100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ave Viires
Õppematerjali autor
motoneuron) motoneuron) sisekihn motoorne närvijuur keskaju ajujalakesed närvipõimik ajusild perifeerne närv. Püramidaaltrakti kahjustussündroomid Püramidaaltrakti kahjustus: halvatus Kui mingi osa püramidaaltraktist jääb ristumata (juhteteede ühendused katkenud), siis võib tekkida halvatus. Kas siis parees (osaline halvatus) või pleegia (täielik halvatus). Halvatused jaotatakse: . tsentraalseteks halvatusteks (esineb sagedamini) ja perifeerseteks halvatusteks 3 ·Tsentraalne halvatus: Halvatud lihaste toonus aja jooksul suureneb (nädal, kuu)
perifeerne närv). Tundlikkuse juhteteed II – vt slaidi külgväät, eesmine väät, tagumine väät(seljaaju, piklikaju). Tundlikkuse juhteteed III – ajukoor, sisekihn, talamus, ajusild. Kahjustussündroomid – perifeerse närvi kahjustus (koos tundehäirega motoorikahäire, sageli kaasnevad valud, tundehäire süveneb distaalselt, üksiku närvi kahjustusel konkreetse innervatsiooniala tundehäire, trauma). Närvipõimiku kahjustus (kõigi tundlikkuse liikide hüpesteesia v anesteesia vastaval innervatsioonialal, valud, kompressioonisündroomid, trauma). Närvijuure kahjustus(tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kõik tundlikkuse liigid, valu, radikulopaatia, herpes zoster). Seljaaju tagaservade kahjustus (dissotsieeritud tundlikkusehäire-temperatuuri ja valutundlikkus, tundlikkusehäire samal kehapoolel kahjustusega, säilib süvatundlikkus, segmentaarset tüüpi). Seljaaju külgväätide kahjustus
a) Sensoorsed ehk tundenärvid - sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. (I haistmisnärv, II nägemisnärv, VIII esiku-teonärv). b) Motoorsed ehk liigutajad närvid - sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. (III - silmaliigutajanärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, IV - plokinärv, VI - eemaldajanärv, VII - näonärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, XI - lisanärv, XII - keelealune närv). c) Seganärvid - sisaldavad nii tsentripetaal- kui ka tsentrifugaalkiude, nad juhivad erutuse mõlemas suunas: tsentripetaalkiud juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele, tsentrifugaalkiud tsentraalselt perifeersele. (V - kolmiknärv, IX - keeleneelunärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, X - uitnärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude). 145
OTSMIKUSAGAR- kõnekeskus ja tahtelised liigutused meeleolu, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine, suu- huulte kõrilihased. MOTORNE AFAASIA EHK BROCA AFAASI. Kõnet on raske alustada, puudub kõne sujuvus, kõne on vaevaline ja takerduv(sõnade otsimine) Kõne koosneb üksikutest sõnadest, mis ei moodusta lauset. Sõnadest arusaamine on üldiselt säilinud. *OTSMIKUSAGARA KAHJUSTUS.. Apraksia on võimetus sooritada varem õpitud liigutusi kuigi lihashalvatust ega koordinatsioonihäireid ei esine. Apraksiaga pt. on raskusi kirjutamisega ning nad muutuvad kohmakaks. Neil on probleeme ka riietumise ja söömisega.Mõnikord võib olla ka probleeme kõndimise, mälumise ja neelamisega. *KIIRUSAGAR. Sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine. Lõhna, kuulmise ,nägemise keskus. Kõnekeskused paiknevad vasakus suurajupoolkeras kahe tsoonina. Broca tsoon on motoorne
● fülogeneetiliselt vanem ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa + koorealused tuumad ● SEOTUD EMOTSIONAALSE MOTIVATSIOONIGA! ● reguleerib instinktiivset käitumist - on seotud haistmismeelega ● kontrollib emotsionaalset käitumist ● juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega ● Limbilisse süsteemi kuuluvate struktuuride: VÖÖTMEKÄÄR, MANDELKEHA, PARAHIPOKAMPAALKÄÄR, HÜPOTAALAMUSE TUUMAD ärritamine, kahjustus, purustamine -> tugevad emotsioonid! - neid saadavad vegetatiivsed reaktsioonid. - rõõm, mure, lõbu, norutamine, viha, hirm/ liigutav film, hea lõhn toob kaasa meenutuse jne - vegetatiivsed reaktsioonid emotsioonidele: punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk, pisarad ● Positiivsed emotsioonid, mis annavad tõuke edasi minna! OTSAJU = SUURAJU CEREBRUM
Ägeda põletiku möödumisel võiks korduvate episoodide korral mõelda tonsilektoomiale. Voodirežiim, AB ravi, antipüreetikumid, analgeetikumid, rehüdratsioon, lokaalne ravi ? (Sol. Furacillini, kummelitee, KMnO4 lahusega kurgu kuristamine) Ägeda tonsilliidi tüsistused. paratonsilliit (nii aeroobne- kui ka anaeroobne infektsioon) peritonsillaarne abstsess parafarüngeaalne abstsess retrofarüngeaalne abstsess mediastiniit neerude, südame, liigeste kahjustus tonsillogeenne sepsis Kroonilise tonsilliidi lokaalsed ja üldised sümptomid. Krooniline tonsilliit on kurgumandlites esinev pidev põletik, mis on tekkinud ägedate tonsilliitide tagajärjel (permanentne kahjustus) ja kui ei ole toimunud täielikku paranemist. NB! Tonsillide välimus on haigusepisoodide vahel väga varieeruv (nn „süütud mandlid“ või ka täielikult fibroseerunud), seega on anamnees väga oluline
IV plokinärv silmamuna liikumine V kolmiknärv sens. hambad,keele limaskest, igemed, n.trigeminus suulagi, nahk näo piirkonnas jvm. mot. mälumislihased, keelealune süljenääre VI eemaldajanärv silmamuna liikumine VII näonärv sens. maitsetundlikkus keele eesosast mot. miimilised lihased, platüsma *paras.kiud pisaranäärmele, lõuaalusele ja keelealusele süljenäärmele VIII esiku-teonärv sisekõrva esik - tasakaaluerutused
32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Sild sisaldab analoogiliselt piklikajuga erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Kraniaalnärvide tuumad paiknevad silla tagumises osas: V n. trigeminus kolmiknärv VI n. abducensis eemaldajanärv VII n. facialis näonärv VII n. vestibulocochlearis esikuteonärv IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv. Sillas paiknevad: unekeskus, hingamiskeskused. Viimased funktsioneerivad kooskõlastatult piklikaju hingamiskeskusega. Väikeaju paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool (dorsaalselt), suuraju kuklasagarast allpool. Ta jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaks ussiks. Ussis eristatakse sõlmekest (nodulus) ja tätrakesi (flocculus), mis jäävad kõik
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid