• Vaimsed jõud – nii kaasasündinud kui omandatud. Omandatud jõud on harjumused, mis võivad olla nii head kui halvad. Sisemised vaimsed jõud – instinktid. Immanuel Kant (1724-1804) • Aprioorsed mõtlemise kategooriad – Esinevad kaasasündinud, kogemusest sõltumatud. Modifitseeritakse see, mida me subjektiivselt tajume ning see muutub teadvuse mõistete abil sisukamaks kui see muidu oleks olnud. • Fenomenoloogiline kogemus - sensoorse info ja mõtlemiskategooriate vahelise interaktsiooni tulemus – Me ei saa kunagi ümbritsevat maailma vahetult tajuda ja seega pole meil selle kohta ka kindlaid teadmisi. Isegi loodusteadlased ja füüsikud ja kirjeldavad tegelikult teadvust, ehk kategooriaid mis meil mõtlemises esinevad. • Kategooriline imperatiiv – Eksisteerivad aprioorsed printsiibid, millele tugineb moraalsus
· Ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse suunatavat informatsiooni, seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. SUURAJU 1. Jagunemine sagarateks ja poolkeradeks 1) otsmikusagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, lõhnade tajumine, motivatsioon 2) kiirusagar sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a nägemine, kuulmine, haistmine. 3) Oimusagar abstraktne mõtlemine, otsustamine, kuulmine, lõhnade tajumine, mälu 4) Kuklasagar visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine · Poolkeradeks jagunemine vasak ja parem poolkera. · Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust.
· komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel · projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Suurajus paiknevate basaaltuumade põhiliseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. Sabatuum ja putaamen pärsivad ja aeglustavad liigutusi, pallidumi aktiivsuse suurenemine seevastu kiirendab liigutuste sooritamist
arvatavad põhjused kõne jaoks vajalike närviseoste kujunemise võime ajus peale 10ndat eluaastat kaob; vastavad ajupiirkonnad, kuhu kõnekeskus ümber võiks paikneda, hõivatakse teiste funktsioonide poolt, nt ruumisorienteerumisvõime, kehade mõõtmise ja tajumise võime ümbritseva suhtes. Kõnekeskuse ümberpaiknemine ajus ei möödu jälgi jätmata vaimsed võimed ja kõnekultuur on nendel lastel madalamad. Aleksia lugemishäire, seotud sensoorse afaasiaga, Wernicke ala kahjustuse tagajärg Agraafia kirjutamishäire, seotud motoorse afaasiaga Akalkulia arvutamishäire EEG elektroentsefalograafia, meetod, kus registreeritakse aju biovoolu. Närvikude on erutuv kude, mille tegevusega kaasnevad biovoolud. Kasutusele võttis Berger 1929.a. Eristatakse erineaid võnkeid: , , ,. Kõne areng: Laps hakkab oma silpidega häälitsema 6.-7. elukuul, samuti kuulab ta tähelepanelikult täiskasvanu kõnet ja jälgib selle suud. 8.-9
1. Selgita mõisteid: homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimused, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat (2530°C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad (kehatemperatuur tõuseb 4244°C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ning ainevahetus peatub ja inimene sureb. dehüdranteerumine osteoporoos luuhõrenemine ateroskleroos veresoonte lupjumine diabeet suhkruhaigus struuma kilpnäärme suurenemine maksatsirroos maksa sidekoestumine maksapõletik (kollatõbi) Ahepatiit melaniin rasvlahustuv rakuvärvaine (pigment), mida sünteesitakse naha...
Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Infraheli põhjustab valu kõrvas, väsimust, hirmu. Infraheli tekitavad loodusnähtused: äike, tuul, maavärin. Plahvatused. Ultraheli abil orienteeruvad nahkhiired ja delfiinid. Inimese kuulmine on hästi kohanenud helisagedusel 300-3500 Hz. Inimese kuulmisteravus sõltub inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele
ANS reguleerija Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Mis on teadvus?
TUNNUSTATUD MAITSE E. RISTIKUMÄRK Kvaliteedimärgi eesmärgiks on väärtustada kvaliteetset toodet Eesti turul ja pakkuda eeliseid konkurentsis. Seda märki väljastatakse Euroopa Liidus toodetud toiduainetele, kusjuures toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei ole ristikumärgi puhul oluline. Märgi taotlemisel on tingimuseks, et tooted peavad läbima edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise. TUNNUSTATUD EESTI MAITSE E. PÄÄSUKESEMÄRK Selle märgi peamiseks tingimuseks on, et põhitooraine peab pärinema 100% Eestist. Lisaks sellele on toode edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise ning aasta jooksul viiakse läbi pisteline järelkontroll. Märgi
Inimese liikumist juhib aju, kasutades lisaks üldisele liikumismustrile tagasisidet keskkonnast. Selleks saab ta pidevalt informatsiooni väliskeskkonnast. Põlverefleks, siidiliblika koorumine - jooksev sensoorne regulatsioon puudub. Hallhane munaveeretamiskäitumine - jooksev sensoorne regulatsioon tühine. Murdmaajooks, saaklooma jälitamine - jooksev sensoorne regulatsioon ülioluline. Käitumise välise pildi järgi tihti raske hinnata käitumismustri sünnipärase komponendi ja sensoorse orienteerimise vahekorda. Aed-põõsalindude ränne kui sünnipärane automaatne käitumismuster. Vangistuses sündinud ja puuris konstantsetes valgustustingimustes peetavad aed-põõsalinnud muutuvad kevadeti ja sügiseti (liigi tavalisel rändeajal) öösel rahutuks. Pekslevad vastu puurivõret samas suunas, kuhu suunduvad vastaval ajal looduses rändavad isendid. Muudavad oma “rändesuunda” ajas vastavalt sellele, kuhu selleks ajaks harilikult on jõudnud tegelikult rändavad isendid.
Assessor- iga sensoorses testis osalev isik Ekspert- isik, kes oma teadmiste või kogemuste baasil on kompetentne andma hinnangut temaga konsulteeritavates valdkondades. Paneel- Sensoorses testis osalema valitud assessorite grupp. Kvaliteet- toote või teenuste omaduste kogum, mis võimaldab rahuldada kindlaks määratud või eeldatavaid vajadusi. Retseptor- meele elundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevalt ärritajale. Taju- üksiku või mitme sensoorse ärritaja mõju teadvustamine Maitse- Kindlate lahustuvate ainetega esile kutsutud maitse aisting Kompimine- puute aisting, võime puudutamisega kindlaks teha toote kuju ja olekut Visioon- näemis aisting; välismaailma erinevuste tajumine sensoorseste muljete tulemusena, mis kutsutakse esile valuskiirte sattumisel silma. Tundlikkus ehk sensitiivsus- on võime kindlaks teha või eristada kvalitatsiivselt või kvantitatiivselt ühte või mitut ärritajat meeleelundite abil.
Ajatunnuse ehk materjali mälus säilitamise kestuse alusel eristatakse: · Sensoorne (ülilühiajaline) mälu : funktsiooniks on väga lühikese ajalõigu (tavaliselt vähem kui üks sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi. Stiimuli liigist sõltuvalt eristatakse vastavalt ikoonilist sensoorset mälu (nägemises), kajalist sensoorset mälu (kuulmises) jne. Tajumine ja info omandamine välismaailmast oleks mõeldamatu ilma sensoorse mäluta. · Lühimälu : on mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna · Püsimälu : talletatakse materjali, millel on n-ö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimine lühimälust
stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süsteeme, kus lisaks retseptorrakkudele arvatakse meeleelundite alla kuuluvaks ka aferentsed närvid ja närvisüsteemisisesed juhteteed kuni suuraju sensoorse kooreni. Meeleelunditega saadud teabe põhjal tekivad aistingud ja tajud. 2. Kirjelda valu Valutundlikke närvilõpmeid, mille ÕO2 tekkemehhanismi. Kas ärritamine annab valuaistingu, L2 valutunnet nt nimetatakse notsitseptoriteks ehk nõelatorkest on valuretseptoriteks. Valuaisting tekib, kui
EPKK-le tunnistuse, mis kinnitab, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda vastab EVS-EN 45011 nõuetele kui toote sertifitseerimisasutus toiduainete sertifitseerimise valdkonnas. Sertifitseerimisulatus katab kogu Tunnustatud Eesti Maitse hindamisprotsessiga seotud tegevusi. Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk ehk pääsukesemärk Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine* on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. · Põhitooraine - tooraine, mis annab tootele kõige iseloomulikumad omadused, nt lihatoodete puhul liha, piimatoodete puhul piim jne. Öko Eesti Biodünaamika ühingul on patenteeritud kaubamärk "Öko", mis on kasutusel alates 1990. aastast
Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole, kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnkeid närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusesse, kus tekib kuulmisaisting. Helina tajub inimene õhuvõnkeid sagedusega 16-20 000 hertsi. Inimese kuulmine on hästi kohanenud kõne põhilise helisagedusega, mis on umbes 300-3500 Hz. Kuulmisteravus sültub inimese vanusest. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse üldise kahanemisega ka kuulmisteravus. Väga tugevad helid võivad tekitada valuaistiguid või viia koguni kuulmiskahjustusteni. 3 Maitsmine Inimese maitmiselundiks on keel. Eristatakse peamisel nelja peamist maitset: magus, hapu, soolane, mõru. Keele eri piirkondadel on maitsete suhtes erinev tundlikkus. Keele ots tunneb kõige paremini magusat, servad haput ja pära mõru maitset
Piklikaju kontrollib kraniaalnärvide kaudu eluliselt olulisi reflektiivseid tegevusi- hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine ja aevastamine. Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Väikeaju tähelepanu suunamisega kuulmis- ja nägemisstiimulitega, ka sensoorse ajataju ja rütmi tabamisega. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel. Hüpotalamus on väike ajuosa ajupõhimikul talamusest allpool ning tegeleb motiveeritud käitumise reguleerimisega, näiteks söömine, joomine, uinumine, temperatuuri regulatsioon ja seksuaalsus. Otsaju koosneb kahest ajupoolkerast, mis võtavad vastu ja töötlevad vastaskehapoolest ülenevat sensoorset informatsiooni ning
Juhib kogu organismi tegevust · Piirdenärvisüsteem - kehaline ehk somaatiline (juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased); vegetatiivne (tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed). 20) Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse? Lühimälu Püsimälu sensoorne primaarne sekundaarne tertsiaalne hetkemälu; info sensoorse mälu ümber primaarsest mälust kordamise ja info, mis üldjuhul ei meeleelunditest -sõnastamine, sõnad ja sümbolid. harjutamise teel. unune nt nimi. 21) Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Lähimälus olevat informatsiooni saab kanda püsimällu harjutamise teel (pähe õppimine). 22) Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid.
Dendriitide puuvõra taoline hargnemine suurendab närviraku retseptoorset pinda. Multipolaarsed neuronid on inimesel kõige levinum neuronite vorm. Neuronite liigid talitluse alusel: Joonis 18 vihikus. 1 aferentsed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid. Dendriit võtab vastu signaali. Dendriit võtab vastu välisärritaja(lõhn, maitse, nägemine). Välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. 2 - assotsiatiivsed ehk lülineuronid ehk kontaktneuronid. Peavad sidet sensoorse ja motoorse vahel. Asuvad kesknärvisüsteemis, kus nad vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 3 eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid. Lülitab sisse skeletilihase(mootor paneb tööle). Neuronite keha asub kesknärvisüsteemis. 52. Närvikiu mõiste, liigid ehituse ja talitluse alusel. Joonis 18 vihikus. Närvikiud tupega ümbritsetud närviraku jätk. Närvikiu liigid ehituse alusel:
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära.
Aldosterooni toimel suureneb Na-ioonide resorptsioon distaalses nefroni osas ja naatriumi väljaviimine organismist väheneb. Koos naatriumiga jääb organismi ka rohkem vett. See põhjustab omakorda vere hulga ja vererõhu tõusu. Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP),vastupidine aldosteroonile, ANP vabastamist südamelihasrakkudest stimuleerib parema koja venitus, millele regeerivad seal asetsevad mahuretseptorid. 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundite talitus on aluseks aistingute ja tajude tekkele.Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava info vastuvõtmine,töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi.Eristatakse nägemis,-kuulmis,-maitsmis-,haistmis-ja kompimismeelt,lisanduvad temperatuuri-,tasakaalu-ja lihasemeel. Meelesüsteem koosneb: · Sensorist e retseptorist · Aferentsetest juhteedest
ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel. Talamus otsustab ära missugune osa sensoorsest informatsioonist jõuab neokorteksisse, s.o. meie teadvuse tasemele. Talamus integreerib ka motoorset informatsiooni, mis pärineb väikeajust ja basaalganglionitest ning juhib seda ajukoores olevatesse motoorse funktsiooniga seotud piirkondadesse. Vaheajus on ka struktuurid, mis sarnaselt retikulaarformatsioonile mõjustavad tähelepanu ja teadvuse taset.
2. Sensoorne kodeerimine-protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon-neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale.
