Muinasaeg ja selle tähtsamad perioodid (0)

Muinasaeg ja selle allikad
Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.saj lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks.
Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost.
Muinasaja periodiseerimine :
Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid.
Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,- rauaaeg , need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga.( Eestis siis inimesi ei olnud )
Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr.
Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele.
Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr)
Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks .
Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr )
Rooma rauaaeg ( u 50 – u 450 pKr)
Ajalooline aeg ja selle periodiseering

Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks

Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel

Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga

Uusajast omakorda eristub selle esimene periood- varauusaeg mis kestab kuni 1789.a alanud Prantsuse revolutsioonini

Uusimat ajajärku Eesti ajaloos nim lähisajalooks
Kiviaeg:

Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum ( u 9000- u 5000 eKr )

IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis

Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim , Pulli kuuluvad nn Kunda kultuuri alla. See kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani
Asulakohad :

Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada , küttida veelinde ja loomi kes olid veeäärde tulnud jooma

Ühtlasi pakkusid järved paremaid liiklemisvõimalusi kui raskesti läbitavad metsad
Töö- ja tarberiistad

Kiviaja inimeste töö-ja tarberiistad oli valmistatud luust,- kivist,- sarvest ja kindlasti ka puust

Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi

Kuna tulekivi ei leidunud väga palju Eestis siis kasutati ka kvartsi

Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati ahinguid , harpuune, nooleotsi, talbu, naaskleid jne.
Elatusalad:

Veekogu ääres paiknevad asulad pakkusid häid võimalusi kalastamiseks

Tähtis oli ka jaht

Kala ja liha igapäevases menüüs oli ka loodusannid( taimed, juurikad, marjad, pähklid )
Noorem kiviaeg ehk neoliitikum ( u 5000- u 1800 eKr )

Selle alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu umbkaudu 5000 a paiku eKr

Eesti vanimad savinõud valmistati savist , millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru
Kammkeraamika kultuur:

Umbkaudu 4000 a paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur.

Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohkuste ja täkete ridadega

See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode – Venemaa aladel

Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel

Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum

Paremini tuntakse ka kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla( kaasa anti neile mõni noake,- kõõvits ja ehteid )

Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna
Nöörkeraamika kultuur:

Umbes 3000 a paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga

Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, millest tuligi selline nimetus

Iseloomulik tunnus oli veel venet ehk paati meenutavad kivikirved

Rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid , veiseid ja sigu

Maaviljelusega oli neil kammkeraamikaga suurem tähtsus

Nende asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobiv mullakiht maaviljeluseks

Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele

Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all ( surnuid hakati kartma )
Pronksiaeg ja vanem rauaaeg:

Vanem pronksiaeg ( u 1800- 1100 eKr )

Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad

Esemeid tehti endiselt kivist, luust ja sarvest
Noorem pronksiaeg ( u 1100- 500 eKr)

See eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, kivikalmed ja lohukivid

Ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis

Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi – kivikirstkalmeid

Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid, eelkõige sellist meetodid peetakse maaomanike perede matmispaikadeks
Asustus, majandus ja ühiskond:

Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks

Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe

Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus
Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr – 50 pKr )

Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed

Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad

Raudesemed olid kallid

Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega

Surnuid hakati matma tarandkalmetesse

Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit

Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega

Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad )
Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr )

Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida piirasid suurematest kivides laotud müürid

Rooma rauaajal tuli esimest korda Eestis kasutusele sõrmused ja sõled

Surnuid maeti põletatult
Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed

Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseajaks

Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli põlluharimine ja karjakasvatus

Arenes ka käsitöö

Kasutusele tulid vikatid ja sirbid

Pronksi jõudis Eestisse juba suurtes kogudes
Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg :

Keskmine rauaaeg ( u 450- 800a ), kerkisid mitmed linnused , aga nende kasutus iga oli lühike

Viikingiaeg ( u 800-1050 )

Linnuste rajamiseks valiti järsud nõlvad ja sobiva suurusega künkad

Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele

Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele

Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit

Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal
Külad ja põllud

Elati tavalistes avaasulates

Need koosnesid mitmest talust ja seepärast võime rääkida ka külade kujunemisest

Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud esimesed ribapõllud.
Kalmed

Sageli maeti tarandkalmetesse mis olid vanad, uusi enam juurde ei ehitatud

Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid

Esmajoones Kagu-Eesti idaosas levisid aga hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega
Aarded ja ohvriannid

Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded

Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht
Suhted idanaabritega

Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks
Eestlased muinasaja lõpul
Elatusalad:

Peamine tegevusala oli maaharimine , mis oli oma aja kohta üsna kõrgel tasemel

Maa suurust arvestati adramaades .Seda nim sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga

Koos tali rukkisega tuli põlluharimisse nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks

Tegeldi ka loomapidamisega

Toitu hangiti ikka veel küttimise ja kalapüügiga
Käsitöö areng

Paljud vajalikud töö ja tarberiistad valmistati igas peres oma jõududega

Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang

Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele

Muinasaja lõpul kerkisid esile hõbesepad
Kaubandus

Tegeldi peamiselt vahetuskkaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu

Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal ka vahenduskaubandus ( kaup osteti edasi müügiks )

Kaubavahetus oli üsna tulus
Talud ja külad

Eestlaste elamuks oli suitsutuba ( 4¤6m suurune palkidest hoone , mida köeti ilma korstnata ja kerisahjuta

Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla
Kihelkonnad ja maakonnad

Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsamaiks haldusüksuseks. 13.sajandi algul oli eestis kokku 45 kihelkonda.

Eesti suuremad maakonnad olid: Virumaa, Rävala ,Järvamaa, Harjumaa , läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis kus välisoht oli väiksem, säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad(väikemaakonnad) : Alempoi, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagna. Henriku kroonika järgi olnud Raikkülas ka vanemate igaaastaseid nõupidamisi. Eestlased nim enda naabreid ka maakondade järgi: sakalasteks, virulasteks, järvalasteks, saarlasteks jne..
Rahvas ja ülikud

Kõik inimesed olid võrdsed. tähtsamaid küsimusi arutai ühiskoosolekutel. Seal valiti ka vanemaid, kelle võim on piiratud.
Sõjaline tase

11.sajandi paiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremad ning võimsamad ringvall-linnused . suuremad kerkisid lääne-eestis ja saaremaal. Nt: Varbola Jaanilinna vall on 580m pikkune ja praegugi kohati 8-10 m. mõnede linnuste sissepääsu kaitseks ehitati mitmeid väravaid ette. Püstitati k kaitsetorne. Relvastusel oli tähtsal kohal odad , viskeodad nii suured kui väiksed tõhusamaks relvaks oli sõjakirved. Ratsasõdalastel olid kaheteralised mõõgad. Vibusi ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastuses olid kilbid ja kiivrid, rikkamad kandsid aga raudtraadist valmistatud rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, see koosnes ratsa- kui ka jalameestest.
Suhted naabritega

Naabritega suhted olid head. Tugevamad vastased olid leedulased . 1187. Aastal vallutasid ja põletasid idamere paganad rootsi tähtsaima linna sigtuna , mis jäigi mõneks ajaks varemetesse. Sigtuna hävitajaks oli peetud eestlase, kurelasi, karjalasi ja mitme läänemere idakalda ühendvägesid.kindlasti oli selleks mingi põhjus.