Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Stoikud (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on filosoofia?
  • Mis on filosoofia?
  • Milline Missuguse tunnuse järgi teda eristada?

Lõik failist

Sisukord
Sisukord 1
Sissejuhatus 1
Mis on filosoofia? 1
Antiikfilosoofia 2
Stoikud 3
Noorstoikluse 1. periood 4
Noorstoikluse 2. Periood 4
Noorstoikluse 3. Periood 5
KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD KIRJANDUS 7

Sissejuhatus

Mis on filosoofia?

Filosoofia  tuleneb kreeka keelsest  sõnast ning ligikaudne tähendus sellele on tarkusearmastus. Filosoofiale on antud palju erinevaid definitsioone ning päris üheselt ei olegi sellele küsimusele võimalik vastata. Nagu Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770 – 1831 , saksa filosoof ) on kirjutanud „Kuid isegi, kui me oletame, et filosoofia on tõeline teadus ja üks neist filosoofilistest süsteemidest on tõene, tekib küsimus: aga milline? Missuguse tunnuse järgi teda eristada? Iga süsteem veenab, et ta on tõene, igaüks viitab erinevatele tunnustele ja kriteeriumidele, mille järgi saab tõde tunnetada“. Hegel on üks vähestest filosoofidest, kes on tegelenud filosoofia ajalooga ning tema arvates ei tee filosoofiliste süsteemide paljusus filosoofiale kahju, vastupidi, selline mitmekesisus on vajalik filosoofia olemasoluks, on tema oluliseks jooneks.
Filosoofia põhiperioodid:
  • antiikfilosoofia (7. saj eKr – 6. saj pKr)
    • kaemus (mõtlemise ja olemise vaheline seos)
    • ilu ja harmoonia printsiibid looduses
  • keskaja filosoofia (3. – 14. saj)
    • jumaliku harmoonia printsiip
    • hinge päästmine
    • kõlbelis-religioosne tegevus
  • Vasakule Paremale
    Stoikud #1 Stoikud #2 Stoikud #3 Stoikud #4 Stoikud #5 Stoikud #6 Stoikud #7 Stoikud #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sillekuiv Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    docx

    Marcus Aureliuse referaat

    TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCENCES Marcus Aurelius Referaat Õppeaine: Filosoofia Ehitusteaduskond Õpperühm: EI Tallinn 2009 Sisukord Elulugu Marcus Aurelius sündis 26. aprillil 121. aastal. Tema pere on pärit Ucubist, mis on väike linn Cordobast kagu poole Hispaanias. Tema ema oli Domitia Lucilla ja isa Marcus Annius Verus III. Marcusel oli ka noorem õde Annia Cornificia Faustina, kes suri noorena. Lapsepõlv möödus Aureliusel peamiselt hoolekandjatega, sest tolle aja aristokraatlike tavade järgi veetisid emad oma lastega vähe aega koos. Küll aga tänab Aurelius hiljem oma ema, kes õpetas talle j

    Filosoofia
    thumbnail
    13
    doc

    Antiik filosoofia

    Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 ­ 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev

    Filosoofia
    thumbnail
    26
    doc

    Filosoofia konspekt

    Pythagoras. 2. Klassikaline kreeka filosoofia (4 saj eKr), nim ka antropotsentlikuks? perioodiks. Esindajad: Sokrates, Platon, Aristoteles, Demokritos. Huvi tekkis inimese probleemide vastu, õnne käsitlus. 3. Hellenistlik periood ja Rooma filosoofia (3 saj eKr-2 saj keskpaik eKr -6 saj pKr ), nim ka hiliskreeka perioodiks. Süntees erinevate probleemide ühendamisega. Esindajad: küünikud, Epikuros (epikuurlased), stoikud, skeptikud. VANIMAD KOOLKONNAD MILEETOSE KOOLKOND - Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos Thales, Anaximandros, Anaximenes (Mileetose linnas) ning Herakleitos (Ephesose linnas). THALES ­ esimene teadaolev autentne Euroopa mõtleja. Oli matemaatik. Mõõtis ära püramiidide kõrguse varju abil. Astronoomia ­ ennustas ette päikese varjutuse. (See oli esimene teaduslik hüpotees ­ 28. mai 585 eKr). Thales kujutas Maad ette lameda taldrikuna

    Filosoofia
    thumbnail
    18
    doc

    Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.

    Taju üldjuhul ei eksi, eksimused tulenevad peamiselt mõtlemise vildakusest. Tunnetusprotsess saab alguse sellest, et meeli mõjutatakse väliste nähtuste poolt, ja seeläbi tekib hinges “ettekujutus”, phantasia, kui “jäljend hinges”, typosis en psyche. Etteruttavalt tuleb ütelda, et stoikute ontoloogia kohaselt on kõik, mis on, kehaline. Nii on kehaline ka inimese hing – tunnetusinstants inimeses. Taju käsitlesid stoikud vastasmõju tulemusena, mis leiab aset kehalise hinge ja selle suhtes väliste kehalise mõjutajate vahel. Väline mõjutus jätab hinge jälje, pressib selle hinge nagu tempel jätab jälje vahasse. Niisugune jälg jääb hinge alles ka siis, kui mõju avaldunud asja enam kohal pole. Selliselt hinge korjuvad meelelised muljed ladestuvad üksteise peale ja mälu hoiab alles nende ühisosa. Nii tekivad mõisted, ennoiai, mis stoikute käsituse kohaselt ei olnud

    Filosoofia ajalugu
    thumbnail
    24
    docx

    Filosoofia koolieksam

    tajusid. *Põhjus-tagajärg-seosed on usu küsimus(need pole põhjendatud). Piljardikuulide näide(õige on, et valge kuul liigub, jääb seisma, siis punane kuul liigub, jääb seisma)-> me näeme järgnevust, aga see ei tähenda, et see on põhjus *Induktivism meetodina ei ole usaldatav.(kana terade näide, satub supipotti) *Maailm, kus me elame, on nagu suur teater, kus kõige toimuva tegelikud põhjused on meie eest varjatud Pilet 7 1. Stoikud ja nende filosoofia Stoiline rahu, apaatia. Pärast A. Suure surma riik laguneb, tekib kaos. Stoikude küsimus on, kuidas saavutada rahu ja õnne rahutul ajal. Stoikude arvates on olemas vankumatud seadused, mida ei saa muuta.. Riiklikud seadused aitavad nende kosmiliste seadustega tõime tulla. Nad õigustavad enesetappu – „kui maailm ikka ei soosi, mis siis ikka“. Rajajaks peetakse Zenon Kitionist(336-264 e.Kr) „Maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid oma suhtumist maailma.“

    Filosoofia
    thumbnail
    15
    odt

    Filosoofia konspekt

    Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva

    Filosoofia
    thumbnail
    10
    doc

    Ajaloo kontrolltööde raamat

    AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon ­ Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ­ ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu tugevn

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    doc

    Ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele vastused

    AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon ­ Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ­ ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu tugevn

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun