Liiklusalaste hoiakute seos liiklusõnnetustes veokitega ja nende põhjuste analüüs
Referaat 2015
TALLINNA ÜLIKOOL
Haapsalu
Kolledž Liiklusohutuse
õppekava Ahti Jakson
LIIKLUSALASTE HOIAKUTE
SEOS LIIKLUSÕNNETUSTES VEOKITEGA JA NENDE PÕHJUSTE ANALÜÜS
Referaat
Juhendaja : Heli
Ainjärv
Haapsalu 2015
SISUKORDSissejuhatus 31. MIKS juhtub palju LIIKLUSÕNNETUSi veokitega? 42. Liiklusõnnetuste liigid 63. Tahhograafi andmete manipulatsioon 84. Mida võimalik teha, et parandada liiklusohutust? 9KOKKUVÕTE 11Allikad 12lisa 1. juhi ohutusele orienteeritud hoiakute kujundamine 13LISA 2. liiklusõnnetuste liigid ( Volvo Liiklusõnnetuste Uurimisrühma uuringute tulemused) 14Lisa 3. tahhograafi andmete manipulatsiooni SEADMED 17
Sissejuhatus
Kogu maailmas
sureb igal aastal
liiklusõnnetuste tagajärjel 1,2 miljonit. Kuna
liikluse maht iga
aastaga tõuseb, siis on suur oht, et tõuseb nii liiklusõnnetustes
hukkunute kui ka vigastanute arv. Seda kõike on võimalik vältida
ning hukkunute arvu isegi vähendada, kui tõsta autojuhtide, teede
ning sõidukite turvalisust. (Volvo trucks, 2013.)
Antud referaadis on tuginetud
enamjaolt kolmele erinevale teadusartiklile:
European accident research and safety report
(2013),
Study of characteristics and
evaluation of severity affecting factors associated with large- truck crashes (2013) ja
Sleep ,
work schedules and accident risk in South African long-haul truck
drivers (2002).
Referaadis analüüsingi veokitega
toimunud liiklusõnnetuste põhjuseid ning mida on võimalik ära
teha selleks, et vähendada veokitega toimuvate liiklusõnnetuste
arvu, muutes nii veoautojuhtide hoiakuid kui ka liiklusalaseid
teadmisi.
MIKS juhtub palju LIIKLUSÕNNETUSi veokitega?
Liiklusõnnetuse põhjused on
tavaliselt koondatud kolme kategooriasse – põhjused, mis on
tingitud keskkonnast, sõidukist või sõiduki juhist (Volvo trucks,
2013).
Uurimused näitavad, et umbes 30%
liiklusõnnetuste teguritest võib seostada keskkonnaga, libedad
teed, halb nähtavus jne. Ainult 10% liiklusõnnetustest juhtuvad
tehnilise rikke tagajärjel nagu näiteks rehvi lõhkemine, kehvasti
või hooldamata sõidukid. 90% liiklusõnnetuste põhjuseks on aga
inimene ise. Märkimisväärne osa liiklusõnnetustest juhtub kolme
põhjuse kombinatsioonil. Näiteks aeglane juhi reageering
ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul; kiiruse ületamine, kui
nähtavus on halb. (Volvo trucks, 2013.)
Ameerikas 63,2% veoki
liiklusõnnetustest toimub kokkupõrkel teise sõidukiga, 13,3% teel
oleva või teele ulatuva objektiga (Kotikalapudi & Dissanayake,
2013).
Ameerika osariigis Kansas toimus
veokitega 18 919 liiklusõnnetust perioodil 2004 – 2008,
millest 11 762 liiklusõnnetust toimus maanteedel. 77,6% veokite
liiklusõnnetustest toimub ajavahemikul 06:00 – 18:00. 38,3%
liiklusõnnetustes toimus 67 – 70 mph kiirusepiirangu alas. Enamik
veoautojuhte, kes osalesid liiklusõnnetustes olid mehed vanuses 20 –
60 aastat. (Kotikalapudi & Dissanayake, 2013.)
Keskkond
Suureks riskifaktoriks veoautode
puhul on kitsad teed, ristmike ja kaldteede puudumine.
Lisaks ebapiisav teede märgistus või
kehvasti märgatav teede märgistus. Lisaks puudulik teede projekteerimine , ohtlikud teetööd, ebapiisava valgustusega tunnelid . (Volvo trucks, 2013.)
