Füsioloogia praktikum (0)

Füsioloogia praktikum
Erütrotsüütide arv- 25-30 x 1012 ( ¼ täiskasvanud organismi kõikidest rakkudest)
1 l veres on meestel 4,5-1012, naistel 4,5 x 1012
Erütrotsüüdid sisaldavad karboanhüdraasi, mis kiirendab süsihappe teket.
Erütrotsüütide keskmine eluiga on 120 päeva.
1l veres on 4-10x109 leukotsüüti. Leukotsütoos e valgeliblede arvu tõus, leukopeenia- nende vähenemine. Tuumaga rakud. Agranulotsüüdid-(terakaseta tsütoplasma) lümfotsüüdid(25-40%) ja monotsüüdid(4-8%). Tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblede loome-leukopoeesia.
Hemoglobiin koosneb 4st polüpeptiidahelast, milles igaühes on 1 prosteetiline rühm-heem ehk tsentralse kahevalentse rauaaatomiga protoporfüriin. Molmass-64500. Olulisim transport O2 transport, samuti osaleb ta CO2 transpordis ja puhversüsteemina vere happe-leelise tasakaalu säilitamisel.
1 HB mol seob endaga 4 molekuli O2- oksügenatsioon. Tekkinud ühend Hb(O2)4 oksühemoglobiin. Hb konts meestel on 140-170g/l, naistel 120-160 g/l.
Keskmine korbuskulaarne hemoglobiin HbE iseloomustab üksiku erütrotsüüdi keskmist absoluutset hemoglobiinisisaldust. Vere kogumahust on vereplasmast 54-59 % ja vereliblesid 41-46 % . Hemtokrit näitab kui seere osa vere kogumahust moodustavad vererakud. Erütrotsüüdid mood vereloblede mahust 99%.
Erütrotsüütide pinnal leidub erinevaid antiggensete omadustega glükolipiide- aglutinogeene ning vereplasmas antikehadena toimivaid gamma -globuliinide fraktsiooni kuuluvaid spetsiifilisi antikehasid- aglutiniine . Kõigeolulisem on D- antigeen , kui see esineb on vesi reesuspositiivne (Rh)
HINGAMINE
Kopsude ventillatsioonil viiakse iga hingetõmbega teatud hulk atmosfääriõhku kopsudesse ja tuuakse välja sama või ligikaudu võrdne kogus kopsudes olevast gaasisegust.
Spirograafia- kopsude ventsillastsioonil osalevate gaasiruumalade registreerimine ajafunktsioonina, saadud kõver on spirogramm.
Organismi poolt vastuvõetud O2 ja äraantud CO2 hulkasid väljendatakse STPD tingimustel, s.o 0 C ja 760 mmHg rõhu juures ning gaasisegu veeauruga ei sisalda.
Avatud süsteemiga spirograafid mõõdavad mõõtusid tav õhu liikumise mahtkiiruse järgi. Hingamisel esineva õhu liikumise mahtkiiruse e õhuvoolu registreerimine ajafunktsioonina on pneumotahhohraafia, saadud kõver on pneumotatahhogramm.
Vitaalkapsiteet e eluline mahtuvus on suurim, pärast maksimaalset sissehingamist väljahingatud, või pärast maksimaalset väljahingamist sissehinatud õhu ruumala.
Tiffenenau`indeks – forsseeritud ekspiratoorse sekundimahu suhe vikaaalkapsiteetiga protsentides.
Boyle ´i- Mariotte`i seadus- kui gaasi temp hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Vasakus vatsakeses on hapnikurikas veri , paremas vatsakeses hapnikuvaene veri. Kapillaarides on ühendumine. Kopsudes on alveoolid , milles on respiratoorne membraan, millekaudu toimub hapniku omastamine.
Hüperpnoe- sügav, kiire hingamine nt füüsilise pingutuse korral
Düspnoe- raskendatud hingamine
Apnoe - õhuvoolu seiskumine hingamisteedes
Tahhüpnoe-kiire hingamine( süsihappe gaasi liigne eraldumine
Hüperventilatsioon- olukord, kus sisse hingatakse rohkem õhku kui keha vajab. Põhjustab organismis madalat Co2 taset.
Hüpoksia- hapniku puudus kudedes või organismis( põhjuseks vüivad olla alkohol, suitsetamine jne)
Hüpokseemia- hapniku puudus arteriaalses veres, tekib kui PO2 ei ole piisav Hb küllastumiseks O2ga
Hüperkapnia- CO2 sisaldus on liiga kõrge veres
Hüpokapnia- CO2 puudus veres
Haldane effekt- vere deoksügeneerumine tõstab süsinikdioksiidi transpordi võimet
KOK( kroonilise obstrutiivne kopsuhaigus on krooniline süvenev haigusseisund, mis avaldub hingamisraskusena, hilisemas faasis ka südamepuudulikkusena. Põhjustab enamasti suitsetamine.
Astma - hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine.
AINE JA ENERGIAVAHETUSE FÜSIOLOOGIA
Ainevahetuse e metabolismi all mõistetakse neid protsess, kus elusorganismid bioloogilise oksüdatsiooni kaigus muudavad toitainetesegu( valkude , lipiidide ja süsivesikutega) saadavat energiat elutegevuseks vajalikeks energiallikateks.
Anabolism -vastuvõetud toitainetest kehaomaste ainete ülesehitamine
Katabolism-kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine.
Otsene e direktne kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel kalorimeetri abil( soojusisolatsiooniga ruum).
Kaudne e indirektne mõõtmine kalorimeetsia põhinev organismis poolt kasutatud hapniku hulga mõõtmisel .
Hapniku soojusväärtus( hap iku kaloriekvivalent)- suurus, mis näitab kui palju vabaned soojust 1 l hapniku kasutamisel bioloogilisel oksudatsioonil.
1 g glükoosil vabaneb 4. Kcal
1 g valgul vabane 4 kcal
1 g triloleiini vabaneb 9 kcal
Douglase -Haldane meetodi puhul mõõdetakse nii tarbitud O2 kui äraantud CO2 hulgad.
Põhiainevahetust mõõõdetakse hommikul , ärkvel oleval normaalse kehatemo lamaval isikul indiferenrtse toatemp juures(18-20) kui viimasest söömisest on möödunud 12-14 h.
ELEKTROKARDIOGRAAFIA
Südamelihasel eristatakse kontraktiilseid(töömuskulatuur) ja erutustekke ning erutusjuhtefunktsioonidega (atüüpiline lihaskude) struktuure.
Südame lihase omaduseks on automaatsus, kontraktiilsus, erutuvus , erutusjuhtivus, reflaktaarsus. Automaatsus tähendab seda, et erutus tekib südame erutustekke süsteemis spontaanselt. Kontraktiilsus e kokutõmbevõime. Südamelihaskiud moodustavad süntsüütiumi. Kui erutsuses oleva erutuvus langeb, nimetakakse seda reflataarsuseks. Vatasakeste töömuskulatuuri reflaktaarperioodi kestus on 0,23-0,25 s( 230-250 ms). Südame erutustekke ja –juhtesüsteemi mood sinuatriaalsõlm( keith -flacki sülm) , atrioventikulaarsõlm(0,02-0,05 m7s)( aschoff-tawara sõlm), Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär ning Purtyne kiud( 2-4 m/s). Vatsakeseste lihastes on erutusjuhtivuse kiirus 1 m/s.
Elektrodiagramm peegeldab erutuse teket ja levikut nii südame erutustekke ja –juhtesüsteemis kui ka töömuskulatuuris.
Unipolaarsetes lülitustes regist elektrilised potentsiaalid keha pinnale asetatud nn aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse ( 0-potentsiaali)elektroodi vahel.
Bipolaarsetes lülitustes regist potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. ( eithoveni standardlülitused). Sakid- P, Q, R, S, T. Sakkide vahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalne diferents elektoodide vahel puudub. Sakkidevahelised hoisontaalsed lõigud- segmendid . Kui vaadeldav lõik sisaldav ka sakki või sakke nim seda intervalliks.
Areteripulss- südame süstoli ajal tekkinud ja arterite seinu mööda leviv rõhupulsilaine. Sfügmograafia on meetod arteripulsi registreerimiseks. Tõusev osa- anakroot, katatroot- lanegev osa. Langeva osa sälk- intsiuur ja dikrootne laine.
VERERÕHK
Rõhupulsikõveral süstoli ajal esinevat maksimumi nim süstoolseks vererõhkuks, ning diastoli ajal esinevat miinimumi diastoolseks vererõhuks. Nõrmaalseks väärtusekd võib lugeda kuni 130/85 mm Hg, optimaalseks 120/85mmHg. Vererõhk on kõrgenenud( arteriaaalne hüpertensioon), kui see ületab 140/90 mmHg. Arteriaalse hüpotoonia ehk madala vererõhu piiriks loetakse väärtusi alla 100/60 mmHg. Ned kellel on looduse poolt antud madal vererõhk, haigestuvad teistega võrreldes palju harvemini südame ja veresoonkonna haigustesse . ARSTI JUURES KASUT VERERÕHU MÕÕTMISEKS PALPATOORSET E Riva -Ricci meetodit. Vererõhu mõõtmise auskultatoorne e Karotkovi meetod. Korotkovi toonid. Peamiselt mõõdetakse astillomeerilisel meetodidl. Üldine perifeerne takistus on suures e kehavereringes oliliselt kõrgem kui väikeses e kopsuringes ja selle tõttu erinevad ka süstolis vatsakeste poolt arendavad rõhud. Süstoli ajal tõuseb rõhk vasemas vatsakeses 110-130 mmHg-ni ja paremas vatsakeses 25 mmHg-ni. Pärast poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk kehavereringes suuhtes arterites 70-80 mmHgni ja kopsuvereringe arterites 8-10 mmHg-ni. Vatsakeste maht diastoli täitumisfaasis suureneb kuni 140-150 ml-ni(lõppdiastoolne maht), süstoli ajal pumpab kumbki vatsake sellest ringesse ~ 70ml( löögimaht).
ELEKTROENTSEFALOGRAAFIA
... on meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potentsiaalide registreerimiseks.
EEG lained
Sagedus min-1
Amplituud
Millal esinevad
Alfalained
8-13
50
Ärkveleolek, suletud silmad, pimendatud ruum, vaimne rahu
Beetalained
14-30
20-25
Ärkvelolek, avatud silmad, vaimne aktiivsus
Gamma lained
4-7 (6)
100-150
REM-uni
Delta lained
0,3-3,5(3)
250-300
Non-REM-uni
EEG abil saab otsusi teha epilepsia , ajukasvajate, ajutraumajärgsete seisundite ja aju ainevahetushäirete kohta.
Alfa tüüp, mille puhul 90% lainetest on alfalained, lainete amplituud on suurim oktsipitall- ja parietaalpiirkonnas
Beeta tüübi korral on üle 90% lainetest B-lained, seda tüüpi esineb umbes 10% täiskasvanutest
Madalavoltaažiline EEG korral o tegemist segavormiga, kus ülekaalus on beetalained, alfa lained on vähe
Korrapäratu EEG, esineb ligikaudu 15 % täiskasv, selle puhul on isel sageduste ja amplituudide suur varieeeruvus.
NÄRVIFÜSIOLOOGIA
Rakumembraan on puhkeolekus el laetud, st et tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Seda rakumemb sise- ja välispinna vahelist potentsiaalide diferentsi nim puhke e. rahupotentsiaaliks(RP).
