Vana aeg II osa (0)

Vana aeg II osa
Mait  Kõiv, Milvi Martina Piir
peatükid 13 ja 14
Abimaterjalid õpetajale 
Koostanud  : Kai  Normak , EKL-4kõ
Ptk. 13 Vana- Egiptus
Sissejuhatus, geograafiline  asupaik ,  põlluharimine . 
(lk 62-63)
Ni luse jõe kal astel tekkis umbes 3000 aastat 
tagasi   eKr   Vana- Egiptus    -   üks   maailma 
suurimaid ri ke, mis püsis muutumatuna ligi 
3000   aastat.   Põhiline   tegevus   oli 
põl uharimine, mil el oli oma kindel aeg mil e 
määras   loodus   Ni luse   jõe   näol.   Kui 
üleujutused olid alanenud, si s algas viljakal 
põl ul suur töö. Ni sutatavad  põl ud andsid 
head saaki. Kõrbetes, jõest kaugemal, oli elu 
peaaegu võimatu. Si ski olid  egiptlased  väga 
andekad ja laisendasid oma võimalusi rajades 
kanaleid , mil ega  vett juhtida.  Nad  ehitasid  
šaduffe, mis olid kooguga veetõstukid. 
Egiptlased nimetasid Egiptust 
mustaks ja punaseks  maaks , sest jõe läheduses 
valitsesid viljakad mullad  ja sealt 
kaugemal viljatud kõrbed , kus midagi ei kasvanud.
Šaduf  on kooguga veetõstuk, mil e abil 
egiptlased toimetasid vett sinna, kuhu 
Ni luse üleujutused ei ulatunud. 
Kui Ni luse  üleujutus  oli väike, kasutasid egiptlased põldude ni sutamiseks kraave ja kanaleid. 
Talupojad kasvatasid  otra , nisu, puu-ja  juurvilja  ning lina. Viljalõikajateks olid mehed. Naistel 
ei lubatud töötada tööri stadega, mil el oli  lõiketerad , nende ülesandeks oli tuulamine. 
Viljakasvatamise kõrval  pidasid  talupojad ka lehmi,  lambaid ,  kitsi ,  parte  ja hanesid. Egiptust 
nimetati Ni luse anniks, sest sealt sai toitu (kalu), seal kasvas  papüürus  ja kui Ni luse üle kal aste 
ujutas, tekkis jõe äärde rammus  muda .  Jõgi  jaotas põl umeeste aasta kolmeks. "Üleujutuste aeg", 
kui ei tehtud põl utöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg", kui künti ja külvati, kestis 
novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" märtsist juunini. 
Riigi tekkimine 
(lk 64)
Tööjõu ohjamisega tegelesid kohalikud  pealikud .  Algul elasid egiptlased sugukondadena. Kuid 
sugukonnal oli raske kaevata kanaleid vajaliku põl upinna ni sutamiseks. seepärast hakkasid 
sugukonnad li tuma ja moodustusid suuremad  hõimud  ehk  noomid . Sel iseid noome oli Egiptuses 
umbes 40. Igal noomil oli oma nimetus: Kul , Ussimäe, Shaakal,  Jänes , Must  lehm  jt. Osad pered 
muutusid   rikkamateks   ja   nende   al   hakkasid   tööle    orjad    jt.   Ni   said   noomid   suurteks   ja 
võimsateks ning noomide pealikeks hakkasid nomarhid. Noomid olid nagu väikesed iseseisvad 
ri gikesed. Aja jooksul li deti pi rkondi suuremateks ning lõpuks jäid al es põhjapoolne Alam-
Egiptus ja lõunapoolne Ülem-Egiptus. Need li deti  3100  aastat eKr üheks ri giks ning ühtne ri k 
oli vaarao võimu al . Sel iseid sõltumatuid linnri ke nagu Mesopotaamias ei tekkinud Egiptuses 
kunagi. Egiptuse ri k püsis terviklikuna aastatuhandeid. 
Küsimused aitavad 
arutelu luua!
Arutelu klassiga : 
Võrdleme  Mesopotaamia   linnriike  ja Egiptuse riiki. Mis on sarnased jooned ja mis on erinev ? 
Hieroglüüfkiri 
(lk 64)
Koos ri giga tekkis ka kiri. Põhiliselt sel epärast, et valitsejate jaoks oli tarvis üles märkida andami 
suurust.   Esimesed   protohieroglüüfid   Egiptuse    aladelt    pärinevad   33.   sajandist   eKr.   Ja   midagi 
hieroglüüfe meenutavat on leitud veel  seitse  sajandit  kaugemalt . Väga kaua aega ei õnnestunud 
hieroglüüfe lahti seletada.  Tõsisem läbimurre saabus al es aastal 1799, kui  Napoleon  Bonaparte'i 
sõjakäigul Egiptusesse avastati nn Rosetta kivi - kus oli tekst (aastast 196 e.m.a.) kirjutatud kõrvuti 
kolmes  kirjas - kreeka tähestikku, muinas-Egiptuse hieroglüüfe ja nende rahvalikumat vormi 
kasutades.   Lõplikult   suutis   hieroglüüfide    saladuse    lahti   muukida   Jean-François   Champol ion 
1820. aastateks. 
Kiri sisaldas 750 märki!
Vanad egiptlased kasutasid  piltkirja -
hieroglüüfe-templite ja hauakambrite  seintele  
kirjutamiseks. Kulus 10 aastat, et saada 
selgeks sadu hieroglüüfe. Koolis käisid ainult 
poisid. Nad õppisid astronoomiat, 
matemaatikat, astroloogiat, tarbekunsti, 
mitmeid mänge ja spordialasid. Tüdrukud 
olid emadega kodus.
Vähem pidulikke  tekste  kirjutati 
papüürusele,   mis   on 
papüürusetaimedest   valmistatud 
paberilaadne
 
materjal. 
Täiskirjutatud   papüürusetükid 
kirjutati   üksteise   järel   pikaks 
ribaks ja keerati rul i. Säilinud on 
neid palju tänu  soodsalt  kuivale 
kli  male . 
Paaristöö : Võrdle koos  paarilisega  kiilkirja ja hieroglüüfkirja lugemaõppimise lugu.  
Mida sarnast leiad? Mis aitas teadlasi neid kirju lugema õppima ? 
Lisategevused tundideks : 
1) Õpilased võtavad paaridesse ja püüavad koos leida mõistele õige paarilise. Iga paar saab oma 
kaardid. 
VAARAO
EGIPTUSE VAILTSEJA, JUMALKUNINGAS
HIEROGLÜÜF 
KIRJAMÄRK, MIS TÄHISTAB ENAMASTI ÜHTE SÕNA
PAPÜÜRUS 
TAIMEST VALMISTATUD PABERILAADNE MATERJAL
DELTA
JÕESUUE, SUUDMEMAA, MITMEHARULINE JÕESUUE
ŠADUFF
KOOGUGA VEETÕSTUK 
POOL SAAGIST, VARANDUSEST, MILLE  TALUPOEG  PIDI 
ANDAM
ANDMA VALITSEJALE
2) VIDEO VAATAMINE :  Kui on rohkem aega, si s tasub vaadata videot, mis aitab luua 
aimdust   Vana-Egiptuse   elust,    olust    ja   kommetest.   Video   asub   aadressil     : 
http:/ www.youtube.com/watch?v=R5_vtQOKtKo
Lõiming
 
 
Kunstiõpetus ,  tööõpetus  : 
Töövihiku harjutuse põhjal valmistada ise papüürust. TV lk 31 on olemas kõik 
vajaminevad töövahendid ja õpetus, kuidas teha ise papüürust. 
Kodune ülesanne : 
Koostada  ristsõna  kasutades uusi mõisteid, mida kohtasid uues peatükis – Vana-
Egiptus. 
Kasutatud materjal : 
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/egiptuse-hierogluufid-kuidas-neid-lopuks-lugema-opiti.d ?
id=67428462
Artikkel: Egiptuse hireoglüüfid- kuidas neid lõpuks lugema õpiti ? 
http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/2maaime/vanaegiptus.ht m
konspekt Vana-Egiptuse kohta
http://www.youtube.com/watch?v=R5_vtQOKtKo
video : The wonders of Ancient  Egypt  
Pildid : 
http://nagi.ee/photos/papiniidu/693033
Papüüruse taim
https://www.google.ee/search?q=pap%C3%BC%C3%BCrus&source =
Papüürus 
Ptk. 14  Ri k ja Ühiskond 
Vaarao
(lk 66)
Ri ki valitses ainuisikuliselt 
Riik on 
igavene ja 
jumalkuningas vaarao,
muutumatu!!!
 kellele kõik inimesed pidid  alluma .
 Igal ühel oli oma staatus ühiskonnas.
Kogu maa kuulus vaaraole, sest teda peeti päikesejumala
pojaks maa peal. Temast  sõltusid  ni  head ajad, kui ka ikalduse ja
nälja ajad.
