Keskkonnakaitse kordamine (1)

Q: Millise kaitstava loodusobjekti tüübiga LKS on tegu?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakaitse kordamine

Eesti Maaülikool - Loodus - Keskkonna kaitse

3 HALB

Esitatud küsimused

Millise kaitstava loodusobjekti tüübiga LKS on tegu?

Milline oluline loodus-või keskkonnakaitseline sündmus leidis aset aastal...
1910 – Esimene kaitseala Eestis. Vaika linnukaitseala
1935 – Esimene looduskaitseseadus
1971 – Lahemaa Rahvuspargi asutamine
1989 – Keskkonnaministeeriumi loomine
1992 – ÜRO keskkonnaarengu konverent Rio de Janeiro ’s
2004 – Natura alade kinnitamine Eestis

Tõene/väär
Karula kaitseala on LKS alusel liigitatud looduskaitsealaks – vale. Karula on rahvuspargiks liigitatud
Kaitsealuseid kategooriaid on 6 – vale. On olemas 3 kategooriat.
Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega maastikukaitseala vöönd. – vale. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega looduskaitseala vöönd.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi projektiga. – vale. viiakse läbi planeerimisdokumendiga (Keskkonna mõju hindamine viiakse läbi projektiga)

Millise kaitstava loodusobjekti tüübiga (LKS) on tegu?
Saarjärve looduspark – kaitseala
Lavassaare linnuala – hoiuala
Karu talvitumispaik – püsielupaik
Rabapüü – kaitsealune liik
Muuga kabelikivi – üksikobjekt
Pühajärve püha tamm – KOV
Siniraab – kaitsealune liik
Otepää looduspark – kaitseala
Kadrioru park – kaitseala
kaitseala, kaitsealune liik, üksikobjekt, hoiuala, püsielupaik, kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse objekt (KOV).

Keskkonnaseire tasandid seire seaduse alusel on riiklik, kohalik ja ettevõtte tasandid.
Integreeritud süsteemi haldab kvaliteedi juhtimine ja keskkonna juhtimine.
Vanim rahvuspark on Lahemaa. Noorim Matsalu . Vanim linnukaitseala on Vaidla.

Konventsioonid
1.Aafrika Euraasia rändeteed – Bonni konventsioon
2.Ranniku märgalad ja luiged – Ramsari konventsioon
3.Üldsuse osalemine keskkonnaotsustes – Arhusi konventsioon
4.Keelatud püügiviisid – Berni konventsioon
5.Ohustatud looduslikud looma-ja taimeliigid – Cites ’i konventsioon
6.Bioloogiline mitmekesisus – Rio de Janeiro konventsioon
7.Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse – Helsingi konventsioon
8.Mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitse regulatsioon – ÜRO mereõiguste konv.
9.Laevadelt tuleneva merereostuse vältimine – Marpoli konv.
10.Osoonikihi kaitse – Viini konv.
11.Piiriülene õhusaaste – Genfi konv.
12.Piiriülene keskkonnamõju hindamine – Espoo konventsioon
13.Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontroll – Baseli konventsioon
14.rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontroll ning käitlemine – ballastvee konv.
15.globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks – ÜRO kliimamuutuste raamkonv.
16.vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid – Kyoto protokoll
17.vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse – Montreali konv.
18.maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse – UNESCO
19.edendada maastike kaitset , korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa maastikualast koostööd – Euroopa maastike konv.
20.kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides – Gdanski konv.
21.mitmepoolse st kalanduse koostööst Atlandi o loodeosas – Ottawa konv.
22.tagada vaalavarude kaitse ja vaalatööstuse jätkusuutlik areng – vaalapüügi konv.
23.kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti – Natura 2000

Tähtsam KeM valitsemisalas olevad ametiasutused on EV Maa-amet.

Milline objekt ei sobi loetellu.
Kemu kadakas , Majakivi, Sakala, Valaste juga, Tori Põrgu

Eesti rahvuspargid
Lahemaa, Soomaa, Vilsandi , Karula, Matsalu

Kliimasoojenemise juhitegurid (3).
Kasvuhoonegaasid, aerosoolid atmosfääris (põllumaj. protsessid) , maakasutuse muutused (metsade maharaiumine põldudeks)

Too näiteid ennetavatest meetmetest keskkonnakaitses.
Planeerimine , keskkonnamõjude hindamine, keskkonnaaudit , keskkonna juhtimissüsteemid (ISO 14001 ja EMAS), keskkonnariski hindamised.
a. planeeringute liiigid: üleriigiline, maakonna planeering , detailplaneering ja üldplaneering.
b. planeering peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne, orienteeritus pikaajalisusele

Keskkonnaõiguse rakendamise printsiibid . Mis need tähendavad?
Ettevaatus – oluliste poliitiliste lünkade täitmine keskkonna valdkonnas.
Jätkusuutlik areng – järgnevatele põlvkondadele peab tagama samaväärse keskkonna nagu me kasutame.
Integreerimine – erinevad valdkonnad peavad olema omavahel tihedalt seotud.
Kahju vältimine – Vältimismeetmeid rakendatakse enne keskkonnakahju tekkimist.
Keskkonna kaitstuse kõrge tase – olemasoleva õiguse rakendamise tõhustamine.
Saastaja maksab – kulud, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid.

Keskkonnaseire tasandid. Näited.
Riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire. Nt õhuseire, mullaseire, põhjavee seire, rannikumere seire.

Riikliku planeeringu valdkonnad.
Asustus infrastruktuur, transport, energeetika ruumstruktuur, roheline võrgustik.

Keskkonna globaalsed probleemid – abinõud.
Ökoloogiline jalajälg – teavitus ja rahalised abinõud
Kliimasoojenemine – süsiniku vähendamine atmosfääris
Joogivee reostamine – tööstustele keskkonnasõbralikuma tootmise kehtestamine
Metsade hävimine – metsa juurde istutamine
a. Keskkonna regulatsioonivahendid.
Keskkonnaload , normatiivid (ettevõte peavad oma tegevuses järgima näiteks teatud saasteainete sisaldusele, mürale, heitveele või ka toodetes ohtlike ainete sisaldusele kehtestatud piirmäärasid), standardid (kkjuhtumissüsteemid ISO 14001 ja EMAS), piirangud, keelud, järelvalve
b. Keskkonna mõjud on füüsikalis-keemilised, bioloogilised, kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud.

Keskkonna majanduslikud abinõud. Näited Eesti kohta.
Maksustamine, subsideerimine (rahaliste toetussummade andmine), sisse-ja tagasimaksed, turu ergutamine , müüdavad saasteload, keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid .
emissioonimaks (nt. veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu) , teenusmaks ( heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis), administratiivmaks (kalapüügi-õiguse tasu, jahipiirkonna kasutusõiguse tasu), kaudsed maksud (energia ja transpordi maksud), maksude diferentseerimine (alandada keskkonnasõbralike toodete hindu ning tõsta kkohtlike toodete hindu; kindlustamine; energia ja transpordimaksude diferentseerimine), laenusoodustus ( taastuvenergia ), tagatisraha süsteem (pudelid), sooritustagatis (firma saab raha tagasi, kui on piisavalt keskkonnasäästlik).
Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis.
c. Keskkonna majanduslikud printsiibid Eestis.
Kõik toote olelustsükli vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas ; loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks; erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtiva keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded.

Eesti keskkonna probleemid.
välisõhu saastamine ja linnade õhu saastatus , mis kahjustab inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi ; tööstus-, põllumajandus- ning sõjaväeobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ; rikutud maastikud ; põhjaveevarude vähenemine ja vee kvaliteedi halvenemine; keskkonna saastatus prügiga; prügilate laienemine, jäätmekäitluse (sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse) korrastamatus; elustiku ja maastiku mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, tulenevalt majandustegevusest ja omandivormi muutustest; tehiskeskkonna sobimatus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetega.

Valitsusvälised keskkonna organisatsioonid .
Eestimaa Looduse Fond, Loodusuurijate selts, Eestimaa loouskaitse selts, Eesti Roheline liikumine (info vihikus või Wikipedias).

