tähtsus Hüperglobalistid globaliseerumine viib piirideta maailma tekkimisele, lokaalne usaldamatus (globaalne ajastu) Transformatsionalistid piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju ja kahesuunalises muutuses Jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlik areng ehk säästev areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadusi, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade omi. Teostumine eeldab üldsuse osalemist ning vajalike hoiakute (keskonnahoidliku nõudlus-ja tarbimiskultuuri) kujunemist Jätkusuutlik ühiskond elab harmoonias looduse ja iseendaga (toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut) Ökoloogilised moderniseerumise kaks lähenemist 1. Tehnokraatiline (täiendavad ja radikaalsed uuendused,
kätteantavad raamatud ~ kätte antavad raamatud, halvakspandav komme ~ halvaks pandav komme; jalgratas on lahtivõetav ~ jalgratas on lahti võetav, lehed on ärarebitavad ~ lehed on ära rebitavad; mahamurdunud puu ~ maha murdunud puu, asetleidnud sündmus ~ aset leidnud sündmus, allakirjutatud dokument ~ alla kirjutatud dokument, vastuvõetud otsus ~ vastu võetud otsus, tähelepandud vead ~ tähele pandud vead, vastuvõtmata töö ~ vastu võtmata töö, kordaseadmata paberid ~ korda seadmata paberid. Märkus 1. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata- vormi lahkukirjutamist. Nt trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, aknast välja visatud müts, jõest üle ujuv poiss, mäest üles sõitnud suusatajad, külalisega kaasas olevad isikud, autole ette hüpanud koer, tüdrukule järele jooksnud ema,
Üldised tegutsemispõhimõtted on samad, olgu siis tegemist üksik- või suurõnnetusega. TEGUTSEMISE ALUSTAMINE JA TEGUTSEMISJÄRJEKORD 4 HINDA OLUKORDA - tee selgeks, mis on juhtunud ja selgita välja abivajate arv ning abivajadus. Selgita välja milliseid abivahendeid on võimalik kasutada ning täpsusta, kui palju on aega ja millised on abistamistingimused. Tee kindlaks, kust ja kuidas saada lisaabi. PÄÄSTA - lähene ohtlikule kohale, seadmata ohtu oma ega teiste elu ja tervist. Päästa kõigepealt need, kelle elu on ohus. Toimeta kannatanu lähemasse ohutusse kohta. VÄLDI LISAÕNNETUSI - selgita välja lisaõnnetuse oht ning hoiata ka teisi. ANNA VÄLTIMATUD ESMAABI - hakka elupäästvat esmaabi andma võimalikult kiiresti. Kui kannatanuid on palju, tee kindlaks neist igaühe seisund ja anna vältimatut esmaabi seda vajajaile.Alles pärast seda selgsita välja milliseid muid vigastusi kannatanul on.
Seaduse tähenduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja tegevus töökeskkonnaalase töö korraldamisel ettevõttes on üks ohutute ja tervislike töötingimuste tagamise põhialustest. Riiklikku järelevalvet seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon. Tööandjatele, kes ei taga töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmist, esitatakse ettekirjutused nõuetega nende rikkumiste kõrvaldamiseks.
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c00000070000000...
sellega (Eestis oli just juhtum, kus kantsler esitas riigikohtusse kaebuse, et ESM on vastuolus põhiseadusega) Polüarhia-arvamuste ja organisatsioonide paljusus ehk pluralistlik valitsemine/nüüdisdemokrattia Polüarhia olulised tunnused- alternatiivsed infoallikad,vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat 1.4 Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal punktil – eesti kultuuri elujõulisus ; heaolu kasv ; ökoloogiine tasakaalustatus ; ühiskonna sidusus Jätkusuutlik VALITSEMINE- võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane ehk võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas Hea valitsemine on tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise tulemuslikkus näitabki kui edukalt suudab võim valitseda ja
Sellele vaatamata on igaühel oma maailmatunnetus ja tunnetuskogemus, mis erineb teise omast. Tundmata teise inimese maailmatunnetust, ei suuda me sageli mõista tema käitumist. Kui võtame teist kui võõrast ja ettearvamatut, ei ole avatud kommunikatsioon võimalik. Sellisel juhul suhtume inimesesse sildistamise kaudu, kommunikatsioonis võõraga tugineme väljakujunenud stereotüüpidele ega püüagi luua suhteid konkreetse inimesega. Me lähtume kujunenud seisukohtadest, seadmata kahtluse alla nende õigsust. Tähtis on aidata noortel näha maailma teistsugusena, mitte võõrana, see loob nendele uue eneseavamise võimaluse. Enesetundmine ja siiras huvi teise vastu vabastab normatiivsest stereotüübist. Integreerides uusi väärtusi, jõuab inimene teisele enesemõistmise tasandile. 2.1 KULTUUR JA IDENDITEET Mõiste kultuur haarab maailma mitmekesiseid nähtusi ja seetõttu on tal palju erinevaid määratlusi
läinud turumajandusele. 2. Kui edukalt on Eesti toime tulnud siirdeprotsessi probleemidega? Siirdeperioodil toimus hulgaliselt rahvakogumisi. Nt laulev revolutsioon, Balti kett ja Hirvepargi miiting. Samuti langes raha väärtus ja elatustase, aga Eesti tuli sellest kõigest edukalt välja. 5. JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei lahendata teiste arvelt. Jätkusuutlik ehk hea valitsemine: · võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane- võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas) · valitsemine peab olema efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav Hõlmab · rahvastiku jätkusuutlik areng nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõistes · rahvastiku juurdekasv
- parim võimalik tehnika - potentsiaalselt ohtlike tegevuste määratlemine ja nende suhtes erinõuete kehtestamine Menetlusliku iseloomuga - keskonnamõju hindamine - turueelne teavitamine ja klassifitseerimine ETTEVAATUSPRINTSIIP JA SÄÄSTEV ARENG Ökoloogiline õigusriik kui sisejulgeoleku küsimus, kollektiivne hüve on arengujärgus. Sagedamini kasutatakse säästva riigi või säästva õigusriigi mõistet. Säästev areng: - rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasuguseid huve (Brundtlandi aruanne) - keskkonnakaitse tuleb lülitada kõikidesse arenguprotsessidesse (Rio) Keskkonnaõiguse ajalooline häll on naabrusõigus. 20 saj lisandus riikidevaheline naabrusõigus. Säästva arengu paradigma lisab põlvkondadevahelise naabrussuhte. Eristatakse tulevaste põlvkondade õigusi (ei saa olla nendel keda veel olemas pole) ja huve. Põlvkondadevahelises suhtes on kohustuse adressaadiks riik, kes peab nii õigust luues kui
läinud turumajandusele. 2. Kui edukalt on Eesti toime tulnud siirdeprotsessi probleemidega? Siirdeperioodil toimus hulgaliselt rahvakogumisi. Nt laulev revolutsioon, Balti kett ja Hirvepargi miiting. Samuti langes raha väärtus ja elatustase, aga Eesti tuli sellest kõigest edukalt välja. 5. JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei lahendata teiste arvelt. Jätkusuutlik ehk hea valitsemine: võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane- võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas) valitsemine peab olema efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav Hõlmab rahvastiku jätkusuutlik areng nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõistes rahvastiku juurdekasv
1.1. Töötervishoid, -ohutus, -keskkonad, -koht Töötervishoid on töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine igaühe võimete järgi ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine tervisekahjustuse vältimiseks; Tööohutus on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi rakendamine sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab teha tööd tervist ohtu seadmata. Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist. Töökohaks nimetatakse ettevõtte või asutuse, territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on juurdepääs või kus ta viibib tööandja loal või korraldusel. 2
vastasmõju ja kahesuunalises muutuses. 4) Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine o Jätkusuutlikus: - koostöö loodusega ja looduslike tingimuste ärakasutamine, passiivne alistumine; - vastandumine loodusele, looduse valitsemine. o Säästva arengu ideaal: rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Harmoonia looduse ja iseenda vahel. o Ökoloogiline moderniseerumine: - raviv lähenemine - ennetav lähenemine. 4. Loeng – Majandus ühiskonnas 1) Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine o Institutsioon: teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum.
