Ühiskonna Kt kordamine: Nüüdisühiskond (0)

Kontrolltöö nüüdisühiskonnast.
1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta.

• 19 SAJ. Tänapäeva arenendu ühiskond...Samal ajal kujunesid välja 3 ühiskonna põhilist sektorit: turumajandus , avalik e. Valitsussektor ning kodanikuühiskond . TUNNUSED JA NÄITED: Ãœhiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus (3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt. konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus ), inimõiguste tunnustamine(nt.õigus elule, õigus kaitsele, haridusele jne.)
  

2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda.
*Agraatühiskond-18. SAJ.hakkas kujunema 8000 -6000.a. e.Kr. Inimeste põhiline tegevusala oli põllu harimine ja karjakasvatus , rannikualal kalapüük . Suured pered, töö ja puhkeaeg ei olnud eraldatud, tööaega määras loodus.
*industriaal e.Tööstusühiskond-19 SAJ.inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja elutus. Algas Inglismaal tööstusliku pöördekäigus.RATSIONAALSUS-kasutati aega mõistuse päraselt. Manufaktuuritootmine asendus
vabrikutootmisega. Linnastumine , väikesed leibkonnad , töö ja puhkeaeg eraldatud. Tähtsad maisnad. Aeg on raha.
*Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgen ühiskond-19 SAJ LÕPP.. kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektor ülekaalus, haritud tööjõud , tootmise automatiseerimine, roboti tehnoloogia . Massimeedia mõju tugevneb ja inimeste töö muutub pingelisemaks. Teadmised on väga olulised. Spetsialistid . Kujuneb keskklass .
*Infoühiskond-20 SAJ.arenenud postindustriaalsest ühiskonnas ja infotehnoloogia tähtsus väga suur ja kasutatakse informatsiooni maksimaalselt ära. Info kerge kättesaadavus. Mobiil , Internet ,. Infotehnoloogia.
*Teadmusühiskond-1970. A. majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, rakendada teadus koos tööga. Infolõhe-vanemad inimesed ei kasuta arvutit. Vabam töökorraldus . ( oht:GMO, KLOONIMINE .
3. Ãœhiskonna uurimine . Sotsiaalteadused, meetodid.
Ühiskonna uurimine muutus populaarseks ja elulähedasemaks. Ühiskonda uurivad ajalugu, sotsioloogia, majandusteadus , polütoloogia, demograafia , etnograafia. Sotsioloogia- uurib sotsiaalsete gruppide , inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid .
4. Kodakondsus . Eesti Vabariigi kodakondsus.
Kodakondsuse saab kodanik, kellele riik tagab teatud /kindlad õigused ja kellele on riigi ees kindlad kohustused.
Kodakondsuse saab: I-vereõiguse järgi(vanemad) II-päikeseõigus(koha järgi). Naturalisatsioon -kodakondsuse saamine/taotlemine=2 eksamit /esta/ühiskond.
5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus .
Heaoluriigi ül. Inimeste sotsiaalne kaitse, püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülessandeid ja reguleerib majandust, ühishüvede pakkumine.
TUNNUSED: 1) toimub ressursside (eelkõige raha) ülekandmine ühest valdkonnast teise (siit termin ülekandeühiskond)
2)u pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks .
MUDELID:
Konservatiiv- korporatiivne - aluspõhimõte tööpanusega arvestamine , kõrge palga ja pika tööstaaziga palgatöötajad.Kes teenib rohkem, on paremini kindlustatud, vanurid ja lapsed pere mure.
Sotsiaal-demokraatlik- pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekust v ühiskondlikust staatusest, eriti kasulik ülalpeetavatele.
Liberaalne – (USA , JAAPAN). Igaüks on oma õnne sepp, riigi ül. Tagada kõrge töötasu . Maksud on madalad, raha jääb kodanike kätte. Toetust makstakse ainult vaestele.
6. Heaoluriigi tulevik.
Heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Heaoluriigi olulist kokkutõmbamist pole kuskil toimunud.
7. Demokraatia tunnused.
Demokraatia on valitsemiskord , mille puhul on täidetud kolm nõet: konkurents , hääleõigus, kodanikuõigused .
1) võimude lahusus : igas riigis 3 võimu: seadusandlik-riigikogu, täidesaatev-valitsus, kotuvõin-kohus. Montesque-esimene kes rääkis võimude lahususest.
2)Õigusriik ja inimeste võrdsus seaduste ees-riik, kus inimesed on seaduse ees võrdsed, vaidlused lah. Kohtu ees ilma vägivallata.
3)inimõiguste, kodanikuõiguste ja vabaduste tunnustamine. – Inimõigused on tagatud.
4) Vähemuste õigustega arvestamine
5) tsiviilkontroll relvajõudude üle ( riigikogu riigikaitsekomisjon, kaitseminister ,kaitseministeerium) Vajalik sest, sõjaväe abil teostatakse riigipöördeid ja sõjavägi on tugev üksus.
6) vaba ajakirjandus
7)kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus .
8. Demokratiseerumise lained.
1. laine (1826-1922) tõi kaasa mitmete riikide iseseisvumise ja selle lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis.
2. laine toimus peale Teist maailmasõda , kui Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine 1953-56.a suurendas mõnevaõrra vabadust Ida Euroopas
3. laine nõukogude liidu lagunemine , just kommunitliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas.
9. Polüarhia .
Nüüdisdemokraatia ehk polüarhia. Ühiskonnas esineb palju erinevaid poliitilisi organisatsioone, erakondi ja huvigruppe. Ükski grupp pole piisavalt tugev võimu enda kätte haaramiseks, nii minnakse koostööle teiste organisatsioonidega. Polüarhia toimib, kui tegutseb ka aktiivne kodanikuühiskond.
TUNNUSED: 1) Alternatiivsed infoallikad
2)Vabadus esineda eriarvamusega
3)Kritiseerida valitsuse poliitikat
Siidreühiskond, Periood, mil üks valitsemiskord asendub teisega nimetatakse ülemineku - ehk siirdeperioodiks. Ühiskond, mis siirdub diktatuurilt-demokraatiale.
Muutused poliitikas: 1) loodi palju uusi parteisi 2)rahvas sai valimisõiguse 3) kohtusüsteem korraldati ümber 4) õiguskantsler pandi ametisse 5)rahva võim(osalus valitsemises)
10. Ühiskonna jätkusuutlikkus.
Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Ühetgi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt.
11. Valitsemise jätkusuutlikkus. Legetiimsus- seaduslikkus . Võim peab olema legetiimne e õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas.Efektiive valitsus suudab arvestada kõigi rühma huve. Jätkusuutlik valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav.
12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad.
Rahvastik väheneb ja vananeb. Sündimus on suremusest madalam. Mõnes riigis jällegi ülerahvastatus . Võõrtööjõu kasutamine võib parandada olukorda nt. Nagu USA-s . RAHVASTIKU KVAL. NÄITAJAD:Inimetse haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda.
13. Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon .Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kijtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud.klassidesse jaotamisel pole määrav majanduslik positsioon vaid ka elustiil. Kõrgklass- eliit , keskklass, alamklass . Mass-tavainimesed nt keskklass. OMISTATUD STAATUD- SUGU, RASS . SAAVUTATU DSTAATUS-valikute, teenete tulemus. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed(linn, maa) , rahvuslikud, ususlised.
14. Sotsiaalne mobiilsus (vertikaalne, horisontaalne). Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või ühiskonnarühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine sõib olla horisontaalne ( ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) VÕI vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi).
15. Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus.
Ühiskonna sidususe tagab kodakondsus ja poliitiline kultuur. Sotsiaalne tõrjutus on seisund, milles inimene ei osale (või osalevad minimaalselt) ühiskondlike hüvede jaotuses, võimusuhetes ja kultuurielus.
Peamisteks põhjusteks peetakse vaesust, madalat haridust, regionaalset, kultuurilist ja keelelist suletust.
16. Modernism ja postmodernism
Modernism - inimesed uskusid progressi ehk usuti et inimkond areneb edasi, olukord läheb paremaks. Olid valdavad suured lood ja teooriad.
Postmodernism- 20 saj esimene pool. Paljud inimesed ei usu progressi, ühiskonna taandareng , suuri lugusi enam ei ole.