Referaat Kerttu Rakke ``Iluasjake`` (0)

JÕHVI GÜMNAASIUM
Kärolin Kruut
„ ILUASJAKE ’’
Kerttu Rakke
Referaat
Jõhvi 2011
SISUKORD
Sissejuhatus...........................................................................................................................2
Teose ajalooline skeem.........................................................................................................3
Teose tegelaskond.................................................................................................................4
Tegelaskujude analüüs........................................................................................................5-6
Süžee......................................................................................................................................7
Kompositsioon .......................................................................................................................8
Autori keel ja stiil...................................................................................................................8
Teema ja idee.........................................................................................................................8
Lõpphinnang teosele kui tervikule.........................................................................................8
Kasutatud kirjandus...............................................................................................................9
SISSEJUHATUS
Valisin oma referaadiks Kerttu Rakke- ehk kodanikunimega Kadi Kuusi raamatu ``Iluasjake``, sest mind huvitas, millist kirjandust kirjutab üks tänapäeva Eesti populaarsemaid ja tuntumaid proosakirjanikke. Ta kirjutised on lugejale lihtsad, reaalsed, elupõhised ning arusaadavad, haarates kaasa igasse momenti. Bulgakov ’i või Salinger’i suguste klassikutega teda just võrrelda ei saa, ent lugemisrõõmu pakub Kerttu küll ning ausalt öeldes suudab ta oma lihtsa, kuid haarava tekstiga asetada lugeja situatsiooni, kus raamatut on tõesti raske käest ära panna.
TEOSE AJALOOLINE SKEEM
Autor kirjeldab oma raamatus „Iluasjake’’ just tänapäeva põhilisi probleeme, millega me kõik alati pahuksis oleme, ehk siis suhteid. Eriti karmilt käsitleb ta tibielu, mis võib tõesti olla igav ning tekitada iluasja tunde. Ta kirjeldab väga tüüpilist tänapäeva abielupaari, kelle kooselu on pealtnäha väga roosiline ning tore, ent mille all on peidus nii mõnigi maetud kirves nagu näiteks armuke. Kindlasti on autor oma teose ainestikuks mõtteid saanud just elust enesest ning neid siis osavalt raamatusse põiminud. Kuna ka Kerttu enda elu on suhteliselt vaba ning ta saab teha seda, mida ise tahab, siis mõningal määral võib ta ennast seostada ka peategelase Marilyniga, kellel on tänu rikkale mehele palju aega just iseenda jaoks. Ennast kirjeldavates intervjuudes on Kerttu öelnud, et ta on televiisorisõltlane. See on ka Marilyni üheks sagedaseks tegevuseks.
Teose kirjutamisega alustas Kerttu 2001. aasta detsembris, kuna temaga võttis ühendust K-Kirjastus, kes oli välja andnud Kadri Kõusaare "Ego" ning Kaur Kenderi raamatu " Check out". Nende ideeks oli saada oma autorite sekka kõik vähegi kõmulisemad Eesti autorid. Lepiti kokku, et aprilliks valmib midagi. Raha, mis honorariks pakuti, ei olnud kaugeltki väike. Sellest 15 000 sai autor isegi avansiks. Kodus lepingut lugedes hakkas Kerttu aga oma otsuses kahtlema: nimelt oli lepingus punkt, mis keelas tal avaldada pärast raamatu ilmumist poole aasta jooksul mõnda uut raamatut – uus oleks vana müüginumbreid kahandanud. Kuna lepingus polnud kirjas, millal raamat täpselt ilmub, arvutas ta pisut ja avastas, et alguses suurena paistnud summa ei olegi terve aasta peale jagatuna enam nii suur. Tema kuupalk oli tollal 6000 krooni. Ainus võimalus midagi teenida oli anda välja mingi raamat enne lepingujärgset. Nii ta asuski usinalt kirjutama järge "Kolmandale printsessile" ehk siis raamatut ``Iluasjake``. Vähem kui kuu ajaga oli see valmis, ja tänu Tallinna Raamatutrükikoja kiirele tegutsemisele ilmus see juba veebruaris 2001. Trükikuludeks kasutas K-Kirjastuselt saadud avanssi. Niisiis raha paneb ikka rattad käima ja see kehtib isegi kirjanike puhul, kelle looming peaks tulema spontaanselt. Võib öelda, et ka selle raamatu Kirjutas Rakke pelgalt ära elamiseks.
Kuna teos ei ole klassika ning sellist sorti naistekaid on tänapäeval iga raamatupood täis, siis suurt sensatsiooni see teos rahva hulgas ei tekitanud, kuid ometi võeti raamat kätte, kas või salaja . Hea näide naiste huvist Kerttu Rakke teoste vastu on siiski see, et ühe kodaniku sõbranna, kes töötab ülikoolis õppejõuna, olevat lausa bussis sõites raamatu kaant ajalehega varjata püüdnud.
Autor kirjutab täpselt ajastule kohaselt, kuna kasutab vabalt kõiki kõneväljendeid ning kohati isegi ebatsensuurseid roppsõnu. Vääriskirjanduse alla ma seda raamatut ei liigitaks, pigem mõnusaks lugemiseks.
TEOSE TEGELASKOND
Raamatus keskendutakse Jani ja Marilyni suhetele, mis on ka teose läbivaks teemaks. Kuid on ka kõrvaltegelasi nagu näiteks Marilyni sõbrannad Nadka ja Viktoria , Jani sugulased Birgit ja Eero ning nende pisipoeg Bruno ja tütar Brigitta ning lihtsalt peretuttavad Robert ja Annika. Lisaks neile tegelastele ilmuvad äkitselt välja ka Marilyni sugulased, kes on vaid raha peal väljas. Kuigi alguses on Marilynil hea meel, et lõpuks on ta leidnud enda sugulased, siis peab ta siiski hiljem nendes pettuma, sest nad osutuvad joodikuteks ning allakäinud inimesteks. Reesi, Marilyni isa õe, Tallinnas töötav mees on laisk ning püüab endale invaliidsust osta, mis on üpriski imeks pandav , teised on kasuahned ning käivad räpakalt riides . Samuti on veel tegelaseks Tairi , kes on Jani Tartus elav armuke, kes pole tegelikult pooltki nii ilus, kui Marilyn , kuid ometi tõmbab miski Jani tema poole. Jani võlub ta tark olek ja just see, et tal pole kunagi selliste intelligentsete naistega suhteid olnud. Veel läbivad teost Marilyni endised töökaaslased, kes ei oma teoses eriti suurt rolli.
TEGELASKUJUDE ANALÜÜS
Teose peategelane Marilyn on endine modell , hea väljanägemisega ning hoolitsetud. Armastab ilusalonge ja kauneid asju. Janile jäi ta kõige rohkem silma just oma ilu pärast. Ta töötab pangas administraatorina ning on alandlik, töökas, ning tolerantne oma mehe suhtes. Samal ajal, kui Jan Tartus niiöelda oma äriasju ajab, istub Marilyn kodus ning ei peta oma meest kunagi. Ainult ühel korras kais sõbrannade Nadka ja Viktoriaga väljas. Nad elavad Janiga luksuslikus Tallinna korteris . Pärast ema surma ei teadnud Marilyn midagi oma sugulastest ning arvas , et on maailma ihuüksi jäänud, kuid teose kujunemisel ilmuvad välja Marilyni isapoolsed sugulased. Reesi helistab Marilynile ning kutsub ta välja kokku saama. Marilyn on väga üllatnud ning lubab tagasi helistada. Pärast uurimist oma ema asjades avastab ta tõepoolest piltidelt arvatavad sugulased. Marilynil erilisi huve pole ning oma aega sisutab ta pigem šopates. Mõnikord imestabki Jan, et ta naine mitte millegagi ei tegele, et ta on justkui liblikas, pelgalt ilus. Marilynil on ka üks halb komme , ta armastab vahel napsitada. Näiteks, kui meest kodus pole, siis ta ikka vahel avab oma lemmik konjaki Remy Martin`i ja naudib seda. Vahel tundus Marilynile endalegi, et ta on nõme beib , kes võeti tööle vaid ta ilu pärast, kuna peale gümnaasiumihariduse tal muid koole läbitud ei olnud. Marilyn on väga töökas, erinevalt tavalistele beibedele, tegi ta oma sünnipäeva jaoks kõik salatid ise, mille üle kõik imestasid. Marilyn on üldiselt väga rahulik ning ei kisu ilma asjata tüli üles. Talle ei meeldi, et Jan pidevalt Tartus ära on ja et tema peab üksi olema, ent ta ei tee sellest suurt probleemi. Ainult siis, kui juba asi üle mõistuse läheb, elab ta ennast välja. Ta saab samas ka aru, et Jan armastab teda ning töötab vaid selle jaoks, et raha teenida. Kerttu Rakke kohta on sageli öeldud, et tema naistegelased on ülbed ning sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on väga haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi nagu näiteks Marilyni puhul ka joomiskirg. Sageli on autorit nimetatud ka naisnaturalistiks. Kõnekeelsed väljendid on vahendid tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Marilyn kasutab mõnikord tänapäevalikke väljendeid näiteks „boifrend’’, „ inf’’ ja„ keiss’’ ning muud inglis pärased väljendid. Tema üleüldine kõnepruuk on lihtne ning selge. Kasutab väga levinud sõnu ning kõne on lihtpärane, võõrsõnu pole. Mõnel puhul paneb lausa üllatuma, millist kõnepruuki Kerttu Rakke kasutab, näiteks võib Marilyni suust kuulda selliseid sõnu nagu kemps,pilapoe peerukott ja Peeruprintsess. Lisaks sellele loobib ta ka roppsõnu. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed nende arvates seda väärt on. Pärast Tartus käiku ning Jani salasuhte välja tulemist, otsustab Marilyn, et see on kõik, ning tema endaga nii enam käituda ei lase. Ta pakib oma asjad ning on valmis lahkuma , kuid armastus Jani vastu on ikkagi nii suur, et ta suudab pärast pikka andestuse palumist Janile siiski andestada .
Üheks eriti oluliseks stseeniks võib pidada Marilyni kohtumist oma sugulastega , kes elavad Pärnumaal. Külaskäigust midagi eriti toredat välja ei kukkunud. Marilyn oli hea tahte märgiks ostnud kõigile isegi kingitusi, aga mida kauem nad Janiga aega külas veetsid, seda halvem tunne Marilynil hakkas, sest ta pidi olema kogu aeg nende halvustavate ning kadedate pilkude keskel. Seega valetasidki nad sugulastele, et peavad veel Jani onu juubelile kiirustama. Ka õues, Jani ja Marilyni ära saates, ei suutnud ahned sugulased oma tundeid valitseda . Vanaema arvas, et ehk annaks Marilyn neile isa hauaplaadi jaoks raha, kuna ta juba selliste kingitustega ilmus ning Raivo tahtis Jani automaki ära varastada, mille peale Jan talle peksa andis. Teiseks tähtsaks sündmuseks oleks Marilyni Tartus käik, tänu millele tuli juhuslikult välja Jani salasuhe. Jan käib seoses oma tööga tihti Tartus ning ööbib ka seal. Ühel korral otsustab Jan, et kutsub Marilyni ka Tartusse . Seoses sellega olid Marilynil unistused, et lõpuks nad Janiga lepivad ära ning veedavad viimaks toredalt koos aega, sest nad olid pikemat aega juba üksteisest lahku kasvanud. Lootused aga purunesid, sest Jan tegeles väljas oma tööasjadega ning Marilyn ootas teda hotellis, kus juhuslikult televiisorist näidati Tartut ning Raekoja platsil kõndivat paari, kes hoidsid käest kinni. Nendeks olid Jan ning firma asetäitja Tairi. Tairi oli Marilynile totaalne vastand , ehk siis küll tark, kuid üpriski kole naine. Tairi ise arvas, et Marilyn on loll naine ja et sellepärast ta Janile meeldibki. Tairi arvates on meestel vaja enda kõrvale lolle naisi, et ise targemana paista. Pärast tüli, suutis Jan siiski Marilyni veenda temaga jääma. Jan sai lõpuks siiski aru, et tegelikult ta armastab Marilyni ning nad leppisid ära. Kui Tairi Janile õhtul helistas, võttis Marilyn ise telefoni. Tal oli hea meel, et saab Marilynile koha kätte näidata ning solvas teda telefonitsi, kuid ometi kuulas Jan pealt ning ei suutnud uskuda, kui rumalalt ta oli varem käitunud. Loo lõpp lahenes hästi ning Jan ja Marilyn proovisid kõike uuesti alustada.
Teose arengulugu jõuab tegelikult samasse kohta tagasi, millest ta alustab. Kõigil meil tuleb elus ette raskemaid ning kergemaid perioode , ent ometi on tähtis, et me suudaksime nendele vastu panna ning edasi pürgida. Vaatamata Jani väikestele kõrvalpõigetele oli nende armastus nii suur, et nad suutsid üksteisele andestada ning koos edasi elada. Tunnete kirjeldamine on Kerttu Rakke puhul üpriski pealiskaudne . Emotsioonidega mängib ta väga vähe, kuigi Marilyni puhul toob küll välja tema pettumuse ning kurbuse, Janiga tülitsemise ajal ka viha.
Kuna autorile on ette heidetud, et missikandidaat Marilyn sai eelmises raamatus ``Kolmas printsess `` teenimatult hea mehe, siis nagu autor ise väitis, püüab ta selles raamatus seda ``viga `` parandada. Nagu ka muinasjuttudest on meile teada, et kui konna suudelda, siis saab temast prints . Ükski muinasjutt aga ei õpeta kahjuks, kuidas printsiga päev päeva kõrval elada. Seepärast ongi ta teosesse sisse toodud probleem, et anda Marilyni tegelaskujule eluõppetund. Raamatus kohtab suhtumist , et naine on iluasjake, kelle põhiline ülesanne on hea välja näha ning oma tarka ja rikast meest kaunistada. Võib-olla tuleneb see mingitest ühiskonnas juurdunud mõttemallidest. Minu arvates on Marilyn tüüpiline tänapäeva noor naine, kes arvab , et kui saab endale rikka mehe, siis ei pea pingutama enam millegi nimel. Mingi sihtmärk võiks siiski elus olla, kuhu poole püüelda. Aga Marilyni suhtumisest ma seda küll välja ei lugenud. Tema oli rahul oma luksusliku eluga ning gümnaasiumiharidusega.
SÜZEE
Süžee ekspositsioonis tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi. Tegevus nimelt algabki Jani korterist, kus nad Marilyniga elavad. On Marilyni sünnipäeva hommik ning ta kardab , et Jan on ta sünnipäeva unustanud, kuid ei. Jan ilmub hoopis suure pehme mängukaruga oma kallima juurde. Päris tavatu kahekümne kahe aastasele kaisukaru kinkida, kuid Jan leiab, et Marilynil on kõik vajalik olemas ning muude asjade ostmisega saab ta ise paremini hakkama. Kõik näib korras olevat, kuid selle ideaalse kooselu taga on peidus nii mõndagi. Jan avab Tartus oma firma filiaali ja tänu sellele on ta hoopis rohkem kodust ära. Marilyn on kurb, et ta peab pidevalt üksi olema, ning igatseb oma meest. Vahepeal isegi kahtlustab teda petmises. Sassis suhted aina kuhjuvad ning Jan peaaegu ei jõuagi enam koju. Nagu hiljem selgub , on Janil Tartus armuke, kes on täielik vastand Marilynile-inetu ja tark. Jan üritab oma pikki kodust äraolekuid kompenseerida jättes Marilynile 1500 krooni kirjaga : `` Tee endale üks mõnus õhtu!`` Koju tulles pole Jan eriti vaimustuses sellest, kuidas Marilyn oma raha kulutas ehk käis ilusalongis. Jan on kohati vastuoluline mees, talle meeldivad ilusad, aga mitte targad naised, kuid ometi ei meeldi talle, kui Marilyn veedab aega ilusalongis. Peripeetias, ehk otsustavas pöördes tegevustikus tulevad välja Marilyni sugulased, keda isegi külastama sõidetakse, mis aga on üks suur pettumus. Marilyni lootused purustatakse. Teose kulminatsioonis tuleb Jani salasuhe välja, kuid tänu armastusele üksteise vastu suudavad Jan Ja Marilyn siiski ära leppida ning lugu lõppeb õnnelikult.
KOMPOSITSIOON
Teost läbib üks kindel süžeeliin, mis kajastab Marilyni elu. Kõik vaated ja seisukohad on kajastatud läbi Marilyni arvamuste ning läbielamiste. Raamatut võib lugeda naistekaks, sest talle on väga omane suhete teema. Enamus tekstist on raamatus otsekõne, autor kasutab seda väga palju oma teoses. Sisu on lihtne ning arusaadav. Kirjeldatakse vaid tegelaste mõtteid ning autor ei sekku ise üleüldisesse tegevuskäiku. Peatükkide pealkirjad on lihtsad ning ajalises järjestuses. Pealkirjad toovad esile peatükis tähtsama probleemi või idee nagu näiteks ``Sünnipäev``, ``Tited``, ``Pidu``.
AUTORI KEEL JA STIIL
Kerttu looming on dünaamiliselt särtsuv ja otsekohene, leidub palju kõnekeelt, žargooni, ka ebatsensuurseid väljendeid, samas on see kõik esitatud tõetruult. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi. Kõnekeelsed väljendid on vahendid tegelaste tõetruumaks muutmiseks.
TEEMA JA IDEE
Raamatus ``Iluasjake`` käsitletakse noore naise muresid ning elus hakkama saamist. Suhted on alati suurel kohal ning võib kindlalt väita, et igaühel on elus ette tulnud probleeme selles valdkonnas. Kerttu Rakke näitab halvustavalt, missugune võib olla sihtmärgitu elu, mis võib kaunistada vaid rikast meest, pakkumata naisele endale elumõtet. Ka oma mees tüdineb, kui naine ei paku talle midagi uut ning huvitavat. Tänu sellele hakatakse otsima seiklusi uutelt jahimaadelt, mõtlemata tagajärgedele.
LÕPPHINNANG TEOSELE KUI TERVIKULE
Teos oli üpriski kaasahaarav ning eluline. Tänapäeval on ühiskonnas väga palju selliseid naisi, kes on vaid oma mehele kaunistuseks, nende elul pole eesmärki. Nad veedavad enamuse ajast iluprotseduure tehes ning poodides šopates. Vahel on nendest raske aru saada, sest nad lihtsalt veedavad oma päevi mitte midagi tehes.Võib-olla on sellised raamatut mõeldud just sellistele inimestele, et nad oma elu üle järele mõtleksid ning saaksid aru, et elus on palju enam asju, mida kogeda, selle asemel, et elul lihtsal niisama lasta mööduda. Minu jaoks see raamat erilist rahuldust ei pakkunud. Kerttu Rakkes ma pettusin, sest arvasin, et tema teostes on sügavam sisu, ent ``Iluasjake`` on hoopis kirjutatud üpriski pinnapealselt.
KASUTATUD KIRJANDUS:
Kerttu Rakke „ Iluasjake``
http://www.kertturakke.com/book.php?id=7
http://naistemaailm.ee/?id=5734
http://www.slideshare.net/ivi33/anni-tedrema-kerttu-rakke
http://www.google.ee/search?q=%60%60Iluaskaje%60%60&ie=utf-8&oe=utf-8&aq=t&rls=org.mozilla:en-US:official&client=firefox-a
http://et.wikipedia.org/wiki/Kerttu_Rakke