Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid (3)

Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid
1.1 Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja –ohutuse parandamist. Tööandja kohustused on riskide vältimine, riskide tõrjumine nende tekkefaasis. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus.
1.2.01 Direktiiv sätestab miinimumnõuded töökoha ohutuse ja tervishoiu kohta. Tööandja kõige suurem kohustus on muuta töökoht nendele nõuetele vastavaks. Peab tagama, et iga töötaja jaoks on evakuatsiooni tee kogu aeg vaba. Tagada kinniste ruumide piisava õhutamise. Kõigi ruumide temperatuurid peavad olema normi piires. Tagama igale töötajale maksimaalselt loomulikku valgust, sest kunstlik valgus pole silmadele kasulik. Ma arvan, et see on täiesti normaalne ja iseenesestmõistetav, et meestele ja naistele tuleb võimaldada eraldi duširuumid ning et tulekustuti on kõigile kättesaadav. Vastavad Eesti Vabariigi õigusakt on Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1 (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus§ 4 lõige 45). EL’i direktiivis on vastavad nõuded ning tööandja kohustused põhjalikumalt seletatud. Aga üldine mõte on neil sama.
1.2.02 Direktiiv määrab miinimumnõuded töötajate poolt tööl kasutatavate töövahendite tervishoiu ja ohutuse kohta. Tööandja ülesandeks on muretseda kõik töövahendid ning nende kasutusjuhendid. Tema ülesandeks on ka kindlaks teha, et töövahendid on paigutatud ohutult ning varustatud vastavate piiretega. Vastav EV õigusakt on Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §5, lõige 4). Õigusaktis on kirjas, et tööandja on kohustatud jälgima, et töövahendit kasutatakse ettenähtud viisil. Ettevõtetes, kus tööandja ehk firmajuht istub kontoris ning masinatega tehakse tööd hoopis tsehhis, on selle punkti täitmine küllalt raske.
1.2.03 Direktiiv sätestab tervisekaitse ja ohutuse nõuded, mis on seotud töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega. Kõik tervisekaitsevahendid peavad vastama ergonoomilistele nõuetele ega tohi ise ohtu põhjustada. Tööandja peab tagama töötajale vastavad riided, maskid , peakatted ning muu taolise. Eestis on vastav õigusakt Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord (Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §3, lõige 5). Vastavas Eesti õigusaktis on tööandjal rohkem kohustusi (näiteks isikukaitsevahendite hoidmiseks vastavad ruumid ning muu taoline.)
1.2.04 Direktiiv sätestab ohutusnõuded kuvariga töötamiseks. Tööanjda kohustus on garanteerida töötajale kvaliteetse kuvariga töövahend ning ka ergonoomiline tool , klaviatuur ning töölaua juurde kuuluv varustus . Samas on vastavalt sellele direktiivile tööandja kohustatud ka läbi viima töökoha analüüsi, et hinnata töötajate ohutust ning tervist. Tööandja peab lubama ka töötajale teatud ajavahemike tagant puhkepause. Vastav Eesti õigusakt on Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §5, lõige 4). Ka selles õigusaktis on sätestatud tööandja kohustus riskianalüüsiks. Vastavas EV õigusaktis on täpsemalt välja toodud vastavad punktid, mida tööandja peab riskianalüüsi juures silmas pidama .
1.2.05 Direktiiv sätestab tervishoiu ja ohtuse nõuded, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige seljavigastuste oht. Tööandja on kohustatud tagama tehnilised abivahendid ning tagama et vastav teisaldamine oleks võimalikult ohutu nign tervisele kahjutu . Tööandja peab tagama, et töötaja teab raskuse massi. Eesti Vabariigi vastav määrus on Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 9 lõige 4). Vastavas direktiivis on määratud ära ka see, et tööandja peab tagama kõigile töötajatele, ka neile, kelle igapäeva töö juurde raskuste teisaldamine ei kuulu, vastava asjakohase juhendamise.
1.2.06 Direktiivi eesmärk on määrata ära tervishoiu ja ohutuse nõuded kokkupuutel kantserogeenide või mutageenidega töö juures. Tööandja ülesanne on vähendada keemiliste ainete kasutamist miinimumini või asendada need ohutumate ainetega. Kõik ruumid, kus vastavate kemikaalidega töötatakse peavad olema ventileeritud. Tööandja peab võimaldama kõikvõimalikud hügieeninõuded, sealhulgas tööpinna regulaarse puhastamise. Kemikaalidega kokkupuutuatele töötajatele peab võimaldama ka vastava riietuse. Vastav Eesti õigusakt on Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. (Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 7 lõige 3).
1.2.07 Direktiivi eesmärk on määrata bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Tööandja kohustus on vältida kahjulike bioloogiliste mõjurite kasutamist, kui tegevuse laad seda võimaldab, asendades need bioloogiliste mõjuritega, mis olemasolevate teadmiste kohaselt ei ole kasutamisel ohtlikud või on vastavalt olukorrale vähem ohtlikud töötajate tervisele. Tööaandja kohustus on mõjuritega kokkupuutuvate või kokku puutuda võivate töötajate arvu hoidmine nii väiksena kui võimalik, töömenetluste ja tehnilise kontrolli meetmete kavandamine eesmärgiga vältida või viia miinimumini bioloogiliste mõjurite pääs töökohale, ühiskaitsemeetmed ja/või individuaalsed kaitsemeetmed, kui kokkupuudet ei ole muul viisil võimalik vältida, hügieenimeetmed, mis vastavad eesmärgile ära hoida või vähendada bioloogilise mõjuri juhuslikku ülekandumist või pääsu töökohast muusse keskkonda. Vastav Eesti õigusakt on Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
1.2.08 Direktiiv määrab ära ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas. Tööandjad kannavad hoolt käesoleva direktiiviga ettenähtud ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide eest, kui ohte ei saa vältida või piisavalt vähendada ühiskaitsetehnikatega või töökorraldusmeetmete, -meetodite või -menetlustega, või tagavad selliste märkide olemasolu. Tööandjad võtavad arvesse direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõike 3 punkti a kohast riski hindamist. Ilma et see piiraks V lisa kohaldamist, paigaldatakse maantee -, raudtee -, siseveekogude-, mere- ja õhutranspordi reguleerimiseks kasutatavad märgid, kui see on sellise transpordiliigi puhul vajalik, ettevõttesse ja/või asutusse. Vastav Eesti  õigusakt on Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas
 1.2.09 Direktiiv määrab ära rasedate , hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmed ja nende kehtestamise . Vallandamise keelamine: Selleks et tagada artiklis 2 määratletud töötajatele nende käesoleva artikli alusel tunnustatud tervise- ja ohutusalaste õiguste kasutamine, sätestatakse, et: liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata artiklis 2 määratletud töötajate vallandamine ajavahemikus nende raseduse algusest kuni artikli 8 lõikes 1 nimetatud rasedus - ja sünnituspuhkuse lõpuni, välja arvatud erijuhtudel, mis ei ole seotud nende olukorraga ja mis on lubatud siseriiklike õigusaktide ja/või tavade alusel ning võimaluse korral tingimusel, et pädev ametiasutus on andnud oma nõusoleku, artiklis 2 määratletud töötaja vallandamise korral punktis 1 nimetatud ajavahemikus peab tööandja kirjalikult esitama tema vallandamise nõuetekohaselt põhjendatud aluse, liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kaitsta artiklis 2 määratletud töötajaid sellise vallandamise tagajärgede eest, mis on punkti 1 alusel ebaseaduslik.