K+ Na+ Cl-
Konsentratsioon raku sees 155 mmol/l 12 mmol/l 4 mmol/l
Konsentratsioon rakuväl aines 4 mmol/l 145 mmol/l 120 mmol/l
Kaalium konts rakus on kõrgem 155 mmol/l) kui väljaspool rakku (4 mmol/l). Na-ioonidele on rakumemb rahuolekus halvasti läbitav ning ektratsellulaarvedelikus ületab Na kon ts( 145 mmol/l) rakusisesest kont (12 mmol/l). Selline idoonide ebavõrdne jaotus tagatakse ATP energiaga töötava K-Na pumba abil. Cl konts on ektratsellulaarvedelikus kõrgem ( 120 ) kui intratsellulaarvedelikus(4 mmol/l).
Närvikiu ärritumisel muutub rakumemb ioonikanalite läbilaskvus, millega pärast umbes 1ms kestusega peiteaega( latentsperiood) kaasneb puhkepot vähenemine e memb osaline depolarisatsioon ( hüpopolarisatsioon). Kui see jõuab kriitilise piirini, siis avanevad Na kanalid, rakumemb permeaablus NA suhtes tüuseb järsult. Na – ioonid tungivad rakku ja membr sisepind muutub välispinna suhtes elektiliselt positiivseks.
Membr depolariseerub ning tekib aktsioonipotentsiaal (AP), millel eristatakse de- ja repolarisatsiooni. Esialagne väga kiire potentsiaalide muutus-aktsioonipotentsiaali depolarisatsioonifaas-kestab umbes närvikoel 0,5 ms.
Selle järel väheneb membr läbilaskvus Na ja suureneb K suhtes. Puhkeolekule iseloomulik membraani polarisatsioon ning ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku taastub, see on aktsioonipotentsiaali repolarisatsioonifaas. Närvikiu ärritamisel elektrivooluga saadakse üksiku närvikiu aktsioonipot, mis tekib vastavalt seadusele „kõik-või- mittemidagi“, st AP on antud tingimustes aati maksimaalne amplituudidga. 1791.aastal täheldas Galvani , et konna tagajäseme lihased kontraheeruvad, kui neid innerveerivat istmikunärvi puudutada kahest erinevast metallist koosneva hargiga(Galvani pinsett). Tõestas loomse elektri olemasolu. Iniese lihaste ja perigfeersete närvide kronaksia jääb ajavahemikku 0,06-0,8 ms.
Sensoorne reobaas on kõige nõrgem ärritaja, mis põhjustab erutuse tekke perifeerse närvi tundekiududes.
Sensoorse kronaksia all mõeldakse lühimat aega, mille jooksul kahe reobaasi tugevune vool põhjustab samasuguse tunde. Motoors reobaasi all mõistetakse kõige nõrgemat ärritahat, mis piiramata toimeaja jooksul põhjustab lihase kerge kontraktsiooni. Motoorse kronaksia all mõistetakse lühimat aega, mille jooksul kahe reobaasi tugevuse vool põhjustab samasuguse kontr tekke.
LIHASE FÜSIOLOOGIA
Läviärritaja ek lihase min kontraktsioon . Hambuline teetanus - kui lihas enam ei lõõgastuu enam täielikult ja müogrammil on nähtavad ainult tõmmakaute tipud. Sile teetanus- tõmmakute tipud ei ole enam eristatavad.
Ärritaja optimaalseks sageduseks loetakse sellist sagedust, mille puhul lihase kontrakstioon on maksimaalse amplituudidga ja kestab muutumatuna kogu ärritamise aja. Ärritamissageduse optimumi ületavaid sagedusi nim pessimaalseteks ning nende rakendamisel hakkab lihase kokkutõmbe amplituud langema.
Lihase isolmeetriliseks kontra nim kontraktsiooni(lühenemist) lihase järejestikku ühendatud elastsete kiudude(jadaellastususe) arvelt, sest lihase mõlemad otsad on kinnitatud nii, et nende vaheline kaugud ei saa lüheneda.
Lihase isotooniliseks kontraktsiooniks nim lihase lühenemist kostantse pinge või koormuse juures.
Lihasväsimus avaldub kokkutõmbe- lõõgastusfaasi aeglustumisena ning kõkkutõmbejõi ja amplituudi vähenemisena.