Muinasaeg ja selle tähtsamad perioodid (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused Muinasaeg 1. Selgita mõisteid. Muinasaeg ­ Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Oli umbes 9000 ­ 1200 pKr. Mesoliitikum ­ keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u. 9000 ­ u 5000 eKr. Neoliitikum ­ Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (u. 5000 ­ u 1800 a. eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele.

Ajalugu

6

odt

Muinasaeg

linnadega. · Eestlastest kaupmehi võis kohata Pihkvas, Novgorodis ja ka Läänemere kaubanduskeskuseks kujunenud Visbys. · Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega ­ kaup vahetati kauba vastu ­ sisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvi ja ka luksuskaubu ­ vastu anti karusnahkasid ja vaha. · Tänu soodsale asendile oli olulisel kohal ka vahenduskaubandus ­ kaup osteti edasimüügiks ­ idanaabritele võidi müüa vilja selle eest saadud karusnahad, vaha jms kaubad viidi edasi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Võimalik, et osa sealt saadud kaupa müüdi kadusega tagasi Venemaale. · Hõbe oli üldtunnustatud vahetusväärtus, on leitud kaale, mis viitavad sellele, et kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi Talud ja külad · Eestlaste elamuks oli suitsutuba, kus kuivatati vilja, toimus rehepeks ja võimalik, et seal võisid olla ka loomad

Ajalugu

6

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

hoburaudsõled, kaelavõrud, sõrmused, mõlema käe ümber käevõrud. muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted, esile kerkisid hõbesepad. KAUBANDUS Üha enam lülituti rahvusvahelisse kaubandusse. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Eestisse: hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid, luksuskaup. Vastu: karusnahku, vaha. Ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjaks edasimüügiga. vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele vilja, selle eest saadud karusnahad, vaha jms viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Kaubavahetus tulus ­ maasse peidetud hõbemüdid ja ehted. Hõbe üldtunnustatud vahetusväärtus. varalinnaline asula tähtsamate teede ristumiskohas kujunenud kaubitsemiskoht Tartus. TALUD, KÜLAD Suitsutuba 4-6x6m palkidest hoone, köeti korstnata kerisahjuga. Vilja kuivatati samas ruumis. Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis sumbkülad ­ talud keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel talud ridastikku ­ ridakülad

Ajalugu

4

odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

! Keskaja periodiseering : Keskaeg (u 1200 - 1561 a <-- Liivi sõda, siinse omariikluse löpp) Uusaeg (1561-19 saj.): 1) Varauusaeg (u 1561-1816/1819 a <-- pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (1918 a <-- EV väljakuulutamine - tänapäevani) Keskaja kirjalike allikate hulk on kaunis napp. Varauusajast alates kirjalike allikate hulk oluliselt kasvab (trükikunsti leiutamine, võimu bürokratiseerumine, kirjaoskuse levik). Enamik kirjalikest allikatest asub arhiivides. 2. Muinasaeg . Kiviaeg Eestist ei ole leitud paleoliitilisi leide, sest sel ajal ei olnud Eestis veel asustust. Vanim Eesti asula on Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid : 1) Kunda kultuur : * levinud Läänemere idaranniku maadel, Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani * asulad rajati veekogude lähedusse * elati u. 15-30 liikmeliste kogukondadena,

Ajalugu

1

doc

Muinasaeg Eestis

Jääaeg. Esimene jää pealetung algas enam kui 2 milj a tagasi ja alles 13000 a eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neliviis külmaperioodi ehk jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, KaguEesti kuplid ja KeskEesti voored. IX aastatuhande algusest eKr pärineb esimene teada olev inimeste asulakoht eestis. Muinasaeg. Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj lõpul nim muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal. Nendeks on kinnismuistised, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud tööja tarberiistad, relvad ja ehted. Arvestada tuleb ka etnograafilisi andmeid, sest 18

Ajalugu

1

doc

Muinasaja periood

Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad. Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi(terav)kvartsi(lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine, jaht. 2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr. Vanimad savinõud valmistati savist, kus oli teokarpe, taimi, kivipudru. Kujult olid need pada taolised anumad, millel oli kitsenev põhi, st kaevati maasse auk w ümbritseti anum kividega et ülal püsiks. Kammkeraamika- levis u 4000 a eKr. Savinõud, mille välispinda kaunistasid ilustatud lohukesed ja väiksemate täkete read. Kammkeraamika levik oli suht suur. Selle kultuuri

Ajalugu

6

docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr.

Ajalugu

3

doc

Muinasaeg (Eesti)

Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid ja sarvi, millest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht ­ kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande ­ taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr)

Ajalugu

Kommentaarid (0)