Veenduda, et fööni hoiustatakse turvalises kohas. 4.8. Enne fööni ärapanemist peab see olema mahajahtunud. 5. NÕUDED AVARIIOLUKORRAS 5.1. Kui on tekkinud õnnetusjuhtum, tuleb töö viivitamatult katkestada. 5.2. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie, kuiv nöör, puitese) kasutades, ennast ohtu seadmata. 5.3. Kui juuksed on sattunud sisendavasse, peab fööni viivitamatult välja lülitama ja vooluvõrgust lahti ühendama. Mitte mingil juhul ei tohi 1 Iseseisev töö ‘Arvutitöökoha ergonoomia uurimine’ jätkata töötamist. Föön tuleb lahti võtta ja eemaldada seadmed, kuhu on juuksed kinni jäänud. 5.4. Tulekahju korral on kohustatud:
põhiülesandeks julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine erasektor e. tulundussektor- kasumit taotlevad eraettevõtted mittetulundussektor e. kolmas sektor- kodanikuühiskond, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid. pluralism- mitmekesisus/ nüüdisdemokraatias puudub üks kindel võimueliit, võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimist ja kokkulepete alusel. jätkusuutlikkus- jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgmise põlvkonna huve. urbaniseerumine- ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. mänedzeride revolutsioon- juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ja mõjukuse kasv
· Tsiviilkontroll relvajõudude üle polüarhia ja selle tunnused Õ lk 22 Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Tunnused: alternatiivsed infoallikad, vabadus erineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. seleta mõiste jätkusuutlik areng Õ lk 23 24 Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. IMF, Maailmapank ja ,,kulutused sotsiaalpoliitikale pole koorem, vaid investeering" - põhjenda, miks on riigile kasulik ,kui ta kannab oma elanike eest hoolt. Kirjelda, millised probleemid kaasnevad rahvastikutaaste küsimusega Õ lk 26 - 28 · Rahvastik vananeb ja väheneb - riik on sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate
Info- ja teadmusühiskond  heaolu, infotehnoloogia, demokraatlik vabariik, mittetäielik pere, teadmised/ tehnoloogia, Jaapan. 6. Polüarhia  pluralistlik valitsemine; kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga. 7. Pluralism ehk paljusus on poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. 8. Jätkusuutlikkus  areng, mis rahuldab praegu põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. 9. Rahvastiku kvaliteet  inimeste tervislik seisund, haridustase, keskmine eluiga, hõivatus, sotsiaalhoolekandeasutustes olevate inimeste hulk; vägivaldsete surmade osakaal. 10. Hea valitsemine Legitiimne ehk õiguspärane: rahva usk, et valitsejad käituvad õigesti. Efektiivne: suutlikkus oma otsuseid ellu viia, kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine.
a vabaduses viibiv inimene 3) kodanikuõigused - valimine, kaitse, õigus saada riigiametisse. Täielik Demokraatia: Vaba ajakirjandus, võimude lahusus (seadusandlik-riigikogu, täidesaatev-valitsus, kohtuvõim-III astmeline), pluralistlik kodanikuühiskond-ühiskonnas on palju kodanikuühiskonna organisatsioone, vähemuste õigustega arvestamine. 7. Mis on jätkusuutlikus? Jätkusuutlikus on selline areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huvisid. 8. Jätkusuutlik valitsemine, hea valitsemine, efektiivne valitsemine. Jätkusuutlik valitsemine  võim- tahte ja otsuste pealesurumine. Legitiimne ehk seaduslik. Rahvas arvab, et võim on legitiimne siis, kui võimulolijad ja rahvas hindavad samu väärtusi. Hea valitsemine  legitiimne, efektiivne  näitab seda, kui hästi suudab võim valitseda ja kui hästi ta suudab rahuldada erinevte sotsiaalsete gruppide vajadusi
Demokraatia on rahvavõim. Täielik demokraatia: 1) vaba ajakirjandus, 2) võimude lahusus (seadusandlik võim-riigikogu; täidesaatev võim-valitsus; kohtuvõim-kohtu) 3) pluralistlik kodanikuühiskond  ühiskonnas on väga palju kodanikuühiskonna organisatsioone 4) vähemuste õiguste arvestamine. Et kõiki tunnuseid ellu rakendada, peab olema põhiseadus ja valitsus. 7. Mis on jätkusuutlikkus? V: Jätkusuutlikkus on selline areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huvisid. Ühiskonda arendatakse tervikuna, probleeme ei lahendata teiste probleemide arvelt. 8. Jätkusuutlik valitsemine, hea valtsemine ja efektiivne valitsemine. V: Jätkusuutlik valitsemine: VÕIM  oma tahte ja otsuste pealesurumine. Võimu peab korraldama nii, et rahvas tunnetaks seda. Võim peab olema legitiimne ehk seaduslik. Rahvas arvab, et võim on legitiimne siis, kui võimulolijad ja rahvas hindavad samu väärtusi.
6. vähemuste õigustega arvestamine. 7. tsiviilkontroll relvajõudude üle. Polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistlik ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 10) Mida tähendab ühiskonna jätkusuutlikus? Miks ei tohi ühtegi probleemi lahedad teise arvelt? Ühiskonna jätkusuutlikus- Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi, ei tohi lahendad teise arvelt, sellepärast, et vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikust. Võimendatud liikumine ühe eesmärgi suunas, pärsib teise saavutamist. ( Valitsemine: võim peab olema õiguspärane, võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas, valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Tagamine: Ülemaailne keskkonna strateegia, rahvuslik aregustrateegia,
*suhtumine kirikusse vabameelne Moodsad/kasaegsed ideoloogiad: nt moodne vasakpoolsus: *aktiivse kodaniku ideaali rõhutamine *heaoluriigi muutumine paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks *uus segamajandus 7.Heaoluriik- riik, mis sekkub majandusliku tootmisening jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule Jätkusuutlikkus- säästev areng. "arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." Konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liberaalse heaolumudeli põhimõtted. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused Sots tõrjut vältimise võimalused: moodsad sidevahendid, eeskätt internet. Toetusprogrammid äärealade arendamiseks. Sotsiaalne kodakondsus- põhimõte, et igaühel on õigus riigi garanteeritud tasuta haridusele,
ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle. 11. polüarhia ja selle tunnused. Kõrgeltarenenud ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele jne. Vastandub monarhiale. Tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. 12. seleta mõiste jätkusuutlik areng. Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 13. IMF, Maailmapank ja ,,kulutused sotsiaalpoliitikale pole koorem, vaid investeering" - põhjenda, miks on riigile kasulik ,kui ta kannab oma elanike eest hoolt. IMF  eesmärk vähendada ülemaailmsesse majandusolukorra ebakindlust, tagada rahvusvahelisel tasemel rahandussüsteemi stabiilsus ja toetada majanduse arengut maailmas, loodi 1944.a Maailmapank  arengu-või üleminekumajandusega riikide maj
Annika Luikjärv Põlemine 7.2. Tulekahju ajal Tulekahju avastanult, tuleb käituda järgmiselt: · helistada 112 ja teatada tulekahjust häirekeskusele; · informeerida tulekahjust läheduses olevaid inimesi; · kui hoones on olemas tulekahjusignalisatsiooni süsteem, mille töölepanekuks on tarvis vajutada signaalnuppu, siis tuleb seda teha; · aitada ilma ennast ohtu seadmata ohus olevatel inimestel ohtlikust kohast eemalduda! Selle punkti täitmine on tarvilik vaid siis, kui põlemine võib ohustada inimesi; · kui käepärast on vajalikud vahendid, siis alustada võimalusel oma elu ja tervist ohtu seadmata tule kustutamist; · kui sündmuskohale saabub päästemeeskond, siis tuleb minna kohe nende juurde ja räägi, mida sellest tulekahjust teada on (kas keegi on hoones sees, kus täpselt põleb, kas on alustatud kustutamist).
