TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA (C1-C7) PATSIENDI ÕENDUSABI (0)

5 VÄGA HEA

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ III-3
TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA (C1-C7) PATSIENDI ÕENDUSABI
Uurimistöö projekt
Tallinn 2012
SISUKORD
1. UURIMISTÖÖ TEEMA................................................................................................3
2. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS.........3
3. UURIMISTÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD................................................4
4. UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA UURIMISTÖÖ ÜLESANDED................................7
4.1 Uurimistöö eesmärk.................................................................................................7
4.2 Uurimistöö ülesanded..............................................................................................7
5. UURIMISTÖÖ METOODIKA KIRJELDUS.............................................................7
5.1 Otsingusõnad...........................................................................................................8
6. UURIMISTÖÖ USALDUSVÄÄRSUSE TAGAMINE...............................................8
7. UURIMISTÖÖ TÄHTSUS ERIALAPRAKTIKARAKENDAMISE SEISUKOHAST ..................................................................................................................8
8. UURIMISTÖÖ EETIKA ...............................................................................................8
9. UURIMISTÖÖ AJAGRAAFIK....................................................................................9
10. KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................10

UURIMISTÖÖ TEEMA

Uurimistöö teema on «Traumast tingitud seljaaju kaela piirkonna kahjustusega (C1-C7) patsiendi õendusabi»

UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS

Teema valiku olulisemaks aspektiks on isiklik huvi traumast tingitud seljaaju kaela piirkonna kahjustusega patsiendi õendusabi osutamises, sest juba 10 aastat enda peres on olemas selle traumaga sugulane.
Teema valik on tingitud ühiskonna aktuaalsetest probleemidest, sest iga saabunud suvi või kevad meelitavad inimesed kodudest nautima, kahjuks pahasti lisaks värskele õhule ka liigselt alkohooli, et selle mõjul istuda purjus autorooli või sooritada suvel vettehüppeid kohas, kus on selleks liiga madal vesi või ohtlik põhi. Sellest tulevad sageli eluohtlikud tagajärjed. Täielik seljaaju kahjustus on kõige stressirohkem kõigist traumadest, ühe hetkega on tervest inimesest saanud lamaja haige.
Seljaaju kahjustuse juhtumite arv maailmas eristav 10,4 kuni 83-ni ühe miljoni elanikke kohta aasta jooksul. Üks kolmandik nendest on tetrapleegiaga patsiendid . Äge faasi elujäänute arv on 10,5 ühe miljoni kohta. (Jaansen, Nene jt 2011; 2)
Euroopa riikides on seljaaju kahjustuse esinemissageduseks 10,4 kuni 29,7 uut juhtu ühe miljoni inimese kohta aastas (Wyndale jt 2006; 525-526)
Eestis oli 2008. aastal 1358 vigastussurma, mis moodustas 8% kõikidest selle aasta surmajuhtudest. (Lai, Köhler, Rooväli jt 2009; 1)
Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega paistab Eesti silma suure vigastussurrmusega – oleme oma näitajatelt kolmandal kohal ning meist eespool asuvad vaid Leedu ja Läti. Vigastused on oluline rahvatervise probleem. (Lai, Köhler, Rooväli jt 2009;9)Vigastused on oluline rahvatervise probleem.
Haapsalu Neuroloogikuses Rehabilitatsioonikeskuses raviti 2004-2008 aastatel 225 traumatilist seljaaju kahjususe juhtumit, millest 123 olid uued. Nendest inimestest 81% olid meessoost ja 19% naissoost . Peamiseks skahjustuse põhjusteks olid sõidukite õnnestused (35%), järgnesid kukkumised (31%), vettehüpe (15%), teadmata põhjused (9%) ja kuulihaava põhjustatud vigastused (3%), muud juhtumid 7%. (Eelmäe jt 2010)
Ellujääjate arv pärast traumaatilist seljaaju kahjustust on põhjustanud seljaaju kahjustuse sageduse suurenemist tänu meditsiini arengule viimase 20 aasta jooksul. Hinnanguliselt on see 280-st miljonist kasvanud 900 miljoni inimeseni. (Biering- Sorensen jt 2006; 541)

UURIMISTÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD

Vastavalt American National Spinal Cord Injury Statistical Center andmetele kõige sagedasem kahjustuse piirkond C5(14,8%), järgnevad C6(11%) ja C7(5,4%). Nendel 31% kõigist seljaaju kahjustustega isikutest on osaline või täielik sõrmede ja/või randme funktsiooni kadu. ( King jt 2009: 19)
Seljaaju kahjustused jagatakse täielikuks ja osaliseks ( Field -Fote 2009:7).
Seljaaju kahjustuse järel tekkinud tetrapleegia mõjutab oluliselt inimese igapäevastes tegevustes osalemist. Madala tetrapleegiaga inimesed on suutelised sooritama paljusid tegevusi iseseisvalt, vajades siiski sageli mitmesuguseid abivahendeid ja õendusabi. (Atchison jt 2007; 330-332; Turner jt 2002; 422)
Õe esialgsed prioriteedid on hingamise, vererõhu, südametegevuse ja kehatemperatuuri toetamine , mis võivad olla häiritud sümpaatilise närvisüsteemi kahjustusest.
Psühholoogiline toetus on väga oluline seljaaju kahjustusega patsiendile. Patsient teeb läbi keha pildi muutuseid, ja tema tunneb kurbust ja sõltuvana teisest.
Õel on suur roll lamatiste tekke ennetamises, soole tegevuse juhtimises, põie tegevuse juhtimises. Seljaaju kahjustusega patsiendid kaebavad tõsised õendusprobleemid peale haigla välja kirjutamist. Õde võib suurt panust anda patsiendi elukvaliteedi parenemisele peale välja kirjutamist haiglast. (Bloemen- Vrencken jt 2003; 896)
C5 tetrapleegiaga patsientidel esineb probleeme igapäeva toimingute sooritamisel. Patsient vajab päevas umbes 16 tundi kõrvalabi. Nad vüivad olla suutelised liikuda manuaalselt rattastooliga ja võimelised istuma toetades end mõlema käega. (Turner jt2003; 419; Radomski jt 2008; 1191)
Seljaaju kahjustusega patsientidel on suur risk kardiovaskulaarsete häirete tekkimises. See võib olla tingitud füüsilise aktiivsuse langusest, lihasmassi langusest, luude hõõrumisest, adipoosse koe suurendamisest, anaboolsete hormoonide langusest, lipiidide ja süsivesikute ainevahetuse muutusest. ( Gibson jt 2003;38)
Patsientide alumise tservikaal kahjustusega on nõrk või halvatud diafragma, mis vähendab rindkereveenitust ja vähendades sissehingamise mahu. Lihaste nõrkus tekkida probleemid köhimisel. (Gibson jt 2003; 38)
Seljaaju kaela piirkonna kahjustusega patsientidel esinevad ainevahetuse ja endokriinsüsteemi häired. Mõned uurimused näitavad, et selle kahjustusega patsientidel on 4 korda suurem dieabeedi tekkimise oht. Kehatemperatuuri kontroll on ka häiritud. (Gibson jt 2003; 38)
On olemas kaks põhilised soole tegevusehäired seotud neuroloogiaga: tservikaal või ülemise tooraksi kahjustuse puhul patsient ei tunne defekatsiooni soovi, conus medullaris või cauda equina kahjustused põhjustavad soolestiku arefleksia, mille puhul soolestiku toonus on kadunud. (Gibson jt 2003; 38)
Sõltuvalt seljaaju kahjustusest patsient võib mitte tunda, et põis on täis, mis võib põhjustada uriini retentsiooni ja põie ületäitmist. Paljud patsiendid lahendavad oma põie probleemid kateteriseerimisega. Kateteriseerimise korral on suur infektsiooni oht ja edaspidised tüsistused. (Gibson jt 2003; 38)
