Peale seda asusid paljud autorid lugemis- ja kirjutamisraskusi vaatlema kui iseseisvaid puudeid. (Hoyles & Hoyles, 2007) 1960ndatel sai termin düsleksia populaarsemaks kui "sõnapimedus". 1972.aastal loodi British Dyslexia Assocation. 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi algul kujunes välja kaks koolkonda kirjaliku kõne puuete tekkepõhjuste seletamisel. Osad autorid pidasid lugemis- ja kirjutamisraskusi vaimse alaarenguga seotuks. Teised aga olid veendunud, et neid kahte otseselt seostada ei tohiks. Nende seisukohtade alusel kujunes välja mitmeid eraldi uurimissuundi. Samas keskenduvad enamus varasemaid kirjaliku kõne hälvete tekkimist seletavaid teooriaid vaid ühele valdkonnale ja puudulikuks jääb erinevate riskitegurite kompleksne analüüs. Tükk aega kaheldi kas arengukäigus tekkiv düsleksia on ikka päris. Isegi lähiajal sai Channel 4 näha dokumentaali "Düsleksia müüt" (The Dyslexia Myth, 2005) (Hoyles & Hoyles, 2007). MIS ON DÜSLEKSIA?
JÕHVI GÜMNAASIUM Kärolin Kruut ,, ILUASJAKE'' Kerttu Rakke Referaat Jõhvi 2011 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.........................................................................................................3 Teose tegelaskond.................................................................................................................4 Tegelaskujude analüüs........................................................................................................5-6 Süzee........
varagooti 1140-1200, kõrggooti 1200-1350 ja hilisgooti 1350-1525. Gootika tekkis XII sajandi esimesel poolel Põhja-Prantsusmaal. Teised Prantsuse provintsid, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu sama sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima XIII sajandi alguses, Saksamaal pääseb ta täiesti mõjule XIII sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis alles umbes a. 1300 Gooti stiili tekkimine tuleb esmajoones seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemisega ning rüütlikultuuriga, kuid tema levikul on tähtis osa ka mitmesugustel mungaordudel. 2 Arhitektuur Keskaja kirikliku ehituskunsti arengut mõjutas suuresti püüd varustada jumalakoda laega, mis oleks vastupidav ja sobiks võimalikult laiade ruumide katmiseks. Ka gooti ehituskunsti tekkimisel on peamist osa mänginud just see püüd
organiseeritud ning järjekindel ja põhjendatud. V. Krutetski märgib, et noorukite mõtlemist iseloomustab üha kõrgem üldistamise ja abstraheerimise tase, kasvab tendents nähtuste põhjuslikuks seletamiseks, argumenteerimisoskus, oskus tõestada teatud seisukohtade tõesust 1 või väärust, teha sügavaid järeldusi, seostada õpitavat süsteemiks. Areneb ka mõtlemise kriitilisus. Koos mõtlemise arenguga kasvab õpilaste kõnekultuur. Kujuneb oskus oma mõtteid väljendada, muutub keerulisemaks kõne struktuur, rikastub sõnavara. Tuginedes noorukiea tunnetusprotsesside iseärasustele, peaksid gümnaasiumiõpilased olema valmis selleks, et opereerida keemias kasutatavate abstraktsete mõistete, sümbolite ja valemitega. (http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/495/6/kaarmaa.pdf.txt)
eelmise lehekülje lõppu, vaid ikka uue algusesse. Selleks, et sundida Wordi seda lõiku alustama just uuest leheküljest on kaks meetodit. Esiteks on võimalik uue peatüki algusesse panna lehepiir (Page Break). Lehepiiri asetamiseks vajutage kas klaviatuuril Ctrl+Enter või valige 'Insert' menüüst 'Break' ja sealt edasi 'Page Break'. Sellisel moel sisestatud lehepiir on aga siiski iseseisev dokumendi atribuut. Lehepiiri saab aga seostada ka otseselt antud lõiguga. Selleks märgistage lõik. Valige 'Format' menüüst 'Paragraph' ning minge avanenud dialoogiaknas 'Line and Page Breaks' lehele. Tehke linnuke 'Page Break Before' kasti ja vajutage 'OK'. Nüüd on valitud lõik alati lehekülje alguses ning lehepiir on seostatud otseselt antud lõiguga. 1.2 Kuidas muuta Wordis vaikimisi kirjatüüpi Wordi vaikimisi kirjatüüp Times New Roman, kuid see kirjatüüp ei meeldi mitte kõigile.
