Ühiskond Jätkusuutlikkus- Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Riik- Poliitiline moodustis. Ühiskond- Sotsiaalne kooslus. Pluralistlik- Mitmekesine ühiskond. Demokraafilised tunnused: sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, elukoht (nt maa, linn). Sotsiaalsed tunnused: haridustase (alg-, kesk- või kõrgharidus), ametigrupp (nt oskustööline, tööline, ametnik, spetsialist, juht jne), klass (alam-, kesk- või kõrgklass), hõvestaatus (töötu, pensionär, õpilane, töötav inimene).
Heaoluriik-riik mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse. (Tasuta haridus,inimõiguste kaitse,vaesuse leevendamine) Monarhia- Taani,Jaapan.Dem. Tugevad küljed-kodanikuõigused, konkurents Diktatuuri tugevad küljed-Keskklass-Kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste katekooria.(õp,arstid jne)Siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja- suhted asendatakse demokraatiaga,toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (eesti taasiseseisvus 1980ndate lõpus)Föderatsioon-e liitriik (Saksamaa,USA)Sots. Heaoluriigi tunnused-Pakub teenuseid millest turg pole huvitatud,Pehmendab turukonkurentsist ja inimese elukaarest tulenevaid riske(pension,lastetoetus,vanemapalk jne)Küberterrorism -e küberrünnakud.1.Otsitakse, ja n-ö häkitakse sisse E-mailidesse, Internetipankadesse või mujale sellisesse kohta, et saada infi või saadetakse viiruseid, et arvuti süsteemi kahj...
Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja on kohustatud tagama tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras, rakendama ennetustegevusi töökeskkonna riskide vältimiseks või vähendamiseks, jälgima tööohutuse olukorda ettevõttes, korraldama töökeskkonna riskianalüüsi töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamiseks ning selle alusel koostama ja rakendama tegevuskava tööohutuse suurendamiseks. Tööandja peab võtma tarvitusele abinõud, et vältida sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk. Abinõude valikul ja rakendamisel peab tööandja kontakteeruma töökeskkonnavolinikuga ja vajadusel töötervishoiuarstiga. Tööandjal on kohustus töötajat teavitada kõigist teisaldustöödega seotud ohtudest. Enne tööle asumist peab olema töötaja koolitatud, et ta teaks ja ...
*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine,õigusriik ja võrdsus seaduse ees, kohtusüsteem ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. (6)jätkusuutlik areng- areng mis rahuldab praegusse põlvkoinna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Eesti 4 jätku arengu eesmärki- *eesti kultuuri elujõulisus,*heaolu kasv,*ökoloogiline tasakaal,*ühiskonna sidusus. võimu legitiimsus- võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Efektiivne-ehk tulemuslik,läbipaistev ja kodanike kaasav.Sotsiaalne jätkusuutlikus-eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sots poliitikale pole koorem vaid investeering. Demograafiline jätk...-
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine 1. Kaksiknimed kirjuta sidekriipsuga Lõuna-Eesti, Järva-Jaani, Lähis-Ida 2. Nendest saadavad tuletised on sidekriipsuta lõunaeestlane, järvajaanilik, lääneeuroopalik 3. Kohanimi liigisõnaga kokku Surnumeri, Kivisild, Hirvepark, Põhjalaht, Punaaja 4. Kohanimi liigisõnast lahku · Iseseisev Alpi mäed=alpid · Käändub Vaikne ookean=Vaiksel ookeanil, Must meri=Mustalt merelt · Aadressikoht Must turg, Viru väljak 5. Kui põhisõna on MAA · Reeglina eelneva sõnaga kokku o Läänemaa, Saksamaa · Isikunimedest lahku o Baffini maa · Sisult mitmuslik nimi kokku o Skandinaavia maad, Balkani maad · ERANDID: Baltimaad, Madalmaad, Beneluxi maad, Vehemere maad, araabia ...