Keskkonna tingimused võivad olla
piiratud või muutuvad ja seetõttu peab ka autojuht olema väga
tähelepanelik. Muutuvate keskkonna tingimuste all mõeldakse
piiratud nähtavust ning tee temperatuuri muutust (must jää). Suurbritannia statistika alusel on enamik raskeveokitega toimunud
liiklusõnnetuste põhjuseks lähtudes keskkonna faktorist libedad
teed (ilmastikuolude muutused) ning teeolude muutused (mäed, kurvid ,
kitsad teed). (Volvo trucks, 2013.)
Sõiduk
Sõidukite puhul on liiklusõnnetuste
põhjuseks peamiselt aga hooldamata sõidukid, tehniline rike või
tehnilised puudused. Enamik liiklusõnnetusi juhtub aga sõiduki
faktoritest lähtuvalt seetõttu, et tekivad nn. „ pimedad nurgad.“
Pimedate nurkade puhul on eristatud kolm erinevat ala, kus need
tekivad:
- Veoki külgedel, kaasreisija poolel manöövri või reavahetuse ajal.
- Veoki või haagise tagaosas , tagurdades väiksel kiirusel.
- Veoki esiosas liikuma hakkamisel või aeglaste pöörde manöövrite käigus. (Volvo trucks, 2013.)
Autojuht
90% liiklusõnnetuste põhjuseks on
inimfaktor. Inimfaktoriks on kas veokijuht või mõni muu isik, kes
osaleb liikluses ning eksib liiklemise reeglites, mis põhjustab
liiklusõnnetuse. Enamus liiklusõnnetusi juhtub ikkagi inimtegevuse
tagajärjel. Meesautojuhtidega toimunud liiklusõnnetustes said mehed
vähem viga kui naised. See ilmselt tuleneb füsioloogilistest ning
psüholoogilistest iseärasustest. (Volvo trucks, 2013.)
Põhjused, miks veokijuht on
liiklusõnnetuste põhjustajaks:
- Tähelepanematus.
- Vale sõidukiirus, põhjustades ebastabiilse sõidumaneeri, mille tulemusel rullub veok üle katuse; järsku pidurdades vajub veok koos haagisega teele kääri; teelt väljasõit libeda tee tõttu.
- Liiklussituatsioonide vale hindamine.
- Ei vaata korralikult (kas tee vaba enne manöövri sooritamist)
- Hinnatakse valesti teise sõiduki kiirust või sõidumaneeri. (Volvo trucks, 2013.)
Liiklusõnnetuste liigid
Euroopas hukkub iga aasta
raskeveokitega toimunud liiklusõnnetustes 7200 inimest ning 100 000
inimest saab vigastada (Volvo trucks, 2013).
Liiklusõnnetuste liigitamine annab
ülevaate sõidukite tootjale kitsaskohtadest ning tootearendus saab
keskenduda valdkondadele, mille arendamine omab suurt tähtsust ja
potensiaali liiklusohutuse tagamisel (Volvo trucks, 2013).
Turvavöö mitte kinnitamine
Volvo Uurimisrühma tulemused
näitavad, et veokites turvavöö kinnitatamine on madal. 5% veoauto juhtidest hukkub tänu sellele, et turvavöö ei olnud kinnitatud.
Uurimus näitab, et kui need veoautojuhid oleksid kinnitanud
turvavöö, siis 50% neist oleks jäänud ellu. (Volvo Trucks, 2013.)
Enamustes Euroopa riikides on
turvavöö kinnitamise protsent siiski kõrge. Intervjuu veokijutidega näitas, et turvavööd ei kinnitata, kuna see vähendab
sõidumugavust. Sõidumugavus väheneb, kuna paljudel veokitel ei ole
turvavöö kinnitatud istme külge. Tänu istme vedrustusele on suur
vertikaalne liikumine. Kui turvavöö kinnitub uksepostile, siis see
tirib ja ei liigu kaasa ning on ebamugav just pikematele
veokijuhtidele. Uutel veokitel aga enam seda probleemi ei ole ning
turvavöö on kinnitatud istme külge. Enamustel juhtudel ei ole
siiski võimalik reguleerida turvavöö kõrgust vastavalt juhi
pikkusele. ( Volvo trucks, 2013.)
Veokijuhtide hoiakuid tuleb kindlasti
kujundada juba autokoolis, mis kindlasti vähendaks turvavöö mitte
kasutamist.
Autorongide erinevused ja seosed liiklusõnnetustega
Rootsi ja Soome normide kohaselt on
lubatud veoki maksimum pikkuseks 25,25 meetrit ning maksimum
raskuseks 60 tonni. Ülejäänud Euroopas on lubatud maksimum
autorongi pikkuseks 18,75. Enamus uuringud näitavad, et pikema
autorongi puhul ei ole vähem turvalisem liigelda kui lühema
autorongi puhul. Siiski juhtub pikemate autorongide puhul rohkem
liiklusõnnetusi kui lühemate puhul. Enamikeks põhjusteks on see,
et pikemate autorongidega sõidetakse pikemaid distantse ning
enamjaolt sõidetakse öösel. (Volvo trucks, 2013.)
Liikkusolukorrad muutuvad kiiresti
ning setõttu on vajalik, et juht ei tegeleks kõrvaliste asjadega
ning keskenduks 100% juhtimisele. On raske õelda täpset arvu, kui
palju liiklusõnnetusi juhtub juhi tähelepanu hajumise tõttu. On
kindel, et liiklusõnnetuse riski tõstab aga tähelepanu hajumine või tegelemine kõrvaliste asjadega ( söömine , telefoniga rääkimine , sõnumineerimine). Tähelepanu hajumisele aitab
kindlasti ka kaasa alkoholijoobes või narkojoobes sõiduki
juhtimine. (Volvo trucks, 2013.)
Volvo Uurimusrühma tulemused
näitavad, et 10-20% veokiga toimunud liiklusõnnetustest juhtub tänu
juhi väsimusele. Rootsi liiklusõnnetuste statistika aastast 1994 –
2001 näitab aga, et 3% veokitega juhtunud liiklusõnnetustest juhtub
tänu autojuhi väsimusele. Enamus juhtudel toimuvad väsimuse
tagajärjel liiklusõnnetused teekonna lõpus või varajastel
hommikutundidel. Liiklusõnnetuse risk on 13 korda suurem 4 ja 5 ajal hommikul , kui päeval sõites. (Volvo trucks, 2013.)
Lõuna-Aafrikas on toimunud veokitega
24% liiklusõnnetustest tänu sellele, et juht jääb roolis magama.
Küsitleti 102 veokijuhti vanuses 35 – 51 eluaastat , kes omasid
veokijuhi sõidukogemusi 8 – 24 aastat. Kolmveerand küsitletud
veokijuhtidest väitsid, et nad on roolis väsinud tänu pikkadele
sõidutundidele ( 33 – 123 sõidutundi nädalas). Pooled aga
väitsid, et on väsinud, kuna on maganud vähe (3,1 – 7,7 tundi
päevas). Kaheksa veokijuhti kümnest aga väitsid, et nende und
häiris müra . Paljud Lõuna – Aafrika veoautojuhid sõidavad pikki vahemaid, rikkudes töö ja puhkeaja seadusi, et jõuaks tähtajaks
toimetada kauba sihtkohta . (Maldonado, Mitchell , Taylor &
Drivera, 2002.)
Tahhograafi andmete manipulatsioon
Paljud logistika ettevõtted ja
veokijuhid manipuleerivad tahhograafi andmeid. Seda nii sõidukiiruse
kui ka töö ja puhkeaja kohapealt . Tahhograafi andmeid võltsitakse
seepärast, et jõuda õigeks ajaks sihtkohta. Lisaks ka seepärast,
et olla konkurentidest kiiremad kauba kohale toimetajad.
Kõige selle ohjeldamiseks loodi 2005
aasta septembris ECR ja TISPOL liitumisel Tacho-Web Working Group
(TWG). Nende eesmärgiks on parandada liiklusohutust, kaasates kõiki
olemasolevaid riiklike organisatsioone (politsei ja kohaliku riigi
muud jõud), kes kontrolliks veokeid ning veokitesse paigaldatud
tahhograafe. Enamus manipulatsioonide viisiks on kas tugev magnet või
vahele paigaldatud lüliti. Tugeva magneti puhul näitab tahhograaf,
et juht on puhkerežiimil, kuigi tegelikult ikkagi sõidab ehk on nn.
tööaeg. (Maiworm, 2013.)
Mida võimalik teha, et parandada liiklusohutust?
Et suudaksime vähendada veokitega
toimunud liiklusõnnetusi on oluline tähtsus sõidukijuhi koolitamisel ning aidata kaasa sõidukijuhi õigete hoiakute
kujunemisele.
