Uurimustöö Meelemürgid (5)

UURIMUSTÖÖ
Meelemürgid
SISSEJUHATUS
Valisin uurimustöö meelemürkidest. Seda sellepärast, et kõige rohkem probleeme ongi just nendes valdkondades. Üks suurimaid ühiskonna probleeme ja palju halbu tagajärgi ongi just nimelt kas alkoholi, narkootiliste ainete kasutamises. Seda üritatakse vältida kuid pahatihti juhtub jälle nii mõnigi õnnetu juhtum. Oma uurimustöös räägin alkoholi tagajärgedest ja narkootiliste ainete mõjudest ja muust . Mida võib üks või teine aine, vedelik põhjustada kas liigsel või kauaaegsel tarbimisel. Alati ei mõisteta tagajärgi, mistõttu ka tehakse vigu. Paljud sellised juhtumid on lõppenud noore inimese surma või halvatusega. Alati tuleks ennem mõelda kui hakata midagi tarbima. Kui inimene tarbib kõike mõõdukalt ja mitte tihti siis ei ole ka probleeme. Sellest peaks igaüks aru saama.
Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ohustab inimese tervist. Sageli seab narko - ja alkoholijoobes inimene ohtu nii enda kui ka teiste inimeste turvalisuse. Näiteks sõiduki juhtimine ebakaines olekus, kaklused massiüritustel, peretülide tekkimine, jne.
Kõige esimeseks ringiks, mis mõjutab noore inimese kujunemist, on lähedased inimesed, perekond. Kõige tähtsam on vanemate ja lähedaste sugulaste eeskuju, kui vanemad suitsetavad, joovad või tarbivad illegaalseid narkootikume, muutuvad need nähtused noore inimese jaoks juba väikesest peale elu loomulikuks osaks. Teiseks mõjutavad noort lähedaste hinnangud . Kui vanemad ka ise midagi ei tarvita, aga näitavad nendes küsimustes üles tolerantset suhtumist , tähendab, ei näe selles otseselt midagi halba, võib see samuti kallutada noorukit ise midagi järele proovima.
Teiselt poolt võib noor inimene sattuda uimastite juurde, kui sidemed perekonnaga halvenevad ja ta ei saa kodunt piisavalt soojust ja turvatunnet. Narkootikumid on sellisel juhul aseaineks emotsionaalsele lähedusele. Kõige kergemini tekib selline situatsioon problemaatilistes peredes , kus vanemate vahel on sagedased tülid ja erimeelsused. Samuti võib see juhtuda siis, kui vanemad on tööga niivõrd hõivatud, et neil ei ole laste jaoks aega.
SISUKORD

Sissejuhatus……………………………….lk.2

Sisukord……………………………...........lk.3

Alkohol ……………………………………lk.4

• Mida peaks teadma alkoholist?
  
• Mis juhtub, kui tarbida alkoholi?
  
• Alkohol, narkootikumid, HIV
  

4.Narkootilised ained…………………………lk.7

• Miks hakatakse kasutama narkootilisi aineid?
  
• Mõjutajad
  
• Mis on kanep ?
  

5. Tubakas ……………………………………..lk.11
6.Kokkuvõte…………………………………..lk.12
7.Kasutatud kirjandus…………………………lk.13
ALKOHOL
Alkohol on üks põhjustest miks inimestel tekivad terviseprobleemid. Alkohol on sagedane südamehaiguste, kõrgvererõhutõve ja vähi tekitaja . Aasta jooksul sureb selliste tervise rikete tõttu umbes 1500 inimest. Igal inimesel kujuneb alkohoolsete jookide tarbimine juba varajases eas. Kõik oleneb sellest milliste inimeste või seltskondadega läbi käiakse. Erinevate küsitluste ja uuringute põhjal saab isegi väita, et Eesti elanikud tarbivad alkoholi päris tihti ja suurtes kogustes .
Et inimesed tarbivad tihti alkohoolseid jooke muutuvad paljud arusaamad nende jaoks. Kõigile tundub et alkoholitarbimine kuulub igapäevaelu juurde, kuid see ei tohiks nii olla. Inimesed hakkavad oma pereliikmetest kaugenema ja paljudel noortel tekib turvalisus tunde puudumine. Vanemas eas isikud jätavad lapsed hooleta, käituvad nendega halvasti mis tõttu ka lapsed muutuvad sarnaseks vanematega. Nad ei tule toime kooliga ja hakkavad suhtlema inimestega kes pole suurem asi eeskujuks. Üks suurimaid näiteid kus laps saab mõtte alkoholi tarbimisele, et see on hea ja teeb meeleolu paremaks on reklaamid.
Ei tohiks kallutada last alkoholi tarvitamisele. Seega on ka keelatud müüa alkohoolseid jooke alla 18-aastastele noortele ilma dokumendi esitamiseta.
Sõidukite juhtimine ebakaines olekus
Läbi aastate on olnud alkohol suurim liiklusõnnetuse põhjustaja. Eestis põhjustatakse aastas keskelt läbi 380 liiklusõnnetust, kus hukub umbes 64 isikut. Kui juhtida autot siis tuleks seda teha alati täiesti kaines olekus. Isegi üks klaas lahjat alkoholi võib põhjustada suure õnnetuse.
Alkohol ja teismelised
Teisme eas noorukid peaksid teadma kuidas mõõdukalt alkoholi tarbida. Enamus noori puutub kokku alkohoolsete jookidega pidudel ja klubides . Liigse alkoholi tarbimisel võivad olla rängad tagajärjed, millele ei mõelda enne alkoholi tarbimise algust. Palju on olukordi kus teismelistel on kas alkoholimürgitus tekkinud või on sattunud kaklusse joobes olekus. Sellepärast tuleb alati mõelda enne joomist kas tasub ikka või mitte. Inimesed on alkoholijoobes ka pahatihti rohkem agressiivsed ja ei saa aru mida teevad. Seda on meist igaüks näinud, kasvõi telekast või kuulnud raadiost.
Mida peaks teadma alkoholist?

• Alkohol on omamoodi uimastav vedelik.
  
• Kui inimene on saanud alkoholi mürgituse siis võib olla ohus tema elu ja sellepärast tuleks kohe kutsuda abi mitte hakata omapäi tegutsema.
  
• Peaaegu alati muudab alkohol ka käitumist ning ennast.
  
• Auto juhtimisel peaks teadma, et isegi klaas alkoholi võib ohustada teisi liiklejaid.
  
• Alkohol mõjutab kõiki kehaosasid.
  
• Raseduse ajal või alkohol kahjustada loodet.
  
• Alkoholi tarbimine tekitab südame ja maksa piirkonna haigusi.
  
• Alkohol tekitab sõltuvust, mida nimetatakse alkoholismiks.
  
• Alkoholismi tunnusteks on tavaliselt selle liigne tarbimine, vajadus pidevalt saada alkohoolset jooki ning selle eitamine .
  
• Alkoholi tarbinud inimesed kasutavad väiksema tõenäosusega rasestumisvastaseid vahendeid, mistõttu ka on suurem tõenäosus rasestumisele.
  
• Inimesed muutuvad agressiivsemaks tarbides alkoholi.
  
• Alkohol ei muuda kedagi õnnelikumaks ega ilusamaks vaid vastupidi.
  
• Väidetavalt on alkohoolsed joogid kalorirohked, ning tarbimisel on suurem võimalus ülekaalule.
  
• Kui vajatakse alkoholi, et oleks lõbus tähendab, et alkoholiga on probleeme.
  
• Tarvitades alkoholi, et ennast vabamalt tunda võivad inimesed öelda asju mida nad pärast kahetsevad.
  
• Kui tarbitakse lühikese aja jooksul palju alkoholi, võib see surmav olla.
  

Mis juhtub, kui tarbida alkoholi?
Tarbides alkoholi tunnevad inimesed ennast vabamalt ja vähem häbelikena;
…jutukamana ja vähem pinges ;
…julgemana ja otsides suuremat tähelepanu.
Olles tarbinud suurema koguse alkoholi muutuvad inimesed tundelisemaks ja elavamaks;
…tunded esile kerkivamaks.
Edasisel alkoholi tarbimisel võivad olla otsused vähem põhjendatud ja käitumine ettearvamatu ;
…nägemine võib kahekordistuda ja suurem võimalus komistada;
…võidakse astuda kaitsmata vahekorda , mida hiljem kahetsetakse;
…on suur võimalus saada alkoholimürgitus;
…tekivad probleemid õppimisega, tülid kodustega ja kooliga;
…agressiivne oleks ja probleemid politseiga;
…tekkida rasked haigused(tõenäosus väike);
…tekkida õnnetused;
Neid tagajärgi tuleks alati vältida, nooruki keha ei reageeri alkoholile samamoodi kui täiskasvanu oma.
Alkohol, narkootikumid ja HIV
Alkoholi mõju all on inimesed rohkem mõjutatavad, sellepärast tehakse ka tihti valesid otsuseid. Proovitakse narkootikume mille mõjudest ei teata midagi. Alkohol ja narkootikumid nõrgendavad enesekontrolli ja keha immuunsüsteemi võimet kaitsta ennast nakkuste sealhulgas ka AIDS/HIV-i eest. Meelemürgid muudavad inimese mõttemaailma. Astutakse kaitsmata vahekorda, jagatakse uimastavate ainete süstimisel teistega nõela või süstalt mis seavad ohtu nakatuda HIV-viirusesse.
On võimalus, et kasutatakse seksuaalvahekorra ajal joobes olles kondoomi, kuid tavaliselt tehakse seda valesti. Kui ollakse meelemürkide mõju all võidakse teha asju mida tegelikult ei taheta teha.
On teada juhtumeid kus pannakse pidudel klaasis olevasse alkoholi uimasteid, et joojat ära kasutada. Sellepärast aitab alati kaines olekus olemine sind kaitsta selliste asjade eest.
NARKOOTILISED AINED
Uimastite probleem Eestis on veel küllaltki uus nähtus, kuid kümne aastaga kasvanud probleemile oleks vaja juba lahendus leida. Viimaste aastate jooksul on narkootikumide kasutamine järsult suurenenud. Mistõttu on ka rohkem tervisehädasid ja kuritegusid . Kõige tõsisemalt tuleks võtta aga HIV-viiruste arvu.
Uimasti üledoosi tõttu sureb iga aastaga aina rohkem noori, kes on sattunud meelemürkide küüsi ega oska sealt välja tulla.
Kõike mis on seotud narkootikumidega tuntakse kui probleemset. Inimesi kes on kasvõi proovinud korra elus mõnd narkootilist ainet, nähakse kui võimalikku narkomaani, kuid tegelikult pole see sugugi nii. Kuigi paljudel inimestel on elus raskusi ei tähenda see seda, et sellepärast hakata tarbima narkootilisi aineid, et ennast hästi tunda. Kuid on ka neid kes lihtsalt proovida tahavad, ja jäävadki tarbima. Tõesti mõned inimesed lihtsalt vahest tõmbavad kanepit aga seda mitte vajadusest erinevalt mõnest heroiini sõltlasest kes mõtleb kust saada raha järgmise doosi jaoks. Noorsookultuurides on üldine suhtumine pehmematesse mõnuainetesse tolerantne , ning tavaliselt lõpetatakse pärast mõnda korda narkootiliste ainete tarbimist see ära.
Noorus ongi aeg kus proovitakse erinevaid asju. Väljakujunemata noori on kergem mõjutada. Nad ei pea oluliseks kas see on keelatud või mitte. Selles saavad nad alles hiljem aru. Sõprade seltskonnas hakatakse tarbima ühiselt nii tubaka tooteid, narkootikume kui ka alkoholi. See võibki olla just elus uute kogemuste tarbeks mõeldud.
Meie riigis valmistab sotsiaalministeerium ette narkomaani ennetamiseks nähtud strateegia. Selle eesmärgiks on kujundada ühtne uimastipoliitika, mille tulemuseks peaks olema narkootikumide tarbimise vähenemine ja pakkumine meie ühiskonnale. Ka tahetakse luua uimastisõltlaste ravisüsteem.
Miks hakatakse tarbima narkootilisi aineid?
UUDISHIMU
Narkootiliste ainete tarbimine algab peaaegu, et alati uudishimust, teada saada mida üks või teine aine tekitab. Kõige huvitavamaks teeb asja aga see, et tegelikult pole see ju lubatud. See on meie ühiskonnas illegaalne. Kui on juba hakatud kasutama meelemürke, võib seda seostada sellega, et on alustatud astumist täiskasvanute maailma. Narkootikume kasutakse sellepärast, et teistest erineda. Eestis on see üsna suur probleem. Et narkootikumid on meie ühiskonna jaoks veel suhteliselt uus nähtus siis tuntakse selle vastu ka rohkem huvi. Uudishimu on noortele iseloomulik, nad ei karda tagajärgi.
RISKI OTSIMINE
Järgmine on juba lihtsalt põnevuse ja elamuste otsimine, et ennast proovile panna. Et noored saaksid tunda oma elus põnevust ja lõbu tehakse tihti asju mis pole lubatud või on keelatud. Narkootikumid on selleks aga suurepäraselt sobiv võimalus, proovida midagi uut ja huvitavat. Üks mis tekitab neis lõbu tunde on see, et astutakse üle reeglitest ja tuntakse mõnu aine mõjust mis on alles uus tunne. Kuigi tegelikult pole ju mõtet riskida oma tervisega , sellest saadakse siis aru kui tekivad probleemid.
IGAVUS
Kuid põhjuseks võib olla ka see, et mingit täpset põhjust polegi lihtsalt on igav. Noor inimene kellel puuduvad vaba aja veetmise võimalused võibki hakata igavusest tarvitama narkootilisi aineid.
KOGEMUSE OTSIMINE
Kunagi kasutati ka erinevate rituaalide ja tegevuste puhul narkootilisi aineid. Üheks põhjuseks, miks inimesed hakkavad kasutama narkootikume on, et tunda uutmoodi elamusi. Narkootikumide abil püütakse mediteerida ja enesesse süüvida. Siis tarbitakse just narkootikume mis tekitavad hallutsinatsioone.
ENESE RAVIMINE
Erinevate uurimuste põhjal on saadud teada, et inimesed kes on pikemalt narkootilisi aineid tarvitanud põhjuseks on iseenda ravimine. Teada ju on, et mõningaid illegaalseid narkootikume kasutatakse ka ravimitena või ravimite koostisosades. On ju teada, et inimesed kes sigaretti suitsetada ei saa lähevad kiiremini närvi või viin ravib terveks jne. Narkootikumide kasutajad aga põhjendavad oma soovi tarvitada narkootikume kui saada sealt psühholoogiline olek.
HEDONISM
Eesti on üleminekuühiskond, kus arvamused muutuvad kiiresti. Aga üha enam on meil hakatud kasutama just individualistlikke väärtusi. Noored omandav üleminekuperioodil oma hoiakud ja väärtused. Võetakse erinevatelt persoonidelt eeskuju. Nende jaoks tuleb võtta elu nauditavalt. Kõiksugused narkootikumid lisavad vürtsi naudingule. Ei saa ju just öelda, et ainult need inimesed kes on õnnetud otsivad abi narkootikumidest , meie ümber on ju näha, et suur probleem on ka kuulsuste ja tuntud inimeste seas kes tunnevad veel suuremat lõbujanu.
Mõjutajad
Need põhjused ei ole muidugi kõik miks hakatakse kasutama narkootikume, neid põhjuseid on veel kindlasti palju. Et saada sõltlaseks läheb siiski tavaliselt üsna palju aega. Me saame jagada narkootikumide kasutamise kolme rühma : tarvitamine, sõltuvus ja kuritarvitamine. Enamus noori piirdub tavaliselt proovimise või mõne korra tarvitamisega. Väga palju sõltub inimese isiksusest ja tema ümber olevast keskkonnast.
Alljärgnevalt tooksin mõningad narkootikumide tarbimist mõjutavad faktorid.
Üheks oluliseks näitajaks, mis määrab ära, milliseks kujuneb nooruki suhtumine narkootilistesse ainetesse, on tema sõprade arvamus. Noores eas, kus ollakse juba lapsepõlvest välja jõudnud, aga veel mitte täiskasvanuks kujunenud, on eakaaslaste arvamus väga tähtis. Kui nooruk satub keskkonda, kus võetakse narkootikume vastu soosivalt, kui kõik tema sõbrad ja kaaslased on juba mingeid aineid proovinud, on ülimalt tõenäoline, et ta ei jää sellest kõrvale.
Võib siiski öelda, et riskigrupp moodustub kergesti haavatavatest inimestest. Noortel, kellel on tavalisest suurem vajadus hea meeleolu järele ja kes ei ole võimelised taluma masendustunnet või pingeseisundit, on suurem eeldus pöörduda narkootiliste ainete poole, samuti ka suurem oht langeda nendest sõltuvusse. Ühelt poolt satuvad narkootiliste ainete juurde tihedamini need, kes ei oska ohjeldada oma emotsioone ja ihasid.
Ealiselt on risk saada uimastitarbijaks või -sõltlaseks eelkõige noortel. Noor on avatud nii heale kui halvale. Murdeealistel on tihti veel välja arenemata oskused ja eneseteadvus , mis aitaksid teda halvalt teelt kõrvale hoida. Samuti on inimene oma varases eas füüsiliselt tundlikum. Narkootilised ained mõjutavad teda enam ja kahjustavad tervist ka rohkem.
TEISMELINE JA NARKOOTIKUMID
Heroiini, kokaiini, LSDd ja muid narkootilisi aineid on ikkagi väga ohtlik kasutada. Peale selle, et narkootikumid on tervisele kahjulikud, soodustavad nad ka kuritegude toimepanemist. Näiteks vargusi, et saada raha uue koguse mõnuaine jaoks. Narkootikumide mõju all olles võidakse varastada ja toime panna ka raskemaid kuritegusid.
Narkootikume tarvitavat inimest iseloomustavad tegurid:

• Meeleolu muutused
  
• Halb tuju ja agressiivsus
  
• Isutus
  
• Loobumine sõpradest, hobidest
  
• Koolist puudumine
  
• Valetamine
  
• Unisus
  
• Kodust kaob raha ja väärtesemeid
  
• Lapse kehal ja riietel on iseloomulik lõhn, plekid ja muud märgid
  
• Lapse asjade hulgas on pulbreid, tablette , põlenud tinapaberit, nõelu vms.
  

Narkootilisi aineid tarvitavat isikut ohustavad ka narkouimas toimuvad õnnetused, aine üledoos ja sõltuvuse tekkimine. Narkootikumidel võivad olla kõrvalmõjud, näiteks hirmunägemused ning tundeeluhäired. Samuti võivad nad põhjustada nakkust, haavandeid ja veremürgitust.
MIS ON KANEP?
Kanep on üks levinumaid narkootikume. Kanep jaguneb omakorda marihuaanaks, hashisiks ja vedelaks hashisiks ehk vedelaks kanepiks. Marihuaana on kanepi emastaimede kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. Hashis on tavaliselt valmistatud kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest käsitsi. Vedel hashis on valmistatud hashise lahustamisel atsetoonis või alkoholis. Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat .

• Regulaarne kanepi tarvitamine halvendab lühimälu, mis küll taastub lühikese ajaga kui kanepi tarvitamine lõpetada.
  
• Kanepi tarvitamine suurendab hilisemas elus psühhootiliste häirete tekke riski 30% võrra. Riski suurenemine on seotud tarvitatud aine kogusega, igapäevaste suurte koguste tarvitajatel võib risk suureneda isegi kuni 200% ulatuses.
  
• Loomkatsetes on näidatud, et kanep võib põhjustada sõltuvust, kuigi sõltuvust tekitav potentsiaal avaldub väiksema tõenäosusega kui muude narkootikumide puhul. Kanepit tarvitanutest kujuneb sõltuvus 9% võrreldes 32% tubaka ja 15% alkoholi tarvitajate juures. Kanepi sõltuvus on psüühiline, ning sellest on võimalik tahtejõu abil kergesti vabaneda .
  

TUBAKAS
Tubakas on Põhja- ja Lõuna-Ameerika päritoluga laialeheliste taimede perekond maavitsaliste sugukonnas. Tubakaks nimetatakse ka nende taimede kuivatatud ja töödeldud lehti. Tubaka tõi Europasse Kolumbus 15. sajandi lõpul Ladina-Ameerikast. Tubakalehti suitsetatakse sigari või sigaretina või piibuga. Tubakat saab tarvitada ka närimis- ja nuusktubakana.
Tubakas sisaldab alkaloid nikotiini. Tubakas kasvab enamikes maades. Tubakast tehakse sigarette, vesipiibutubakat, nuusktubakat jne. See sisaldab nikotiini mis mõjutab meie organismi tegevust.
Tubakat suitsetatakse erinevatel põhjustel. Noored suitsetavad uudishimust või kellegi eeskujul.
Suitsetamisharjumus on inimese eluviisi osa. Suitsetamisest on võimalik peaaegu kohe vabaneda. Tänaseks on suitsetamine kogu maailmas muutunud tõsiseks
sotsiaalmajanduslikuks probleemiks.
2002. aastal oli Eestis umbes 355 000 igapäevasuitsetajat. See tähendab, et iga päev suitsetab 30 % Eesti täiskasvanud elanikest. Suitsetamise tagajärjel haigestub Eestis igal aastal 3000 inimest. Suitsetamisega on otseses seoses 90 % kopsuvähist, 80 % kroonilistest kopsuhaigustest ja 40 % südame- veresoonkonna haigustest .
Eesti on ühinenud Euroopa tubakakontrolli strateegiaga. Igal aastal 31. mail tähistatakse ülemaailmset tubakavaba päeva.
KOKKUVÕTE
Meie tänapäeva ühiskonnas ongi üks suurimaid probleeme meelemürkide tarbimise kasvamine. Juba noorena proovitakse erinevaid asju, kas siis uudishimust või muudel põhjust. Osadel jääb see ka edaspidiseks tegevuseks, osad piirduvad vaid proovimisega. Tänu sellele kasvab ka kuritegude arv.
Alkoholi liigse tarbimise tagajärjeks võib olla alkoholism . Alkohol nõrgendab meie organismi. Paraku aga tarbitakse viimaste aastate jooksul alkoholi üpris palju.
Narkootilisi aineid kasutatakse samuti kas uudishimust või lihtsalt, et saada uut moodi kogemust. Aga selle eest on narkootilised ained palju kahjulikumad. Võivad tekkida kas hallutsinatsioonid, agressiivne olek jne. mida parasjagu mõni mõnuaine tekitab. Üldiselt kõige levinum on kanep. Seda kasutatakse ka ravimina .
Peaaegu iga viies inimene tarvitab tubaka tooteid. Tubaka toodete kaua aegsest tarbimisest võivad kas tekkida kopsuvähk või muud südame- ja veresoonkonna haigused.
KASUTATUD KIRJANDUS

• http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1311
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page
  
• www.eesti.ee
  
• http://www.postimees.ee/180204/esileht/siseuudised/126783.php/
  
• www.koolielu.ee
  
• www.narko.ee
  

13