Patsiendid seljaaju kaela piirkonna kahjustusega on eriti lamatiste tekke riskis, vereringe häire, lihaste toonuse languse ja sensoorse disfunktsiooni tõttu. Lamatiste ennetamisele hõlmab asendravi, õige toitmine , adekvaatne hüdratsioon, tegevusteraapia . (Gibson jt 2003; 40)
Paljudel patsientidel esineb spastilisus – tahtmatu lihaste kontraheerumine, liialdud kõõluse refleksid. Spastilisuse profülaktikaks võib olla tegevusteraapia ja muidugi medikamentoosne ravi. (Gibson jt 2003; 40)
Õde peab arvestama, et seljaaju kaela piirkonna kahjustusega patsientidel võib olla oma isiklik päevaplaan ja õde peab alati mõtlema kuidas tema tegevused võivad mõjuda tema harjumustele. Õde peab alati arvestama kuidas võivad mõjuda manustatud ravimid patsiendi soole tegevusele, näiteks antikolinergeetikud, vitamiinid , raua preparaadid, opioidid ja anesteetikumid võivad pidurdada soole motoorikat, mis võib põhjustada kõhukinnisust. Antibiootikumid võivad põhjustada kõhulahtisust. Õde peab rääkida patsiendiga ja jälgida patsiendi eest, et uurida võimalikke tüsistuse ohud ja vältida neid. (Gibson jt 2003; 41)
Tähtis on aru saada patsiendi probleemidest ning toetada sel määral, et ta suudaks oma mõtetes selgusele jõuda. Õde peab oskama kuulata patsiendi isikliku murestest, sest tavaline kuulamine ja emotsionaalne toetus võib tõsiselt parandada inimeste elu. Väga tähtis on aidata perekonnaliikmetele mõista probleeme ja seltada võimalikke lahendusi.
Õde peab arvestama patsiendi emotsionaalsed ja info vajadused, arendada oma teadmisi ja aru saamine kuidas seljaaju kaela piirkonna kahjustus mõjub elukvaliteedi. (Gibson jt 2003; 41)
Psühhosotsiaalsed aspektid on väga olulised ja ei tohi olla mitte märgatud õendusabi osutamises. Selle traumaga patsient võib tunda kurbust tingitud tema seisundist ja iseseisvalt funktsioneerimise oskuse puudumisest. Patsient võib tunda depressiooni ja frustratsiooni teistega kommunikatsioonides. Võib esineda ärevus ja ängistus, mis võib olla tingitud hingamisaparaadist sõltuvusest. Tema ennesehinnang oluliselt langeb. Toimetuleku mehhanism ja usaldusväärsed suhed peavad olema õe ja patsiendi/tema perekonnaliikmete vahel. Õdede meeskond peab väga põhjalikult selgitada protseduuri teostamist. ( Sharon jt 2005; 62)
Õde ( nurse ) - on isik, kes lõpetanud õendusala põhikoolituse ning kellele on vastava seadusandliku organi poolt antud õigus praktiseerida õendusalal. (Rankin jt 2006; 364)
Tetrapleegia (tetraplegia) – kõige nelja jäseme täielik halvatus. (Kauba jt 2009; 25)
Patsient ( patient ) – tervishoiuteenuse kasutaja, kellel on aktuaalseid ja potentsiaalsed tervisega seotud probleeme. Patsient on isik kes on õendusabis keskpunktis. (Gross jt 2009; 604)
Õendusabi ( nursing care) – on protsess, mis toimub koostöös patsiendi/kliendi ja tema lähedastega, kus järgitakse õiguse, võrdväärtuse, individuaalsuse ja koostöö printsiipi. ( Uiga jt 2002; 22)
Seljaaju kahjustus (spinal cord injury) – seljaaju vigastus , mille tulemusena esineb motoorika ning kõige tundlikkuse liikide defitsiit kahjustusest perifeersemal. (Atchison jt 2007; 321-322; Kauba 2009; 25)

UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA UURIMISTÖÖ ÜLESANDED

Uurimistöö eesmärk

Uurimistöö eesmärk on kirjeldada traumast tingitud seljaaju kaela piirkonna kahjustusega (C1-C7) patsiendi õendusabi.
4.2. Uurimistöö ülesanded
Lähtuvalt püstitatud eesmärgist on uurimistöö ülesanneteks :

Kirjeldada traumast tingitud seljaaju kaela piirkonna kahjustusega (C1-C7) patsiendi tekkivaid õendusprobleeme.

Kirjeldada traumast tingitud seljaaju kaela piirkonna kahjustusega (C1-C7) patsiendi psühholoogilise toetuse vajadust.
5. UURIMISTÖÖ METOODIKA LÜHIKIRJELDUS
Uuritava materjali kogumisel on kirjanduse valiku kriteeriumideks artiklite teemakohasus tõenduspõhisus ning usaldusväärsus. Töös kasutatakse õendusalased teaduspõhised artiklid. Artiklid otsitakse andmebaasist EBSCOhost Web. Piiranguteks on MEDLINE, Health Source: Nursing/Academic Edition , Health Source - Consumer Edition ja full text. Aasta piirangud artikli otsimisel andmebaasis olid 2002-2012 a. Kasutati ka ReTaRa andmebaasi. Raamatud võetud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogust ja Tartu Ülikooli Akadeemilise raamatukogust. Uurimistöö projektis on kasutatud 13 allikat, 10 inglisekeeles ja 3 eestikeeles. Uurimistöö koostamise protsess koosneb, valitud teemade põhjal, artikli otsimine, nende tõlkimine ja saadud informatsiooni analüüsimine. Töös kasutatakse kvalitatiivne meetod.
5.1. Otsingusõnad:
Seljaaju kahjustus (spinal cord injury); õendus (nursing); tetrapleegia (tetraplegia); õde (nurse); õendusabi (nursing care); seljaaju; vigastus.
Spinal cord injury and nursing; spinal cord injury and nursing care; tetraplegia and nursing; seljaaju vigastus.

6. Uurimistöö usaldusväärsuse tagamine

Uurimistööks vajaliku materjali usaldusväärsuse tagamiseks on kasutatud ainult tõenduspõhiseid allikaid /teadusartikleid sisaldavaid ajakirju. Lähtuvalt uurimistöö eesmärkidest püütakse eleida vastuseid püstitatud uurimisküsimustele. Artiklid on leitud andmebaasist EBSCOhost WEB, ReTaRa. Töös on kasutatud raamatud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogust ja Tartu Ülikooli Akadeemilise Raamatukogust. Uurimistöös on tagatud ausus, privaatsus ja konfidentsiaalsus, ei ole kaasutatud isiklikke andmeid. Töö on koostatud kirjanduse allikate põhjal. Töö ei ole plageeritud, kõik on viidetud. Uurimistöö on vormistatud vastavalt Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kehtivale üliõpilastööde koostamise ja vormistamise metoodilisele juhendile.

7. UURIMISTÖÖ TÄHTSUS ERIALAPRAKTIKA ARENDAMISE SEISUKOHAST
Valitud teema on väga tähtis õe elukutses, töös on kirjeldatud traumast tingitud kaela piirkonna kahjustusega patsiendi tekkivaid õendusprobleeme ja nende ennetamine, selgitatud patsiendi psühholoogilise toetuse vajadust. Teema valiku põhjus on ka see, et tahaks tulevikus kirjutada diplomitöö lähtuvalt selle uurimistööst. See teema on aktuaalne ja õed peavad rohkem pöörata tähelepanu selle traumaga patsientidele. Tähtis on aru saada patsiendi probleemidest ning toetada sel määral, et ta suudaks oma mõtetes selgusele jõuda. Õde peab oskama kuulata patsiendi isikliku murestest, sest tavaline kuulamine ja emotsionaalne toetus võib tõsiselt parandada inimeste elu. Väga tähtis on aidata perekonnaliikmetele mõista probleeme ja seltada võimalikke lahendusi.
8. UURIMISTÖÖ EETIKA, KUIDAS ON TAGATUD TEADUSTÖÖLE ESITAVATE EETIKANÕUETE TÄITMINE
Töös on kasutatud tõenduspõhised artiklid. Autori tsitaatid on korrektselt viidatud . Töö ei ole plageeritud. Kasutatud kirjandusel on korralikult pantud kõik artikli nimetused, teksti järele viide autori nimi, avaldusaastaga ja lehekülg.
9. UURIMISTÖÖ AJAGRAAFIK TABELI KUJUL
Tegevus/aeg
Märts
2012
Apr
2012
Mai
2012
Juuni
2012
Juuni
2012
August
2012
Kirjandusega tutvumine , artiklite otsimine
x
x
Andmete analüüsimine ja tõlkimine
x
x
Uurimistöö projekti kokkukirjutamine
x
x
x
Uurimistöö projekti esitamine
x
Uurimistöö projekti kaitsmine
x

