Jätkusuutlik areng (1)

JÄTKUSUUTLIK ARENDUS
Tunnitöö
1)1972.a tähtsus säästva arengu ajaloos?
Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning kasutada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ja survegruppidega. Tavainimesed muutusid aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist .
2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste?
Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis „Meie ühine tulevik“. Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal. Brundtlandi komisjoni raportis on jätkusuutlikku arengut määratletud alljärgnevalt: jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
3)1983.a tähtsus säästva arengu ajaloos?
1983.a pani ÜRO tööle rahvusvahelise komisjoni, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine-kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises persektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja ülemaailmset keskkonda. Komisjoni eesistujaks oli tollane Norra peaminister Gro Harlem Brutland.
4)Brundtlandi raporti teine nimetus ja tähtsus?
Komisjoni aruanne „Meie ühine tulevik“ ilmus 1987.aastal ja sai tuntuks kui Brutlandi aruanne, sealt on ka pärit tänane säästva arengu algmõiste. Brundtlandi aruandes sõnastati
esimest korda kontseptsioon säästvast arengust, mis peaks tagama tänase põlvkonna vajaduste rahuldamise, ilma et kahjustataks tulevaste põlvede võimalusi rahuldada omi vajadusi. Aruandes populariseeriti säästvat arendamist globaalse koostöö kaudu.
Raportis toodi välja jätkusuutliku arengu kolm põhikomponenti: keskkonnakaitse , majanduskasv , sotsiaalne võrdsus.
Veel öeldi raportis, et võrdsus, majanduskasv ja keskkonnakaitse on samaaegselt võimalik, mis nõuab siiski tehnoloogilisi ja sotsiaalseid muudatusi. Raportis rõhutati ka, et arengumaade rahvastel peab olema võimalus elementaarsete vajaduste rahuldamisele ning nende elukvaliteet peaks olema sama mis arenenud maades.
5)1987.a tähtsus säästva arengu ajaloos?
Gro Harlem Brundtland juhtimisel tekkis komisjoni 1987. aastal ning valmis tegevusraport “Meie ühine tulevik” , mis sõnastas esmakordselt säästva arengu põhimõte.
6)1987.a sõnastatud säästva arengu põhimõte?
Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt.
7)1992.a tähtsus säästva arengu ajaloos?
Toimus ülemaailmne sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna arendamine, eesmärgid määratleti 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil, kus kiideti heaks 21.sajandi globaalse säästva arengu tegevuskava aastani 2030 Agenda 21.
8)Nimeta 1992.a ÜRO Peaassamblee Eriistungi eesmärgid?
Eesmärgiks oli aidata saavutada kvalitatiivset majanduskasvu, tagada inimeste elutaseme tõusu, kindlustada stabiilne rahvaarv, muuta väärtushinnanguid ja harjumusi, säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse, arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka.
9)Miks loeti 2002.a Johannesburgi ÜRO säästva arengu maailmakonverents kordaläinuks?
2002. aastal toimus Johannesburgis ÜRO säästva arengu maailmakonverents (Rio+10), kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on jätkuvalt riikide poliitikakujundamise aluseks.
10)2002.a ÜRO säästva arengu maailmakonverentsi lõppdokumendid.
1) Johannesburgi poliitiline deklaratsioon
2) Johannesburgi tegevuskava 
11)Nimeta Johannesburgi tegevuskava olulisemad tähised.
•2005. aastaks riiklike säästva arengu strateegiate rakendamine 
•2010. aastaks aeglustunud bioloogilise mitmekesisuse kadu 
•2015. aastaks poole võrra vähem kanalisatsiooniga liitumata majapidamisi 
•2015. aastaks kalavarude ohutu ja tasakaalustatud kasutamine 
•2020. aastaks kemikaalide ohutu käitlemise skeemid  
• Säästva tarbimise ja tootmise raamistik  
• Kyoto protokolli ratifitseerimine
12)Kus ja millal kiideti heaks Euroopa Liidu säästva arengu strateegia?
See kiideti heaks 2001aasta juunis, Euroopa Liidus.
13)Millistele teemavaldkondadele keskendub EL uuendatud säästva arengu strateegia?
Peamiste väljakutsete osas keskendub strateegia järgmistele teemavaldkondadele:

• Kliimamuutused ja puhas energia,
  
• Säästev transport,
  
• Säästev tarbimine ja tootmine,
  
• Loodusressursside säilitamine ja haldamine ,
  
• Rahvatervis,
  
• Sotsiaalne kaasatus, demograafia ja ränne,
  
• Ülemaailmne vaesus ja säästva arengu alased väljakutsed.
  

1p-kõik teemavaldkonnad välja toodud
14)Miks on Läänemere Agenda 21 läinud maailma säästva arengu ajalukku?
See on esimene regionaalsel tasandil ühiseid eesmärke sisaldav jätkusuutliku arengu tegevuskava maailmas.
1p-õige vastus
Tegevuskavas käsitletavad valdkonnad on ühistegevus, ruumiline planeerimine ja sektorite tegevus: transport, energeetika , turism, tööstus, põllumajandus, kalandus , metsandus ja keskkonnaharidus .
15)Mis võeti vastu 2009.a Läänemere piirkonna arendamiseks ?
2009. aastal võeti vastu Euroopa Liidu Läänemere Strateegia. Strateegia eesmärgiks on muuta piirkond keskkonnaalaselt jätkusuutlikuks, majanduslikult jõukaks, ligipääsetavamaks ja atraktiivsemaks ning ohutuks ja turvaliseks.
1p-õige vastus
16)Nimeta Euroopa Liidu Läänemere strateegia eesmärgid
Läänemere strateegial on neli peamist suunda: keskkond, jõukus, ligipääsetavus ning ohutus ja turvalisus.
Eesmärgid:

• luua koordineeritud naftalekete tõrjumise mehhanismid
  
• luua keskkonnatundlike ranna- ja rannalähedaste alade võrgustik
  
• suurendada meretranspordi turvalisust
  
• suurendada regionaalset lõimumist
  
• edendada inimeste, tööjõu, kapitali ja teenuste vaba liikumist regioonis
  
• tõhustada teadus- ja haridusalast koostööd läbi kompetentsikeskuste loomise
  
• kujundada piirkonna ühtne energiaturg
  
• luua Läänemere kiirtee ning Via Baltica aastaks 2013, realiseerida  Rail Baltica projekt
  
• avada  Kaliningradi oblast jpm
  

1p-vastus õige, kuid viimased kaks punkti on segased , neid peaks korrigeerima
17)Missugused dokumendid loovad aluse Eesti säästva arengu alasele tegevusele?
Eesti säästva arengu strateegia põhialused on sätestatud dokumendiga Säästev Eesti 21. Ka riiklik arengukava.
0,5p-ei ole välja toodud Säästva arengu seadust, Eesti Keskkonnastrateegiat ja Eesti Keskkonnategevuskava.
18)Missugune komisjon juhib alates 1992.a Ülemaailmset säästva arengu alast tegevust?
Säästva arengu komisjon.
Komisjon töötab teemadega  kaheaastaste tegevustsüklitena. Iga- aastastel istungitel analüüsitakse Agenda 21-s ja Johannesburgi tegevuskavas seatud eesmärkide elluviimise seisu ja määratletakse uued poliitilised suunad nii ülemaailmsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. 
0,5p-vastus on õige, et juhib säästva arengu komisjon, kuid vastus on poolik , lisaksin juurde et säästva arengu komisjon, mille nimi on ÜRO( Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ).
19)Mis ajast alates on Eesti osalenud ülemaailmse säästva arengu poliitika kujundamises?
Alates 1995. aastast. Säästva arengu aluse loob 1995. aastast kehtiv Säästva arengu seadus.
0p-vale vastus, alates 1992
20)Millal ja kelle poolt kiideti heaks Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030?
Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030 Säästev Eesti 21 on säästva arengu pikaajaline raamdokument, mis kiideti Riigikogus heaks 14.septembril 2005.
21)Millistele teemavaldkondadele keskendub Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030?

• Eesti kultuuriruumi elujõulisus
  
• Heaolu kasv
  
• Sidus ühiskond
  
• Ökoloogiline tasakaal
  

22)Mis dokument loob aluse Eesti säästvale arengule?
Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030 on Säästev Eesti 21. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete ja Euroopa Liidu  suunisdokumentidega.
23)Nimeta Eesti pikaajalised arengueesmärgid aastani 2030

• Eesti kultuuriruumi elujõulisus
  
• Inimese heaolu kasv
  
• Sotsiaalselt sidus ühiskond
  
• Ökoloogiline tasakaal
  

24)Mis on Eesti Keskkonnaministeeriumi peamised ülesanded?
Keskkonnaministeeriumi peamine ülesanne on luua sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meile ja tulevastele põlvedele liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna ning kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise.
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on:

• Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine,
  
• maaga ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine,
  
• loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine,
  
• kiirguskaitse tagamine,
  
• keskkonnajärelevalve,
  
• ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine,
  
• keskkonnaregistri ja maakatastri pidamine,
  
• keskkonnakaitse välisvahendite kasutamise korraldamine ning asjaomaste strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude koostamine.
  

25)Nimeta Keskkonnaministeeriumi valitsusalasse kuuluvaid insitutsioone.
Keskkonnaamet , Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Info- ja Tehnokeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Kaardikeskus,
26)Mis asutusest ja miks sai alguse Eesti Keskkonnaministeerium ?
Asutusena on Keskkonnaministeerium suhteliselt noor, moodustatud 21. detsembril 1989. aastal. See-eest ulatuvad ministeeriumi juured 1935. aastasse, toonasesse Eesti Vabariiki, mil asutati Riigiparkide Valitsus. Selle asutuse esmane ülesanne oli hallata kolme parki: Kadrioru parki, kus oli presidendi alaline resident ; Oru parki, kus oli presidendi suve residents ja Keila-Joa parki, kus asus Välisministeeriumi residents.
Sama aasta detsembris toimus Eesti looduskaitse jaoks oluline sündmus – jõustus looduskaitse seadus. Seda võib lugeda meie riikliku looduskaitse aluseks. Looduskaitse korraldamisega hakkas tegelema algselt vaid nimetatud kolme pargi haldamist ohjanud Riigiparkide Valitsus. Kolm aastat hiljem nimetati asutus tegevusele vastavalt ümber Loodushoiu - ja Turismi Instituudiks.
Keskkonnaministeeriumi missiooniks on luua Eesti arengule sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meie liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna säilimise ja kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise.
27)Miks on Keskkonnaministeeriumi sümboliks Ilmapuu ?
Sest üleilmalise levikuga Ilmapuu on Eesti kultuuri kontekstis sügava tähendusega. Eesti on ja on olnud metsarikas maa, kus puud nii pragmaatilises kui sümboolses tähenduses on keskkonna ühed hinnatuimad elemendid. Etnoloogide ja folkloristide väitel on eestlased puukultuuri rahvas. Oma reisikirjas “Hõbevalge” oletab Lennart Meri, et põhjala metsavööndi rahvaste algse elamu, püstkoja sammas sümboliseeris maailma telge. Puud on meie kodu mõistega geneetiliselt seotud.
Ilmapuu ühendab taeva ja maa; samas ka ürgelemendid: õhu, vee, maa ja tule. Ilmapuu kehastab sellist maailmamudelit, kus valitseb tasakaal ja mitmekesisuse ühtsuse põhimõte. Kujundina on ta mõistetav laias maailmas ja samas omane ka eestlastele.
Kristiina Puusild ja Sigrit Mõik
TK11