Mõisted
Keskkonnamõju hindamine- kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine , hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik. Eesmärgiks on eelduste loomine selleks, et otsuste tegemisel võetakse arvesse kõiki tagajärgi, arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti,eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee.
Keskkonnaauditeerimine – süstemaatiline, dokumenteeritud ja objektiivne tõendusmaterjali kogumine ja hindamine, mille käigus keskkonnaaudiitor määrab auditi ainestiku vastavuse auditi kriteeriumitele ning edastab tulemused auditi kliendile. Ettevõtte tasandil.
Audit- süstemaatiline, dokumenteeritud ja objektiivne tõendusmaterjali kogumine ja hindamine, mille käigus uuritakse organisatsiooni, projekti, isikut, ettevõtet või toodet ning nende täitmise ulatust. Tegeleb tegelike ja potsensiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud.
GMO- geneetiliselt muundatud organism. elusolend, olgu selleks siis bakter , taim või loom, kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud.
Keskkonnakaitse- ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks
Looduskaitse- hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, mitmekesisuse kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
VVO- ehk vabaühendus on rahvusvaheline või sisemaine valitsustest sõltumatu organisatsioon
Säästev areng- ehk jätkusuutlik areng on kontseptsioon , mida tavaliselt määratletakse kui " arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve."
Risk – võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervist, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara.
Keskkonnaseire – mingi territooriumi või loodusobjekti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Selle eesmärgiks on seiratavast keskkonnast tõese info saamine ja selle põhjal tehtav tulevikuprognoos, mis omakorda aitab kaasa erinevate keskkonda mõjutavate tegevuste planeerimisele.
Riskianalüüs – riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess
Keskkonnanormatiivid - keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu
Keskkonnastandard - asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonnaseisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 16 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kevints Õppematerjali autor

Esimene kaitseala Eestis Vaika linnukaitseala Esimene looduskaitseseadus Lahemaa Rahvuspargi asutamine natura

Sarnased õppematerjalid

docx

KESKKOND

2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu ees (Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses) KESKKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", Silent Spring 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Loodus- ja keskkonnakaitse olemus Looduskaitse - Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on

Keskkonnakaitse

docx

Keskkonnakaitse üldkursus

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused:  Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest

Keskkonnakaitse

doc

EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe.

Keskkonna kaitse

odt

Keskkonnakaitse eksam

• valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. • Keskkonnainspektsioon menetleb keskkonnaalaseid väärtegusid ning alates 1. septembrist 2011 ka keskkonnakuritegusid. Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet ja menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades. Keskonnainspektsiooni missioon on õiguskuulekuse tagamine keskkonnavaldkonnas eesmärgiga säilitada ja parandada keskkonnaseisundit. Keskkonnainspektsiooni visioon on olla avatud ja usaldusväärne asutus, mis töötab süsteemselt ja tulemuslikult keskkonnavaldkonnas õiguskuulekuse paranemise ja puhta keskkonna nimel. Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle kõigis valdkondades. Valdkondi on kokku ligi paarkümmend

Keskkonna kaitse

pdf

KK üldkursuse eksami materialid

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu.

Keskkonna kaitse

doc

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor

Loodus- ja keskkonnakaitse

docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

eelvaliku alad; ühinemine Euroopa Liiduga  2006 – Riiklik Looduskaitsekeskus  2007 – liitumine IUCN-ga; „Eesti keskkonnastrateegia“ aastani 2030; „Eesti keskkonnategevuskava“ aastateks 2007-2013  2009 – Keskkonnaamet  2012 – looduskaitse arengukava aastani 2020; ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros  2013 – Keskkonnaagentuur (KAUR) LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED  looduskaitse mõiste käsitlused: o 1960. aasta „Looduskaitse teatmik“, Eerik Kumari: „Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks.“ o 1973

Keskkonnakaitse

docx

Keskkonnakaitse üldkursus 2017

produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö)

Keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid