Karja kursusetöö bioohutus ja hügieenimeetmes (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Veterinaarmeditsiin ja loomakasvatuse instituut
Ketlin Tekkel
KARJA BIOOHUTUS JA HÜGIEENIMEETMED
Kursusetöö
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika
Juhendaja : Allan Kaasik
Tartu 2018
SISUKORD

Sissejuhatus: 3
1.Karja hügieen 4
1.1 Hügieen ja bioohutus vasikate sündimisel ja kaasnevad probleemid 4
1.2 Haiguste levik karjas 5
1.3 Hügieeni ja bioohutusenõuded karjas 7
2.KOKKUVÕTE 8
3.KASUTATUD KIRJANDUS 9

Sissejuhatus:

Pika eluaja ja toodangu aluseks on terve kari . Põllumajandusloomade karja alla kuulub grupp ühte liiki loomi näiteks veised, sigu , lambaid ja muud loomad. Kari ei pruugi alati olla ühte liiki isenditega vaid võib ka olla segakarju. Üldiselt peetakse karja all silmas just veisekarja, kus on ühte liiki, sugu ja vanusega loomad, kes jagavad teatud maaala.
Bioohutus on nakkushaiguste leviku tõkestamine. Nakkajateks võivad olla kas bakterid , parasiidid , ainurakse , viirused jm. Üsna tihti hakatakse sellele mõtlema alles siis, kui juba haigus/probleem on käes aga selle tõttu ongi oluline, et oleks olemas hügieeninõuded ja neid täidetaks nii nagu ettenähtud.
Selle kursusetöö koostaja valis töö teemaks„ karja bioohutus ja hügieenimeetmed“, kuna õpib loomakasvatuse teisel kursusel ja sooviks täpsemalt teada, kuidas peab hoolitsema puhtuse ja muude oluliste asjade eest, et kari oleks terve ja vähem arstiabi nõudev. Selle töö eesmärk on välja tuua erinevat hügieenimeetodid, bioohutus ja võimalikud haigused, mis võivad kaasneda ilma pideva kontrollita .

Karja hügieen

1.1 Hügieen ja bioohutus vasikate sündimisel ja kaasnevad probleemid

Teadagi varasematest aegadest, et oluline on vasikas tuua ilmale tervelt ja kindlasti puhtas keskkonnas. Tähtsal kohal on hügieen ja seda just ema kui ka loote seisukohast . Hea hügieeni tagab poegimine puhtal asemel ning eelistatud on põhust allapanu . Võib juhtuda, et emasloomal on probleeme poegimisega, siis tuleb loputada ja pesta sooja veega häbe ning see oma korda ka mitte ärritava desinfitseeriva vahendiga üle lasta. Sama moodi on oluline ka puhastada abistaval inimesel oma käed desinfitseeriva vahendiga ning kanda vastavalt lauda riideid . Oluline oleks, et sünnitusabistaja ei satuks mustade kätega looma häbeme ligi, sest nii võib sattuda baktereid emakasse sügavamale, mis tõttu võib loomaarst keelduda keisrilõiget tegemast, sest bakterid võivad halvendada ellujäämisvõimalust ema ja vasika suhtes. Kui aga poegimisabi on antud puhtalt, siis see juba vähendab lehmal poegimisjärgse emakapõletiku tekkimise riski, mis on kasulik nii kasvatajale kui ka loomale, sest üldjuhul ravimine on kulukas ja loom, kes juba selle läbi põdenud tiinestub harvemini.
Peale sündi on vasikas immuunpuudulik ehk puudub kaitse kõikide haiguste vastu, mis võivad farmis levida . Nende immuunsüsteem ei ole koheselt võimeline vajalikku kaitse loomiseks. Selleks peale sündi tulebki kohe joota vasikale ternespiima, kust saab kätte kõik vajalikud vitamiinid ja kuna ternespiim on rasvane , siis see aitab maol kiiremini tööle saada. (Pentjärv, 2016 ).
Vasikate kaudu on võimalik kindlaks määrata, kas ternespiim on olnud sobiv või kas kogu töökorraldus ja töövahendid on olnud puhtad või mustad. Kuni nädalastelt vasikatelt, aga mitte alla 18 tunni vanustelt võetakse vereproovid ja kui selgub , et kaitsekehade hulk veres on ebapiisav, siis see võib ka viidata, et on valesti külmutatud ternespiim üles sulatatud või kas kogu hügieen on olnud piisavalt puhas. ( Kask , august 2017 ).
Vasikatel on enim levinud haigus kõhulahtisus just lüpsikarjas, mis võib kaasa tulla ebapiisavast hügieenist. Selle kätte on sureb suur hulk vasikaid iga aasta.
Kõhulahtisuse nakkuslikud tekitajad :

• Rotaviirus , coronaviirus, colibakter, krüptosporiidi
  

Kõhulahtisuse mittenakkuslikud tekitajad:

• Mustad jooturid
  
• Liiga kõrge või madal piima temperatuur
  
• Liiga kontsentreeritud piimapulbri segud
  
• Liiga suured joogikogused
  
• Joogiämbrid pole piisavalt puhtad
  
• Halvasti hoiustatud piim
  
• Tamisete proteiinidega piimapulbrid on kehvema seedivusega, ka kõrgete sulfaadi sisaldustega pulbrid võivad probleeme tekitada
  

Probleemide ära hoidmiseks tuleks hoida silm peal hügieeni nõuetel. Kõik enamus haiguse põhjustajad tulenevalt meie keskkonnast, kus haigusetekitajad on saanud hea ja sobiva keskkonna, et areneda. Hügieeni tuleb vasikate puhul hoida juba sellest hetkest kui nad välja tulid ema seest ja oma vasika boksi viimisel . Boks peaks olema eelmisest vasikast piisavalt hoolikalt puhastatud ja ei tohiks olla otsest kokkupuudet teiste vasikatega. Kvaliteetset ternespiima peaks anda piisavates kogustes ja puhtast nõust. Vajadusel tuleks vasikat vaktsineerida ja haiguse märkide esinemisel koheselt võtta ühendust arstiga. ( Piirsalu vetpunkt, 2. mai 2018, DeLaval 2016 ).

1.2 Haiguste levik karjas

Tavaliselt võib just uus haigus karjas levima hakata, kui tuuakse karja uus loom või mitu ja neile ei ole tehtud piisavalt hea ülevaade ja kontroll. Selle ära hoidmiseks tuleks ka kindlasti teha loomadele taustakontroll ja ka nende omanikule/firmale. ( Kuks , 2.mai 2018).
Aga tihti peale on haiguste levitajaks ka hoopis väiksemad loomakesed. Närilised. Hiired ja rotid, kes võivad olla haiguse kandjad ja tänu kellele võivad karjas olevad loomad saada ka nendelt haigused. Parasiidid on ühed kahjurid , kes jagunevad kahte gruppi. Siseparasiidid ja Välisparasiisid. Siseparasiidid on näiteks ümarussid ja paelussid . Parasiidid tihtipeale ei ole kohe märgata, kuid hilisemalt võib välja lüüa ja selle taga järjel looma kas saada väga kannatada, mille tõttu ka kannatab peremees majanduslikult. (Järvis, 2009).
Üle on vaadatud ka veiste aastaraamatud, kus on mitmete aastate kokkuvõtted tehtud ja välja toodud ka 3 kõige enam esinevat haigust karjas. Esimeseks on udarahaigused, siis sigimishaigused ja jäsemete probleemid. Oluline on just tagada loomade heaolu asemetel, kuna tihti peale pool oma päevast veised lamavad ja teise poole ka seisavad. Asemetel peab olema ka piisavalt ruumi, et ei lõhuks ega õõruks ära sõrgu, tihti puhastama sõrgu ja värkima. Värkimine on siiski väga oluline tegevus, kuna selle tegemata jätmine tekitab loomal tasakaaluhäireid, kõndimisraskusi ning sõrahaigusi Selleks on ka hea kui olemas oleks sõraviilid ehk matid, mis aitavad kulutada sõrgu rohkem. Tänasel päeval on firma DeLaval välja töödanud ka viieastmelise kava digitaalse dermatiidi ohjamiseks piimafarmides. Lisaks on see ettevõte loonud erinevaid programme , mis aitavad ennetada jäsemete haigusi ja ka ravib, vastavalt probleemi suurusele ja ka keskkonnast tingitud võimalustele. Väikeseid karju saab hooldada ka lihtsamalt kui kõikvõimaste programmidega, selleks tuleks ainult desoainetega puhastada sõrgu. Suuremates aga on juba vannilaadsed lahendused, kus veis astub sisse ja esimeses vannis leotatakse sõnnik lahti ja teise vanni astudes juba desinfitseeritakse. Õnneks satub seda desinfitseerivat ainet ka udarale, mis aitab ka hoida seal puhtust.
Saavutamaks väga head hügieeni korda laudas tuleks puhastada asemeid, käiguteid, söödakäike ja luua lehmale võimalikult puhta ja kuiva keskkonna. Sõrgu tuleks vannitada mitmed korrad nädalas ja kindlasti värkida sõrgu kord nädalas loomadel, kellel on vaja. Paar kolm korda aastas tuleks teha ka igale loomale sõrakontroll.
Pidev kontroll vähendab riskifaktoreid, mis dermatiiti põhjustavad. Põhjustajateks on suur kari, kus on ruumipuudus , liigne sõnnik on ruumides, vale põranda kate, vale värkimistehnika ja uhtvesi. Suures karjas on nii lihtne anda baktereid ja erinevusi nakkusi edasi, kui tingimused on kehvad.
DeLavali uuringute järgi tuleks ühe looma ravimine keskmiselt 245 eurot. Kui aga teha pidev kontroll ja hoida muud asjad korras, siis einevaid tehnoloogiaid ja tooteid kasutades saab looma kohta kuluks 3,5 eurot aastas. Mis on kasulikum nii omanikule kui ka looma enda heaolule. (DeLaval, 27 november 2016).