majanduspoliitika reformimisele. See, kuidas töö on organiseeritud, sõltub oluliselt töökohtade struktuurist ning kulutustest aktiivsetele ja passiivsetele tööturumeetmetele. Seega tuleks programmide puhul silmas pidada institutsioonide omavahelist sõltuvust ja seetõttu ei ole võimalik neid ka automaatselt ühest riigist teise kopeerida. Õppetunnid Eesti jaoks Olulisemad õppe- tunnid võiksid olla järgmised: Programm tuleb seostada laiemate poliitiliste eesmärkidega ning see kujuneb seda edukamaks, mida enam ta sobitub üldise institutsionaalse raamistikuga. Muidu võib selle mõju kujuneda lühiajaliseks. 7 Programm ei tohiks keskenduda ainult oskuste pakkumise poolele. Kindlasti tuleb arvestada ka nõudlust oskuste järele. Inimeste oskuste tõstmine ei pruugi nende jaoks kaasa tuua paremaid
Saj. Biosemiootika.- valdkond, mille uurimisalaks on elusorganismide märgiprotsessid ja tähendusloome. Biosemiootika otsesest uurimisalast jäävad välja asjad mis seostuvad inimkultuuriga. See on teadus, mis uurib kultuuri välist, inimkeeleta toimuvat semioosi. Keele-eelne teadmine –eeldab -õppimisvõimet -(auto) kommunikatsiooni -vahendatust Selle tõsikindlus põhineb -äratundmisel -seostamisel -imitatsioonil Imiteerimine võimaldab tõsikindlust. Me võime seostada asju konventsionaalsel viisil- tänu keelevõimele Inimene tänu keelevõimele saab luua teadmisi mis ei ole tõsikindlad. Biosemiootika probleemideks on...(slaidis) Nii nagu ilmub semioos ilmub terve võimalus modelleerida maailma. See areng mis me tegime ema üsas, on võrdlemisi erinv sellest, mis me tegime aasta hiljem. Organismide vahel on märgilised suhted. Siia puutub üksteise äratundmine Selleks et järglasi saada, on vaja teist nt ära tunda. Lõhn, väliskuju, hääl jne
Vaadates Lütseumi piiridest välja võiks näiteks tuua kas või mõrvade uurija, kellesse suhtuti küll auväärselt, kuid ikkagi polnud ta samal tasemel ei lütseumi direktori, teatripidaja ega vürstinnaga. Teatrist rääkides on esinejad Tolstoile sügavalt alluvad, mis näitab samuti kihistumise olemasolu. Üldiselt Venemaal oli väga tugev seisuste klassifikatsioon. 10 7. POLIITIKA JA VÕIM Kuigi teatris käimist võib kuskiltmaalt seostada majandusega, siis minu arvates majanduse valdkonda antud filmis märkimisväärselt ei puudutata. Küll aga on poliitikal ja võimul oma roll. „1814“ üks produtsente on öelnud, et ühiskonnakriitiline osa pole selles nii tähtis. Pigem on film suunatud noortele, et anda ajalugu edasi huvitavamal ja haaravamal moel. Minu arvates peaks filmi vaadates siiski teadma Venemaa tausta sellel aastal, et mõista rohkem ja saada terviklikum pilt. Poliitika ja võim on iga riigi alustala
Sissetulekust alati ülal pidada Ühisabi asutusi. Ühisabi lõpetas tegevuse 1940.a. Nõukogude ajal koguti teisest tooret käsu korras. Sekto kogumisvõrgu peaülesanne oli koguda eelkõige ettevõtete jäätmeid. Koguti ja töödeldi märkimisväärne hulk materjali, peamiselt vanapaberit, kaltsu ja klaasi. Paraku lagunes see süsteem 1990.aastatel ning vanakraami turumajandusliku kokkuostu tase ei ulatu veel endiseni. Eesti prügilate arengut saab seostada linnastumisega, tootmise koondumisega suurettevõtteisse, keskküttele üleminekuga, loomapidamise keelamisega linnades ja tehismaterjalide võidukäiguga. 1970. aastatel algas linnatüüpi majade ehitamine maapiirkondadesse. Prügi ei soovitud kaugele vedada ja nii tekkis prügilaid iga suurema asula ja ettevõtte juurde. Eestis on neid loendatud üle 500, millest 220 on praegugi käigus. Peaaegu ükski Eesti prügila ei vasta elementaarsetele
see pole lihtsalt kaemus, vaid tuleneb ainuüksi arust ja on selle teenistuses, et määratleda (joone) kaemust suhtes tema kohta käia võivate otsustustega.(§ 20) Aru on see, mis teeb otsustusi, mis põhjendab, et näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Kogemus koosneb kaemustest, mis kuuluvad meelelisuse juurde, ja otsustustest, mis on üksnes aru asi.(§ 21) Meelte asi on kaeda, aru asi mõelda. Mõtelda aga tähendab seostada kujutlusi teadvuses. Kujutluste seostamine teadvuses on otsustus. Seega on mõtlemine seesama mis teha otsustusi või suhestada kujutlusi otsustustega üldse. Niisiis on otsustused kas üksnes subjektiivsed, kui kujutlused suhestuvad teadvusega üksnes subjektis ja neid seostatakse ainult seal, või nad on objektiivsed. Kui neid seostatakse teadvuses üldse ja seega paratamatult. See seostamine teadvuses võib olla kas analüütiline, samasusele tuginev, või
eelmise lehekülje lõppu, vaid ikka uue algusesse. Selleks, et sundida Wordi seda lõiku alustama just uuest leheküljest on kaks meetodit. Esiteks on võimalik uue peatüki algusesse panna lehepiir (Page Break). Lehepiiri asetamiseks vajutage kas klaviatuuril Ctrl+Enter või valige 'Insert' menüüst 'Break' ja sealt edasi 'Page Break'. Sellisel moel sisestatud lehepiir on aga siiski iseseisev dokumendi atribuut. Lehepiiri saab aga seostada ka otseselt antud lõiguga. Selleks märgistage lõik. Valige 'Format' menüüst 'Paragraph' ning minge avanenud dialoogiaknas 'Line and Page Breaks' lehele. Tehke linnuke 'Page Break Before' kasti ja vajutage 'OK'. Nüüd on valitud lõik alati lehekülje alguses ning lehepiir on seostatud otseselt antud lõiguga. 1.2. Kuidas muuta Wordis vaikimisi kirjatüüpi Wordi vaikimisi kirjatüüp Times New Roman, kuid see kirjatüüp ei meeldi mitte kõigile
ka kividest, kuni 1 m kõrged, sageli jalamil kivirinf. Igas kääpas 1 matus, põletamata. Kagu-Eestis samuti hilisrauaaegsed kääpad, ümara plaaniga, umbes 1 m kõrged. Matused erinevad: Lindoras igas kääpas 1 surnu, Sikasalis osaliselt matetud põletusmatustega enne kääpa rajamist, mõnes kääpas ka laibamatus. Matuste puhul esinevad kristlikud elemendid (laiamatuse levik, matmine peaga lääne poole, ristiripatsite esinemine) ei saa seostada ristiusu levikuga, sest kõrvuti esinevad ka nn paganlikud elemendi, seostatakse pigem kaudse mõjuga. Hilisrauaaja (ja ühtlasi muinasaja lõpp= 1210- saksa ristisõdijate esimene sõjakäik 1227- kogu eesti ala allutatud taani-saksa võimule Muinasaja lõpus Eestis 120000-180000 inimest.
Uudise käsiraamat 23-44 lk: Mis on uudis? Uudis – materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistlikult lahendada; lahutab meelt; tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus. Meedias ilmuvad materjalid: toimetuse materjal ja reklaam. Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest: kirjutatud lood ja pildilised lood. Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest: uudislood, arvamuslood(kolumn, juhtkiri, repliik jne), publitsistlikud žanrid(olemuslugu, portree, reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne). Võtab kokku kaks viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning pehmed ehk jutustavad arvamuslood. Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille t...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse: KSH ja KMH (konspekt) · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (Riigi Teataja) - https://www.riigiteataja.ee/akt/12808274 · Keskkonnamõju hindamisest Keskkonnaministeeriumi lehel - http://www.envir.ee/91537 1. Keskkonnaseisundi hinnang Mõiste Keskkonnaseisundi hinnang (edaspidi KSH) ei ole defineeritud üheski seadusandlikus aktis, ega juhendis, samuti nagu ei ole kirjeldatud ka nõudeid ei selle koostajale ega koosseisule. Seega juriidilisest aspektist selline mõiste puudub ning KSH-d ei ole ka kellelgi juriidiliselt õigus nõuda. Keskkonnaseisundi hinnang võib kuuluda ühe osana detailplaneeringu koosseisu. Tallinnas on KSH koostamise nõue detailplaneeringu koosseisus muutunud reegliks, teistes omavalitsustes lepitakse tihtipeale ka ainult sellele teemale peatüki pühendamisega detailplaneeringu seletuskirjas. Seadusandlikult ei ole KSH olemust, vajadust ega kohustusli...
isiksuse psühholoogilised omadused võimaluste faktor Andekatele lastele iseloomulik üldine intellektuaalne võimekus kõrge IQ akadeemiline võimekus tuleb välja õppeainete kaudu kreatiivne ehk loominguline mõtlemine liidrivõimed Edgar Savisaar võimekus tegeleda mingi kunstialaga psühhomotoorne võimekus Andekustunnused võime kiiresti omandada, säilitada ja kasutada suurt hulka teavet; võime seostada uut ideed eelnevatega; võime langetada arukaid otsuseid; võime tajuda suuremate teabesüsteemide (kui see on tavaline) toimimist; võime omandada abstraktseid sümbolisüsteeme ja nendega opereerida; võime lahendada probleeme küsimusi ümber sõnastades ja uudseid lahendusi pakkudes. Andekal lapsel on tavaliselt mõned nendest omadustest Andeka lapse omaduste hinnanguline test Andekusega seostuvad kooliprobleemid Õppetööga seotud mured.
korrataks varasemaid õppimisepisoode. Tähtsad tegurid meeldejätmiseks on känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ning materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Objektiivsest organiseeritusest saab rääkida kui õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud (nt nimekiri, milles on 10 looma-, sõiduki- ja elukutsenimetust). Subjektiivne organiseeritus tähendab, et inimene ise leiab mingi mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida ja omavahel seostada. Sageli kasutatakse selleks mitmesuguseid mnemoonilisi e mälu abistavaid tehnikaid. Meenutamine ehk reprodutseerimine Psühholoogia ei anna ühest vastust sellele, kuidas meenutamine täpselt toimub. Aastakümneid tagasi oli populaarne nn laoruumi käsitlus, mille kohaselt on vaja leida tee õigesse kohta hiiglaslikus informatsioonilaos. Olukorda võib võrrelda ka informatsiooni otsimise ja leidmisega suures raamatukogus. Kui see ebaõnnestub, ei suudetagi asja mälus taastada
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K KASSATÖÖ Iseseisev töö Juhendaja: Vaike Habicht Tallinn 2010 I OSA Prisma Arveldusviisid on seal head. Saab sulas kui ka maksekaardiga maksta. Praktiliselt iga kaardiga, mis eestis leidub saab maksta. Müüjad räägivad nagu peab eesti keelt, tervitavad ja tänavad kui lahkuda, nimetavad summa, küsivad sente või raha et paremini tagasi maksta jne. On viisakad. Tsekil on firma andmed, info sellest mida ostsid, kellaaeg, kuupäev, aadress. Hea on see, et tsekkidele ei topita reklaami. Reimani tänava jalatsiparandus Arveldatakse ainult sularahas. Kaup vaadatakse üle ja öeldakse summa. Saadakse zetoon ja minnakse järgmine kord järgi. Maksad ära, kaup käes. Tervitatakse, suhtutakse sõbralikult. Tsekki ei anta. Hesburger Arveldatakse nii sulas kui kaartidega. Suhtutakse vahel sõbralikult,...
(Ja keda Monroe tõeliselt armastas, nagu teisegi kuulsuse, Edward G. Robinsoni poega - ta elas nende mõlemaga koos, nautides hullumeelseid armuöid kolmekesi. Ehk küll pisut vähema pingega, kui seda kirjeldab Joyce Carol Oates kaks aastat tagasi ilmunud biograafilises - ent ilukirjanduslikus - teoses "Blonde".) Seda kõike ei teadnud Ameerika, rääkimata muust maailmast. Ning Monroe kustumatut kuulsust ei saa niisiis nonde skandaalsete lugudega seostada. Sarmika naise salapärane surm Tema surm, noore 36aastase naise surm, on jäänud muidugi sama salapäraseks, nagu John F. Kennedy surm mõni aasta hiljem. Ning - kuigi tänapäeva iluideaaliks pisut lopsakas - temast kiirgav seksuaalne sarm on fotodelgi ligitõmbav. "Marilyn Monroe oli tavalises elus, tänaval, lihtsalt kenakene. Kuid ta elas pidevas teadmises, et iga mees, kes teda kas või kord vaatas, tahtis teda ja oli kõigeks valmis, et oma soovi täita,"
Ahti Jakson Liiklusalaste hoiakute seos liiklusõnnetustes veokitega ja nende põhjuste analüüs Referaat 2015 1. MIKS JUHTUB PALJU LIIKLUSÕNNETUSI VEOKITEGA? Liiklusõnnetuse põhjused on tavaliselt koondatud kolme kategooriasse põhjused, mis on tingitud keskkonnast, sõidukist või sõiduki juhist (Volvo trucks, 2013). Uurimused näitavad, et umbes 30% liiklusõnnetuste teguritest võib seostada keskkonnaga, libedad teed, halb nähtavus jne. Ainult 10% liiklusõnnetustest juhtuvad tehnilise rikke tagajärjel nagu näiteks rehvi lõhkemine, kehvasti või hooldamata sõidukid. 90% liiklusõnnetuste põhjuseks on aga inimene ise. Märkimisväärne osa liiklusõnnetustest juhtub kolme põhjuse kombinatsioonil. Näiteks aeglane juhi reageering ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul; kiiruse ületamine, kui nähtavus on halb. (Volvo trucks, 2013.)
või siis nende kombinatsioon, mille abil eristatakse samaliigilist kaupa tootjate järgi ning mis identifitseerib ja eristab teenuste allikat2. Kaubamärk on seega tähis, millega on võimalik eristada ühte sorti kaupa/teenust teisest samaliigilisest kaubast/teenusest ning kaubamärgi kõige olulisim ülesanne on eristusfunktsioon. Lisaks eristusfunktsioonile on kaubamärgil ka päritolufunktsioon, kuna sellega on võimalik seostada kaupa selle kauba pakkujaga 3. Tuttava kaubamärgi nägemisega tekib tarbijal ka teatud kvaliteediootus, selle toote kohta. Tavaliselt liigituvad kaubamärgid sõna-, kujutis-, kombineeritud-, ruumilisteks-, värvi-, heli-, liikuv- ja lõhnamärkideks. Levinutemaks kaubamärkideks kasutatakse üldjuhul ühte kolmest esimest. Sõnamärk koosneb tavaliselt ühest või mitmest tähekombinatsioonist, peab olema kergesti hääldatav, meeldejääv ning tavalisele inimesele arusaadav
Teiselt poolt, aga selle tehas positiivselt mõjutaks Eesti majanduslikku aspekti suurendaks Eestile lisanduvat rohelise energia toodangut, looks töökohti, soodustaks SKP ja ekspordi kasvu (CENTAR 2017, 7-9). Seega selle kahe teraga mõõga probleemi valguses ilmneb küsimus kuivõrd Eestis peetakse olulisteks vaimseid väärtusi majanduslike huvide kõrval ja kuidas saaks seda olukorda lahendada? Seda teemat võib seostada neo-liberalismi, globaliseerumise ja finantsialiseerumise tagajärjega, et selle tõttu tähelepanu keskel on rohkem majanduslikud motiivid ehk kasumi maksimiseerimine, turu laienemine ning konkurentsivõime ja positsiooni tõstmine rahvusvahelisel areenil, sotsialseid eesmärke ohverdades (Epstein 2005). Ja see essee ESTFOR Invest plaanitava puidurafinerimistehase valguses just aitab teada saada sellest, kas siiski Eesti
võimaluse saada aru objekti jäävusest ehk tekivad representatsioonid (reaalsuse vaimne taasesitamine iseendale) Preoperatsionaalne periood (2-7) - Operatsioonid vaimsete representatsioonide käsitsemine - 2 aastane ei seosta oma vaimseid representatsioone koherentsel viisil ehk need vaimsed operatsioonid puuduvad -> preoperatsionaalne periood - Selles staadiumis ei suuda laps korraga arvestada rohkem kui ühe teguri muutumisega ega neid muutusi omavahel seostada - Laps suudab ette kujutada objekti muutumist, kuid ei suuda ette kujutada sündmuste ahela muudatusega kaasnevat Konkreetse operatsioonide periood (7-12) - Laps on õppinud vaimseid representatsioone omavahel seostama - Laps oskab arvestada mitme aspekti muutumisega samal ajal - Suudab opereerida ainult konkreetsete objektide või sündmustega sh suudab ette kujutada sündmuste ahela muutusi Formaalsete operatsioonide periood (12-...)
Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees "Head karjast" (Kristus). Kala sümboliseeris kristlust, ankur - lootust, paabulind - surematust, tuvi - Püha Vaimu. Täiesti kõrvale jäeti erootiliste stseenide kujutamine ja kõik mida võidi seostada paganlike jumaluste kummardamisega. SKULPTUUR: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. ARHITEKTUUR: Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv
Teadus: · Füüsikasteadused: 1. elektripatarei leiutas Volta. 2. Magnetismi avastas Orsted. 3. Faraday ehitas elektrigeneraatori · Bioloogia saavutused: 1. Baer rajas võrdleva embüloogia ning uuris pikalt loomariigi arengut 2. avastati väljasurnud loomade jäänuseid 3. evolutsiooniõpetusega seletas Lamark organismide arengut 4. Avastati bakterid, kuid ei osatud neid algselt veel haiguste tekkimise ja levikuga seostada. · Meditsiin: 1. Pandi alus desifintseerimisele, kuna saadi aru, miks haavad hakkavad mädanema 2. Võeti kasutusele esimese steriliseeritud kummikindad 3. Avastati uued haigused, marutõbi ja tuberkoloos ning uuriti nende leviku põhjuseid. 4. Avastati röntgenkiired ning nende abil leiutati röntgenaparaat. · Leiutised: 1. telegraafivõti 2. Bell leiutas esimese telefoni 3. Edisson leiutas maailma esimese grammofoni 4
seonduvad eelkõige tähise sobimatusega kaubamärgiks. Näiteks ei saa õiguskaitset tähis, millel puudub eristusvõime (KaMS § 9) Graafiline kujutatavus. Kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav, seega otseselt või kaudselt visuaalselt tajutav Eristusvõime. Selleks, et kaitsta kaubamärgiga teatud sõnu, sümboleid, pakendeid, numbreid, loosungeid vms, peab kaitstav tähis olema eristusvõimeline. Kaubamärgi eristusvõime peab tarbijal võimaldama seostada kaubamärgiga märgitud toote või teenuse just selle kaubamärgi omanikuga. Kirjeldavus. Kaupade liigile osutav tähis on kaupade kirjeldamiseks ning nende kohta info edastamiseks vajalik ja peab jääma vabaks kasutamiseks ka teistele ettevõtjatele. Kirjeldavaid tähiseid on siiski võimalik registreerida kaubamärgi koosseisus Eristusvõime saavutamine läbi kasutamise. Euroopa Kohus on leidnud, et teatud juhtudel võib
Reklaamikeel sisaldab konkreetselt keelelisi elemente, aga ka sotsiaalseid elemente (kuidas määrame oma identiteeti? Missuguseid suhteid omame? Kuidas näeme läbi oma tegutsemismotiive? Mida tähendab sugu, vanus või rahvus meie praeguses ühiskonnas? Mis eesmärk meil elus on? Mis on elus tähtis?). Reklaamide eesmärk on müüa – eesmärgipärane keelekasutus. 3 reklaamistrateegiat, mis on muutunud ühiskonna arenguga, tootmise ja tarbimise suhete muutumise mõjul, kuid saab seostada ka lingvistiliste tunnustega. Ühiskondlik-poliitilised muutused on põhjused. Seotud põhjus-tagajärg suhetega. Strateegiate alused on püsinud. 1) Brändide kujundamine ja tähelepanu võitmine Vanim reklaamistrateegia, ka kõige kauem püsinud. Toodet püüti müüa positiivsete assotsiatsioonidega, näiteks kõigepealt valiti selline nimi (nt Ivory seep ’elevandiluu’ viitab luksusele). 19.saj lõpus said alguse brändid, sest siis hakati rohkem tootma tarbekaupu, kui neid
väljendamiseks. · mitte kasutada sõna "asi" abstraktsete nähtuste kohta (nt: Õudust äratav asi nagu sõda...; Valetamine on asi, mis kõiki ärritab jne) · Kirjutamisel vältida nn "sina-stiili" nt: Sa lõpetasid keskkooli ja tahad astuda ülikooli, kuid see ei õnnestu kaugeltki kõigil. Kirjutamisstiil peab olema neutraalne. · Kirjanduslikud näited tuleb paari lausega lahti kirjutada ja oma mõtetega seostada, aga kindlasti vältida ümberjutustamist ja näiteid, mis oma mõtetega ei haaku! 6 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 5 Tsitaat ja tsiteerimine
17. sajandi maalis läks rahutu liikumise kujutamine erilise tähelepanu alla. Sellele lisandus maaliline käsitluslaad, kus värvid sulavad üksteise sisse ilma selgete piirideta. 1585. aastal asutasid Agostino, Lodovico ja Annibale (vennad) CARRACCID Bolognas kunstiakadeemia, kus nad ise õpetajatena töötasid. Nende põhimõtteks oli ühelt poolt looduse tundmaõppimine, teiselt poolt vanade meistrite väljendusvahendite ja -laadide ühendamine (eklektitsism). Näiteks püüti seostada Michelangelo suurejoonelisust Corregio maalilisusega, Raffaeli kompositsiooni veneetslaste koloriidiga jne. Carraccide maalide teemad pärinesid mütoloogiast ja nende ilutsev ning idealiseeriv laad leidis palju järgijaid. Kõrvuti eklektitsismiga arenes itaalia kunstis teine vool, nn naturalism, mille suurimaks esindajaks oli MICHELANGELO DA CARAVAGGIO (1573-1610). Ta hülgas otsustavalt eklektika. Caravaggio põlgas idealiseerimist ja püüdis elu
me nimeteme SQks. See tegevus kujundab teatava enesetunnetuse, mis ei ole ideede, vaadete, arvamuste või kogemuste tulemis. See ulatub iseloomust kaugemale; tegu on loomupärase elamise andega, mis on igaühel meist olemas. Sellest protsessist võib saada imeluse ja imestuse, huvi ja entusiasmiga täidetud eluseisund, milles uued tasandid ja arusaamad annavad märku sellest, et uue intelligentsuse abiga suudetakse miks-küsimusega paremini tegelda. Seetõttu ongi raske SQga seostada konkreetset aju aktiivsust, kuigi selles vallas on tehtud märgatavaid edusamme. Need esialgsed vaatlused näitavad, kuidas aju ilmutab hetki, mil kogu ajukoor on aktiveeritud nagu üks koordineeritud sündmus. Neuroloogid räägivad sellest, et ajus on olemas mis- ja kuidas-teed, kuid miks-teed ei ole ajus samal moel välja kujunenud. On arusaadav, et kõige kaasaegsem aju skaneerimise seadmestik on
Narkootiliste ainete tarbimine algab peaaegu, et alati uudishimust, teada saada mida üks või teine aine tekitab. Kõige huvitavamaks teeb asja aga see, et tegelikult pole see ju lubatud. See on meie ühiskonnas illegaalne. Kui on juba hakatud kasutama meelemürke, võib seda seostada sellega, et on alustatud astumist täiskasvanute maailma. Narkootikume kasutakse sellepärast, et teistest erineda. Eestis on see üsna suur probleem. Et narkootikumid on meie ühiskonna jaoks veel suhteliselt uus nähtus siis tuntakse selle vastu ka rohkem huvi. Uudishimu on noortele iseloomulik, nad ei karda tagajärgi. RISKI OTSIMINE Järgmine on juba lihtsalt põnevuse ja elamuste otsimine, et ennast proovile panna. Et noored
Kõik tellimusega seotud erinevad kululiigid võivad olla kulukäituriteks. Seega, kui muutub mõne kulukäituri väärtus, põhjustab see muutusi kogu kalkulatsioonis. Tellimusjärgse kalkuleerimise puhul jagunevad kulud konkreetse tellimuse otse- ja kaudkuludeks. Otsekulud on otseselt seotud konkreetse tellimuse täitmisega, näiteks otsene materjali- või tööjõukulu. Kaudkulud on kaudselt seotud tellimuse täitmisega ning neid ei saa seostada otseselt konkreetse tellimusega. Näiteks seadmete amortisatsioon, energiakulu, kaudne tööjõukulu (meistrite, osakonna juhatajate palgad) ning muud tootmiskulud. Kulude jagunemine tellimusele/tööle on kirjeldatud joonisel 1. 6 Kulude jagunemine tellimustele Otsene materjal OTSEKULUD T
3.a- nimetab pildilt esemeid ja tegelasi 4.a- seostab tegelasi tegevusega 5.a- suudab näha tegelaste ja tegevuste vahelisi seoseid. 20. Vestlus eelkoolieas, õpetaja ettevalmistus Vestlus on lapsele sobiv kõnelemise vorm oma mõtete, muljete, tähelepanekute väljendamiseks. Alguse saab see nii lapse esitatud küsimustest ja neile vastamisest. Vestluse üheks osapooleks on õpetaja või lapsed. Õpetaja on vestluse algatajaks, juhtijaks, suunajaks. Teema tuleks seostada lapse igapäeva eluga, kuna selles vallas omab ta vajalikkeigapäevaseid praktilisi kogemusi. Vestluse käigus laieneb silmaring. Vestluse liigid: arutlev vestlus, vestlus pildi järgi, situatsioonimäng, rääkimine oma kogemusest, täiskasvanute jutustatud juttude kuulamine. Vestluse käigus saab laps harujutada- kuulata kaasvestleja küsimusi ja õppida oma mõtteid sõnaliselt väljendama. Õpetaja mõtleb läbi küsimused, mida esitab. Pöörab tähelepanu nende struktuurile, nn.
Nimeta üks Eesti ansambel või artist, kes 3 õpilast pakkusid ansambli kes on on Viljandi folgil esinenud. Viljandi folgil esinenud. Nimeta mõni lugu sellelt ansamblilt või Ükski õpilane ei pakkunud lugu mida artistilt. esitati Viljandi folgil tema toimumisajal. Järeldus: Enamus Põhikooli ja Gümnaasiumi õpilasi ei tea Viljandi folgist midagi. Ka eesti folkansambleid nad ei tea ja seepärast ei oska nad neid ka seostada Viljandi pärimusmuusika festivaliga. Väga vähesed vastanutest olid folgist küll midagi kuulnud, kuid veelgi vähem oli vastanute hulgas neid, kes seal ise käinud olid. Kokkuvõte Käesolevas uurimustöös püüdsin vaadelda Viljandi folki tema algusest tänapäevani. Üllatusin, sest esimene Viljandi folk kestis ainult ühe päeva ning tänu seal viibinud rahvahulkade vaimustusele sai festival kohe positiivse hinnangu. Rahva vaimustus
Alendrit köitis hoopis ujumine, lauatennis, viievõistlus ning markide kogumine. Ka armastas ta väga kalal käia, õmmelda ning tundis huvi mootorite, eriti tsiklite vastu. Urmas leidis, et võimalikult palju asju tuleb läbi proovida. Oma muusikalised anded päris ta ilmselt meremehest isalt, kes oskas akordionit mängida. Alender kartis merd ja armastas merd. Ta oli väga huvitav inimene ning ütles juba kusagil 1976 aastal, et upub. Kaaslased ei osanud seda millegagi seostada ja naersid vahetevahel tema üle. Vahel ei tahtnud ta kajutist üldse välja tulla, pistis ainult pea välja. Et sõjaväest pääseda läks Urmas tööle tehasesse "Dvigatel". See aitas tal ka aega sisustada kuni 1974. aastani, mil ta tegi sisseastumiskatsed lavakunstikateedrisse ning ka sisse sai. Selle lõpetas ta 1978. aastal ning läks tööle Nukuteatrisse. Kuigi see talle üht-teist pakkus, oli bänditegemine talle siiski tähtsam. Urmas Alender abiellus 2. juulil 1976 Liiviga, 1979
tootmishooned; hävinud talukohad; uudismaad, kraavid jm maaparanduse jäljed; kalatiigid, veehoidlad, paisjärved; sõjaväe- ja piirivalverajatised; karjäärid, freesturbaväljad, aherainemäed; tööstuslinnad ja asulad; puhkekülad, aianduskrundi- ja suvilapiirkonnad). Nimeta neid konkreetseid silmaga nähtavaid jälgi ja kirjelda/põhjenda lühidalt (pead teadma tausta, oskama seostada neid teatud perioodi ja tegevustega, asustuse arenguga vähemalt enamust neist, mida on loengutes käsitletud) . 3. Eesti külade kujunemine ja areng: millised olid külad muinasajal, keskajal, 17.-19. sajandil, peale 19. sajandit. Kiviaja külad koosnesid tavaliselt 2-4 elamust. Oletades, et tegemist oli ühe-, äärmisel juhul kahepereelamutega, võis Eesti ala püügimajandusliku neoliitikumi külades elada koos umbes paarkümmend inimest
Peatähelepanu on pööratud kolmele seigale: sõnadele, fookusele ja arusaamisele. Fookuse all peetakse silmas ülesannet, millele lugemise käigus tuleb leida vastus või lahendus. See aitab kaasa üldisele arusaamisele , andes samas õppijale toetuspunkti. Lugemiseelseks ülesandeks võib olla tutvumine harjutustega, küsimuste või väidete lugemine ning mitmesugused sõnavaraharjutused. (2 lk 29-30) 4.3 Lugemisaegsed harjutused Lugemisaegsete harjutuste eesmärk on seostada uut teadaolevaga. Siin võib kasutada mitmesuguseid valik- ja üldlugemise ning süvalugemise harjutusi, aga ka ootamatuid 11 ülesandeid, näiteks harjutust ise küsin, ise vastan, kus õppijad peavad teksti kohta esitama 10 küsimust ja neile ise vastama. Iga teksti tuleb lugeda vähemalt kaks korda ning kummalgi korral anda eri ülesanne. Teksti esmane lugemine on kiire, tutvutakse tekstiga ning saadakse üldine ülevaade
kaasaegset olukorda tema lähenemise abil? Tänapäeval nõuab majandusteadus palju rohkem teadmisi kui ainult üldtõed. Majandus on läinud palju keerulisemaks, sest erinevad teadusharud on nii palju edasi arenenud ning majandust mõjutavad ka paljud teised teadusharud (nt. psühholoogia, poliitika jne). Seetõttu ei ole võimalik Smithi dogmasid/teooriat võimalik kasutada tänapäeval, sest neid on liiga vähe. 25) Millega võiks seostada moderniseerimisaja algust ja lõppu konkreetses riigis või piirkonnas? Põhjenda! Moderniseerimisaja algus langeb kokku tööstuspöörde algusega. Madalmaade ja inglismaa areng algas 18. saj keskpaigas, kui alguse sai tööstuslik revolutsioon. Tööstusperioodi lõpuks peetakse 1850. aastat, kui enamus tekstiilitööstusest oli üle viidud vabrikutesse. Masinad olid tootmismahud maksimaalsele tasemele viinud. 26) Maailma jõukeskused 1500. Aasta paiku? Millised riigid/piirkonnad taotlesid
Täiskasvanueas õppimise kohta on levinud mitmed müüdid, mis kaudselt mõjutavad inimeste hoiakuid: * Täiskasvanud inimese õpivõime on halvenenud ehk hoiak "vanale koerale uusi trikke ei õpeta". - Lühiajaline mälu, reaktsioonivõime ja muud psühholoogilised õpivõimed on täiskasvanul tõesti nõrgemad kui noorukil, kuid rikkalik elukogemus, analüüsi- ja üldistamisvõime loovad märksa paremad eeldused tulemuslikuks õppimiseks. Õppija on edukam, kui saab õpitut seostada ja mõtestada oma igapäevaeluga. * Täiskasvanud õpivad hoopis teisiti kui lapsed. - Rikkalikud kogemused, suunatus praktiliste probleemide lahendamisele, tahe leida iseseisvalt vastuseid - need tunnused eristavad täiskasvanut lapsest. Õppimise protsess ise on oma olemuselt sarnane. * Parim koht õppida on klassiruum. - Järjest enam teadvustatakse õpikohtadena ka töökohta, pereringi, sõpru, raamatukogusid jms. Täiskasvanute õppimist toetab nn edutainment
Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE 2) PROBLEEM SEOSTADA JUBA OLEMASOLEVA TEOORIAGA JA VARASEMATE UURINGUTE TULEMUSTEGA TÖÖ KIRJANDUSEGA TEOORIA 3) TESTITAVA HÜPOTEESI FORMULEERIMINE 4) UURIMISMEETODITE KINDLAKS MÄÄRAMINE Olulised eelmised andmed mida tasub uurida ja mida saab Samas kontrollida uusi võimalusi lükata eelnevad ümber DEDUKTIIVNE lähenemine probleemile INDUKTIIVNE lähenemine probleemile 5) ANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on turundus? Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Pärineb inglise keelsest sõnast: MARKET ehk eesti keeles TURUL TEGUTSEMA Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu. Kõik turundustegevused on vajalikud selleks, et õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ning samaaegselt realiseerida organisatsiooni eesmärke HINNAPOLIITIKA, LOGISTIKA, MÜÜK, REKLAAM, TURUUURINGUD, TOOTE/TEENUSE KUJUNDAMINE, TURUSTUSKANALITE VALIK - Kõik need tegevused on vajalikud tarbija vajadustetundmaõppimiseks, nende rahuldamiseksning samal ajal ka ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Võrdlus: Vana ja uus turundus 2. Turunduse funktsioonid Ruumilõhe (Tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba p...
on tüvede ja varieteetide tuumade DNA sisaldus stabiilne; samas on leitud suuri erinevusi liikide vahel ühe perekonna piires ja seltsi piires perekondade vahel (Bresinsky et al., 1987). Näib, et sugulise paljunemise võimeta liigi genoomi suurus on ebapüsivam kui suguliselt paljunevatel liikidel, mis viitab meioosi osale liigispetsiifilise genoomi suuruse kujunemisel. Kummatigi esineb sugulise paljunemise kaotanud vegetatiivselt paljunevatel seentel rekombinatsioone. Nende teket võib seostada horisontaalse geeniülekande (HGT) (Kullman, 2002a) ja paraseksuaaltsükli olemasoluga seentel (Kullman, 2004). Nii on seen Penicillium chrysogenum saanud oma penitsilliini tootva geeni HGT käigus bakterilt (Penalva et al., 1990.) Riikide vahel esineb geeniülekannet harva kuid ühe seeneperekonna liikide vahel võib introgressioon ja hübridiseerumine olla üsana tavaline ning avalduda võrkja evolutsioonina. 84
Võõras (s.h õigus-) kultuur ei saanud islamiühiskonna osaks. Et islami õiguse kasutamine oli keelatud, siis kujunes see mitteametlikuks õigussfääriks. Egiptuse karistusõiguse kujunemisele avaldas mõju common law ja Napoleoni koodeks. Egiptus, esimese Islami riigina, ei pidanud juba XIX sajandi lõpus enam Koraan´i, Sunna´t ja Idžma´t ainsateks karistusõiguse allikateks.12 Türgi Vabariigi õigussüsteemi ei ole kerge seostada Islami õigussüsteemiga, sest 01.03.1926 aastal võeti vastu kriminaalkoodeks, mille koostamisel lähtuti Giuseppe Zanardelli loodud. 8 Г.Ф. Елаян. Основы мусульманского уголвного права. Махачкала 2002, lk 9. 9 J. Schacht. The Origins of Muhhammadan Jurisprudence. ACLS History E-Book Projekt 2001, lk 22-34. 10 A. Schimmel, lk 60. 11 R. Khair Al-din. Islami jurisprudentsi ja õiguse olemusest. – Juridica 2000/8, lk 462-463. 12 M. Lippman
Vali üks: a. mitte-normaalkujuga b. teise normaalkujuga c. esimese normaalkujuga d. kolmanda normaalkujuga Küsimus 17 Loogilise andmemudeli atribuut on alati seotud ainult ühe füüsilise atribuudiga Vali üks: Tõene Väär Küsimus 18 Olemi-seose diagrammi normaliseerimiseks tuleb: Vali üks või enam: a. Valida normaalne andmebaasitarnija b. Võimaluse juures liita seosed c. Normaliseerida olemi-seose mudel d. Esitada seosed e. Esitada olemid f. Seostada mudel kasutajaliidesega g. Võimaluse juures liita tabelid Küsimus 19 Kui tabelis on kõrvaldatud funktsionaalsed sõltuvused kahe või mitme mitte-peavõtmete vahel, siis on tegemist Vali üks: a. kolmanda normaalkujuga b. mitte-normaalkujuga c. teise normaalkujuga d. esimese normaalkujuga Küsimus 20 Viia sobivad paarid kokku Vastus 1 Välistada sama objekti teistkordset
amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast 3 kuni 5 aasta jooksul. Peale soetamist immateriaalsele ja materiaalsele varale tehtavad kulutused kantakse üldjuhul perioodi kuludesse. Täiendavad kulutused lisatakse immateriaalse põhivara maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem majanduslikku kasu tulevikus ning neid kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Kasutus-ja kapitalirendi arvestus Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes. Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent. Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui
Varased kirjalikud allikad Eesti ala kohta „Eesti” – Tacitus 1. saj lõpul „Germanias” 45pt Aestii, kel merevaiku ja põlluharijad. Tema eeskujul maininud Cassiodorus jt keskajal. Wulfstan, anglosaksi kaupmees, 9saj mainib idapoolset maad Eostland. Tacituse info vahendatud teave, ta ise ei teadnud ju. Võis olla üldnimetus idapoolsete inimeste kohta. Ta mainis ka „Fenni”, kole metsikud ja primitiivsed. Skandinaavia Saagades arvukalt toponüüme, mida seostada Eestiga. Sündmused neis kohtades. Probleem aga selles, et jutud kirja pandud väga palju hiljem. Nt Guta saaga Ojamaalt räägib, et iga kolmas mees läks Daghaiti, mis oli aga jama maa. Jutt u aastast 500, üles kirjutatud aga 13-14saj. Mainitud kohti nagu Eistland, Kurland jms. Islandil kirjutas 13saj Snorri Tuglusson saagasid , tegi kogu Heimskringla, kus räägitakse Svea kuningast Ingvarist
Riiklikud investeeringud moodustavad üldvalitsuse kulude struktuuris ligikaudu 11%. Investeeringute suurendamine võimaldaks muuhulgas suurendada ka investeeringuid teadusse ja arendustegevusse. Majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks on need investeeringud väga olulised. Kahjuks jäävad Eesti vastavad näitajad tugevasti alla arenenud riikide näitajatele. Fiskaalpoliitika efektiivsus Valitsussektori kulutuste suurust ei saa automaatselt seostada fiskaalpoliitika efektiivsuse või ebaefektiivsusega. Üks võimalus fiskaalpoliitika efektiivsuse hindamiseks on võrrelda erinevate riikide andmeid valitsuskulutuste suuruse ja valitsuse poolt pakutud teenuste kohta. Riiki peetakse ebaefektiivseks, kui teised riigid pakuvad väiksemate valitsuskulutuste hinnaga suuremat teenuste mahtu (WEO, 1998). Nagu kinnitavad mitmed uurimused, kulutavad OECD riigid vähem kui siirderiigid, kuid nende tulemused mitmete indikaatorite lõikes (vastsündinute
oli ta viimane maal. KLASSITSISTLIK MAALIKUNST XVII sajandi lõpus arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis eeskujud antiikkunstist. Seda hakati nimetama klassitsismiks. Maalikunstis antiikajast eeskujusid polnud, seega hakati jäljendama antiikskulptuuri piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud. Kujutati kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskuju andvad. Peamine klassitsistliku maali meister oli prantslane Jacques Louis David, kelle tuntuim teos on "Horatiuse vanne". Jean Auguste Dominique Ingres lõi kauneid portreid ja naisakte. Klassitsism oli endas algusest peale kandnud eluvõõrast joont. Liiga rangete ettekirjutistega ja külma kaalutletusega hakkas ta vastuseisu tekitama kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada tundeid, elamusi ja meeleolusid.
Sõle Gümnaasium ELEKTRI AVASTAMISE AJALUGU Referaat Koostaja: Angeelika Tsaban Klass: 9a Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 3 Elektri avastamine 4 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 4 Elektriseeritud keha vaststikumõju. Kahte liiki laengud. 5 Benjamin Franklin füüsik 6 Esimene vooluallikas 7 Tähtsamad tegelased elektri ajaloos 9 Kokkuvõtteks Kuidas teaduses saadakse uusi teadmisi 12 2 Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevuse...
Eesti krooni baasraha on tagatud 100% kulla ja konverteeritava välisvaluuta (Saksa mark, euro, dollar jne.) varudega. Rahareformi seaduse järgi võrdsustati kroonide kogus kullareservidega Eesti Pangas, mis tähendab, et kroon on eestisiseselt 100% ümbervahetatav: iga füüsiline või juriidiline isik võib ja saab kroone ümbervahetada igasse olemasolevasse valuutasse ja vastupidi. Alguses, krooni implementeerimisel oli idee seostada Eesti kroon metsaga, kuna ei olnud kindel, et riik oma kullavarud välisriikidelt tagasi saab. Eesti kroon on algusest peale olnud tagatud ainult keskpanga kulla ja välisvaluutareservidega ja mets pole kunagi olnud Eesti krooni kattevara tagatiseks. Küll aga seisis rida metsalanke veel mitu aastat parast rahareformi keskpanga bilansivälisel arvel, enne kui need Riigikogu otsusega Valitsusele üle anti. Eesti kroon on täiesti "iseseisev" valuuta
Ühikmaksumused on mitmest allikast kergesti kättesaadavad ja saab lihtsalt arvutada. Meetodi kamt. Tuleb järgida: Tellija võib väljendatud kasulikus pinnas. Sellisel juhul tuleb lisada trepikojad, koridorid, et saada täielikult vajalik pind. Kui hoonel on erineva funkt. otstarbega on või need on erinevad kvaliteediga, tuleks nende m2 pind diferentseerida nt koolimaja juurde ujula üritamine. Kuluelemente, mida ei saa seostada, pindalaga tuleb lisada eraldi juurde. Selle meetodi puhul on olulised erinevale pindala definitsioonid. Eestis kasutati pikka aega Soome infomaterjale. RT-d. Praegu kehtib ET-1 0105-0009 alates 1993 a-st. Alapaelinnaga ,,Juhend". Seal on def. hoonealune pind, bruto-, netopind. 23. Nimeta ühetegurilisi detaileelarvestamise meetodeid variant1.:Ligilähedased ühetegurilised: funktsionaalse ühiku meetod, pinnaruutmeetri meetod
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