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Rooma Klubi üks esimesi, kes väitis, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ja loodust. Jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondadade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlik valitsemine. · Rahvas peab pidama võimu legitiimseks ehk õiguspäraseks · Legitiimsus tugineb rohkem tunnetele kui mõistusele: diktaator võib ka rahva uskuma panna, et olemasolev valitsemiskord on parim · Hea valitsemine peab olema legitiimne, efektiivne, läbipaistev ja kodanike kaasav
teadusuuringute tulemusi, ülikoolid ja uurimisasutused olulised, palju teadlasi ja üliõpilasi. Siirdeühiskond toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Polüarhia võim hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Ühiskonna jätkusuutlikkus rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlkondade huve. Sotsiaalne staatus indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistatuse süsteemis. Sotsiaalne roll käitumine vastavalt sotsiaalsele staatusele.
foorituledest 3. Reguleerija keelava märguande korral 4. Kui juht oleks sunnitud rööbastel peatuma Tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale ei tohi juht sõita veendumata, et ei lähene raudteesõidukit. Juht ei tohi: ·Ületada raudteed väljaspool ülesõidukohta ·Ümber põigata raudteeülesõidukoha ees peatunud sõidukist, kui sõitmine ülesõidukohale on sel ajal keelatud ·Vedada üle raudteeülesõidukoha veoasendisse seadmata põllumajandus-, tee-, ehitus- vms. masinat või ülesõidukohta kahjustada võivat haakeriista. RAUDTEE ÜLETAMINE Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning muul juhul, mil raudteed ületada ei tohi, peab juht peatuma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt 10 m kaugusel esimesest rööpast, liiklusmärgi "Peatu ja anna teed" olemasolu korral aga selle ees. RAUDTEE ÜLETAMINE Raudteeülesõidukoha piir:
töötab nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda Töötervishoid ……on töökorraldus- ja meditsiini- abinõude rakendamine, mis tagab töö kohandamise igaühe võimete järgi töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamise tervisekahjustuse vältimiseks Tööohutus … on töökorralduse ja tehnikavahendite süsteemi rakendamine sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab teha tööd tervist ohtu seadmata Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab Töökeskkonnas toimivad tegurid Füüsikalised tegurid, Keemilised tegurid, Bioloogilised tegurid, Füsioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Need ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist. Töökoht Töökoht on territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja ka selle ümbrus Ka muud tööruumid, kuhu töötajal on
Robert Dahl nimetab nüüdisdemokraatiat polüarhiaks, mis vastandub monarhiale. Tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid: · Eesti kultuuri elujõulisus · Ühiskonna sidusus · Ökoloogiline tasakaalustatus · Heaolu kasv · Jätkusuutlik valitsemine Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Lisaks legitiimsusele peab jätkusuutlik valitsemine olema ka efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edu...
Tunnused- a) ressursside ülekandumine b) Mudelid - a) sotsiaaldemokraatlik - kõik saavad kõiki hüvesid ühesuuruselt b) konservatiivne - arvestatakse inimese toimetulekut, tema oma osalust ja töö panust c) liberaalne - riik ei näe oma ül heaolu teenuste osutamises. maksud on madalad või olematud 6.Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia 7.Mis on jätkusuutlikus on areng mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasugused vajadused. 8.Jätkusuutlik hea / efektiivne valitsemine võim peab olema legitiivne e seaduslik, näitab kui edukalt suudab võim rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide vajadusi. 9. polüarhia - on demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. ühishüved - kaubad ja teenused mida tarbitakse tasuta leibkond - majapidamisüksus, kellel on üks eelarve ja kes tarbivad koos (perekond)
kui ka kohalikul tasandil, avaldati Rio de Janero konverentsil 1992. aastal, 179 riigivalitsust kiitsid selle heaks. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.aastal. Jätkusuutlikkus Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane. Jätkusuutlikkus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Sotsiaalvaldkond jaguneb Roheline elamisviis, taaskasutus, lagunematute jäätmete puudumine, ökokülad, tarbimise püsimine või vähenemine, keskkonnahoidlik kodumajapidamine, kokkuhoidlik eluviis. Säästev inimareng, vaesus, sissetuleku tase või majanduskasvu määr, sooline võrdsus, elatustase, haridus, tööpuudus, suremus, säästev eluviis, alkolism, narkomaania, tervishoid. Keskkonnavaldkond jaguneb
*Siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demograatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. *Polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodaniku- organisatsioonide ja survegruppide vahel. *Jätkusuutlik areng- jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. *Heaolu riikide mudelid: a)konservatiivne, komporatiivne- kõige vanem vorm. Selle puhul arvestatakse inimese tööpanust. Oleneb töötaja kvalifikatsioonist, haridusest. Kõrgemapalgalised saavad suuremaid toetusi ja pensione. Vanurid elavad hooldekodudes. Laste hooldamine on perekonna käes.
Kuidas tagada ühiskonna jätkusuutlikkus? Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Kas riik on piisavalt tugev , et tagada meie jätkusuutlikkus? Jätkusuutlikkusest on saanud just kui ideoloogia , mille alusel püütakse liikuda helgema tuleviku poole. Kuid kas ühiskond suudab üldse püsida nii kaua , kuni õnnestub helge tulevik saavutada. Võttes arvesse , et iga aastaga laste sündimus väheneb . Noored naised lükkavad sünnitamise edasi kahekümnendate eluaastate lõppu - kolmekümnendate
1. 09. 12 Getter Orav Ühiskonna kodune töö Ühiskonna jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Rooma Klubi oli üks esimesi, kes osundas oma ettekannetes, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust. Tollal peetigi jätkusuutlikust arengust rääkides silmas eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Legitiimne ehk õiguspärane, mis tugineb pigem tunnetele kui mõistusele.
Töötervishoid on töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine igaühe võimete järgi ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine tervisekahjustuse vältimiseks. (Äripäeva Käsiraamat 2006) Tööohutus on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi rakendamine sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab teha tööd tervist ohtu seadmata. (Äripäeva Käsiraamat 2006) Töökeskkonna nõuded Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist. ( Äripäeva Käsiraamat 2006) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui
- (eesti)Klubi tegevuse põhivormideks on publikatsioonide avaldamine, konverentside, seminaride, ümarlauadiskussioonide korraldamine, riiklike arenguprogrammide konstruktiivne analüüs, koostöö Rooma Klubi ja selle rahvuslike assotsiatsioonidega, osalus rahvusvahelistes projektides. Seleta mõiste ühiskonna jätkusuutlikkus. - (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade amasuguseid huve Skeem õp.lk. 23. Mida tähendab jätkusuutlik valitsemine? - Jätkusuutlik ehk hea valitsemine : · võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane- võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas) · valitsemine peab olema efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav Hõlmab · rahvastiku jätkusuutlik areng nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõistes · Mida tähendab demograafiline jätkusuutlikkus
maale nautida ja nende sisudele mõelda. Teatavasti kooneb Raekoja galerii kahest ruumist ning mind isiklikult kõnetasid rohkem esimese ruumi maalid. Suuremaid maale vaadates ei saanud kohe pihta nende sisule, kuid 2012. aastal valminud maal "Kummardus" pani mind mõtlema. Sellest õhkas masendust ja väsimust kõigest meie ümber. Soov jätta kõik pooleli ning lihtsalt minema jalutada. Tundsin, kuidas maali üldmeeleolu oli nukker ning eesmärgid edasiseks seadmata. Autori teos ajas mind närvi, sest tegelikult on allaandmine asi, millest ükski inimene meie seas ei tohiks mõelda. Alati tuleb suuta jääda positiivseks ja mõelda olevate probleemide võimalikele lahendustele. Teos andis mulle innustust mitte alla andma. See oli maal, mille juurde jäin kõige kauemaks seisma ja mõtisklema. Kindlasti nende maalide seas oli veel selliseid, mille üle jäin kauemalt mõtlema, kuid peale näitust koju jalutades mõtlesin just teose "Kummarduse" üle