oskused (peenmotoorika võib olla täiesti eakohane) · Tetrapleegia haaratud on kõik neli jäset · Tripleegia · Monopleegia PATSIENDI PROBLEEMID Tserebraaparalüüsiga patsiendi puhul tuleb tegevuste planeerimisel arvestada võimalike kaasuvate häiretega. Antud haigusega võivad kaasuda järgmised kaasuvad häired: · Söömis - joomisraskused · Nägemisprobleemid · Kuulmiskahjustused · Kommunikatsioonihäired · Sensoorse tundlikkuse häired · Kognitiivsed häired · Krambisündroomid · Emotsionaalsed - sotsiaalsed probleemid · Kontraktuurid - deformatsioonid VÕIMALIKUD LAHENDUSED JA LAHENDUSVIISID HAIGUSE ERINEVATES ETAPPIDES Tserebraalparalüüsi puhul on võimalikeks lahendusteks erinevad ravivormid nagu akuutravi, taastusravi, ratsutamisteraapia, tegevusteraapia, hooldusravi. Ravi eesmärk on arendada
→ blokeerivad postsünaptilise närviraku retseptorid Refleksid ..organismi vastus ärritusele, mis toimivad NS vahendusel tahtest sõltumata ning väljenduvad liigutuse kaudu. Tingimatud refleksid: kaasasündinud reaktsioonid. nt. aevastamine, oksendamine, põie ja pärasoole tühjendamine, imemine, neelamine. Tingitud refleksid: õpime kogemuste najal elu jooksul. nt. kuum pliit. Refleksikaar Keskkonnast võetakse vastu ärritus Ärritus muudetakse APks Erutus liigub sensoorse närviga seljaajju Saabunud info töödeldakse KNSi erinevates piirkondades Motoorne närv kannab erutuse KNSist reageerivasse organisse Toimub sihtorgani reaktsioon. Pea- ja seljaaju (e. KNS) Suuraju: vastutab mõtlemise eest, kõrgelt arenenud. Koosneb neljast sagarast: 1) Oimusagar: helide töötlemine ja mälu 2) Kiirusagar: töötleb puute-, soojus-, surve- ja valuärritusi. 3) Kuklasagar: vastutab nägemise eest
järjestikkuse stiimuli vahel, kus vahe on ainult vaevalt tajutav, on võrdne. Selle tulemusena sai ta luua skaala nende stiimulite mõõtmiseks. Tema järgi on absoluutne lävi punkt, kus stiimulit on võimalik esimesena tajuda ning eristuslävi on punkt kohe absoluutse tajuläve kohal, kus stiimuli muutust on võimalik tajuda. Peatselt hakkasid muud teadlased seda ideed testima ning veenduti, et see on tõene ainult teatud tingimuste all. Tema mõõtmisi segas ebajärjekindel nähtamatu sensoorse vea mõju. Seetõttu hakkas Fechner mõõtma sensoorse süsteemi eksimise suurust, et leida inimese, kui mõõtmisseadme, täpsus. Seda täpsust mõõtes sai järeldada, kas inimese sensoorse süsteemi ebatäpsus on konstantne kogu aja vältel. Selle idee testimiseks tegi ta eksperimente kahe objekti raskuste mõõtmisega ning vaadates, kuidas inimesed keskmisel otsustavad, millise objekti kaal on raskem. Ta
4.2Toitumis- ja tervisealased väited 4.3Käitlemisettevõtte tunnustamise number 5. Küünlad 6. Pesemismeetodid 7. TEMPUR 2 8. Eestis kasutatavad toidumärgised Tunnustatud Eesti Maitse Näitab põhitooraine Eestimaist päritolu Märki saavad taotleda vaid Eestis registreerunud ettevõtted, kes suudavad 100% tõestada tooraine kodumaist päritolu Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise Märki annab välja ning kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Tunnustatud Maitse Näitab toote kõrget kvaliteeti Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise Märki saavad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted Märk antakse Eestis toodetud toiduainele, st. tooraine päritolu antud märgi puhul oluline ei ole Tunnustatud Maitse märki annab välja ning tooteid kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda
Vegetatiivne närvisüsteem koosneb kolmest anatoomiliselt ja funktsionaalselt erinevast osast: sümpaatilisest (kriisiolukorras, aktiivsed füüsilised tegevused), parasümpaatilisest (rahuolukord, keha taastumine) ja enteraalsest (seedetrakti) närvisüsteemist. NS kõrgem talitlus Suuraju koore assotsiatiivsedalad koostöös sensoorsete süsteemidega vastutavad. Kognitsioon- võime tajuda väliskk stiimuleid ja nendele vastavalt reageerida. Assotsiatsioonialad: · Parietaalsagar- sensoorse info teadvustamine, töötlus. Contralateral neglect syndrome- parema ajupoolkera kahjustuse korral inimene ignob vasakut kehapoolt ja vaatevälja. · Temporaalsagar- sensoorsele infole tähenduse andmine (mälu+kogemus) · Frontaalsagar- käitumusliku vastuse kujundamine (motoorne assots.ala) · Kuklasagar- visuaalse info töötlus · Oimusagar- interpersonaalne sümboolne suhtlus (keel, viipekeel)
KESKNÄRVISÜSTEEMI FÜSIOLOOGIA 1. Erutuvus - Elusorganismide põhiomadus. Rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? 1. Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima, hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad äritajad? 1. Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained, happed, leelised, soolad) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne). 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1.Läviärritus...
sõnavara omandamine eneseväljendamisoskus kõneloome 62. Kuulmistingimusi saab ruumis parandada pannes: maha vaipkatted pehmed kardinad akende ette toolide alla mööblivildid maha parkettpõranda 63. Düslaalia jaguneb: funktsionaalne mehhaaniline anatoomiline füsioloogiline 64. Düslaalia ja müofunktsionaalse puude korral kuulub logopeedi töövaldkonda: artikulatsioonielundite lihaste treening õige häälduse kujundamine hääle omaduste arendamine kõnehingamise kujundamine 65. Sensoorse afaasia puhul on kahjustatud: kõne mõistmine kõne motoorne planeerimine 66. Düsartria puhul on logopeedi töövaldkonnaks: hääle omaduste kujundamine õige häälduse kujundamine agrammatismi vähendamine liht- ja liitlause mallide kujundamine 67. Orgaaniliste häälepuuete põhjusteks on: häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus kõri põletikulised protsessid vokaaltrakti struktuurimuutused liigne hääle kasutus valju häälega rääkimine 68. Düsfoonia põhjuseks on:
apse jalgade areng Mida kujutab endast lapseas o-ja x-jalgsus? L Normaalselt areneva lapse põlve asendis toimuvad erinevad muutused. Esialgu on vastsündinul o-jalad e genu varum, seda tingib üsasisene asend (lapse jalad on painutatud asendis ning vastu kõhtu). Sealt edasi hakkavad lapse jalad tasapisi sirgenema ning on täiesti sirged umbes 20ndaks elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks, kujunema hakkab x-jalgsus e genu valgum, see saavutab tipu (kuni 15 kraadi) kui laps on 2,5-aastane. Pärast seda sirgenevad põlved järk-järgult, kuni muutuvad sirgeks. Jalad on muutunud sirgeks 4–6-aastaselt. Kui deformatsioon püsib, tuleb last jälgida, et deformatsioon ei progresseeruks. X-jalgade üheks põhjuseks võib olla rahhiit, siis on vaja arsti konsultatsiooni ja ravi. Missugune on mängu olulisus lapse arengul? Mängu roll Mäng on lapse elus kasvatuse ja arenguvahend, laps õpib pe...
Valmivad harkelundis Valmivad lümfisõlmedes Jagunevad: T-tapjad ja T-abistajad Arenevad luuüdis B rakkude abistamine Antikehade tootmine Organismi viirusnakatunud rakkude hävitamine MÄLU (kujuneb ajukoores) Lühimälu Püsimälu Sensoorne Primaarne Sekundaarne Tertsiaalne Info meeleelundites Sensoorse mälu Primaarsest mälust Info, mis üldjuhul ei ümbersõnastamie kordamise ja unune (nimi) (sõnadesse, harjutamise teel kujunditesse) Unustamine-on kõige suurem vahetult peale meeldejätmist ja kahaneb aja möödudes. Kiiremini unustatakse mõtestamata info. Vananemine ja kesknärvisüsteem: Unehäired Tähelepanuvõime halvenemine Emotsionaalne mandumine
antud tingimustes aati maksimaalne amplituudidga. 1791.aastal täheldas Galvani, et konna tagajäseme lihased kontraheeruvad, kui neid innerveerivat istmikunärvi puudutada kahest erinevast metallist koosneva hargiga(Galvani pinsett). Tõestas loomse elektri olemasolu. Iniese lihaste ja perigfeersete närvide kronaksia jääb ajavahemikku 0,06-0,8 ms. Sensoorne reobaas on kõige nõrgem ärritaja, mis põhjustab erutuse tekke perifeerse närvi tundekiududes. Sensoorse kronaksia all mõeldakse lühimat aega, mille jooksul kahe reobaasi tugevune vool põhjustab samasuguse tunde. Motoors reobaasi all mõistetakse kõige nõrgemat ärritahat, mis piiramata toimeaja jooksul põhjustab lihase kerge kontraktsiooni. Motoorse kronaksia all mõistetakse lühimat aega, mille jooksul kahe reobaasi tugevuse vool põhjustab samasuguse kontr tekke. LIHASE FÜSIOLOOGIA Läviärritaja ek lihase min kontraktsioon. Hambuline teetanus- kui lihas enam ei lõõgastuu
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste
Tootegrupid: toidutooted ja loomasööt. Tunnustatud Maitse Toiduainete erimärgistus on Eestis kasutusel juba mitu aastat. Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile heade ja kvaliteetsete Eesti toodete konkurentsieeliseid. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks. Tunnustatud Maitse kvaliteedimärk ehk ristikumärk antakse Euroopa Liidus toodetud toiduainetele, mis läbivad edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise. Toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei ole ristikumärgi puhul oluline. Tunnustatud Eesti Maitse Tunnustatud Eesti Maitse päritolu- ja kvaliteedimärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes
loomine · Ulrich Neisser- esimese kognitiivpsühholoogia põhimõtteid ja olemust üldistava raamatu autor · Michael Posner- infotöötlusparadigma ja neuroteaduse mõistete lähendamine · Richard Atkinson, Alan Baddeley, Endel Tulving- mäluprotsesside uurimine · Jerome Bruner, Irving Rock, Richard Gregory- tajuprotsesside kognitiivteoreetilised seletused · George Sperling- sensoorse mälu ja tähelepanu uurimine · Stephen Kosslyn- kujutluse uurimine Peale eeltoodud suundumuste on ka veel mitmeid teisi mõjukaid voole: · Geneetiline epistemoloogia- Jean Piaget`- mõjukas koolkond arengupsühholoogias · Tegevusteooria- Lev Võgotski, Aleksandr Luria, Aleksei Leontjev · Arengupsühholoogiline konseptsioon- Heinz Werner · Etoloogia- Konrad Lorenz, Niko Tinbergen · Ökoloogiline psühholoogia- James Gibson
· Grupi õnn on tähtsam indiviidi omast 34) James Mill: assotsiatsionism ja utilitaarsus Eitab metafüüsikat ja teoloogiat. Inimesed on kahe suure jõu valduses: mõnu ja valu. Võime saada mõnu ja hoiduda valust. Parim valitsus pakub võimalikult paljudee õnne. Assotsiatsioone mõjutab erksus ja sagedus. 35) Mis on psühhofüüsika? Psühhofüüsika vastavuste leidmine füüsiliste stiimulite omaduste ja vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Rajaja oli Gustav Theodor Fechner, kes uuris sensoorset tundlikkust. 36) Psühhofüüsika seadus S=k x log R: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis. 37) Millised olid Wundti teened psühholoogia ees? · Teaduse organisaator, lõi psühholoogialabori Leipzigi ülikoolis
viia palju teid, ehk teisisõnu, asjad võivad meenutada meile väga erinevatel põhjustel ja väga erinevate tunnuste abil. Kõige paradoksaalsem (ja laoruumis otsimiset erinevam) on juhtum, kus me suudame väga kiiresti jõuda otsusele, et me mingit asja ei tea, s.t et see pole kunagi meie mälus olnud. Info säilitamine ei toimu vigadeta. Meeldejätmise ja meenutamise vahel võib salvestatud info kas muutuda või häivida. Unustamine võib olla hetkeline, nagu see on sensoorse mälu korral, või aeglane, nagu see ilmneb pikaajalise mälu katsetes. Kvarntitatiivselt saab salvestamist mõõta ja kujutada unustamiskõverate abil. Sisu muutused ilmutavad ennast mäluvigade ja süstemaatiliste moonuste kujul. 6 2 Mäl liigid Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse: 2.1 Sensoorset mälu meeleelunditest tulev info salvestatakse siia automaatselt, kus see vähem kui
Kui järjestada meeldetuletamise viise efektiivsuse järgi, oleks neist parim äratundmise, seejärel meenutamine ja siis meenumine [3]. 10 4.1 Unustamine Meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu [3]. Uuringud kinnitavad, et unustamise kiirus sõltub sellest, kas tegelikult on lühi või pikaajalise või sensoorse mäluga (vt joonis 2)[3]. Joonis 2. Sperlingi katse. Seda pilti näidatakse lühikest aega katsealusele ja pärast peab katsealune taastama peast kõik 12 tähemärki [2] Unustamise omadused: Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldetuletamist ja kahaneb aja kuludes Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. Tänapäeval ollakse seisukohal, et unustamist põhjustab peamiselt interferents.
