Vastus leiad õppematerjalist: KESKNÄRVISÜSTEEMI FÜSIOLOOGIA

KESKNÄRVISÜSTEEMI FÜSIOLOOGIA (0)

Tallinna Ülikool - Bioloogia - Füsioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised muutused tekivad erutunud koes?
Kuidas jagunevad äritajad?
Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi?
Mis on kronaksia?
Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus?
Mis on hallollus?
Mis on valgeollus?
Kuidas jagunevad kõik refleksid?
Mis on refleksikaar?
Mis on erutuse summeerumine närvikeskustes ja kuidas see jaguneb?
Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses?
Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes?

KESKNÄRVISÜSTEEMI FÜSIOLOOGIA

Erutuvus - Elusorganismide põhiomadus. Rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse.

Millised muutused tekivad erutunud koes?
1. Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potentsiaalid
2. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima, hormoonid jne)

Kuidas jagunevad äritajad?
1. Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes ( elektrivool , mehhaanilised mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained, happed , leelised, soolad )
2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne).

Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi?
1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma
2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad
3. Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni.

Pidurdus – funktsionaalne protsess, mis takistab erutuse teket ja levikut, kulgeb organismis erutusega paralleelselt ja on sageli erutuse poolt esile kutsutud. Piirab erutuse kaootilist levikut soodustades erutuse konsentratsiooni. Lülitab välja antud momendil mittevajalike elundite talitluse. Kõrvaldatakse kasutuks muutunud ja mittesoovitavad reaktsioonid. Kaitseb närvikeskusi ülemäärase pingutuse eest ja aitab erutunud osadel kiiremini taastuda loomulikku seisundisse. Kasutatakse ainevahetuse käigus vabanevat energiat.
Elusorganismi funktsionaalse aktiivsuse kolm taset: füsioloogiline jõudeolek, erutus ja pidurdus.
Füsioloogiline jõudeolek - väliselt avalduva spetsiifilise aktiivse tegevuse puudumine (liikumine, sekretsioon jne). Ainevahetus kulgeb tasemel, mis tagab organismi elutalitluse ja valmisoleku reageerida välisärritajatele.
Erutus - kaasneb ainevahetuse kiirenemine , soojusproduktsiooni suurenemine, bioelektriliste potentsiaalide muutumine rakkudes ja kudedes, rakumembraanide läbilaskvuse muutumine.

Pidurduse liigid – 1. Pessimaalne pidurdus - tekib peale eelnevat erutust (parabioos)
2. Otsene pidurdus

Postsünaptiline - tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel
Presünaptiline - pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid.

Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg – et erutus üldse tekiks, peab ärritaja olema piisavalt tugev. Mida tugevam on ärritaja, seda tugevama vastureakstiooni saame.

Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse Voolu
tugevus
sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni

Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist
tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise.

Reobaas ehk künnisärritus on voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse.
Latentsi aeg –aeg erutuse tekkest kuni vastusreaktsioonini

Mis on kronaksia ? Kronaksia on väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega , peab mõjuma koele, et tekiks erutus.

Labiilsuseks nim maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul. Labiilsus pole aga püsiv, konstantne suurus - ta võib kas suureneda või väheneda. Labiilsuse vähenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Labiilsust võib treeningu tulemusena suurendada, nii kude kohaneb ärritajaga.

Parabioos, selle staadiumid - labiilsuse langus tekib pessimaalse ärrituse korral. Parabioosi väljakujunemisel ärrituse tugevuse, kestvuse ja vastusreaktsiooni vahelised suhted muutuvad ja läbivad kolme staadiumi:
1. tasakaalustav staadium - kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks.
2. Paradoksaalne staadium - kiiretele ja tugevatele ärritajatele kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastusreaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu.
3. Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele.

Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded – teostab sidet väliskeskkonnaga ( retseptorid ); tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid); on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused).

Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus?
Somaatiline e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem.
Jaguneb: tsentraalne osa - pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust); perifeerne osa - peaajunärvid, seljaaju närvid.
Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid.
KNS tegevuse koordinatsioon- üksikute reflekside kooskõlastamine ; erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel; erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja pidurduse vastastikune tugevdamine; samaaegne induktsioon – erinevates KNS osades; järgnev induktsioon – samades neuronites; lihaste –antagonistide kaasuv innervatsioon ; ahelrefleks e. Rütmiline refleks ; ühise lõpptee printsiip.

Mis on hallollus ? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju kooreks - kõrgeim närvisüsteemi osa (tsentraalne närvisüsteem).

Mis on valgeollus ? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud närvisüsteemi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks – juhteteedeks (tsentraalne närvisüsteem).
Perifeerne närvisüsteem - moodustub närvidest, mis kujutavad endast väljaspoolt sidekoelise kestaga kaetud närvikiudude kimpe

Müeliintupega ümbritsetud nn. Valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides
Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s.