Rasedus- ja sünnituspuhkus- Liikmesriigid võtavad tarvitusele vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 2 määratletud töötajatel oleks õigus saada vähemalt 14 nädala pikkune katkestamatu rasedus- ja sünnituspuhkus enne ja/või pärast sünnitust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele. Lõikes 1 sätestatud rasedus- ja sünnituspuhkus peab sisaldama vähemalt kahenädalast kohustuslikku rasedus- ja sünnituspuhkust enne ja/või pärast sünnitust vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele. Vastav Eesti õigusakt on Soolise võrdõiguslikkuse seadus.
1.2.10 Töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks võtavad tööandjad kõik meetmed, et kindlustada järgmine: töökohtade projekteerimine, ehitamine, seadistamine, kasutuselevõtmine, käitamine ja hooldamine selliselt , et töötajad saavad oma tööd teha ilma enda ja/või teiste töötajate ohutust ja/või tervist ohtu seadmata; selliste töökohtade käitamine, kus on töötajaid, toimub vastutava isiku järelevalve all; konkreetsete riskidega seotud töö usaldatakse ainult pädevale personalile ning sellise töö teostamisel järgitakse antud juhtnööre; kõik ohutusjuhendid on kõigile asjaomastele töötajatele arusaadavad; asjaomased esmaabivahendid on kättesaadavad; regulaarselt toimuvad otstarbekohased ohutusõppused. Kui töökohas on korraga mitme eri ettevõtte töötajad, vastutab iga tööandja tema kontrolli all olevate küsimuste eest. Tööandja teatab kõigist tõsistest ja/või surmaga lõppenud tööõnnetustest ja tõsise ohuga seotud olukordadest viivitamata pädevale asutusele. Kaitsta tule, plahvatuste ja tervistkahjustavate gaasiliste ainete eest. Tööandja tagab otstarbekad evakuatsiooni- ja päästevahendid ja hoiab need korras, et tagada töötajatele ohu korral piisavad võimalused viivitamatuks ja ohutuks lahkumiseks töökohast. Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks vajalike hoiatus - ja muude sidesüsteemide olemasolu, et vajaduse korral saaks viivitamata käivitada abi-, evakuatsiooni- ja päästetoimingud.
1.2.11 Töökohad tuleb korraldada selliselt, et oleks tagatud piisav kaitse ohtude eest. Töökohad tuleb pidada korras ning kõik ohtlikud ained ja nende jäägid kõrvaldada või neid kontrollida, et mitte seada ohtu töötajate tervist ja ohutust. Töökohad tuleb projekteerida ja ehitada ergonoomika põhimõtete kohaselt, võttes arvesse töötajate vajadust jälgida oma töökohas tehtavaid toiminguid . Kui töökohas töötab üks töötaja, tuleb tagada piisav järelevalve või sidevahendid. Töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks kõigi ettevõetavate toimingute ajal peavad järelevalvet teostama isikud, kellel on selleks vajalikud oskused ja vajalik pädevus vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ja/või tavadele ja kelle on määranud tööandja või kes on määratud tööandja nimel ja kes tegutsevad tema nimel.
1.2.12 Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et:  laevaomanikud tagaksid oma laevade kasutamise töötajate ohutust ja tervist kahjustamata, eelkõige prognoositavates ilmastikuoludes, piiramata seejuures kapteni vastutust; kõiki juhtumeid merel, mis mõjutasid või oleksid võinud mõjutada laeva pardal olevate töötajate ohutust ja tervist, kirjeldatakse üksikasjalikult asjaomastele pädevatele asutustele edastatavates aruannetes ja need märgitakse hoolikalt ja üksikasjalikult laeva logiraamatusse, kui siseriiklike õigusaktidega nõutakse niisuguse logiraamatu pidamist kõnealust liiki laeval, või kui logiraamatut ei peeta, selleks ettenähtud dokumenti. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed töötajate ohutuse ja tervise kaitseks, piiramata seejuures kapteni vastutust, ning tagavad, et laevaomanikud: võtavad meetmeid, mis tagavad laeva ning selle inventari ja seadmete regulaarse puhastamise, et need vastaksid asjakohastele hügieenistandarditele;  hoiavad laeva pardal piisavas koguses nõuetekohast ja heas töökorras avariivarustust. Vastav Eesti õigusakt: Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
1.2.13 Tööandja tagab, et töötajate ohutusele ja tervisele ohtlikest keemilistest mõjuritest tulenev risk tööl on vähendatud miinimumini. Töötajatele, kes on lubatud töötama kahjustatud piirkonnas, tagatakse asjakohane kaitseriietus , isikukaitsevahendid, eriohutusvahendid ja - seadmed , mida nad peavad kasutama olukorra lõppemiseni; kõnealune olukord ei tohi jääda kestma. Kaitsmata inimestel ei lubata kahjustatud piirkonnas viibida. Ohtlike keemiliste mõjuritega seotud risk tööl töötajate tervisele ja ohutusele kõrvaldatakse või vähendatakse miinimumini järgmiste vahendite abil: töökohas tööprotsessi kavandamine ja korraldamine, keemiliste mõjuritega töötamiseks sobivate vahendite kasutamine ja nende korrashoid, mis tagab töötajate tervise ja ohutuse tööl, ohtlike mõjuritega kokkupuutuvate või tõenäoliselt kokkupuutuvate isikute arvu vähendamine miinimumini, ohtlike mõjuritega kokkupuutumisaja ja intensiivsuse vähendamine miinimumini, asjakohaste hügieenimeetmete võtmine, töökohas asjaomaseks tööks vajaliku keemiliste mõjurite koguse vähendamine miinimumini, sobivad tööprotseduurid, kaasa arvatud töökoha piires ohtlike keemiliste mõjurite ja selliseid keemilisi mõjureid sisaldavate jäätmete ohutu käitlemise, ladustamise ja veo korraldamine. Vastav Eesti õigusakt: Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses
1.2.14 Mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuute taset võib hinnata, jälgides konkreetseid töötavasid ja kasutades asjakohast teavet konkreetsetes tingimustes kasutatavate seadmete või seadmetüüpide põhjustatava vibratsiooni arvatava suurusjärgu kohta, kaasa arvatud seadmete tootja antavat teavet. See toiming eristub mõõtmisest, mis nõuab eriaparatuuri ja sobivate meetodite kasutamist. Ühelgi juhul ei tohi töötajate kokkupuude ületada kokkupuute piirväärtust. Kui vaatamata tööandja võetud meetmetele käesoleva direktiivi järgimiseks ületatakse kokkupuute piirväärtust, võtab tööandja viivitamatult meetmeid kokkupuute vähendamiseks kokkupuute piirväärtusest allapoole. Ta leiab kokkupuute piirväärtuse ületamise põhjused ning muudab vastavalt kaitse- ja ennetusmeetmeid, et vältida selle uut ületamist. Vastav Eesti õigusakt: Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord
1.2.15 Kasutatavad meetodid ja seadmed peavad olema kohandatud olemasolevate tingimustega, eelkõige mõõdetava müra omaduste, kokkupuute pikkuse, ümbritsevate tegurite ja mõõtevahendite omadustega. Tööandja teeb kõik endast oleneva, tagamaks et kuulmiskaitsevahendeid kantakse, ning vastutab kooskõlas käesoleva artikliga võetud meetmete tõhususe kontrollimise eest. Eesti õigusakt: TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUS
Võrreldes Eesti ja Euroopa Liidu õigusakte, panin tähele, et Eesti õigusaktid on täpsemad ning tööandja kohustused on seal selgemalt välja toodud. Kahjuks paljudes ettevõtetes neid meetmeid ei rakendata. Seega ma arvan, et töötajad peaksid ise rohkem aktiivsemad olema ja nõudma seda, millele neil seadusega õigus on. Kasvõi nendest samadest õigusaktidest näpuga järge pidama. Kahjkus paljud ei julge seda teha.