Vaarao (egiptuse per-aa 'suur maja') -sel ega ei mõeldud kuningalossi, vaid kogu kuningavõimu, 
mil e al a vaarao pidi kõik egiptlased koondama. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks 
nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teada olevalt nõnda nimetatud, oli 
Thutmosis  III. Neid ümbritses alati pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis erilist krooni, 
valehabet, kõverataolist valitsuskeppi. 
Noferete (Tutanhamoni ämm) ja  Tutanhamon . 
Tutanhamoni  hauast  leiti hulgaliselt kingitusi, mis  pärinesid  teistest  maadest . Sellest 
võib järeldada, et ta jõudis oma valitsemisajal kaugele. Ta suri kõigest 15 aastasena. 
Püramiidid
(lk 67)
Cheopsi  pürami d on Egiptuse pürami d, 
mis on nime saanud Vana-Egiptuse 
kuninga Cheopsi ( Hufu ) järgi.  Cheops  
laskis sel e ehitada aastatel 2551–2471 
eKr. Cheopsi pürami d asub Egiptuses, 
Giza  platool ja on suurim Egiptuse 
pürami didest ja maailma kõrgeim 
pürami d.Ta loeti vanaaja seitsme 
maailmaime hulka ja on  nendest  ainuke, 
mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool 
tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis 
– kuni 1300. aasta paiku valmis 
Inglismaal Lincolni  katedraal .
Giza Suur Pürami d on maailma ajaloo 
suurim üksikhoone. See ehitati nn Vanal 
perioodil (u. 2575-2130 eKr). Suur 
pürami d kaalub umbes kuus miljonit 
tonni, mis on ni sama palju, kui kõik 
Euroopa katedraalid kokku. Pürami di 
aluseks on kaljune küngas.  Plokid , mil est 
on see ehitatud, kaaluvad keskmiselt 7 
tonni. Pürami dil on 203 astet.
Sfiniksil on inimese pea (mõistuse sümbol) ja  lõvi  keha (jõu 
sümbol). Koos tähistavad need aga kuninglikku võimu.  Sfinksi  
avatud silmad on pööratud ida poole, kust tõuseb päike  ja ta 
kujutab Ra-Harahtet, idast koidu ajal tõusvat päikesejumalat.
Ühe teooria kohaselt on  Sfinks  rajatud umbes 2500 aastat e.m.a. vaarao 
Hafra  poolt. Aastal 1990 Sfinksi uurides, jõudis geoloog Robert Schloch 
aga järeldusele, et Sfinks on kulunud vihma, mitte tuule ja liiva mõjul. Kui 
see vastab tõele, võib sfinksi vanus  ulatuda  7000. aastasse e.m.a. Sfinks on 
valmistatud karjääri jäänud hiiglaslikust kaljurünkast.
AJURÜNNAK
Kuidas ehitati püramiidid? Pakkuge välja erinevaid teooriaid!
Ametnikud ja  preestrid
(lk 68)
Vaarao võim oli vaieldamatult piiramatu, kuid  tervet  Egiptust ta üksinda juhtida ei 
suutnud. Kõige kõrgemad ametnikud olid asevalitsejad, kelle ülesandeks oli 
valitseda  maakondi. Nemad kontrollisid, et kõik ehitustööd saaksid tehtud, 
niisutuskanalid toimiksid ja nemad kogusid ka andamit, millest enamus läks vaarao 
lossi. Preetrid aitasid korraldada riigivalitsemises tähtsaid ülesandeid.  Nemad olid 
vähesed, kes pääsesid võimsa vaarao siseringi. 
Ramseste ajal olid preestrid koos kõrgemate 
ohvitseridega oma võimu tipul ning võimas 
ametnikkond  oli nende kontrol i al .  Templitel  olid 
maavaldused, koolid ja töökojad ning nad 
etendasid majanduses olulist osa. Pika aja jooksul 
oli suurem osa maast ligikaudu võrdselt jaotatud 
kuninga, suurmaaomanike ja templite vahel. 
Preestrid olid ametnike (sealhulgas kõrgemate 
ohvitseride) kõrval ainsad, kes oskasid lugeda ja 
kirjutada
Talupojad ja orjad 
(lk 69)
Rangelt võttes Vana-Egiptuses orjapidamist ei olnud. Inimesi sai kül  omada, müüa, pärandada, 
laenata ja vabaks lasta, kuid neil samadel inimestel võis ol a omand, mida nad ise käsutasid, nad 
võisid palgata töölisi ja abiel uda vabade naistega, ni  et tegu oli pigem pärisorjuse kui orjusega. 