1.3 Hügieeni ja bioohutusenõuded karjas

Vabapidamise karja puhul oleks vägagi hea kui oleks olemas kass , kes saaks väikeseid närilisi hoida eemale karjast, kuid kass ise võib ka olla haiguse ( toksoplasma ) levitaja juhul kui on söönud haiget hiirt aga seda vaid nädala aja jooksul. Edaspidiselt pole kassid enam ohtlikud karjale . Kui karja juures peaks mõnigi loom ära surema, siis oluline on koheselt ära koristada , sest surnud loom on soodne elukoht bakteritele. Karja hügieeni mõttes oleks ka parem eraldada poegiv ema koos lootega mõneks ajaks.
Selleks on kindlad veterinaarnõuded, nimelt loom pead olema kliiniliselt terve, peab olema viibinud ühes karjas 30 päeva enne liikumist, loom peab olema registreeritud ja teda peab olema lihtne identifitseerida, looma eelmine kari on läbinud loomatauditõrje uuringud ja menetlused ja karjale ei ole kehtestatud liikumist piiravat loomatauditõrje alast keeldu. (Jäärmaa, 19. aprill 2012)
Bioohutuse tagamiseks loomapidaja peab:

• isiku ja veovahendi liikumist korraldama ;
  
• loomakasvatushoonesse ja ‐rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale kõrvalise isiku pääsemist piirama
  
• loomakasvatushoonesse ja ‐rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale välisriigist saabunud isiku pääsemist piirama enne 48 tunni möödumist selle isiku Eestisse saabumisest
  
• karja juurde toodava looma pidama muudest loomadest eraldi, lähtudes looma taudialasest staatusest
  
• haige looma eraldama tervetest
  
• sööda, allapanu ja muu võimaliku nakkust edasikandva materjali käitlemist korraldama
  
• korrapäraselt näriliste ja putukate tõrjet teostama
  
• loomakasvatushoonesse ja ‐rajatisse ning loomade pidamiseks piiritletud alale mets‐ ja koduloomade pääsemist takistama ning
  
• vajadusel korraldama muid asjakohaseid loomataudi leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid. (Jäärmaa, 19.aprill 2012).
  

KOKKUVÕTE

Tänapäeval on vägagi oluline karja tervis ja kogus majapidamises hügieen. Mida puhtamas ja ruumikamas keskkonnas kasvavad karjaloomad, seda parem on nende heaolule kui ka majanduslikult omanikule. Terve ja õnneliku looma poolt on suurem võimalus saada paremaid toodanguid. Tihedam kontrollimine ja läbivaatused on lõppkokkuvõttes soodsam , kui hakata loomi ravima hilisemates faasides , Üldjoones, mida tehnoloogia rikkam on laut ja selle majapidamine , seda puhtam on ka keskkond, sest töötajad saavad keskenduda olulistele asjadele ja masinad saavad kiirelt oma töö teha. Hügieen on oluline nii loomadele kui ka inimestele!

KASUTATUD KIRJANDUS

DeLaval. (27. november 2016. a.). Loomade tervise tagab hügieen farmis. Allikas: https://www.delaval.com/et/delavalist/est/uudised/loomade-tervise-tagab-hugieen-farmis/
DeLaval. (2016). Sucsessful calf rearing. Allikas: http://www3.delaval.com/ImageVaultFiles/id_28658/cf_5/Vasikate_pidamine_Annelies_De_Spiegeleer.PDF
Jaarma, K. (19. aprill 2012. a.). Veterinaarnõuded. Allikas: https://www.jkkeskus.ee/assets/tekstid/piimaveised/infop_2012ettevalm_Jaarma.pdf
Järvis, T. (6. Jaanuar 2014. a.). Veiste siseparasiidid. Allikas: https://www.jkkeskus.ee/jkk/piimaveised/piimaveiste-j%C3%B5udluskontrolli-kasulik-teave/veiste-siseparasiidid-mai-2009.html
Kask, K. (august 2017. a.). Vet-point-kuukiri-2017-august. Allikas: http://veterinaarteenus.ee/wp-content/uploads/2017/08/VetPoint-kuukiri-august-2017.pdf
Katri Pentjärv, H. P. (5. 12 2016. a.). EPJ- praktilisi näpunäiteid noorkarja tervise parandamiseks. Allikas: https://www.jkkeskus.ee/jkk/piimaveised/piimaveiste-j%C3%B5udluskontrolli-kasulik-teave/praktilisi-n%C3%A4pun%C3%A4iteid-noorkarja-tervise-parandamiseks.html
Kuks, A. (2. mai 2018. a.). Karja bioohutus ehk nakkavate haiguste leviku tõkestamine. Allikas: http://www.maavillane.ee/?45
vetpunkt, P. (2. mai 2018. a.). Vasikate kõhulahtisus. Allikas: http://piirsaluvetpunkt.ee/patsiendid-2/suurloomad/vasikate-kohulahtisus/