kahjustamata? See komisjon, mida nimetatakse Brundtlandi komisjoniks, andis 1987. aastal välja aruande „Meie ühine tulevik“, ning just sealt pärineb tänapäevane jätkusuutliku arengu mõiste. (Kull 2010) Jätkusuutlik areng on ühiskonna selline toimimine, mille puhul tagatakse praeguse põlvkonna vajadused nii sotsiaalses, majanduslikus kui looduslikus aspektis, ilma tulevaste põlvkondade võimalusi ohtu seadmata. Oluline on kasutada olemasolevaid ressursse mõistlikult ja arvestada erinevate allikate taluvuspiire. Jätkusuutliku arengu tagamiseks on oluline tegeleda selliste probleemidega nagu rahvastiku kiire kasv, liikide hävinemine, üldine veepuudus, globaalne soojenemine, fossiilkütuste varude vähenemine ja palju muud. Kõik need probleemid on omavahelises seoses ning jätkusuutlikuks arenguks tuleb tegeleda probleemide algallikatega, ehk vähendada tarbimist, panustada
ARUTLUS Kas Eesti Vabariik on jätkusuutlik? Mis on jätkusuutlikkus või jätkusuutlik areng? See on niisugune arengutase, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil, milleks on Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ning heaolu kasv. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Ükskõik millise sihtasutuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele.
Nähtavasti ei saa rääkida " kõrgest kvaliteedist" või "madalast kvaliteedist", vaid pigem saame me rääkida kas kvaliteet on piisav või mitte. Kvaliteet on väga tähtis näitaja kauba või teenuse valikul. Kvaliteet võimaldab firmadel eristuda teistest firmadest. Näiteks üks võimalikke eristumisviise on tarneaeg. Kui kaks firmat veavad sama kaupa sama hinnaga ning kui üks kahest firmast veab kaupa kiiremini seadmata kaupa ohtu, siis eelistatakse ilmselt seda firmat, kes teeb seda tööd kiiremini ehk siis kvaliteediga on lisaks eristumisele võimalik saavutada ka konkurentsieelis. Kvaliteet on tõhus tarbija ja margilojaalsuse kujundamise vahend, sest paljude tarbijate jaoks on just ennekõike tähtis kvaliteet ning kui firma oma tegevusega jätnud kvaliteetse teenuse pakkuja mulje, siis paljud kliendid eelistavad neid teistele firmadele
rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Eestis on praegu siirdeühiskond ehk üleminekuühiskond (ühiskonna arenguetapp, mille käigus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale; probleemiks aeglane demokraatia areng, mis põhjustab poliitilist ebastabiilsust). Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid hüve. Jätkusuutlikus riigis toimub kooskõlaline liikumine nelja eesmärgi suunas (kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus, heaolu kasv). Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Valitsemine peab olema tulemuslik, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mis rahvas. Rahvaarvu peab hoidma suurena.
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni...
infot selle esmakordsest mainimisest. Referaadis on kirjeldatud ka jätkusuutlikku arengut Eestis ja maailmas. Referaadi sisu jaguneb kolmeks suureks teemaks: jätkusuutliku arengu mõiste ja selle ajalugu; jätkusuutlik areng maailmas; jätkusuutlik areng Eestis. Jätkusuutlik areng ehk säästlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutliku arengu põhimõtteid Eestis iseloomustab „Säästev Eesti 21“. Maailmas on need põhimõtted kirja pandud Agenda 21. Kasutatud allikateks valisin internetiallikad ja raamatud „Keskkonnaetika võtmetekste“, mille on koostanud Aire Vaher, Riste Keskpaik ja Külli Keerus, „Eesti 21.sajandil, Arengustrateegiad; Visioonid; Valikud“, mille on koostanud Ahto Oja ja „Kohalik Agenda
Rahvas nõuab kiireid otsuseid ja elujärje paranemist. 10. Mida kujutab endast polüarhia? Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus ja kuidas seda tagada? Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Tagamine: toetused, hariduse võimaldamine jne. 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsust ja demograafiat ja sotsiaalset jätkusuutlikkust? -
* massitootmine ja -kultuur * probleem- reformide ebaühtlane tempo · Demokraatia tunnusjooned: Jätkusuutlik areng- arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. * vabad valimised Heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada * kodanikuvabaduste tunnustamine sotsiaaselte teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule
riik pakub ühishüvesid, mitmeparteilisus 4. Demokraatia tunnused: vabad valimised, inim- ja kodanikuõigused, võimude lahusus, kõigi võrdsus seaduse ees, vähemuste õigustega arvestamine, pluralism (ehk paljusus on poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus), sõnavabadus 5. Ühiskonna jätkusuutlikkus jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab preaguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus on jätkusuutlik, sest rahvas peab võimu legitiimseks/õiguspäraseks(nt. reform valiti kaks korda järjest valitsust juhtima), valitsemine on läbipaistev(kõigile avalik), valitsemine kaasab kodanikke(ümarlauad, kodanikuühendused) 6. Ühiskonnaelu sektorid: 1)avalik sektor 2)erasektor e. turundussektor 3)mittetulundussektor 7. Ühiskonna kihistus: sots
Töötaja ja tööandja õigusted ja kohustusted. Töötervishoid ja tööohutus on, esiteks, töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine, töötaja võimed ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine, mille abil vältitakse töötaja tervisekahjustusi. Teiseks, see on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite töökeskkond, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja on kohustatud jälgima, et töökeskkonnas ei oleks füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ning psühholoogilisi ja füsioloogilisi ohutegureid. Näiteks: 1. Füüsikaliste ohutegurite vältimine: Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele.
Kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus on tagatud? Jätkusuutlikkus on areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Üheks olulisemaks jätkusuutlikkuse tagajaks on peale majandusliku heaolu ka rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Paljud riigid on selle lahendamiseks sundinud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Eesti rahvastiku olukord on keeruline- sündimus jääb alla suremusele, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond
Senise majanduskasvu mudeli ammendumine, toimetulek globaalses majanduses Rahvusvaheline julgeolek Demokraatia areng ja valitsemise korraldus Identeedi, väärtuste, mälutöö probleemid Eesti vajab jälle uusi ideid ja julgust muutuda Vabaduses kasvanud põlvkonna valikud ja eneseteostustahe on määrav töhtsusega ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS 1. Definatsioon jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve 2. Mida kujutab endast jätkusuutlik valitsemine? Võim peab olema legetiimne ehk üiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mida rahavas Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 3. Mida kujutab endast demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus demograafiline on kui sündimine on elamusest suurem sisserände soodustamine
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskonna kolm põhilist sektorit: o Turumajandus o Avalik ehk valitsussektor o Kodanikuühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned: o Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. 1. Väiksemad töökojad asendusid suurte vabrikutega 2. Töö oli korraldatud konveieritel 3. Töökorraldus oli range, ning omanik jälgis, et kasutataks aega ära otstarbekalt 4. " Aeg on raha" o Ratsionaalsus 1. Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks 2. Vähenes tunnete ja kommete roll 3. Kasvas riigiametnike ja kirjalike...