Talitluse järgi jaotatakse närvid:

aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i
Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse.
seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud

Ganglionid- närvide teedel asetsevad väikesed moodustised, mis mis koosnevad närviraku kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihiga. Gangionid jagunevad:

sensoorsed ganglionid – asuvad toomanärvide juures
vegetatiivsed ganglionid – asuvad siseelundite talitlust reguleerivate eferentsete närvide teedel. Neis toimub ümberlülitus (sünaps) KNS-ist tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule.

Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus - e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem, mis innerveerib põhiliselt siseelundeid. Jaotus: sümpaatiline; parasümpaatiline.

Mis on refleks? Vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele.
Dominant - ajutiselt valitsev tegevuskolle, mis määrab ära vastusreaktstiooni iseloomu. Dominantseid koldeid iseloomustab närvikeskuste süsteemi erutus, mis painevad eri korrustel ja töötavd kooskõlastatult, olles omandanud ühise rütmi.

Kuidas jagunevad kõik refleksid?
Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise , ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega).
Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid - võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega; ajutise iseloomuga , mis seostuvad vaid kindlatel tingimustel; signaalse iseloomuga.
Jaotus: bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid, sugurefleksid. retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid), interoretseptiivsed ( baro - ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid).
vastusreaktsiooni järgi: motoorsed , sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised.

Mis on refleksikaar ? Närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse (e sensoorse ) neuroni kaudu suundub erutus kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele (e motoorsele) neuronile, mille aksonit mööda antakse impulsse elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni.

Tingitud reflekside tekkemehhanism – 1. Kui kesknärvisüsteemis tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. 2. Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga 3. Organismi vastav funktsionaalne seisund 4. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest. Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad), kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud . Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune. Tingitud ärritajaks võivad olla ka ajaintervallid, selleks võib muutuda ka keskkond, milles inimene elab või toimib.
Tingitud reflekside liigid:

Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad)
Kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud
Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune
Tingitud ärritajaks võivad olla ka ajaintervallid
Tingitud ärritajaks võib muutuda ka keskkond, milles inimene elab või toimib

1. Tingitud refleks kujuneb välja tingimatu või varem omandatud tingitud refleksi alusel. 2. Ärritaja, millele tahetakse välja kujundada tingitud refleksi, algul mingit kindlat vastust esile ei kutsu, vaid põhjustab üldise orienteerumisreakstiooni, silmade ja pea pööramise, võib olla ka liikumise ärritaja suunas. Sellised ärritajad on neutraalsed ehk indiferentsed ja kaotavad oma tähenduse, kui neid tingimatu ärritajaga ei „kinnitata”; 3. Indiferentne ärritaja peab eelnema tingimatule ja toimima mõnda aega koos viimasega ; 4. Tingitud refleksi väljakujunemiseks on vaja neid katseid teatud vaheaja möödumisel korrata . 5. Tingitud refleksi väljakujunemise ajal ei tohi samal ajal esineda teisi tugevaid ärritajaid. Kui tingitud refleksi pikka aega ei kinnitata, siis see „ kustub ”.

Sünaps - kontakt kahe neuroni vahel: neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale.
Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator – postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke)
Pidurdavad neuronid ja sünaps (pidurdav mediaator – postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon – pidurduspotentsiaali teke)
Erutuse juhtimise iseärasused närvikeskustes
Erutuse ühesuunaline juhtivus – aferentselt närvilt eferentsele; erutuse juhtivuse aeglustumine – sünaptiline peetus ; rütmi omandamine; erutuse irradiatsioon; närvikeskuste funktsionaalsete omaduste muutumine (vähene kehaline aktiivsus); jälgnähud KNS-s, järeltoime; muutuste säilitamine jälgede näol.

Erutuse edasikandjaks sünapsis on mediaator.

Närvikeskused - Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvad neuronid moodustavad närvikeskuse, kuhu jõuab nii meeleelunditest jõudev sensoorne kui ka teistest närvikeskustest jõudev informatsioon.

Mis on erutuse summeerumine närvikeskustes ja kuidas see jaguneb? Erutus võib närvikeskuses summeeruda. Jaguneb:
ajaline summatsioon - ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu erutust esile. Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suurema sagedusega.
ruumiline summatsioon: olukord, kus samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse.

Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? Nähtus, kus keskusesse saabunud ja sealt väljunud erutusimpulsside arv ei ole üks ja sama. See on üheks edastava infovoo muutmise võimaluseks, kus erutusilmpulsside sagedus võib nii suureneda kui ka väheneda.

Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? Erutuse irradiatsioon närvikeskuses - erutuse levik aktiveerunud närvikeskusest teistesse piirkondadesse. Irradiatsiooni põhjustab ärritavate mõjude tugevnemine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 2 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

laurenisabel Õppematerjali autor

Füsioloogia kordamisküsimused III kontrolltöö

KESKNÄRVISÜSTEEMI FÜSIOLOOGIA KESKNÄRVISÜSTEEM FÜSIOLOOGIA bioloogia ärritajad Ülelävised ärritused Pidurdus Pidurduse liigid

Sarnased õppematerjalid

doc

Füsioloogia - närvisüsteem

Paradoksaalne staadium kiirete ja tugevate ärritajate kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastureaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. Pidurdusstaadium kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 12. Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteemi ülesanded: juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. _ Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) _ Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) _ On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 13

Füsioloogia

doc

FÜSIOLOOGIA 3. KT

kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. c)Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 34. KNS-I ÜLESANDED: 1. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) 2.Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) 3.On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 35. KNS-I FUNKTSIONAALNE JAOTUS: SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid 36. HALLOLLUS: Koosneb peamiselt närvirakkudest , nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks -tuumadeks (närvikeskusteks) Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim

Füsioloogia

doc

Füsioloogia 3 kontrolltöö kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimused - kontrolltöö nr. 3 1. Ainevahetuse olemus. Ainevahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon organismi viidud ainete ümbertöötlemine ja omastamine Dissimilatsioon erinevate ainete lõhustamine ja laguproduktide eemaldamine organismist 2. Valkude ainevahetus, valgu ülesanded organismis, lämmastikubilanss Valgud on kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks fermentideks Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin Vere hüübimis teostab vereplasma valk - fibrinogee

Inimese anatoomia ja füsioloogia

doc

Sisesekretsioon, erutuvuse füsioloogia, kesknärvisüsteem

läviärritus 23. Kronaksia ... on väikseim aeg, mille vältel ärritus peab mõjuma, ettekiks vastusreakstioon 24. Labiilsus ... on max sagedus, millele kude on võimaline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul 25. Parabioos, staadiumis Parabioos labiilsuse langus, kus tekib pidurdus. Staadiumid: 1) Tasakaalustatud staadium 2) Paradoksaalne staadium 3) Pidurdusstaadium 26. Nimeta kesknärvisüsteemi (KNS) ülesanded Teostab sidet väliskeskkonnaga, tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise ja on psüühilise tegevuse organiks. 27. Milline on KNS funktsionaalne jaotus Jaguneb somaatiliseks ja vegetatiivseks närvisüsteemiks. 28. Mis on hallollus? Hallollus koosneb neuroni kehadest, mis koonduvad pea- ja seljaajus nrvikeskusteks 29. Mis on valgeollus? Valgeollus - koosneb peamiselt närvikiududest, mis moodustavad jätketest

Anatoomia

docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s

Kategoriseerimata

doc

Inimese füsioloogia närvisüsteemi kordamisküsimuste vastused

Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. Animaalne e. Kesknärvisüsteem reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn. Teadlik ja tahteline NS. Jaguneb: 1. tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) 2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus?

Inimese anatoomia ja füsioloogia

docx

Füsioloogia kontrolltöö küsimused

Erutuvate kudede füsioloogia uurib välis- ja sisekeskkonna mõjutuste ja bioloogiliste reaktsioonide vahelisi üldiseid seaduspärasusi. Ärrituvus on kõikidele elusatele organismidele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega (omane nii taimedele, kui ka loomadele). Ärritajad on välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone, jaotatakse energeetilise olemuse alusel ( füüsikalised temp valgus heli elekter, keemilised hormoonid ravimid mürgid ja füüsikalis-keemilised osmootse rõhu muutused, pH, elektrolüütide kooseisu muutused ) ja füsioloogilise toime alusel (adekvaatsed on ärritajad mille vastuvõtuks kude on evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud omades suurt tundlikkust ja mitte-adekvaatsed ei ole spets kohanenud ja ei ole tundlikkust nt elekter,temp). Ärritus on ärritaja toime eluskoele, jaguneb: alaläviärritus reaktsioon ärritajale avaldub

Füsioloogia

doc

Exami küsimused 2005

peab organism ainevahetuse normaalseks kulgemiseks saama vitamiine, vett ja mineraalaineid. Keemiliselt on organismi ainevahetus orgaaniliste ainete lagunemise (dissimilatsiooni) ja sünteesi (assimilatsiooni) tiheda seose keerukas süsteem. Kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid nagu toitainete lõhustumine, hapendus- taandusreaktsioonid ja teised rakkudes toimuvad keemilised protsessid teostatakse bioloogiliste katalüsaatorite e. fermentide abiga. Organismi ainevahetust reguleerib kesknärvisüsteem. See regulatsioon toimub nii kudedesse tulevate otseste närviimpulsside abil kui ka sisesekretsiooninäärmete kaudu, mis sekreteerivad ainevahetust mõjutavaid hormoone. Suur tähtsus ainevahetuse muutustes, mis kindlustavad organismi kohanemise mitmesuguste elutingimustega, on tingitud refleksidel. 33. Valkude ainevahetus, valguvajadus, lämmastikubilanss. VALKUDE AINEVAHETUS Valgud kõrge molekulaarmassiga lämmastikühendid, mis on üles ehitatud aminohapetest

Inimese anatoomia ja füsioloogia

Rohkem sarnaseid