-bin/thw?$%7BBASE%7D=akt&$%7BOOHTML%7D=rtd&TA=2001&TO=5&AN=1153
12

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-07-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ketter Õppematerjali autor

elektriline uimastamine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

ppt

Nimetu

Elektriline uimastamine ja selle mõju liha kvaliteedile ELEKTRILINE UIMASTAMINE Elektrivool põhjustab läbi aju närvisüsteemi tugeva stimuleerimise Tagajärjeks energiat kulutavad lihaste krambid Stressihormoonide adrenaliini ja noradrenaliini teke Tulemuseks on anaeroobne glükolüüs piimhappe moodustumisega ja pH langus lihastes Elektriline uimastamine on lühikese intervalliga meetod uimastamise ja veretustamise vaheline aeg peab olema võimalikult lühike Kestvus sõltub looma individuaalsest eripärast: tavaliselt 2 12 sekundit Vältida tuleb verevalumite teket ja liigset vere hulka lihastes Sigade veretustamine võiks toimuda 5 sek. peale voolu katkemist 3 FAASI 1. Algavad aju ärritamise tagajärjel lihaste krambid pea tõus, jalgade sirgenemine, olenevalt loomaliigist Algab perioodiline südametegevuse pidurdumine Vererõhk venoosses ver

Kategoriseerimata

docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond

Tehnoloogia

docx

Elektrikalad, kuidas ja millised kalaliigid kasutavad elektrivälju

EESTI MEREAKADEEMIA Ramo Mootse KF-31 "ELEKTRIKALAD", KUIDAS JA M I L L I S E D K A L A L I I G I D K A S U TAVA D ELEKTRIVÄLJU Referaat Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2011 SISSEJUHATUS ELEKTRIRAILISED ( TORPEDINIDAE ) Nad on aeglaselt liikuvad põhjastoitujad, kes on võimelised genereerima elektrilaengut enda kaitsmiseks või toitumiseks. Tänapäevaks säilinud liike loetakse 15-22 ringis. Sõjalaevastikus kasutatav relv, torpeedo, ongi oma nime saanud selle perekonna ladinakeelse nime järgi Torpedos, mis tähendab "halvatud" või "tuim", arvatavasti tuleb tähendus sellest tundest mis tekib pärast kokkupuudet rai poolt tekitatud elekrishokki. Elektriraid on kehakujult nagu teised raid, lamedad , ketta laadse kujuga ning sabauimed pik

Kalapüük

pdf

Elektriohutus

11. Elektriohutus Madalpinge: alla 1000V Kõrgepinge: üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas ilma kaitsevahenditeta Põletused Elektrilöök Näide Grupiline surmajuhtum kõrgepingejuhtmete lähedal autokraanaga töötamisel. 29. juulil töötas objektil kraanajuht, kes lasti vabaks seoses isa surmaga. 30. juuli hommikul otsustati direktori juures nõupidamisel määrata autokraanale tööle kooli õppemeister, kellel ei olnud kutsetunnistust. Õnnetus toimus järgmisel päeval 1. augustil. Töö toimus 15 kV-se elektriliini ohtlikus tsoonis, kuid peainsener ega kraana korrasoleku eest vastutaja ei tundnud kraana asukoha vastu huvi. Tööleht oli täitmata. Kraananoole transpordiasendisse pööramisel puutus koormatross vastu elektriliini äärmist juhet 6,1 m kõrgusel maapinnast. Selle tagajärjel sattusid kraana tugikäppi paigaldanud 4 meest voolu alla. Kaks neist said surma. Teisaldatavat maandust ei kasutatud, ohtliku pinge signalisatsioon oli välja lülitatud. Au

Riski- ja ohutusõpetus

doc

Seakasvatuse eksamiküsimused

1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea-liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes ja perefarmides sigade arv ületas miljoni 1990. a.

Toiduainete loomne toore

doc

Seakasvatuse kordamisküsimused

Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore seakasvatuse osa 1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea- liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil

Seakasvatus

docx

Risk ja ohutus kordamise vastused

Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustuti. 5. Mille ku

Riski- ja ohuõpetus

docx

Elektriohutuse tähtsaimad põhimõtted

Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid.Elektrivool avaldab inimese kehale läbimisel termilist, elektrolüütilist ja bioloogilist toimet.Kuna meil on kolm erinevaid tüüpi , kuidas võib elektrivool avaldada inimese kehale , siis nad ka avalduvad erinevalt näiteks soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises , aga elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises ja bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust).[1] Oluline on ka see, et elektrivoolu toime inimorganismile sõltub voole iseloomust : alalisvool ja vahelduvvool mõjutavad organismi osasid erinevalt. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjus

Ergonoomika

Rohkem sarnaseid