Kuidas tagada Eesti jätkusuutlikkus? Jätkusuutlikkus on oluline näitaja iga riigi arengus. Jätkusuutliku arengu korral rahuldatakse praegused vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi enda vajadusi rahuldada. Oluline on liikumine nii keskkondliku, majandusliku, ühiskondliku ning poliitilise arengu suunas lahendamata ühtegi probleemi teiste arvelt. Ka Eesti püüdleb säästva arengu suunas, aga siiski esineb palju probleeme, mis soodsat arengut takistavad. Üheks suurimaks jätkusuutlikkuse probleemiks Eestis on rahvaarvu vähenemine. Väikeriigina peab Eesti oma rahvast ja kultuuri eriti hoidma ja säästma, sest on ka varem
õigus - kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan avalik haldus - keskendub riigi tegevuse korraldamisle, täidesaatva riigivõimu tegevus avalik-õiguslikud institutsioonid - ... dividendid - osanikutulu, AS kasumiosa, mis aktsionärile välja makstakse munitsipaalettevõte - omavalitsusele kuuluv ettevõte jätkusuutlik areng - arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 6)¤Autoriteet-traditsioonid, karismaatilisus või ratsionalistlik mõtlemine ¤Sund - vägivald või õiguslik sund 7)Riigivõimu tunnused: -seaduste kehtestamine -maksude kogmine -õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks -otsused kõigile kohustuslikud -igapäevaelu korraldamine -riigi esindamine rahvusvahelises suhtlemises -üks võimukese ja võimuasutuste hierarhia Komponendid: -spetsiaalsed asutused ja institutsioonid
Kuidas tagada Eestis jätkusuutlik areng? / Milline ühiskond on jätkusuutlik ? * Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. 1.ühiskonna sidusus 2. heaolu kasv 3. ökoloogiline tasakaalustatus 4. eesti kultuuri elujõulisus. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab preaguse põlvakonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.( Jätkusuutlikust arengut rõhutab , et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust. Teisiti öeldes- ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Rahvas peab võimu tunnustama, reegleid ja seadusi täitma = Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas. ) Sündide arv peab ületama surmade arvu. Abielupaaridel peaks olema 2-3 last
ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis sotsiaalne struktuur-mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida isel.avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljus...
Väljakutsed Eesti ühiskonna jätkussuutlikusele Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.Eestil on ka oma strateegia, aastani 2030.Säästev Eesti 21, mis kiideti heaks 14. septembril 2005.SE 21 ei ole suunatud üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. SE 21 põhimõtteks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.Mis on kaasaja nüüdisühiskonna probleemid?
Demokratiseerumise lained 19. saj. algus 1922 (esimeseks USA) 1)1920 oli 22 demo. riiki 2)II ms. Järgsed aastad, lääne-euroopas taastus 3)70-90 surid ära diktaatorid, Ida-Euroopa riigid 2007 92 demo. riiki. Kult. mõjutab demo. enam kui majanduse arengut. Pluralism arvamuste ja org. paljusus. Inimeste erinevad huvid ja nende rahuldamine on demo. ühisk. oluline väärtus. Ühiskonna jätkusuutlikus Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvk. vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvk. samasuguseid huve. Tänapäeval: ühendada majanduskasvu ja keskkonnahoidu. Milline on? 1)efektiivne, huvide rahuldamine tasakaalustatult 2)läbipaistev, kodanikku kaasev 3)õiguspärane(võimulolijatel rahvaga samad väärtused) Kulud sots.pol'ile pole koorem vaid investeering. Probleemid: alkoholism,narko,kuritegevus,vaesus.. Demograafiline jätkusuutlikus arenenud riikides probleemiks rahvastikutaaste prob.
ÜHISKOND Argaarühiskond- tsivilisatsiooni tekkimisest tööstusliku pöördeni. Ca 90% töötab põllumajanduses, suur ühiskonnas kihistumine (feodaalid,vaimulikud, III seisus) sotsiaalne mobiilsus väike, naturaalmajandus, absolutism. Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor, keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Iseloomulik info võrde käätesaadavus kõigile, seda interneti, mobiilside, kaabeltelevisiooni jms näol. Teadmusühiskond- ühiskond, kus teadust kasutatakse pideval...
Heaoluriik ... riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule HR sekkub aktiivselt majandusse jagab maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse hr's alati sotsiaalse õiglusega. Üheks oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Võttes enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud pole, tõstab hr kaudselt ka turumajanduse efektiivsust. HR'l on kaks põhilist tunnust: 1) Ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonniti (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. 2) ca pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Bismarck 1880ndatel tööõnnetus- ja tervisekindlustus Bever...
Väljakutsed Eesti ühiskonna jätkusuutlikusele Jätkusuutlikust võib defineerida jätkusuutliku arengu järgi. See on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühiskonna jätkusuutlikus tähendab siis järelikult seda, et kas tulevastel põlvkondadele on jäänud koht, kus elada. Millised on Eesti riigi ehk tulevaste põlvkondade elukeskkonna säilimise suurimad takistused? Esimeseks probleemiks on rahvastiku osakaal. 2010. aasta seisuga on 68,83 protsenti eestlased ja lausa 25,55 protsenti venelased. Kurb seis on pealinnas Tallinnas, kus eestlaste osakaal 2000. aasta
Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide mitmekesisus nii maismaa kui veeökosüsteemides, sisaldades ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust; liikide ja nende elupaikade mitmekesisus. Ex situ liigikaitse - liigikaitse meetmed, mida rakendatakse väljaspool liigile omast looduslikku elukeskkonda. Kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus suurim saak, mida võib kalavarust määramata aja jooksul välja püüda, seadmata seejuures ohtu varude looduslikku taastootmisvõimet. Kooslus - eri liikide asurkondade kogum ühe elupaiga/kasvukoha piires. Liigi soodne seisund - liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.
Kas Eesti on jätkusuutlik? Viimaste aastatega on see väljend "jätkusuutlik areng" leidnud aina laiemat kasutuspinda ja saanud justkui moesõnaks, mida igal võimalusel mainitakse. Kas me tegelikult üldse teame/teadvustame selle asja täit tähendust ja eesmärki? Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu järeltulevate põlvede samasuguseid huve, teisesõnaga tagab säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonnaga tänapäeval ja tulevikus. Peab toimuma kooskõlaline liikumine kõigi nelja jätkusuutlikkuse eesmärgi vahel. Eestis on nendeks kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. (,,Säästev Eesti 21" eesti jätkusuutliku arengu arengukava). Meil on väga palju valupunkte:
skandinaaviasse on hundid juba jõudnud. Praegu on lähimad püsiasustusalad Ukrainas ja Ungaris,. Ei Lätis, Leedus ega ka Poolas ole šaakali olemasolu tõendatud. Šaakali looduslik levik Eestisse on seetõttu ebatõenäoline. Euroopa šaakaliuurijad oletavad, et looduslik levik võis toimuda Venemaalt. Kuidas sai ta aga Venemaale, ? võib oletada, et Peipsi taha tõi ta ikkagi inimene. MIDA PEALE HAKATA? šaakaleid võib küttida seadmata ohtu tema asurkonna soodsat seisundit. Šaakal on meil ametlikult nimetatud võõrliigiks, keda tuleks hakata tõrjuma
üleminekuühiskonnaks e. siirdeühiskonnaks.Aega, mis kulub demokr. väljakujunemiseks nim. üleminekuperioodiks. Põhiseadus on demokr. riigi alusdokument.Selle koostab põhiseadsulik asamblee. Põhiseadus tuleb koostada riigikorra muutudes, selleks puhuks valitakse Asutav Kogu. Eesti põhiseadused: 1) 1920.a. 2) 1934.a. Pätsi ja Laidoneri riigipööre 3) 1938.a. 4) 1992.a. Ühiskonna jätkusuutlikus Selline ühiskond tagab heaolu praegustele liikmetele seadmata ohtu tulevaste liikmete heaolu, seega on jätkusuutliku ühisk. pilk suunatud tulevikku. Seadusandjad peavad oma otsustes lähtuma tuleviku perspektiivist.Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Valdkonnad, mida tuleb arvestada: 1) keskkond-tähelepanu hakati pöörama 70-ndatel, sellega kerkis esile rohelised, mis tänaseks päevaks on kujunenud poliitilisteks parteideks. Looduse tasakaalust välja
heaoluriik-riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamise, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud, erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. ühiskonna jätkusuutlikkus- jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. ühiskonna sidusus sotsiaalne roll ja staatus- staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Staatus on alati sotsiaalne, sest tal on tähendus vaid ühiskonnas ja inimestevahelises suhtlemises. On olemas ka saavutatud ehk omandatud staatus, mis on teatavate valikute, teenete või pingituste tulemus. On alamklass, keskklass ja kõrgklass.
1970.aastail peeti jätkusuutlikuks arengust rääkides silmas ühiskonna ja looduse harmooniat. Kuid nüüd on see vaatenurk mingil määral muutunud. Enam ei vaielda majanduskasvu ja keskkonna ühendamise vahel, vaid püütakse neid kahte omavahel ühendada. Asja tuumaks on muutunud inimene ise ja teda ümbritsev keskkond. Jätkusuutlik areng on niisugune arengu tee, mis rahuldab praeguse põlvkonna probleemid, vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik areng lähtub mitmetest punktidest: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõjuga loodusele, silmas tuleb pidada majanduslike ja poliitiliste otsuste mõju järgmistele põlvedele, keskkonnakaitse jne. Kas Eesti on üldse jätkusuutlik riik? Kas väike Eesti riik suudaks tulla toime kõigi nende punktidega? Jätkusuutlikus riigis mängib väga suurt rolli valitsemine. Valitsemine aga on tihedalt
poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele.Infoühiskond-arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses,valitsemises ning igapäevaelus.Institutsioon-asutus, organisatsiooniline korraldus; eristatakse poliitilisi,võimu,valitsemis ja järelvalveinstitutsioone.Jätkusuutlik areng-arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkona vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.Keinsism-John M.Keyesi järgi nim koolkond,mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni.Keskklass- Kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria.Kodanikuühiskond-avaliku elu valdkond, mis eristub erasektorist ning avalikust sektorist, mille moodustavad vabatahtlike organisatsioonid.Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.Konservatism-parempoolne poliitiline ideoloogia,
Tervishoid ja tööohutus: kordamine tööks 1. TTOS Tervishoidu ja tööohutuse seadus, mille eesmärk on tagada töötajatele ohutu ja turvaline töökeskkond. 2. TKK Töökeskkond ehk koht, kus inimene oma tööd teeb, seal võivad olla erinevad ohutegurid, kuid need ei tohi ohustada inimest ega ületada piirnorme. 3. TTH Töötervishoid on töötaja tervishoid, mis seisneb töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamises töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö kohandamises töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamises. Näiteks: tervisekontroll, tervisetõend, hügieen, kätepesu, vaktsineerimine. 4. TO Tööohutus ehk erinevad meetmed, abinõud, et töökeskkond oleks ohutu ja turvaline. Näiteks tööandja peab tagama: isikukaitsevahendid, eeskirjad, nõuded, kasutusjuhendid, koolitused, väljaõpe, juhendamine, õiged töövõtted jne. 5. Piirnorm arvnäitaja, mis iseloomustab se...
selgitada kõik võimalikud ohukohad ning sellest lähtuvalt rakendada meetmeid, mis viiks võimalikud riskid miinimumini. Tööohutus tähendabki hoolitsust ohutuse eest igal ajahetkel, et ennetada võimalikult suurel hulgal riske töötaja tervisele. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõistes on tööohutus töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem, mis võimaldab saavutada sellist töökeskkonna seisundit, et töötajal on võimalik teha oma tööd enda tervist ohtu seadmata. Lihtsamalt öeldes peab tööandja tagama võimalikult ohutu töökeskkonna, instrueerima töötajaid enne tööle asumist ning jälgima, et töötajad täidavad ohutusnõudeid. Kuigi esmapilgul võib jääda mulje, et kogu tööohutusalane vastutus on tööandja kanda, siis päris nii see siiski ei ole. Kohustused on ka töötajal. Ei ole võimalik vältida tööõnnetusi ka parimal võimalikul moel organiseeritud töökeskkonnas, kui seal töötav inimene eirab talle
Kokkuvõte lk 6 Kasutatud kirjandus lk 7 Mis on jätkusuutlik areng? Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk mahemajandus on käsitusviis, mida tavaliselt määratletakse kui ,,arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." 2 Jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
