Makedoonia Vabariik (0)

Põhikool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Varstu Keskkool
Referaat
Makedoonia Vabariik
Koostaja : Airi Parv
Varstu 2009
Sisukord

Sissejuhatus

Asend

Rahvastik

Pinnamood

Kliima

Veestik

Mullastik

Inimtegevus

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus
Ma tõmbasin endale loosiga referaadi teema, milleks oli Makedooni Vabariik. Algul kui nägin, et sain Makedoonia, siis mõtlesin, et ohh vinge . Sain endale ägeda riigi. Tegelikult ei teadnud ma sellest riigist ise midagi, ainult aimasin, et ta balkani poolsaarel asub ja mingi väike riik on. Tahaksin sellest riigist põhimõtteliselt kõike teada, mida referaadis vaja läheb ja kindlasti ka seda, mida referaadis vaja ei lähe, aga seda tehes selgub see ikkagi. Tahan teada saada, milline on selle riigi kliima, kas seal on pidevalt soe. Rahvastiku kohta tahaks ka võimalikult palju teada saada, millist keelt nad räägivad, mis maalased seal on ja elavad, kui palju neid on, millega seal tegeletakse jne. Tahan teada saada selle riigi suurematest vaatamisväärsustest, kohtadest mida turistid seal vaatamas käivad, kui üldse käivad. Tahan teada saada selliseid tähtsamaid ja elulisemaid asju, mida võib vaja minna. Ausaltöeldes mind ei huvita üldse selle riigi mullastik, et millised mullad seal on, samuti ei huvita millistel pikkus- ja laiuskraadidel ta asub, tegelikult ei huvita rahvaarvu muutumine ka. Põnevust pakub kindlasti maavärinad ja nende mõju.
1.Asend
1.1 Mandri kaart
(1)
1.2 Geograafiline asend
Makedoonia Vabariik on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare lõunaosas. Riik asub euraasia mandril , euroopa maailmajaos. Piirneb Serbia, Bulgaaria , Kreeka, Albaania ja Kosovoga.(4,2)
Kuna Makedoonia asub balkani ps-e siseosas, siis ükski meri teda ei ümbritse. Makedoonia Vabariik hõlmab Vardari jõe lähedal asetsevad mägised maa-alad. Üleüldse võib Makedooniat pidada üpriski mägiseks riigiks, ning samamoodi ka teisi Balkani poolsaarel asetsevaid riike. (3,2,5)
1.3 Pikkus- ja laiuskraadid
Riik asub pl 42-43 ip 21-23 laiuskraadide vahemikus.(2)
1.4 Lähim kaugus minu koduasulast
Lähima kaugus minu koduasulast on 1725 km.(2)
2. Rahvastik
2.1 Inimeste arv
Makedoonias elab 2 048 600 inimest (2006), neist 477 500 el. Pealinnas Skopjes. Makedoonia on väike riik. (3)
2.2 Graafik rahvaarvu muutuste kohta
(2,3,4)
Analüüs: Graafikul on siis näha paremal rahvaarvu miljonites ning all aastaarvu 1999- 2006. Panin graafikusse järgnevate aastate järgnevad arvud: 1999- 2023000, 2004-2071210, 2006-2048600 ja ka suurima rahvaarvu milleks oli 2,2milj ja oletatavasti oli see aastal 2000. Graafiku alusel saab öelda, et Makedoonia rahvaarv on väke ja aastatega ta järjest kahaneb. Võime öelda, et aastal 1999 ja 2006 on rahvaarv enamvähem sama (kõigest väikese vahega). Võttes aluseks aastad ja rahvaarvu muutumise, siis võib väita, et Makedoonia rahvaarv on muutlik , see tõuseb ja langeb. Ise ma arvan, et praegu 2009. Aastal võib rahvaarv olla ühel joonel 2006 aasta rahvaarvuga .(2,3,4,15)
2.3 rahvastiku paiknemine
a) Keskmine rahvastiku tihedus on 81,4 in/ ruutkm. Kohta.(4)
b) võrreldes naaberriikidega on Makedoonia rahvastiku tihedus keskmine. ( Serbia 275in/ruutkm. , Bulgaaria 70in/ruutkm. , Kreeka 80,8in/ruutkm. , Albaania107in/ruutkm.)(6,7,8,9)
c) Tihedamini on asutatud piirkonnad, kus on veekogud ligemal, kuid seal kus veekogu pole nii ligidal, on hõredamini asustatud. See on nii sellepärast, et veekogude ligidused on soodsamad tingimused näiteks põllumajandusele, karjakasvatusele ja kaubavahetusele.(2,15)