toimub pidurdusneuronitega. Presünaptilise pidurduse korral väheneb pidurdussünapsi mõjul mediaatoraine vabanemine presünapsis ja sellega takistatakse sealt erutuse läbiminekut. Postsünaptiline pidurdus realiseerub pidurdussünapsi abil, kus vallanduv mediaator kutsub esile postsünapsimembraani läbilaskvuse suurenemise. Tekib pidurdav postsünaptiline potensiaal. Üheks erutuse levikut piiravaks pidurduse liigiks on lateraalne pidurdus, sel puhul lähtub pidurdus sama sensoorse tee kõrvalasuvatest neuronitest. 23. Seljaaju ehitus ja tähtsamad funktsioonid. Seljaaju (medulla spinalis) paikneb selgrookanalis ning on keskmist kasvu inimesel ca 45 cm pikkune ja ligikaudu ühe sentimeetri jämedune veidi lamenenud väätjas moodustis, mis järgneb vahetult piklikajule. Seljaaju lõpeb täiskasvanul III nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga ajukoonusega. See omakorda lõpeb selgrookanalit pidi alla õndralülideni ulatuva lõppniidiga
valgeolluse (ümbritsev) moodustavad aga jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes asetsevad tundlikust juhtivate närvirakkude kehad . Eesmistes motoorikat juhtivate närvirakkude kehad (motoneuronid). Alfa-motoneuronid juhivad tahtelisi liigutusi. Gamma-motoneuronid hoiavad lihaste pikkust. Motoneuronite närvikuid väljuvad seljaajust eesmiste seljaajujuurte kaudu. Tagumiste sarvede kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Esimese sensoorse neuroni kena ei ole seljaajus, vaid väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivad kehad spinaalganglioni ehk närvikäigu. Radikuliit (radix) on seljaaju närvijuurte põletik. Valgeollus: koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust seljaajus. Valgeollusel eristatakse sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette. Tagumised sambad on tagumiste juurte vahel ja külgmised sambad jäävad hallollusest küljepeale
Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbega. Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel Haistmismeel- Puudub ühtne lõhnade klassifikatsioon! Lõhnataju on äärmiselt subjektiivne, osaliselt seetõttu, et on seotud mälestuste aktiveerumisega ja emotsioonidega. Mis on meelte töös erinevat? Ülevaade meelte tööst: Kuulmine - Siimul = heli; heli parameetrid ja omadused - Meeleelund, retseptorid, aistingu protsess - Sensoorse kodeerimise teooriad - Meelelundi tööd mõjutavad tegurid (näited) Nägemine - Stiimul = valgus; valguse parameetrid ja omadused - Lääts, silmalihased ja silmaliigutused - Meeleelundi ülesehitus, retseptorid, aistingu protsess - Retseptorite adaptatsioon (valguse intensiivsusele) - Sensoorse kodeerimise teooriad - Lateraalne pidurdus -Värvuste eristamine retseptorite tasemel Detsibellid on... ... (võimsuse või intensiivsuse) logaritmilised ühikud millegi mõõdetava suhtes
arengut määravaks tegevuseks (Saar 1997: 21). 2. JEAN PIAGET Prantsuse-Sveitsi psühholoog. J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et 5 mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastab mõtlemise teatud arengutasemele. 1. harjutusmäng - vastab sensoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal; 2. sümbolmäng - vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise aluaasta lõpuni kuni kaheksanda eluaastani; 3. reeglitega mäng vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.- 12. eluaastani (Saar1997: 17). Seega leiab Piaget, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus.
Tallinna Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Kaarel Küla 11. klass Tallinn 2008 Sisukord 1. Sisukord................................................................................................................... 2 2. SISSEJUHATUS......................................................................................................3 3. ÕPPIMINE................................................................................................................4 1. Õppimise mõiste...................................................................................................... 4 4. MÄLU OSA ÕPPIMISEL..........................................................................................4 2. Info salvestamine mälus.......................................................................................... 5 3. Salvestamine kui aktiivne protsess...............
zzz.ee/index.php/M%C3%A4ng). 3 1. J. PIAGET´ SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS J. Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastab mõtlemise teatud arengutasemele. 1. harjutusmäng - vastab sensoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal; 2. sümbolmäng - vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise aluaasta lõpuni kuni kaheksanda eluaastani; 3. reeglitega mäng – vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.- 12. eluaastani (Saar, 1997, 17). Seega leiab Piaget, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus.
Kuidas aitab filosoofia saavutada head(„õiged“) elu? Essee Filosoofia on väga oluline iga inimese elus olenemata tema vanusest, rassist ning ühiskonnastaatusest. Filosoofia on omaete teadus millel on alati oma seisukohad elust ning kõigest mis selles toimub. Filosoofia õpetab mõtlema ning arutama natuke sügavamini. Filosoofia aitab õppida ka iseendast ning oma sisemaailma. Inimene, kes õppib filosoofiat, oskab paremini analüüsida kõike toimuvat enda ümber ning oskab ka paremini tundma õppida teisi inimesi. Filosoofid tihtipeale mõeldes inimese elumõtte ja olemusele kohtusid küsimusega, kuidas peab inimene õigesti elama ning mis on üldse õige elu. Aristotelese sõnadel „õnn on samaväärne sellele, et inimese elukvaliteet on kõrgel tasemel“. Seega võib järeldada, et inimese jaoks õnn on rohkem rahaline võimsus. Samuti mainib Aristoteles, et igal inimesel õnn võib olla erinev, kellelgi raha, kellelgi sõbrad või per...