Mittevabade seas oli egiptlasi, kuid enamik olid võõramaalastest sõjavangid.  Pärisorjad  tegid 
mitmesugust  tööd põl ul, majapidamises ja töönduses, kuid neil ei olnud majanduses tähtsat osa.
Egiptus oli Lähis-Ida  viljaait . Kasvatati leiva ja 
õl e jaoks nisu ja otra, samuti porrulauku, 
sibulat,  salatit , meloneid,  kurki  ja ube. Eri 
taimedest  tehti õli. Saadi ka oli viõli, kuid seda 
toodi põhiliselt sisse Palesti nast ja Li büast. 
Puuviljadest  olid tähtsamad vi gimarjad ja 
Enamiku Egiptuse rahvast moodustasid talupojad
Talupoja  käsutuses  oli väike maalapp
datlid .Koduloomadena peeti härgi, vasikaid, 
Elu oli üsna raske-pool saagist läks valitsejale!
sigu , lambaid ja kitsi. Jahiti antiloope, kaljukitsi,  Pidid ka kanaleid korras hoidma ja tegema ehitustöid! 
jaanalinde ja jäneseid. Püüti linde. Ni lusest ja 
jõega seotud tiikidest püüti kala. Tähtis koht oli 
mesindusel. 
Perekond
Mehed olid kodulembesed ja perekonnal oli nende elus tähtis koht. Teispoolsuses tahtis mees 
perekonnaga taasühineda. Poeg jätkas tavaliselt isa elukutset. Kujunes peaaegu kastisüsteem, 
vähemalt üksikute juhtivate positsioonide suhtes, kuigi teoreetiliselt peeti  võimekust  sugulusest 
olulisemaks. 
Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu 
kohta pärinevad põhiliselt haudade 
maalingutelt ja reljeefidelt, vähemal määral 
kirjanduslikest ja halduslikest tekstidest. 
Kuigi kujutised pärinevad ülemkihtide 
haudadest , on neil sageli tagaplaanil 
kujutatud tavaliste inimeste 
igapäevatoimetusi
Naiste- ja meesteasjad olid rangelt lahus. Mees osales avalikus 
elus, naine tegeles koduse majapidamise ja lastekasvatusega. Naist 
austati ning tal oli vabam asend kui vanaaja maades tavaliselt 
(al ikad räägivad peamiselt ülemkihtide naistest). Keskmisest 
ri gist alates oli abielunaistel tiitel "maja valitsejanna". Naine oli 
juri diliste õigustega isik, tal võis ol a omand, ta võis pärida ning 
pärandada oma omandiosa testamendiga. 
Lisategevused tunniks : 
1) Koostame diagrammi ja võrdleme ühiskonna korraldust Vana-Egiptuse ja tänapäeva Eesti 
vahel. 
Mis on ühist ? Mis on sarnast ?
2) Sõnaseletus mäng
Õpilane saab kaardi  ja peab selgitama teistele seda sõna. Saab mängida kahes versioonis : 
a) Seletamine sõnade abil   b) Seletamine kehakeele abil 
See, kes sõna ära  arvab , seletab järgmisena. 
SFINKS
PÜRAMIID
PREESTER
TALUPOEG
ORI
VAARAO
NIILUS
HIEROGLÜÜF
PAPÜÜRUS
ŠADUFF
Lõiming 
Kunstiõpetus : 
Savitahvli vamistamine 
Vaja läheb : 
pilt vaarao maski kujutisest
voolimissavi
plastikust  nuga
kuldne  värv
akrüülvärvid
Igaüks valib endale ühe vaarao kujutise, soovitatavalt maski osa.  Savist  voolitakse 
sobiva suurusega plaat, mille peale noaga uuristatakse kujutise piirjooned. Seejärel 
värvitakse saviplaat  kuldse  värviga üle ja siis jääb igale ühele vaba võimalus, kuidas  
ülejäänud värvilahendus sät ida. 
Kasutatud materjal : 
http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Egiptus
tutvustus Vana-Egiptusest
http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/2maaime/vanaegiptus.ht m
konspekt Vana-Egiptus
Raamat Vana-Egiptuse tõus ja langus
Pildid : 
https://www.google.ee/search?q=giza+panorama&rlz=1T4
Giza Panoraam
http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid
Cheopsi püramiid 
http://www.google.ee/imgres?sa=X&biw=1051&bih=475&tbm=isch&tbnid =
preestrid
http://www.google.ee/imgres?rlz=1T4ADRA_enEE526EE526&biw=1051
käsitöölise kujutis