10. KASUTATUD KIRJANDUS

Atchison, B., Dirette, D. K. (2007). Conditions in Occupational Therapy. Effect on occupational performance . Third edition. Baltimore: Lippincott Williams and Wilkins .
Bering-Sorensen, Scheuringer, F., Baumberger, M., Charlifue, M., Post, S., Montero, M.W Kostanjek, N.., Stucki G. (2006) Developing coresets for persons with spinal cord injuries based on the International Classificiation of Functioning, Disaability and Health as a way to specify functioning. Spinal Cord: The Official Journal Of The International Medical Society Of Paraplegia, 44(9), 541-6.
Bloemen- Vrencken, Post discharge nursing problems of spinal cord injured patients : on which fields can nurses contribute to rehabilitation? 2003 Clinical Rehabilitation; 17-890-898
Eelmäe, P., Englas, K., Tõnutare, A. (2010). Epidemiology of traumatic spinal cord injury in Haapsalu Neurological Rehabilitation Centre from 2004-2008. Poster .
Janssen-Bongers and AV Nene, JH Jasepers Focks-Feenstra, GJ Snock, HMH, Long- term patient satisfaction after reconstructive upper extremity surgery to improve arm- hand function in tetraplegia, Spinal Cord 2011, 49, 903-908.
Field-Fote, E. D. (2009). Spinal Cord Injury Rehabilitation. F. A Davis Company: Philadelphia.
Gibson, Kristy L., Caring for a patient who lives with a spinal cord injury, Nursing 2003; volume 33, Number 7
Uiga, B. (2002) Õendusprotsess. Tartu Meditsiinikool.
Kauba. T, (2009) Neuroloogia termineid. Seletav sõnastik. Versioon 1. Tallinn: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.
Lai T., Köhler K., Rooväli L. (2009) Vigastused Eestis , sotsiaalministeeriumi toimetised nr 5, 2009
Radomski, M.V., Trombly Latham , C.A. (2008). Occupational Therapy for Physical Dysfunction. Sixth edition. Philadelphia: Lippincot Williams and Wilkins.
Sharon, M., Delp., RN; Lisa A. Ruth - Sahd, The Disease Process of Spinal Cord Injuries, Dimens. Crit. Care Nursing 2005; 24(2) 57-63
Wyndale M., JJ. (2006) Incedence prevalence and epidemiology of spinal cord injury: what learns a worldwide literature survey ? , Spinal Cord, 44(9), 523-529

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 192 allalaadimist

TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA-C1-C7-PATSIENDI ÕENDUSABI #1

TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA-C1-C7-PATSIENDI ÕENDUSABI #2

TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA-C1-C7-PATSIENDI ÕENDUSABI #3

TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA-C1-C7-PATSIENDI ÕENDUSABI #4

TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA-C1-C7-PATSIENDI ÕENDUSABI #5

TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA-C1-C7-PATSIENDI ÕENDUSABI #6

TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA-C1-C7-PATSIENDI ÕENDUSABI #7

TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA-C1-C7-PATSIENDI ÕENDUSABI #8

TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA-C1-C7-PATSIENDI ÕENDUSABI #9

TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA-C1-C7-PATSIENDI ÕENDUSABI #10

TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA-C1-C7-PATSIENDI ÕENDUSABI #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

192 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

adaljajev Õppematerjali autor

seljaaju kahjustusega patsiendi õendusabi

kahjustus seljaaju patsient spinal cord seljaaju kahjustus kaela nursing

Sarnased õppematerjalid

docx

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas

Õenduse alused

doc

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine

26 3.8.1. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu

Eesti keel

doc

MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11

Gerontoloogia

doc

Uurimustööks vajalik teada

Eesmärgi sõnastusest on näha, mis tüüpi uurimusega on tegemist ja selles fikseeritakse uuritavad tunnused, populatsioon ja uurimistöö läbiviimise koht. Uurimistöö eesmärgiks saab olla kas: · Kirjeldada, · Selgitada, · Ennustada, · Kontrollida (identifitseerida, kindlaks teha). Näiteks: käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjeldada enneagse vastsündinu vanemate vajadusi seoses lapse enneaegsusest tingitud probleemidega. 12. UURIMISTÖÖ ÜLESANDED, UURIMISKÜSIMUSED JA HÜPOTEESID ...on vajalikud selleks, et ühendada uurimisprobleemi, töö eesmärki ning andmete kogumise ja analüüsi metoodikat. ...mõtestavad ja konkretiseerivad töö sisu Neis sisalduvad · uuritavad mõisted; · uuritavad muutujad (mõõdetavad või mõjutatavad); · muutujatevahelised seosed; · uuritav materjal.

Uurimustöö metoodika

pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

KASUTATUD ALLIKAD 19 EKSAMITÖÖS KASUTATUD TEADUSARTIKLITE VÄLJAVÕTULEHT 21 1 SISSEJUHATUS Käesoleva eksamitöö patsiendiks on valitud 71 aastane naisterahvas, kes elab Võru maakonnas ning on töövõimetuspensionil. Patsient toodi kiirabiga 20.04.2021 Lõuna-Eesti Haigla sisehaiguste osakonda kuna kurtis õhupuudust ja valu rinnus. Naisterahvas viibib endiselt haiglaravil. Patsiendi põhidiagnoosiks on südamepuudulikkus. Osakonda tulles oli patsiendil alakõhul põletikuline haav, mille oli talle tekitanud tema kass. Samuti oli patsiendil raskused hingamisega ning jalgadel tursed põlvini. Kaasuvatest haigustest on epikriisis kirjas ka kodade virvendus ja laperdus ning südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Patsient elab üksi, vajadusel käib poeg ja tütar tal kodus abis. Varasemalt viibinud haiglas sarnase murega kuid ise seda ei mäleta

Sisehaigused

pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

Sisehaigused

doc

Söömise ja joomise elamistoiming eakatel

piiritlemisele pole bioloogilist põhjendust. Kuna Saksamaal rakendati esimesena riiklik pensionisüsteem ning ametlikuks pensioniea alguseks valiti 65. eluaasta, võib öelda, et 65. eluaasta on vana ea märgiks just ajaloolistel põhjustel. (Mitrea 2008: 9). Edukas vananemine tähistab eeskätt füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu vanemas eas. Aastate jooksul kahjulikud mõjud kuhjuvad ning suureneb haigestumise risk ja sageneb haigestumine. Need haigused ei ole vananemisest tingitud, vaid vananemisega seotud. Seega, tervislik elustiil ja väliste riskide vältimine aitaks vähendada riski haigestuda mitmetesse haigustesse vanemas eas (suhkrutõbi, kõrgvererõhutõbi, südame- ja veresoonkonnahaigused). (Saks jt 2016: 19–20). Töö eesmärk on kirjeldada söömise ja joomise elamistoimingut eakatel. Töö ülesanded on kirjeldada söömist ja joomist kui põhiprotsessi eakatel ning sellele toimingule mõju avaldavaid tegureid ja haigusi.

Õenduse alused

docx

AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Maria Vilgats AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Geriaatria Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada

Meditsiin

Rohkem sarnaseid