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
mõistmiseks(sensoorne). Wernicke tsoon (sensoorne afaasia)- Sensoorne afaasi puhul võib pt. soravalt kõneleda, kuid tema jutt ei tähenda sageli suurt midagi, sest häälikud ja sõnad võivad olla äravahetatud, ilma et pt. sellest ise aru saaks. Põhjuseks on kõnest arusaamise häire. AFAASIA ehk kõnehalvatud on kõnetegvuse aspektide häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera lokaalsest kahjustusest. Motoorse kahjustuse puhul on häiritud suuline või kirjalik kõne, sensoorse kahjustuse puhul suulisest kõnest arusaamine või lugemine. *OIMUSAGAR- temporaal sagar. lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine.(Epilepsia allikas) AGNOOSIA on tajuvõimetus. Üheks nt. on visuaalne agnoosia, mille korral inimene näeb esemeid, kuid ei saa aru mis need on. Agnoosia on seotud ajukoore kahjustusega kukla- oimu- või kiirusagarates. *KUKLASAGAR- ehk visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.Nägemise
· Igale seljaaju segment vastab keha pinnale, mis on identifitseeritav segmendinumbriga. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Tagaaju: · piklikaju (medulla), seljaaju jätk, kontrollib reflektoorseid tegevusi (vigastamine lõpeb surmaga)
toonus on kadunud. (Gibson jt 2003; 38) Sõltuvalt seljaaju kahjustusest patsient võib mitte tunda, et põis on täis, mis võib põhjustada uriini retentsiooni ja põie ületäitmist. Paljud patsiendid lahendavad oma põie probleemid kateteriseerimisega. Kateteriseerimise korral on suur infektsiooni oht ja edaspidised tüsistused. (Gibson jt 2003; 38) Patsiendid seljaaju kaela piirkonna kahjustusega on eriti lamatiste tekke riskis, vereringe häire, lihaste toonuse languse ja sensoorse disfunktsiooni tõttu. Lamatiste ennetamisele hõlmab asendravi, õige toitmine, adekvaatne hüdratsioon, tegevusteraapia. (Gibson jt 2003; 40) Paljudel patsientidel esineb spastilisus tahtmatu lihaste kontraheerumine, liialdud kõõluse refleksid. Spastilisuse profülaktikaks võib olla tegevusteraapia ja muidugi medikamentoosne ravi. (Gibson jt 2003; 40) Õde peab arvestama, et seljaaju kaela piirkonna kahjustusega patsientidel võib olla oma
Proprioretseptor - võtavad vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest Sünaps -on kontakt kahe neuroni vahel. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne. Refleks- vastus signaalile, mis antud läbi kesknärvisüsteemi. Refleksikaar- erutus kulgeb mööda refleksikaart. Refleksikaar - närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: sensoorse neuroni kaudu suundub erutus elundist (nahast, lihastest) KNS-s asuvale motoorsele neuronile, mille aksonit mööda antakse impulss elundisse. Selliseid refleksikaari leidub inimese organismis vähe, enamus on 3 või enama neuroniga. Ganglion - on väljaspool KNS-i paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kogumik. Hallaine- närviraku kehad (moodustab ajukoore, seljaajus tsentraalselt). Valgeaine – närviraku jätked( müelliinkestaga)peaaju sisemuses, seljaajus perifeerselt.
subarahnoidaalruumi, oimuluu püramiidi, keskkõrva, mastoidrakustikku, kõrvasüljenääet või ka n. facialis´t ennast. Näonärvi perifeerne halvatus võib olla teistest haigustest sõltumatu, kuid tal on olemas mitmeid ravitavaid põhjuseid. Kõiki harusid haarava ägeda algusega halvatuse puhul piisab uurimisest tervisekeskuses (Juva jt 1999:949). 2.1 Belli halvatus Aastal 1821 eristas Sir Charles Bell V sensoorse kraniaalnärvi motoorsest VII näonärvist ning Belli halvatus on saanud oma nime tema järgi. Kõige tavalisem näonärvi halvatuse põhjustajaks ongi idiopaatiline Belli halvatus. Tegemist on näonärvi perifeerset tüüpi kahjustusega. Belli halvatuse järsk puhkemine on patsiendi jaoks ärevust tekitav kogemus. Mõnedel juhtumitel on äge perifeerne näonärvi halvatus põhjustatud traumast, infektsioonidest või kasvajatest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