Hoiakute kujunemisele aitavad kaasa:
Teised liiklejad
Õppides
Eeskuju
Viisid hoiakute muutmiseks:
- Näidata mõju tervisele
- Mida koledat võib juhtuda – hirm (teadlikkus probleemist suureneb, hakkab mõtlema strateegiatele, kuidas ohtu vältida. Üle pingutada – ignoreerivad, muutuvad agressiivseks sõnumi saatjale, muutuvad tolerantseks (selles pole midagi ebaharilikku).
- Isikliku haavatavuse, riskide esiletõstmine – saab aru, et jutt käib tema kohta ja näidatakse kuidas ta saab ise oma käitumisega riske vähendada.
- Enesetõhususe suurendamine – usk, et saab ise määrata oma käitumise. (Heli Ainjärv, 2014.)
Et liiklusohutust veel parandada on
vaja luua sõidukijuhti toetav tehniline süsteem veokitele:
- Süsteem, mis hoiaks automaatselt pikivahet ees liikuva sõidukiga. Samas on ka oluline, et antud süsteem tunneks ära ka seisvaid objekte, mis on teeääres või ulatuvad teele.
- Süsteem, mis ei laseks sõidukil väljuda oma sõidurea piiridest ning ei laseks ka sõidukil sõita teelt välja.
- Veokijuhi teadlikkuse süsteem. Säilitades juhi tähelepanu vaatamata väsimusele või tähelepane hajutavatele asjaoludele.
- Nägemist toetav süsteem. Kindlustades, et juht märkaks kõiki objekte ümber sõiduki. Ka objekte, mis jäävad nn. „pimedasse nurka.“
- Kommunikatsiooni toetav süsteem. Veokijuht peab olema võimeline kommunikeerima piiratud ulatuses, et suudaks samal ajal jälgida teed ning hoida mõlemad käed roolil. (Volvo trucks, 2013.)
Lisaks
peavad olema autojuhi koolitused, mis sisaldaks teadmisi ka
erinevatest riskidest, et juhil kujuneksid välja õiged hoiakud ja
käitumismaneerid liikluses. Veokitel aga on vaja veel luua
turvasüsteemid, mis kaitseks veokijuhi rindkeret ning pead, mis
vähendaks oluliselt liiklusõnnetuste puhul vigastuste ohtu või
koguni surma. (Volvo trucks, 2013.)
KOKKUVÕTE
Veokitega juhtub palju
liiklusõnnetusi üle kogu maailma. Turvalisema liikluskeskkonna ning
liiklusohutuse tagamiseks on vaja koolitada sõidukite juhte
(sõitmine eritingimustes, juhi hoiakute kujundamine, õige
turvavarustuse kasutamine - turvavöö), täiendada sõidukite
turvasüsteeme ning luua ka uusi juhtimist toetavaid süsteeme (teel olevaid objekte tuvastav süsteem, süsteem automaatse pikivahe hoidmiseks jne).
Me kõik osaleme liikluses ning
tuvalisemaks liiklemiseks saame anda enda panuse, järgides liiklusseadust, olles tähelepanelik ning mitte tegeledes kõrvaliste
asjadega liikluses.
Allikad
Artikkel on-line
teadusandmebaasist:
Kotikalapudi, S, Dissanayake, S.
(2013). Study of characteristics and evaluation of
severity
affecting factors associated with large-truck crashes. Advances
in Transportation Studies an international Journal Section A29.
[2015, jaanuar 12].
Artikkel on-line
teadusandmebaasist:
Maldonado,C.C, Mitchell, D, Taylor,
S.R, Drivera, H.S. (2002). Sleep, work schedules and
accident
risk in South African long-haul truck drivers.
South African Journal of Science 98.
Research in Action. [2015, jaanuar 12].
Artikkel on-line
teadusandmebaasist:
Volvo trucks. (2013). European
accident research and safety report.
Volvo trucks. Driving progress. [2015,
jaanuar 14].
Maiworm, R. (2013).
Manipulations on tachographs – our challenges in the future.
[PowerPoint slaidid].
Heli Ainjärv. (2014). Liiklusohutusele suunatud
hoiakute kujundamine. Mis on hoiak? [PowerPoint slaidid].
lisa 1. juhi ohutusele
orienteeritud hoiakute kujundamine
LISA 2. liiklusõnnetuste liigid (Volvo Liiklusõnnetuste
Uurimisrühma uuringute tulemused)
Liiklusõnnetused raskeveokitega, mille tagajärjel on isikud saanud raskeid või surmavaid vigastusi
– LÄÄNE EUROOPA
LIIKLEJATE GRUPP
LIIKLUSÕNNETUSTE LIIK
SKEEM
SAGEDUS
A.