2.4 Kaart
(10)
Suuremad linnad ja linnastud: Skopje/Shkup, Kumanovo, Bitola, Prilep, Tetovo, Veles, Ohrid, Gostivar, Štip, Strumica(3)
2.5 Rahvastik linnades
Linnades elab 59% rahvastikust.(15)
2.6 Linnade paiknemine
Linnad on kujunenud sinna sellepärast, et seal on soodsamad tingimused inimtegevuseks, seal on vesi lähedal, ja pinnamood sobiv.(2,15)
3. Pinnamood
3.1 Riigi pinnamoe iseloomustus
Makedooni pinnamoes on valdavad keskmiselt kõrged (1300-2300m) järskude nõlvadega pangasmäed. Kõrgeimad on Korabi mäed(läänepiiril; riigi kõrgeim tipp Golem Korab, 2764m), Šar planina (loodepiiril; kuni 2748m), Baba mäed(lõunaosas; kuni 2600m) ja Jakupica mäed (keskosas; kuni 2540m). Mägesid eraldavad tektoonilised nõod(Pelagonija, Skopje, Polog) ja sügavad orud(Vardar, Bregalnica, Strumica).
Tähtsaim org on kogu riiki loodest kagusse läbiv Vardari org, mille kaudu pääseb Balkani ps-e põhjaosast Egeuse mere äärde.
Enamik nõgudest ja orgudest on üles haritud.(3,14)
3.2 Maavärinad ja vulkaanipursked
Makedoonias on sageli maavärinaid. Pealinn Skopje asub kohas, kus kohtuvad mitu geoloogilist murrangut, mis teeb maavärinate ohu väga suureks. Maavärinad ongi skopjes sagedased ja neli korda on linn täielikult hävinud. Viimane linna maatasa teinud maavärin oli 1963. aastal, õnnekombel jäi alles 1392.a pärinev vana türklaste linnosa. Maavärinad mõjutavad inimesi selles, et nad ei saa rajada endale selliseid maju/linnu, nagu nad tahaks, sest igahetk on oht et maavärin võib kogu suue ja raske töö hävitada.neil on alaline hirm.(16)
4. kliima
4.1 Kliimat mõjutavad tegurid
Kliimat mõjutavateks teguriteks on järsunõlvalised mäed ja kaljud, sügavad orud. Egeuse merelt ulatub lähistroopilise vahemerelise kliima mõju ainult lõuna suunas avatud Vardari jõe orgu ja Pelagonija nõkku.
Mäed ja kaljud ei lase teatud aladele tuult ja vihma, vaid varjavad selle ära. Sügavates orgused aga tõuseb udu ja siis on kliima niiskem.(2,3)
4.2 Kliima iseloomustus
Kliima on mandriline , suvi on kuum ja kuiv, talv suhteliselt külm. Nõgudes ja orgudes tõuseb temperatuur suvel üle 30˚C, mägedes on märksa jahedam ja seal võib lumikate püsida okt-st apr-ni. Skopjes on kõige külmema kuu jaan-i keskmine t˚0,4 ˚C , kõige kuumema kuu juuli keskmine t˚ 23˚C. Sademeid on lääneosa nõgudes 650-850, idaosa orgudes 450-650 ning mägedes 1000-1500 mm/a. (3)
Kliimadiagramm (11)
5. Veestik
5.1 Üldhinnang
Makedoonia veevarud on head. Makedoonia ja Albaania piiril aruvad kaks suuremat järve, lisaks voolab riigist läbi Vardari jõgi, ning teisi väiksemaid jõgesid. (2)
5.2 Suuremad jõed ja nende toiteallikad
Riigist voolab läbi ainult üks suurem jõgi, Vardari jõgi koos oma lisajõgede Bregalnica ja Crnaga. Selle jõe toiteallikateks on läänes asuvad mäestikud. (2,3)
5.3 Jõgede veetaseme kõikumine
Kuna mägedes on jahedam kliima ja seal võib lumikate püsida okt-st apr-ni, siis kevadel, kui ilmad lähevad soojemaks ja päike hakkab lund sulatama, siis lumesulamis vesi kindlasti tõstab veetaset. (3)
5.4 Suurimad järved
Riigis on kaks suuremat järve, millest üks asub Makedoonia ja Albaani piiril, ning teises järves ristuvad M., Albaania ja Kreeka piir. Need järved on: Ohridi- ja Prespa järv. Lisaks on veel kaks suuremat järve Dojran ja Mavrovo.(18)
5.5 laevatatavad siseveekogud
Kohaliku tähtsusega laevaliiklus on piirijärvedel Ohridil ja Prespal. Tänu sellele saab toimuda kaubavahetus erinevate linnade, külade ja alade vahel.(3)
6. Mullastik
6.1 Enam levinud mullad
Nõgudes on enima savi-mustmuldi, jõeorgudes viljakaid lammimuldi ja mägedes pruune mägi-metsamuldi. Kohati on karsti. (3)
6.2 Kujunemine
Mustmullad arenevad rohtlavööndi kliimatingimustes, kus niiskust jätkub küll taimejäänuste lagunemiseks ja huumuse tekkimiseks, aga mitte huumuse lagunemiseks vees lahustuvateks aineteks. (18)
Pruunmullad on väga viljakad . Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudab kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks.(18)
Metsamuldade pealmine kiht on metsakõdu, kus on näha veel ka lagunemata taimeosi. Peamisele kihile järgneb huumushorisont , sellele leetehorisont ja siis sisseuhtehorisont.(18)
Tasasematel aladel võivad aga jõed oma setteid kaldaäärtesse kuhjata. Sellisel jõesetete kuhjumisel tekivad viljakad lammimullad.(18)
Paljudes kohtades koosneb pinnas vees lahustuvatest kivimitest . Aeglaselt liikuv põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Selle tagajärjel tekivad kivimitesse väikesed uurded ja lõpuks suured koopad. Nende sisselangemisel moodustuvad maapinnal lohud ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks(18)
Saviliivmullad sisaldavad rohkem liiva kui savi. Nad on samuti õhurikkad, kuid vähem poorsed ja niiskemad. Toitaineid on keskmiselt.(18)
6.3 Viljakus
Muldade viljakus on suhteliselt kehv .(5)
6.4 Looduslik taimestik
Looduslikus taimestikus on valdavad kuni 700- 800m kõrgusel kasvavad stepitaimed. Enamik nõgudest ja orgudest on üles haritu(3)
7. Inimtegevus
7.1 Peamised tegevusalad
Makedoonias töötavad vähesed masina-, keemia-, puidu- ja ehitusmaterjalitehased. Tavapärased on tekstiili-, õmblus-, naha-, tubaka- ja toiduainetööstus. Peetakse veiseid, hobuseid, kodulinde, mägedes lambaid , õigeusklike asuladel ka sigu. Püütakse kala. Tegeletakse käsitööga, vaibakudumine.(3,13)
7.2 Pinnamoe mõju
Kuna Makedoonia pinnamood on mägine, siis just tänu sellele ei saa seal igalpool tegeleda põlluharimisega. Tänu mägisusele on ka karjakasvatus natukene häiritud.(2)
7.3 Maavarad
Makedoonias kaevandatakse kroomi-, vase-, plii-, tsingi-, nikli-, raua- ja mangaanimaaki, hõbedat ning kipsi.(3)
7.4 Keskkonnaprobleemid
Suureks mureks on suurlinnade saastatud õhk. Esineb maavärinaid. Lisaks toimub ka kliimasoojenemine. Kuna õhusaaste ja soojenemine on praegu teemaks paljudes riikides, siis maalimamastaabis on need tähtsad probleemid. Kui maavärin hävitab riigis palju ja paljud saavad kannatada, siis tuleb ikka teistest riikidestki abiväge ja üritatakse igatmoodi aidata.(15,17)
Referaat sai valmis ja ma avastasin väga palju uut ja huvitavat Makedoonia kohta. Sain teada, milline on siis kliima Makedoonias, võin öelda, et mõnevõrra võib Makedoonia kliimat võrrelda Eesti omaga . Seda sellepärast, et suvel on enam-vähem ühepalju sooja nii 23-25˚C, kuid talvel kui Makedoonias oli keskmine 0,4˚C siis Eestis jääb see – kraadidesse. Rahvastiku kohta sain samuti kõik teada, mida tahtsin, et seal elavad makedoonlased, albaanlased, serblased,tükike türklasi ja ka muu maa rahvast. Sain ka teada, millega nad seal tegelevad. Teada sain, et selle riigi suurimaks vaatamisväärtuseks on Śara mägede järveäärsed puhkekohad ja samuti suusakeskused. Nagu ma enne referaadi tegemist aimasin, et huvitav on maavärinaid uurida ja selle kohta infot otsida, siis võin nüüd kindlalt öelda, et see oli tõesti üks põnevamaid teemasid , mis siis, et sellekohta vägapalju infot polnud.
Igaljuhul vahva oli teha seda referaati ja huvitav oli Makedooniat tundma õppida.
Aitähh õpetaja Reet, et pakkusid mulle sellise võimalus ! 
Kasutatud kirjandus:

http://www.hiie.tartu.ee/mandrid/ee_55_lets-explore-continents_eurasia2.jpg

„Maailma Atlas“ Autorite kollektiiv: Kaardikirjastus „Jāņa sēta“ Peatoimetaja Jānis Turlajs.

Eneke 15 “Maailma maad“ Autor: Hardo Aasmäe

http://et.wikipedia.org/wiki/Makedoonia

http://et.wikipedia.org/wiki/Balkani_poolsaar

http://et.wikipedia.org/wiki/Serbia

http://et.wikipedia.org/wiki/Albaania

http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka

http://et.wikipedia.org/wiki/Bulgaaria

http://www.maps.com/ref_map.aspx?cid=694,722,734,993&pid=12147&nav=MS

http://www.klimadiagramme.de/Europa/mazedonien.html

http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/opperada/?%D5pperada:11._Metsamullad

„Lõunanõud EE 6“ Autor: Ü.Kaevats

„Õpilase geograafiaentsüklopeedia“ Toimetaja: Anto Aasa

„Maailma teatmeatlas“ Dorling Kindersley

„Maad ja rahvad “ Dorling Kindersley

„Pereatlas“ Varrak 2008

http://miksike.ee/

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

airi244 Õppematerjali autor

Referaat, mina sain sisu ja vormistuse 5.

asend rahvastik pinnamood kliima veestik mullastik inimtegevus kokkuvõte kasutatud kirjandus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pptx

MAKEDOONIA

MAKEDOONIA Marta karu MAKEDOONIA § Pealinn Skopje § Riigihümn Täna üle Makedoonia Makedoonia lipp Makedoonia vapp RAHVASTIKUPÜRAMIID paiknemine § Makedoonia Vabariik on merepiirita riik KaguEuroopas Balkani poolsaare lõunaosas § Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga Pildil: Makedoonia füüsiline kaart MAKEDOONIA KAARDIL PAIKNEMINE Piltlikult Makedoonia asukoht/asukohakaardid Lisaks: http://www.mapsofworld.com/macedonia/macedonialocationmap.html DEMOGRAAFIA § Makedoonia rahvaarv 2010. aasta seisuga 2 072 086 inimest § sündimuskordaja on 11,92 § suremuskordaja 8,87 § keskmine eluiga on 74,92 aastat, sealjuures meestel 72,4 ja naistel 77,64 aastat, § laste arv naise kohta on 1.59 §

Geograafia

doc

Bulgaaria

riik ja suur osatähtsus riigi majanduses on töötleval ja hankival majandusel. Töö käigus tahaksin rohkem teada saada Bulgaaria pinnamoest ja kliimast, Bulgaaria majandusest ning sealsete elanike eripäradest ja kommetest. BULGAARIA Geograafiline asend: Bulgaaria asub Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Ida- lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru

Geograafia

docx

Bulgaaria ülevaade

..............9 5. Huvitavaid fakte...........................................................................................................11 Kokkuvõte................................................................................................................................12 Kasutatud allikad......................................................................................................................13 1. Riigiandmed Nimi: Bulgaaria Vabariik Rahvaarv: 7 205 000 Pealinn: Sofia (1,09 milj. elanikku). Iseseisvus: 3. märts 1878 SKT: 10 973 USD (elaniku kohta) Ajavöönd: GMT +2 Pindala: 110 879 km2 Maismaad: 110,550km2 Vett: 360km2 Rannajoon : 354 km Piirid teiste riikidega : Kreeka 494 km; Makedoonia 148 km; Rumeenia 608 km; Serbia ja Monternegro 318 km; Türgi 240 km Rahaühik: lev (BGN) Riigikeel: bulgaaria Rahvastiku tihedus: 66,2 in/km² Maakood: 359 Bulgaaria on Lõuna-Euroopas asuv 7 205 000 elanikuga riik

Geograafia

doc

Bulgaaria

teha topelt tööd. Kokkuvõttes olen rahul et just Bulgaaria võtsin ja minu arvates oli päris huvitav selle kohta informatsiooni otsida ja teada saada. Tänu sellele referaadile tean ma nüüd peale Eesti veel ka teise riigi loodust, ajalugu ja teisi asju väga hästi. Riigist tean et tal on Eestile võrdne jalgpalli koondis ja et Eesti korvpalli koondis on kohtunud Bulgaaria koondisega. 3 Bulgaaria statistilised andmed Täisnimi: Bulgaaria Vabariik Pealinn : Sofia(1,09 milj. elanikku). Suuremad linnad: Suuremad linnad Plovdiv (379 000) ja Varna (181 000) Iseseisvus: 3. märts 1878 Pindala : Kogu: 110,910 km2 Maismaad: 110,550km2 Vett: 360km2 Rannajoon : 354 km Piirid teiste riikidega : Kreeka 494 km; Makedoonia 148 km; Rumeenia 608 km; Serbia ja Monternegro 318 km; Türgi 240 km Rahvastik : 7,517,973 (juuli 2004) Vanuse struktuur: 15-64 aastased : 68.5% (mehi 2,533,784; naisi 2,615,968) 65aasased: 17.1% (mehed 535,954; naised 751,610)

Geograafia

pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

nutune. Seega on selles referaadis copy-paste teksti ainult mõni rida, enamik on kas tõlgitud või diagrammide põhjal tehtud. 4 1. ÜLEVAADE 1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia ja Egeuse mere ääres (joonis 1 ja 2). Põhjast on Kreekal ühine piir Albaania, Makedoonia ja Bulgaariaga ning idast Türgiga. Peloponnesose poolsaar, mis asub riigi lõunapoolses osas, on Kreeka keskosaga ühendatud 42 km pikkuse Korinthose (Isthmose) maakitsuse kaudu. Peloponnesost võib tehniliselt nimetada ka saareks, kuna Korinthose maakitsust läbib 6,3 pikkune Korinthose kanal, mis rajati 1881- 1893. Kreeka hõlmab kahte suurt saarterühma. Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Corfu, Cephalonia ja Lefkas. Idas ja lõunas kuulub

Geograafia

pdf

Kreeka Vabariik

Kreeka Vabariik Brigita Maria Raave Geograafiline asukoht Kreeka, ajaloolise nimega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Jooniaja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Üldist ● Hümn-Ýmnos eis tin Eleftherían ● Pealinn- Ateena ● Rahaühik- euro ● Ajavöönd- Ida-Eroopa aeg ● Usund- õigeusk ● Iseseisvus 1821 25. Märts ● Peaminister- Alexis Tsipras ● President- Prokopis Pavlopoulos ● Riigikord- parlamentaalne vabariik Pealinn Ateena ● Linn on rajatud Akropolise mäele ● Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. ● Ühe esimese linnriigina valitses ta

Geograafia

docx

Kreeka

KREEKA referaat 2014 Geograafiline asend Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri ning seetõttu pole Kreeka kaldad igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mäge

Geograafia

odt

Kreeka Majandus geograafia

........................................................ 22 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................................. 23 2 Sissejuhatus Kreeka on riik Kagu- Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreeka lipp Kreeka vapp Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on Vahemereliselt soe.

Geograafia

Rohkem sarnaseid