Kuidas tagada Eesti jätkusuutlik areng? Eesti on demokraatlik riik ja peab hoolt kandma, et järgmistel põlvedel oleks sama hea või isegi paremad elutingimused  tähendab Eesti areng peab olema jätkusuutlik. Kuid mis on jätkusuutlik areng? See on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Selles arutluses tulebki juttu Eesti jätkusuutlikust arengust ja selle tagamisest. Esimest korda hakati avalikult jätkusuutlikust arengust rääkima 1970. aastatel, kui Rooma klubi oma ettekandes osundas, et maailma majandusekasv ohustab meie planeedi kliimat ja loodust. Eesti võttis vastu oma jätkusuutliku arengu arengukava vastu 2003. aastal ja kandis see pealkirja ,,Säästev Eesti 21". Selle neli põhieesmärki
Kasutatud allikad......................................................................................................9 Sissejuhatus Viimaste aastatega on väljend ,,jätkusuutlik areng" leidnud aina laiemat kasutuspinda kõikvõimalikes valdkondades. Sellest on saanud justkui moesõna, mida igal võimalusel mainitakse, kuid paljud ei tea selle täit tähendust ja eesmärki. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Teisesõnaga tagab jätkusuutlik ehk säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonna taluvusvõimega täna ja tulevikus. Jätkusuutlikkus on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine ning meie ühiskonna eksisteerimise alus. Maailma jätkusuutlikkuse programm Maailma jätkusuutlikkuse programmiks on Agenda 21. 1992. aasta juunis peeti Rio de
DEMOKRAATIA EELDUSED: Üldine kirjaoskus. Ajakirjanduse laialdane levik. Kodanikuühiskonna kujunemine. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine. Suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi SIIRDERIIK/SIIRDEÜHISKOND  riik/ühiskond, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st demokraatia muutub diktatuuriks või vastupidi. Omane sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. JÄTKUSUUTLIK ARENG  areng, mis rahuldab praegu põlvkonnavajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. HEA VALITSEMINE: Legitiimne e. Õiguspärane: rahva usk, et valitsejad käituvad õigesti, valitsemine seadustega kooskõlas. Efektiivne: suutlikkus oma otsuseid ellu viia, kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine. Läbipaistev: inimesed teavad, kuidas riigis seadusi vastu võetakse. Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond OLULINE ON RAHVASTIKU KVALITEET. MILLISEID NÄITAJAID VAADATAKSE? Inimeste tervislik seisund. Haridustase
ülemaailmseid keskkonna probleeme ning suunasid need ka avalikuse ette. Sel ajal peeti jätkusuutlikkusest rääkides silmas ühiskonna ja looduse harmooniat. Ökoloogilise tasakaalu tähtsus pole kadunud tänapäevalgi, kuid selle kõrval on hakatud arutlema ka ühiskonna enda jätkusuutlikkusest. Püütakse siduda majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlikuse põhidefinitsioon on: Jätkusuutlik areng on niisugune arngutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve ning ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Ühiskonda on vaja hoida kui terviklikku süsteemi. Ökoloogiline tasakaal: Eesti ökoloogiline tasakaal võrreldes Euroopa Liiduga on madal. Meie enda energia tootmine ei ole keskkonnasäästlik. Energiat tootes me raiskame oma loodusressurse ja saastame keskkonda. Tootes põlevkivist energiat tekivad jäätmed (tuhamäed), millega ei ole midagi peale hakata
- töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. N: kasutusjuhendid, seadmete ja töölõikude kasutusjuhendid, eeskirjad, ohutusnõuded, turvasüsteemid, elektri-ja tuleohutusnõuded; Piirnorm (arvväärtus, mis iseloomustab ohutegurit e. ohtlikkuse taset) ohuteguri parameetri ajaühikus möödetud keskmine väärtus, mis 8- tunnisem tööpäeva(40 tubnnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjutust. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu pole võimalik vältida või kui TKK ohuteguri parameetrit
8 Trebovanija v mashinnom otdelenii 1)osveshenie 2)ventilatsija 3)gae4qe klu4i dolzhnq otve4at` golovkam bolta 4)oborodovqnie dolzhno bqt` v poradke) 5)vse truq na koroble dolzhnq bqt` promarkerovanq 9-otvet:Tootervishoia ja tooohutus seadus. 2 variant 1. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata 2. Hairekava - tsiviillaeva kava, mis maarab kindlaks iga laevapere liikme kohustused avarii (tulekahju, lekke jms) puhuks ning reisilaevadel ka reisijate oguneise kohad paastepaatidesse asumiks. Haireplaan oleneb laevapere suurust ja pannakse valja laeva komandosillale, masinaruumi ja koridoridesse. 3. Tooandja on kohustatud korraldama tookeskkonna riskianaluusi, mille kaigus selgitatakse valja tookeskkonna ohutegurid, moodetakse vajaduse korral nende parameetrid ning
tugev võimu monopoliseerimiseks, seega otsitakse liitlasi ja minnakse kompromissidele, et saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Polüarhia jaoks on vaja ka aktiivset ja tegusat kodanikuühiskonda. Polüarhiat iseloomustavad alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamustega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada? Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Seda tagatakse arengu planeerimisega pikema perioodi peale, nt võetakse vastu erinevaid strateegiaid. Strateegiatega peab kaasnema ka tegevuskava. 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikkust? Jätkusuutlik valitsemine Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane
Kuigi need tunduvad probleemiks olevat vaid kohaliku ökosüsteemi jaoks, siis mõjutavad nad tegelikult läbi kliima ja veeringe kogu maailma. Tulevik "Me ei ole Maad oma isadelt pärinud, me ainult laename seda oma lastelt," Lester R. Brown, 1981 Globaalökoloogid usuvad, et maailma säilimiseks ka järgmistele inimpõlvkondale, tuleb rakendada jätkusuutlikku arengut. See tähendab, et loodusvarade kasutamist tuleb reguleerida nii, et rahuldatud saavad praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Kuna inimkond raiskab tänapäeval mõtlematult loodusvarasid, siis on õiglustatud, et globaalökoloogid näevad Maa ja inimkonna tulevikku väga tumedalt. Globaalökoloogide üks peamisi eesmärke on hetkel läbi teaduse ja uurimise kindlustada just helge tulevik. Kokkuvõte Globaalökoloogia on hetkel veel lapseeas, kuna seda on uuritud alles alla 100 aasta, kuid me
arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Igaühe kohustus on kaitsta elu ning looduskeskkonda ja tagada tulevastele põlvkodadele inimväärne elukeskkond. 7) Jätkusuutlik areng: ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk tasakaalustatud areng ehk kestlikkus ehk mahemajandus on kontseptsioon, mida tavaliselt määratletakse kui "arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." 8) Igaühe kohustused keskkonnaõiguses: Kaitsta elu ja tagada tulevastele põlvedele inimväärne elukeskkond. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. 9) Keskkonnaväärtused: (Keskkonnakaitsjad jaotavad keskkonnaväärtused tavaliselt kolmeks) -otsene aineline ehk kasutusväärtus: seondub enamasti sellega, mil määral saab inimene
6. Heaoluühiskond-ühiskond, kus riik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. 7. Siirdeühiskond-ühiskonnaarengu etapp, kus mille käigus diktaatorlikud võimustruktuuris asendatakse demokraatlikega, toimub võimustruktuuride asendumine. 8. Jätkusuutlik ühiskond-ühiskond, mille arengutee rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 9. Demokraatlik ühiskond-ühiskond, mida iseloomustab mitmeparteisüsteem, kodanikuvabadused, vähemuste õigustega arvestamine, võimude lahusus ja avatud majandus. 10. Polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 11
Siidreühiskond, Periood, mil üks valitsemiskord asendub teisega nimetatakse ülemineku - ehk siirdeperioodiks. Ühiskond, mis siirdub diktatuurilt-demokraatiale. Muutused poliitikas: 1) loodi palju uusi parteisi 2)rahvas sai valimisõiguse 3) kohtusüsteem korraldati ümber 4) õiguskantsler pandi ametisse 5)rahva võim(osalus valitsemises) 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Ühetgi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. Legetiimsus-seaduslikkus. Võim peab olema legetiimne e õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas.Efektiive valitsus suudab arvestada kõigi rühma huve. Jätkusuutlik valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad.
Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Erinevate valdkondade elluviimise eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Lisaks on jätkusuutliku arengu eesmärkide täitmine tihedalt seotud konkurentsivõime küsimustega.[1] Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk mahemajanduson konseptsioon, mida tavaliselt määratletakse kui "arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.[2] Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus.