VEOKIJUHID
15–20%
A1
VEOKI TEELT VÄLJASÕIT
(KOOS VÕI ILMA ÜMBERMINEKUTA)
35%
A2
VEOKI EBASTABIILSUS MAANTEEL
15%
A3
VEOKITE KOKKUPÕRGE
ESIOSA vs. ESIOSA
10%
A4
VEOKITE KOKKUPÕRGE
SAMAS SUUNAS LIIKUMISEL
ESIOSA vs. TAGAOSA
20%
A5
VEOKI JA SÕIDUAUTO KÕIK KOKKUPÕRKE LIIGID
(KUI NEED PÕHJUSTAVAD VIGASTUSI KA VEOKIJUHTIDELE)
5%
Liiklusõnnetused raskeveokitega, mille tagajärjel on isikud saanud raskeid või surmavaid vigastusi
– LÄÄNE EUROOPA
LIIKLEJATE GRUPP
LIIKLUSÕNNETUSTE LIIK
SAGEDUS
B1
VEOKI JA SÕIDUAUTO KOKKUPÕRGE, OTSE VEOKI SUUNAS LIIKUV SÕIDUAUTO
VEOKI ESIOSA vs. SÕIDUAUTO ESIOSA
35%
B2
VEOKI JA SÕIDUAUTO KOKKUPÕRGE, OTSE VEOKI SUUNAS LIIKUV SÕIDUAUTO
VEOKI KÜLG vs. SÕIDUAUTO ESIOSA/ KÜLG
10%
60%
B. SÕIDUAUTO JUHID
55–65%
B3
VEOKI JA SÕIDUAUTO KOKKUPÕRGE, OTSE VEOKI SUUNAS LIIKUV SÕIDUAUTO
VEOKI ESIOSA vs. SÕIDUAUTO KÜLG
5%
B4
VEOKI JA SÜIDUAUTO KOKKUPÕRGE, SAMAS SUUNAS LIIKUMISEL, VEOKI ESIOSA vs. SÕIDUAUTO TAGAOSA
10%
B5
VEOAUTO JA SÕIDUAUTO KOKKUPÜRGE RISTMIKUL VEOAUTO ESIOSA vs. S
IDUAUTO KÜLG
15%
B6
KOKKUPÕRGE, SAMAS SUUNAS LIIKUMISEL, SÕIDUAUTO ESIOSA vs. VEOAUTO TAGAOSA
10%
B7
VEOKI JA SÕIDUAUTO KOKKUPÕRGE RISTMIKUL, SÕIDUAUTO ESIOSA vs. VEOAUTO KÜLG
10%
B8
VEOKI JA SÕIDU -AUTO KOKKUPÕRGE REAVAHETUSEL, VEOKI KÜLG vs. SÕIDUAUTO KÜLG
5%
Liiklusõnnetused raskeveokitega, mille tagajärjel on isikud saanud raskeid või surmavaid vigastusi
– LÄÄNE EUROOPA
23%
C. KAITSETA LIIKLEJAD (KERGLIIKLEJAD)
15–25%
C1
VEOKI JA JALAKÄIJA KOKKUPÕRGE, VEOKI ESIOSA vs. JALAKÄIJA TEE ÜLETAMISEL
5%
C2
VEOKI JA JALAKÄIJA KOKKUPÕRGE, JALAKÄIJA vs. VEOK TAGURDAMISEL
5%
C3
VEOKI JA RATTURI KOKKUPÕRGE RISTMIKUL, RATTUR SÜIDAB RISTI VEOKILE ETTE
25%
C4
VEOKI JA RATTURI KOKKUPÕRGE, VEOKI ESIOSA/KÜLG Vs. RATTUR VEOKI PÖÖRDEL
20%
C5
VEOKI JA RATTURI KOKKUPÕRGE, VEOKI KÜLG vs RATTUR SAMAS REAS LIIKUMISEL
10%
C6
VEOKI JA RATTURI KOKKUPÕRGE, TAGANT OTSASÕIT RATTURILE
5%
C7
VEOKI JA RATTURI KOKKUPÕRGE, RATTUR SÕIDAB TAGANT OTSA VEOKILE
10%
Lisa
3. tahhograafi andmete manipulatsiooni SEADMED
Joonis 3. Tahhograafi andmete
manipulatsiooni seadmed (Robert Maiworm, 2013).
TLÜ Haapsalu Kolledž 17
Ahti Jakson
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ahtijakson
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid