TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ETTEVÕTTES (0)

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA
SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE
REFERAAT
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES
ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA : Ain Randi
KOOD:
TALLINN 2015
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
TÖÖKESKKOND 4
TÖÖKESKKONNAVOLINIK 4
TÖÖKESKKONNASPETSIALIST 4
TÖÖKESKKONNANÕUKOGU 4
TÖÖVAHENDID JA TÖÖKOHT 4
VÄLJAÕPE JA JUHENDAMINE 5
ISIKUKAITSEVAHENDID 5
TERVISEKONTROLL 5
ESMAABI 5
RISKIANALÜÜS 5
TÖÖÕNNETUS 6
KUTSEHAIGUS 6

SISSEJUHATUS

Igal aastal juhtub palju tööõnnetusi ja mõned neist halvasti lõppevad .2014 a. meie riigis oli umbes 3500 tööõnnetusi, mis ütleb meile et me peame olema ettevaatlikud oma tööl ja ikkagi jälgima ohutuse reegleid, sest tervis ja ohutus mängivad suurt rolli meie elus ja selles referaadis ma räägin just sellest, töötervishoiust ja tööohutuse korraldusest.
Töötervishoiu ja tööohutuse üldised põhimõtted on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses.
Töötervishoid on tervishoiu valdkond , mis uurib töötingimuste ja tööprotsessi mõju töötaja tervisele, tegeleb töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste , ergonoomiliste ja vaimsete terviseriskide väljaselgitamisega ning ennetusliku tegevusega töökeskkonna parandamise näol, samuti kutsehaiguste väljaselgitamise ja ravi -rehabilitatsiooni küsimustega.
Tööohutus (ka töökaitse või tööturvalisus) on töökorralduslike abinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.

TÖÖKESKKOND

Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
Füüsikalised tegurid - vibratsioon, müra . Keemilised tegurid - kahjulikud aurud ja vedelikud. Bioloogilised tegurid - parasiidid .Füsioloogilised tegurid - raskustetõstmine.

TÖÖKESKKONNAVOLINIK

Töökeskkonnavolinik on ettevõttes töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust töötervishoiu ja tööohutuse alastel läbirääkimistel tööandjaga. Töökeskkonnavolinik valitakse ettevõttes, kus töötab 10 või enam töötajat.

TÖÖKESKKONNASPETSIALIST

Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Määratud töökeskkonnaspetsialistist peab tööandja teavitama Tööinspektsiooni.

TÖÖKESKKONNANÕUKOGU

Töökeskkonnanõukogu tuleb moodustada ettevõtetes, kus on 50 või enam töötajat. Töökeskkonnanõukogu on ettevõttesisene institutsioon , milles on võrdselt nii tööandja kui töötajate esindajad ning selles lahendatakse töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi .

TÖÖVAHENDID JA TÖÖKOHT

Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahend peab olema tehniliselt heas seisukorras, korrapäraselt hooldatud ning töötajale sobiv.
Töökoht on tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muu töötamiskoht, kuhu töötajal on juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.
Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks:
·         töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud , mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid , hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;
·         avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta;
·         töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud;
·         töötajad töötervishoiu- ja tööohutuse alaselt juhendatud.
Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.

VÄLJAÕPE JA JUHENDAMINE

Tööandja peab koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta ning neid töötajatele tutvustama. Uuele töötajale tuleb läbi viia sissejuhatav juhendamine töökeskkonnaspetsialisti poolt, ning tagada esma- ja täiendjuhendamisega, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest , nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis tagab töötajale tema tervise säilimise ja ohutuse oma tööd tehes.

ISIKUKAITSEVAHENDID

Isikukaitsevahend on kandja seljas , peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs.

TERVISEKONTROLL

Tööandja peab korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töölaad, samuti ööajal töötajatele. Konkreetsele töötajale mõjuvad töökeskkonna ohutegurid ja töölaad tulevad välja riskianalüüsi käigus. Tervisekontrolliga seotud kulud kannab tööandja. 

ESMAABI

Ettevõttes peab olema koolitatud ja praktiliste oskustega esmaabiandja ning kergesti ligipääsetavas kohas esmaabivahendid. Esmaabi korralduse puhul tuleb järgida põhimõtet, et igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu.

RISKIANALÜÜS

Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskianalüüsi eesmärk on töötajate tervise kaitsmine ja ohutuse tagamine.Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale.
Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus.
Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid. Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine – hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse järgmisena tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Viimase etapina dokumenteeritakse kogu riskihindamine – saadud dokumenti nimetatakse töökeskkonna riskianalüüsiks.

TÖÖÕNNETUS

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemiseajal.
Tööõnnetuse korral on tööandja kohustatud läbi viima uurimise hiljemalt 10 tööpäeva jooksul õnnetuse toimumise päevast ning esitama raporti  Tööinspektsioonile allkirjastatult.
Kui uurimise käigus selgub , et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab tööandja akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.
Nii tööõnnetuse raport kui ka akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale. Dokumetide teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast õnnetuse uurimise lõpetamist.
Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi ning koostab alati raporti, sõltumata tööõnnetuse raskusastmest. Tööõnnetuse teatis esitatakse ainult raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul.Kui tööõnnetuse tagajärjeks on surm või nähtavalt raske vigastus , tuleb õnnetusest viivitamata teatada Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, ootamata arsti teatise saamist. Surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja teavitama viivitamata ka politseid.

KUTSEHAIGUS

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad . Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.
Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. 
OHUTUSJUHEND KORISTAJALE
Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad :

• liikumistee eritasapinnalisus (oht komistada, kukkuda);
  
• libastumine või kukkumine määrdunud või märjal põrandal;
  
• elektrilöök (kasutatavatelt elektriseadmetelt).
  

Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi:

• kemikaalidest tingitud allergiad;
  
• ülekoormushaigused;
  
• psühholoogiline stress .
  

ENNE TÖÖ ALGUST

• Panna selga ettenähtud eririietus, jalga madala kontsaga mugavad jalatsid .
  
• Veenduda, et on olemas kõik vajalikud isikukaitsevahendid – kummikindad jms. Eririietust hoida isiklikest rõivastest eraldi.
  
• Kontrollida töökoha valgustatust, selle piisavust tehtava töö iseloomule
  
• Kontrollida vajalike tööriistade ja seadmete korrasolekut, tööks vajalike materjalide olemasolu.
  
• Enne töö algust peab töötaja kontrollima kõiki tema tööga seoses olevaid seadmeid, abivahendeid jm. ning veenduma nende korrasolekus. Ohutusnõuetele mittevastava töövahendiga on töötamine keelatud
  
• Tutvuda kasutatavate keemiliste ainete omaduste ja kasutamisjuhenditega.Tundmatute ainete kasutamine on keelatud !
  

TÖÖ AJAL
Keemiliste puhastusvahendite kasutamisel tuleb:

• järgida puhastusainete kasutamis- ja ohutusjuhendeid (õiged ainekogused pesulahuse valmistamisel, vee temperatuur, kahjulik toime organismile)
  
• Soovitav on kasutatavate ainete sortiment hoida võimalikult napp .
  
• säilitada kemikaale originaalpakendis, hoiukoht olgu lukustatud;
  
• vältida erinevate puhastusvahendite kokkuvalamist, kokkusegamine võib hävitada nende puhastusvõime ja olla ja tervisele ohtlik;
  
• hoiduda kloorisisaldavate pesuvahendite kasutamisest kuumades ruumides ja neid mitte segada üle 50° C sooja veega, kuumuse toimel eralduvad kahjulikud gaasid ohustavad tervist;
  
• kangeid pesulahuseid kasutades või sanitaarruumide ja põrandate puhastamisel töötada kummi- või plastikkinnastes ( soovitav mitte üle 30 minuti korraga );
  
• lahusteid sisaldavate puhastusvahenditega töötamisel sisse lülitada ventilatsioon ja vajadusel kasutada hingamisteede kaitsevahendeid;
  
• kella või sõrmuste kandmine kemikaalidega tööl on vastunäidustatud.
  

Lahusteid sisaldavaid puhastusvahendeid ei tohi kasutada lahtise tule läheduses.
Redel peab olema nii pikk, et koristaja saaks töötades seista astmel, mis on vähemalt 1 m allpool redeli ülaotsa.
Keelatud on:

• nõjatada redelit vastu aknaklaasi või ristraami;
  
• asetada redeli alumist otsa teda toetavast püstpinnast ( seinast vm. ) kaugemale kui poolt redeli pikkust;
  
• toetada redelit trepiastmele.
  

Elektriseadmete ja -aparaatide pindade puhastamisel on vee piserdamine neile keelatud, märgpuhastust võib teha vaid väljalülitatud seadmele niiske lapiga .
Pistikut võib pesast välja tõmmata vaid pistiku kapslist hoides , mitte juhtmest tõmmates.
PÄRAST TÖÖD
Korrasta oma töökoht.
Pane kasutusel olnud töövahendid selleks ettenähtud kohta.
Kontrolli töövahendite korrasolekut ning vajalike materjalide olemasolu, et jätkata häireteta tööd järgmisel tööpäeval.
Lahkudes kontrolli, et kõik elektriseadmed on välja lülitatud.
Kõigist töö juures ilmnenud puudustest informeeri tööandjat.
ESMAABI
Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga.
Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult.:
- püüda välja selgitada kannatanu seisukord
- raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112;
- olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi,
- vajadusel seisata ohtlikud seadmed , välja lülitada elektrivool jne.
Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi .
KOKKUVÕTE
Minu arvates, tööohutuse ja töötervishoiu reeglid on väga tähtsad meie elus, ja nende jälgimine aitab meid teha vigu harva mis võivad kahjustada meie tervist. Igal töökohal on oma määratud tööohutuse reeglid mis on koostatud põhiseaduse järgi ja mida me peame jälgima. Astudes tööle, tööandja peab töötajale tutvustada need reegleid ja kui töötaja hakkab töötama töökohal, peab ta teadma kõik reeglid ja jälgima neid. Tööohutuse reeglite ja turvanõuete eesmärk on vigastuse vältimine ja ohutust tagamine. Reeglite mitte jälgimine ähvardab tööandjale trahviga ja töötajatele isegi töökohtade kaotamisega.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.ti.ee/est/avaleht/
http://www.riigiteataja.ee/akt/926904
http://www.ti.ee/est/toeoetervishoid-ja-toeoeohutus/
http://www.eesti.ee/est/tootervishoid_ja_tooohutus_ettevottes
http://www.syg.edu.ee/dokumendid/ohutusjuhendid/sa_ohutusjuhend_koristaja.pdf
«Töökeskkond ja ohutus 2000» Piia Tint 2000a, Tallinn
10