· Heaoluriigil on kaks põhilist tunnust ....a) ressursside ülekandmine b) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. polüarhia  kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel jätkusuutlik areng  arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted · Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. · Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. · Sotsiaalne õigus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. · Keskkond: keskkonnakaitse.
kollektiivne otsustamine mõnes küsimuses. Samuti võib osalusdem. vormiks pidada erinevaid kodanikualgatusi ja -kampaaniaid, äärmuslikumal juhul ka protestiaktsioone. 3) Eliitdemokraatia (Eesti): Ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. ........................................................................................................................................................... ............. Jätkusuutlik areng Areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade huvid, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesmärgid: 1) Ühiskonna sidusus 2) Heaolu kasv 3) Ökoloogiline tasakaalustatus 4) Eesti kultuuri elujõulisus Jätkusuutlik ühiskond: * Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Võimulolijad hindavad sama väärtusi, mis rahvas. * Hea valitsemine: tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav. * Oluline on nii rahvaarv, kui ka rahva kvaliteet. Ühiskonna sidusus: Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit:
Keskkonna ministeeriumi definitsioon kõlaks nii: ,,Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus"(1). Mis on säästva arengu eesmärgiks ja kuidas seda täita? Säästva arengu põhiliseks eesmärgiks on niisugune areng, mis rahuldab inimeste praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks Tähtis on ka tagada kõikidele inimestele võrdne ligipääs loodusele, kuna loodus ei ole ju meie oma vaid on osake meist. Samas on oluline ka see, et oleks tagatud võrdsus põlvkondade vahel. Nende eesmärkide täitmiseks on oluliseks faktoriks riikide üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja
Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sureks välja) 2) poliitiline, mis jaguneb omakorda kaheks: efektiivus (kaitseb inimeste huve) ja legitiimsus (seaduslikkus) 5. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valimismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Majanduslik ühishüve: riigimeedia; teed ja tänavad; ühistransport.
Looduskaitse- hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, mitmekesisuse kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. VVO- ehk vabaühendus on rahvusvaheline või sisemaine valitsustest sõltumatu organisatsioon Säästev areng- ehk jätkusuutlik areng on kontseptsioon, mida tavaliselt määratletakse kui "arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." Risk  võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervist, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara. Keskkonnaseire  mingi territooriumi või loodusobjekti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja  analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Selle eesmärgiks on seiratavast
viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu ja saastumise vähenemise ning loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamise. Eesmärkide saavutamise põhimehhanismid on haridus, tehnoloogiline innovatsioon ja ökopoliitika. Säästev areng. Säästev areng ehk jätkusuutlik areng ehk tasakaalustatud areng on kontseptsioon, mida tavaliselt määratletakse kui ,,arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." Säästev areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Teisisõnu, riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult. Eesti säästva arengu eesmärgid on kokku lepitud eelpool nimetatud Säästev Eesti 21
........................................ 6 Kasutatud kirjandus:.........................................................................................................................8 3 Mis on jätkusuutlik areng? "Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on konseptsioon, mis on kui arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasuguseid huve": ütleb vikipeedia vastuseks mu ülesseatud küsimusele. Jätkusuutlik areng tähendab mulle endale suutlikkust areneda ja jätkata edukat poliitikat ning majandust, rikkumata riigi tulevikuplaane ning säilitada realistlikku, säästvat ja "rohelist" joont. See on sihipärane areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega
üritatakse rahuldada inimeste vajadusi samal ajal keskkonda võimalikult säästes, et neid vajadusi saaks rahuldada mitte üksnes praegu vaid ka tulevastel põlvkondadel. (Wikipedia) Jätkusuutlikku arengut on defineeritud mitmel moel, kuid sagedamini esinev definitsioon pärineb Brundtlandi komisjoni aruandest "Meie ühine tulevik": "Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. See sisaldab endas kahte olulist mõtet: * vajadused, eriti maailma vaeste inimeste esmased vajadused, peaksid saama prioriteedi; ja * idee piiridest, mis on seatud tehnoloogia ja sotsiaalsete organisatsioonide poolt keskkonna võimalustele täita praeguseid ja tulevasi vajadusi. Kõik definitsioonid säästva arengu kohta nõuavad, et me näeksime maailma kui süsteemi, mis ühendab aega ja ruumi.
Polüarhia  pluralistlik valitsemine 1. Nüüdisdemokraatia (D. Dahl  erineb esindusdemokraatiast) 2. Poliitiliste organisatsioonide, erakondade ja huvigruppide tegutsemisvabadus 3. Alternatiivsed infoallikad 4. Vabadus esineda eriarvamusega 5. Kritiseerida valitsuspoliitikat Joonis lk 22 Ühiskonna jätkusuutlikkus 1. Rooma Klubi (majanduskasv mõjutab kliimat) 2. ... on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve 3. Ühtki probleemi ei tohi lahendada teise arvelt (kasumi taotlemine looduse arvelt) 4. Joonis lk 23  jätkusuutlikkuse eesmärgid ja nendevahelised seosed Jätkusuutlik valitsemine 1. Võim peab olema legitiimne (rahvas tunnustab valitsust) 2. Võimulolijad hindavad rahva väärtusi (ei eira rahva arvamust) 3. Efektiivne valitsemine  (erinevate sotsiaalsete
Püüan siis lahti seletada mis tähendus on jätkusuutlikul arengul. Jätkusuutlik areng, kui väljend sõnastati tõenäoliselt esmakordselt ÜRO peaassamblee poolt loodud ja Norra peaministri G. H. Brundtlandi juhitud Keskkonna- ja arengukomisjoni 1987. aastal ilmunud aruandes ,,Meie ühine tulevik". Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis hõlmab enda alla pea kõik eluvaldkonnad. Jätkusuutlikus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Teisesõnaga tagab jätkusuutlik ehk säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonna taluvusvõimega täna ja tulevikus. Jätkusuutlikus on majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine ning meie ühiskonna eksisteerimise alus. Olulisel kohal on ressurside mõistlik kasutamine, looduse puhtuse ja puhta joogivee
Sotsiaaldemokraatia on vasakpoolne ideoloogia. LOE moode vasak- ja parempoolsus lk 53!! Tabel õp. lk. 51. Tv ül. 30, 31, 32. 2.7. Individuaalne ja kollektiivne heaolu Ühishüvis- kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. Heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Jätkusuutlikus-arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Tabel õp. lk. 54. Peamised heaolureziimid Ideoloogia Sotsiaaldemokraatia Konservatism Liberalism Sotsiaalhüviste Kõigile Peamiselt palka Ainult vaestele jagamise printsiip teeninutele, arvestades palga suurust ja staazi
võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel Polüarhia tunnused: - alternatiivsed infoallikad - vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat Leibkond  majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed ( enamasti ühe perekonna liikmed) Heaoluriigi peamised meetmed: Ühiskonna jätkusuutlikus: Jätkusuutlik areng - arengutee, mille tagatakse praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgmiste põlvkondade samasuguseid huve. Tänane ettekujutus jätkusuutlikust arengust rõhutab, et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust  ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlik valitsemine. Valitsemine on seotud võimu kasutamisega. Võim tähendab võimulolijate tahte ning otsuste pealesurumist ka teistele. Võim peab korraldama valitsemist niimoodi, et rahvas võimu tunnustaks ning võimu kehtestatud reegleid ja seadusi täidaks
Eestis hetkel selgelt ka eliitdemokraatia ehk ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes? Maailma suurim demokraatia Maailma suurima demokraatiaga riik on India: 1 miljard inimest, 28 osariiki, 23 ametlikku keelt. Võimu nimel võistlevad 50 üleriiklikku ja 700 piirkondlikku parteid. Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng on areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve ehk ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid Ühiskonna sidusus Heaolu kasv Ökoloogiline tasakaalustatus Eesti kultuuri elujõulisus Jätkusuutlik ühiskond Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas Hea valitsemine: tulemuslik, läbipaistev, kodanikke kaasav Oluline on nii rahva arv kui rahva kvaliteet Ühiskonna sidusus
kollane käoking, põhja raunjalg II kategooria: loomad  säga, apteegikaan; taimed  alpi võipätakas, jumalakäpp III kategooria: loomad  rästik, saarmas; taimed  emaputk, karulauk 19. Puud (Tamme-Lauri tamm), koopad (Koorküla ja Helme koopad), rändrahnud (Ehalkivi), karstialad (Uhaku karstiala), pangad (Panka pank), järved (Koorküla Valgkärv, Kaali), allikad, astangud (Treppoja) jne. 20. Säästev areng on areng, mis rahuldab praegused vajadused seadmata sealjuures ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse loodusvarade läbimõeldud kasutamisele, inimeste tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele. 21. Inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi nimetatakse igaüheõiguseks. Need ei ole
Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Keskkonnakorralduse õppetool SÄÄSTEV ARENG Referaat Koostaja: Kristina Lobjakas Rühm: LKS-1 Tallinn 2009 Sissejuhatus Jätkusuutlikku arengut ehk säästvat arengut määratletakse arenguteena, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Järgitakse selliseid põhimõtteid nagu majanduse ja keskkonna ühendamine; keskkonna kaitsmine; kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteet. Ajalugu Esimesed sammud säästva arengu konteksi suunal tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk
JÄTKUSUUTLIK ARENDUS Tunnitöö 1)1972.a tähtsus säästva arengu ajaloos? Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning kasutada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ja survegruppidega. Tavainimesed muutusid aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist. 2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste? Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis ,,Meie ühine tulevik". Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti kes...
Siirdeühiskonna probleem on ka reformide ebaühtlane tempo. Eestis kaasnesid siirdeprotsessiga  Vabad valimised, valitsus võtab vastavalt rahva soovile seaduseid ja reforme vastu. Rahvas nõuab kiireid otsuseid ja elujärje paranemist. Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Jätkusuutlikus on selline areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huvisid. Selleks, et tagada ühiskonna jätkusuutlikus, tuleb tagada ühiskonna kui terviku areng, mis tähendab, et ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Tagamine: toetused, hariduse võimaldamine, valdkonnastrateegiad, tegevuskavad jne. Jätkusuutliku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikust iseloomustab: õiguspärane ehk legitiimne võim, valitsemise efektiivsus, hea ning efektiivne valitsemine.
· Käitudes looduses heaperemehelikult · Järgides seadusi Keskkonnateadlikkus · Mõjutada inimeste käitumist ja tarbimist · Teavitada keskkonnaprobleemidest · Kujundada väärtushinnanguid · Rääkida kaasa keskkonnaotsuste tegemisel · Süvendada keskkonnaharidust Säästev areng Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk kestlikkus ehk mahemajandus on: · Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve · Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine · Tagab inimesele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus · Säästlik tarbimine · Keskkonnahoidlik elustiil · Materjali parem kvaliteet · Põhimõte "saastaja/tarbija maksab" · Keskkonnakahjustuste vältimine · Jäätmekoguste viimine miinimumini · Ettevaatlik otsustamine
riigikantselei.ee) EL Keskkonnapoliitika eesmärgid Ühenduse ülesanne on edendada majandustegevuse harmoonilist, tasakaalustatud ja säästvat arengut, keskkonna kaitse ja kvaliteedi parandamise kõrget taset. Säästva arengu mõiste tuleneb Bruntlandi Komisjoni poolt 1987 ÜRO Peaassambleele esitatud aruandest "Our Common Future". Säästvat arengut defineeriti kui arenguteed, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Kõrge kaitstuse taseme all mõeldakse, et see ei luba enam meetmete vastuvõtmist, mis võimaldavad vaid madalaima ühisnimetajaga keskkonnakaitset, ja lubab liikmesriikidel, kes on rangemate keskkonnanõuete poolt, võtta vastu sellised meetmed siseriiklikul tasandil. Kõrge tase tuleb saavutada Ühenduse kui terviku poolt, mitte riiklike meetmete abil. Arvesse tuleb võtta ühenduse keskkonna-alaselt
B.2.1. 1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Sooline, kultuuriline, arenguline erinevus. 2. Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? 3. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 4. Mis on lapsest lähtumine? Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. (F) 5. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu? Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. (F) Lapsest lähtuv kasvatus põhineb laste huvidel, nende individuaalsetel vajadustel, huviobjektidel ja individuaalsetel õppimisprotsessidel. Lapsed on kasvatusprotsessis aktiivsed tegutsejad ja osalejad, nad õpivad kogedes, küsimusi...
tervisele, tegeleb töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste, ergonoomiliste ja vaimsete terviseriskide väljaselgitamisega ning ennetusliku tegevusega töökeskkonna parandamise näol, samuti kutsehaiguste väljaselgitamise ja ravi -rehabilitatsiooni küsimustega. Tööohutus (ka töökaitse või tööturvalisus) on töökorralduslike abinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. TÖÖKESKKOND Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. 3 Füüsikalised tegurid - vibratsioon, müra. Keemilised tegurid - kahjulikud aurud ja vedelikud. Bioloogilised tegurid - parasiidid.Füsioloogilised tegurid - raskustetõstmine.
piisavalt tugev selle monopoliseerimiseks. Nii peavad nad otsima endale liitlasi ning minema kompromissidele, et saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Seetõttu nimetabki Dahl nüüdisdemokraatiat polüarhiaks (kr polyarchi  paljude võim), mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Polü arhia olulised tunnused on alternatiivsed info allikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. jätkusuutlikus on areng mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasugused vajadused. -Ühtki probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlik hea / efektiivne valitsemine võim peab olema legitiivne e seaduslik, näitab kui edukalt suudab võim rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide vajadusi. Rahvas peab võimu õigupärasesks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas. Valimise efektiivsus näitab kui edukaslt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid
kutsuda kiirabi või toimetada ta tervishoiuasutusse. Igast tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama töölõigu juhatajale või töökeskkonnaspetsialistil. c. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist ennast ohtu seadmata isoleerivat eset (kuiv riie, nöör, puit jms.) kasutades. Elektrikäsitööriista poolt pinge alla sattunu korral tõmmata välja pistik või raiuda isoleeritud terariistaga läbi tööriista toitekaabel, kaitstes oma silmi võimaliku lühiskaare eest. d. Kuni tööõnnetuse uurimist läbiviivate töötajate kohalejõudmiseni tuleb õnnetuskohal säilitada juhtumi toimumise momendi olukord, kui see ei kutsu esile täiendavat ohtu. e
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 1 Mis on filosoofia?...........................................................................................................1 Antiikfilosoofia.............................................................................................................. 2 Stoikud............................................................................................................................3 Noorstoikluse 1. periood................................................................................................ 4 Noorstoikluse 2. Periood....................................................................................
1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus Ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president Valitsus ...
Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid 1.1 Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja  ohutuse parandamist. Tööandja kohustused on riskide vältimine, riskide tõrjumine nende tekkefaasis. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1.2.01 Direktiiv sätestab miinimumnõuded töökoha ohutuse ja tervishoiu kohta. Tööandja kõige suurem kohustus on muuta töökoht nendele nõuetele vastavaks. Peab tagama, et iga töötaja jaoks on evakuatsiooni tee kogu aeg vaba. Tagada kinniste ruumide piisava õhutamise. Kõigi ruumide temperatuurid peavad olema normi piires. Tagama igale töötajale maksimaalselt loomulikku valgust, sest kunstlik valgus pole silmadele kasulik. Ma arvan, et see on täiesti normaalne ja iseenesestmõistetav, et meestele ja naistele tuleb võimaldada eraldi dusiruumid ning et tulekustuti on kõigile kättesaadav. Vastavad Eesti Vabariigi õigu...
loodusobjektide kaitsel keskendutakse otseselt liikide ja ökosüsteemide säilitamisele. Kaitstavate loodusobjektide pindala kolmekordistumist kümne aastaga saab pidada Eesti panuseks elurikkuse kaitsmisel ja säilitamisel . KOKKUVÕTE Jätkusuutlikkuse kontseptsiooni aluseks on arengutee, mis püüab tagada täisväärtusliku ja rahulikku elu nii meile praegu, kui ka järele tulevatele põlvedele. Püüab rahuldada kõiki meie vajadusi, seadmata ohtu olustikku meie ümber praegu ning mitmete aastate pärast. Iga päevaga püüab maailm seda eemärki täita  muuta meie elu paremuse poole. Aina rohkem luuakse organisatsioone, mis püüavad muuta paremaks meie kekskonda ning inimestevahelisi suhteid. Praegu on küll esinenud palju tagasilööke, kuid proovimata ei saavuta ka soovitud tulemust. Usun, et mida aeg edasi, seda paremaks meie elutingimused muutuvad ning, et 2030. aastaks on plaan ,,Säästev Eesti 21" saavutanud oma eesmärgi
Ühiskonna jätkusuutlikus Jätkusuutlikust arengust hakkasid esimesena rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes juba 1970. aastail viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele. Jätkusuutlikust arengust rääkides peeti silmas eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Selle definitsiooniks oleks: Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik valitsemine Võim pean olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Legitiimsus tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. Võib tulla ka ette propagandaga saavutatud legitiimsust, mis ei ole aga jätkusuutlik ega püsi kaua. Viimastel aastatel on sotsiaalteadlased kasutusele võtnud mõiste hea valitsemine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