Sisuliselt ettevõtte varapõhine finantseerimine , kusjuures tagatiseks on debitoorne võlgnevus Eelised: - Faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega; - vabastab ettevõtte käibevahendid; - lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist; - suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini, pank teeb krediidianalüüsi; - võimaldab saada finantseerimist lisatagatisi seadmata ning paindlikult. - võimaldab pühendada rohkem aega tootmisele, müügitegevusele ja arendusele. - Võimalus saada krediidikindlustust (regressiõiguseta faktooring) Puudused: - Valdav osa lepingutest sõlmitakse regressiõigusega, s.t. faktoril (finantseerijal) on õigus ostja poolt tasumata jäetud arve oma kliendile tagasi müüa; - Faktooring on reeglina tavalisest pangalaenust kallim;
Sisuliselt ettevõtte varapõhine finantseerimine , kusjuures tagatiseks on debitoorne võlgnevus Eelised: - Faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega; - vabastab ettevõtte käibevahendid; - lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist; - suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini, pank teeb krediidianalüüsi; - võimaldab saada finantseerimist lisatagatisi seadmata ning paindlikult. 12 - võimaldab pühendada rohkem aega tootmisele, müügitegevusele ja arendusele. - Võimalus saada krediidikindlustust (regressiõiguseta faktooring) Puudused: - Valdav osa lepingutest sõlmitakse regressiõigusega, s.t. faktoril (finantseerijal) on õigus ostja poolt tasumata jäetud arve oma kliendile tagasi müüa;
on hakatud arutlema ka ühiskonna enese jätkusuutlikkuse üle. Enam ei vaielda, kas valida majanduskasv või keskkonnahoid, selle asemel püütakse neid kahte ühitada. Arutelu keskpunkti on tõusnud inimene koos oma arengu- ja elukeskkonnaga. Neid suundumusi väljendab ka üks enamlevinud definitsioone, mille kohaselt jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Tänane ettekujutus jätkusuutlikkust arengust rõhutab, et vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust. Teisiti öeldes – ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei taga jätkusuutlikust selline strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Keerukus seisnebki
Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Sotsiaalne jätkusuutlikkus- eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sotsiaalpoliiikale on investeering, mitte koorem Jätkusuutlikkus- säästev areng, kestlik areng ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Jätkusuutlikkuse põhimõtted: majanduse ja keskkonna ühendamine, kõrge elukvaliteet, erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad, lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel, kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine, kohustused tulevaste põlvkondade ees, keskkonnakaitse
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi...
pakkuda ostjatele pikemat maksetahtaega; - vabastab ettevotte kaibevahendid; - lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist; - suurendab kontrolli deebitoride ule, parandades nende maksedistsipliini, pank teeb krediidianaluusi; - voimaldab saada finantseerimist lisatagatisi seadmata ning paindlikult. - voimaldab puhendada rohkem aega tootmisele, muugitegevusele ja arendusele. - Voimalus saada krediidikindlustust (regressioiguseta faktooring) Puudused: - Valdav osa lepingutest solmitakse regressioigusega,
Hübriidlinn (globaalse ja regionaalse migratsiooni mõjul kodakondsuse uued tähendused, kultuuriliste hübriidsuste ja ruumide esilekerkimine) Jätkusuutlik linn Jätkusuutlikkus Linnad ja loodus [koostöös loodusega või temale vastandumine] Linnad ja kliimamuutused Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Väljakutsed linna jätkusuutlikkusele ja säilenõtkusele Välised tegurid o ressursside piiratus (sh nafta, põllumaa, vesi) o kliimamuutused o ekstreemsed sündmused (suured tulekahjud, ootumatud üleujutused, pikaajaline põud) o elanikkonna suuruse muutus o linnastumine ja linnaarengu intensiivistumine
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. 27. Töökoht. Töövahend TÖÖKOHT: (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või
vastutuse leping; *kui tegu kriminaalkuriteoga; *kui kahju tekitatud joobeseisundis; jms) 4) kollektiivne mat. vastutus (teatud ühistegevuse tulemusel tekkinud kahju, kus süüd ei saa piiritleda). 59. Mida tähendab töökaitse, millised on üldised põhimõtted töökaitse teostamisel mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. 60. Nimeta 3 tööandja õigust ja kohustust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisel Tööandja on kohustatud: 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja
4. avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel; 5. monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul. Mitmed ühiskonnateadlased peavad infoühiskonda inimkonna ajaloo neljandaks elulaadiks. Üleminek infoühiskonda asetub kusagile 1990. aastate algusesse. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus - jätku-suutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Tänane ettekujutus jätkusuutlikkust arengust rõhutab, et vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust. Teisiti öeldes ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei taga jätkusuutlikust selline strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Keerukus seisnebki selles, et need
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. 27.Töökoht. Töövahend (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse
moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii toode kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. 18. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. (lk.23-28) Ühiskonnaelu peamised valdkonnad. Jätkusuutlik areng on niisugune areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Hõlmab peamiselt järgmised valdkonnad: o rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku juurdekasvu, tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule. kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. o Majanduse jätkusuutlik areng o Keskkonna jätkusuutlikkus Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutliku mõtteviisi teke:
arvatud meediumid, astroloogid ja imearstid. Mütoloogiline mõtlemisviis on sageli inimkesksem ja emotsionaalsem kui teaduslik. See mõtteviis lubab loodust kirjeldada, seletada ja ennustada, kuid tõestusvahendiks pole eksperiment, vaid põhjendamata usk. Mütoloogilise mõtteviisi korral on võimalik jõuda nähtuste lõplike algpõhjusteni, st. Loojani Pragmaatilise mõtlemisviisi korral toimub info töötlemine vaid indiviidi isikliku heaolu tagamise nimel, seadmata eesmärgiks ulatuslikemate põhjuslike seoste otsimist. Piltlikult öeldes huvitab pragmaatikut vaid see, milliste aktsiate hind lähiajal tõuseb. Ta ei tunne huvi põhjuste vastu, mis tingivad ühtede aktsiate hinna tõusu ja teiste hinna langemist. Prag- maatilise mõtlemisviisi kohaselt on süvaseoste otsimine kasutu ajaraiskamine ("… oskate küll seda füüsikat või keemiat, aga palka saate ikkagi vähe"). Pragmaatiline mõtlemisviis ei tegele
Etnotsentrismi vastandiks peetakse vahel kultuurirelativismi. St, et kõik ühiskonnad ja kultuurid on erinevad nii seest kui väljast ning teaduslikult oleks absurdne neid mingile skaalale seada. Samas ei tohi kultuurirelativismi lihtsalt vastandada etnotsentrismiga, kuna sellel puudub moraalne printsiip. Kultuurirelativismi printsiip on antropoloogias motodoloogiline -. see aitab uurida ja võrrelda ühiskondi ilma neid seadmata intellektuaalselt ebaolulisele skaalale. 2 ANTROPOLOOGIA AJALUGU Praegune kuju anti antropoloogiale 20. sajandil. Antropoloogia ajaloo selgitamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Neutraalne ajalugu antropoloogia kohta puudub. ÜRGANTROPOLOOGIA Antropoloogia ajalugu algab Antiik-Kreekas. Näiteks kirjeldas Herodotos 5. sajandil eKr kirjelduse Ida- ja Põhja-Kreeka poolsaare barbarite kohta, võrreldes nende käitumist ja uskumusi Ateenaga.
-vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Töötervishoid on töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine igaühe võimete järgi ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine tervisekahjustuse vältimiseks; Tööohutus on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi rakendamine sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab teha tööd tervist ohtu seadmata Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist. Töökohaks nimetatakse ettevõtte või asutuse, territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on juurdepääs või kus ta viibib tööandja loal või korraldusel.
kutsuda kiirabi (telefon 112) või toimetada ta tervishoiuasutusse. Igast tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama töölõigu juhatajale või tööandjale 3. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie, nöör, puitese) kasutades, ennast ohtu seadmata. 4. Kuni juhtunu uurijate kohalejõudmiseni tuleb õnnetuskohal säilitada juhtumi toimumise momendi olukord, kui see ei kutsu esile täiendavaid ohtusid. 5. Tulekahju korral tuleb juhtunust kohe teatada päästeteenistusele (telefon 112), öeldes oma nime, sündmuskoha asukoha ja mis põleb. Kuni tuletõrje kohalejõudmiseni tagada inimeste ohutus ja asuda tule kustutamisele esmaste kustutusvahenditega (kustutid, vesi jms.). 6
Harjutustöö 2: Euroopa Liidu direktiivid 1.1 Council Directive 89/391 - "Framework Directive" Tööandja kohustused: Artikkel 5 Üldsäte 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas vastutusest. 3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab. 4. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust näha ette tööandja vastutusest vabastamine või tema vastutuse piiramine juhul, kui sündmused toimuvad ebatavalistel ja ettenägematutel asjaoludel ning tööandjast sõltumatult, või erakorraliste sündmuste puhul, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik ära hoida, hoolimata kõikidest asjakohastest abinõudest. Liikmesriigid ei pruugi esimeses lõigus nimetatud võimalust kasutada. Artikkel 6 Tö...
immigratsiooni. (Harms 2008, 89) Palestiinas elavad juudid olid muutunud tugevamaks ja kogesid lausa lühiajalist majanduslikku õitsengut. Samasugust tõusu elasid läbi ka ümbritsevad araabia riigid, kes 1944. aasta oktoobris kirjutasid Egiptuses alla Alexandria protokollile. Viimane märkis, et Palestiina on tähtis osa Araabia maailmast ja keegi ei tohi seda puutuda ilma Araabia riikide rahu ja stabiilsust ohtu seadmata. See aga kõlas kogu maailma kurtidele kõrvadele. (Ibid.) Rahulolematus asjade käiguga tõi kaasa terrorirünnakuid inglaste vastu. Suurbritannia valitsus jäi sissesõitjate piirmäära osas oma ennesõjaaegse poliitika juurde. Maailma üldsus oli sellest nördinud. Juudid hakkasid organiseerima illegaalset sisserännet. Inglased vastasid sellele mereblokaadiga, Palestiina maismaapiire valvasid juba varem iseseisvunud Araabia riigid. 1. novembril ründasid juudid kõiki riigi
Hent Kalmo Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Weimari vabariigi ajal vaidlesid Saksa juristid palju selle üle, kes peaks kaitsma riigi põhiseadust. Lahkarvamusi tekitas toona peamiselt küsimus, kas järelevalvaja rolli sobib paremini president või kohus. Need, kes kõnelesid presidendi poolt, – tuntuim nende hulgas oli Carl Schmitt*1 – väitsid, et seaduste hindamine põhiseaduse mõõdupuuga erineb tavapärasest kohtupidamisest, sest on olemuselt poliitilist laadi tegevus. Seda väidet toetavate autorite arvates ähvardas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus sundida poliitiliste otsuste langetamise liigkitsastesse õiguslikesse raamidesse. Teised õigus- teadlased – eeskätt Hans Kelsen*2 – väitsid vastu, et igasuguse õigusemõistmisega kaasneb mõningal määral vaba otsustamine. Seetõttu ei saavat tavapärast kohtupidamist kui õig...
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. 2. peatükk TÖÖKESKKOND § 3. Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
o ta on tundlik impulsshäirete suhtes · kiiremate analoogsignaalide muundamiseks vajab lisaks hoidelülitust · suurem pinge rikub kaalumise ära · muundamisaeg on 1 - 50 s · lahutus on 8 - 12 bitti Rööpmuundur · tugipinge jagatakse üksikuteks osadeks, igale osale vastab 1 kvant e. moodustub kvantide võrra kasvav · on kõige kiirem muundi · muundamine toimub ilma bitte järjestikku seadmata · näiteks videokaardid arvutis · lahutuvusvõime on 4 - 12 bitti, tavaliselt 8 bitti · muundamissagedus on 10 - 300 MHz Sigma-deltamuundur · koosneb nii AD muundurist kui ka DA muundurist · muundamiskiirus 44 kHz - 1MHz · ta on hea resolutsiooniga Kahekordse integreerimisega AD-muundur · OV töötab integraatorina · bittide lugem on võrdne tugipinge sisendpinge suhtega
Edendame koostööd erinevate huvigruppide, kodanikuühenduste, erakondade, aga ka ametkondade ja asjatundjate vahel. Sotsiaalpoliitika edukaks elluviimiseks on vaja head koostööd ja üksmeelt eriti haridus-, tervishoiu-, õiguskaitse- ja korrakaitsesüsteemide vahel. 5. Sotsiaalhoolekande korraldus peab keskenduma üksikisikute ja perekondade toimetuleku toetamisele neile omases keskkonnas ning vajadusel keskkonna ümberkujundamisele. Iga abivajaja peab leidma abi, seadmata sealjuures ohtu oma inimväärikust. Vastutus peab algama peresuhetest. 6. Turvalisuse võrgu rajamiseks tuleb omavalitsustes, koolides, haiglates ja teistes institutsioonides rakendada piisaval hulgal väga hea erialase ettevalmistusega üld- ja koolisotsiaaltöötajaid, lastekaitse- ja noorsootöö spetsialiste. 7. Hoolekandesüsteemi toimimine tuleb kindlustada piisava hulga institutsioonide ja hoonetega, kus on piisav kohtade arv ja mis on sisustatud vastavalt tänapäeva nõuetele.
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaol...
meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. (3) Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega . 2. peatükk TÖÖKESKKOND § 3. Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid
vastaspardasse võimaliku suurema kreeniga. 4. Tekilasti, näiteks konteinerite, kaotusel ühest pardast on samasugune mõju püstuvusele kui lasti põiknihkel, kui mitte arvestada kerget eelist raskuskeskme alanemise näol. Jääkpüstuvuse hindamise meetod ja kontrolli meetmed on põhimõtteliselt eeltoodutega samad. Pukseerimisoperatsioonid 1. Pukseerimisoperatsioonidega tegeleval laeval peab olema paras püstuvusvaru, et laeva ohtu seadmata vastu panna puksiirtrossi tõmbest tulenevale kreenivale momendile (viide MSC/Circ.884 Juhtnöörid ohutuks avamerepukseerimiseks). 2. Sadama akvatooriumi piires ümberhaalatavatel laevadel võib olla püstuvus väiksem kui meresõiduolukorras. Kui ümberhaalamisel kasutatakse puksiiri, peab puksiiri kapten hoiatatud olema, et ta vähema jõuga tõmbaks või tõukaks. Tuletõrje 1. Tulekahju kustutamine laeva sadamas- või merelolekul võib nõuda suure hulga vee
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, ...
%C3%A4rtsik%C3%BC%C3%BCditamine/ Sarnasused: genotsiid, küüditatute hulgas naised, lapsed, vanurid, perekonnad lahutati jaamas Erinevused: 41. aastal viidi ühiskonnaeliit (sõjaväelased, õpetajad, kirikuõpetajad jne), 49. aastal viidi põhimõtteliselt maainimesed, 49.aastal viidi kogu pere, neid ei lahutatud jaamas. 5. 1) Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Jätkusuutlik areng on areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Hõlmab peamiselt järgmised valdkonnad: - rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku juurdekasvu, tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule. – kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. - Majanduse jätkusuutlik areng - Keskkonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist
ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil. Eestis: Eesti e-valitsuse ja e-teenuste areng on samuti märkimisväärne. Eesti on ainulaadne elektroonse ID kasutuse, tänu millele on asjaajamine võimalik muuta peaaegu paberivabaks. Näiteks saab ettevõtte luua kasvõi oma kodust vähem kui 20 minutiga. Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng on niisugune areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Hõlmab peamiselt järgmised valdkonnad: - rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku juurdekasvu, tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule. kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. - Majanduse jätkusuutlik areng - Keskkonna jätkusuutlikkus
Näiteriigid: Jaapan ja USA. Korporatiivne (konservatiivne) heaolumudel Heaolu keskseks kandjaks on eelkõige töölisühendused ning ka perekonnad. Oluline on inimese enda tööpanus. Näiteriigid: Saksamaa, Belgia. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Kehtivad väga kõrged maksud, kuid selles süsteemis on keskseks heaolu eest vastutajaks riik ise. Näiteriigid: Soome, Rootsi. Jätkusuutlikkus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav. Jätkusuutlikkuse põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine Kõrge elukvaliteet Erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad Lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...
Nõue hoida vahistatud pidevalt lukustatud kambrites ning keelata neil mistahes asjaoludel suhtlemine teiste kambrite vahistatutega on sõnastatud ilma igasuguse kaalumisõiguseta käsuna vanglateenistusele seda täita. Puudub vähimgi võimalus kas kohtul, prokuröril, uurimisasutusel või vanglateenistusel vaagida, kas konkreetsest isikust lähtuv oht ja käimasoleva kriminaalmenetluse seis võimaldaks nimetatud jäikasid piiranguid leevendada ilma piirangute eesmärke ohtu seadmata (nt kriminaalasjas on esitatud kassatsioon seetõttu ei ole tehtud otsus veel jõustunud, ent tõenäosus, et asutakse uuesti juba uuritud tõendeid uurima on väga oluliselt vähenenud). Vanglateenistusel ega ka menetlejal kriminaalasjas ei ole mingit võimalust eirata VangS § 90 lõigetes 3 ja 5 toodut ning suhtlemispiirangute leevenemist saab vahistatu oodata vaid kohtuotsuse jõustumisel või olukorras, kus isik vabastatakse.
pooltooteid vajalikus mahus ja õigel ajal, pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni Kui algul JIT– süsteem koordineeris ja sünkroniseeris materjalidega varustamist ja tootmist, siis hiljem laienes see ka füüsilisse jaotusse. Tänapäeva JIT– süsteem on hanke, tootmise ja füüsilise jaotuse integreeritud süsteem, mis juhib varusid, toetudes tootmisgraafikule ja seadmata piiranguid nende miinimumile sünkroniseerib ja kooskõlastab varumist tootmise ja füüsilise jaotusega. Juhtimissüsteem on otse ühendatud üksnes tootmisstruktuuri viimase lüli montaažiüksusega. Lõpptoote valmistamiseks vajaliku materjali (tootekomponentide) kogus saadakse (“tõmmatakse välja”) eelmisest struktuuriüksuselt järgmise üksuse nõudeinfo alusel. Mis tahes tootmisstruktuuri personal peab iga üksiktellimuse puhul arvestama suurema arvu
tehnoloogia (puhtamad tehnoloogiad). Pehmetehnoloogia - kohalikul tööjõul ja toormel põhinev keskkonnahoidlik tootmistehnoloogia väikeettevõtetes. Keskkonnapoliitika - Keskkonnapõhimõtted, üks lüli organisatsiooni juhtimisest; Organisatsiooni suhtumine keskkonda, taotlused , eesmärgid. 1.1 Säästev areng ja tarbimine Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Inimkeskne jätkusuutlik areng tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade mõistliku kasutamise ja ökosüsteemide taluvusvõime arvestamisega. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja tulevastele põlvedele. Säästva arengu korral tuleks arendada kõiki kolme komponenti korraga. Eesmärgiks on
Töötervishoid ja tööohutus (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. (3) Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. 2. peatükk TÖÖKESKKOND § 3. Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus vältimiseks töökorraldus ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. (3) Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. 2. peatükk TÖÖKESKKOND [Paragrahvi 3 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 3. Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või ne...
·· Välisriigist saadud dividend, kui dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. (Allikas: Maksu- ja Tolliamet) 6. FIE-d. Euroopa Liidu kodanikul on õigus ajutiselt või alaliselt töötada FIE-na igas EL riigis, õigused on samad mis töötajatel. Võib viia oma põhitegevuse üle teise riiki või selle seal asutada, samuti luua filiaali. Teises riigis võib osutada teenuseid end seal sisse seadmata. Vabakutselisena saadav tulu maksustatakse üldjuhul riigis, kus elatakse. 7. Perekond. ELi kodaniku pereliikmed võivad oma kodakondsusest olenemata minna koos ELi kodanikuga teise liikmesriiki, nende õigused töötada ELi kodaniku töökohariigis ei ole piiratud. ELi kodaniku lastel on õigus saada üld- ja kutseharidust, samasuguseid stipendiume. Võidakse paluda suguluse tõendamist. Euroopa Liidu mittekodanikust pereliikmed saavad teistsuguse elamisloa. Soomes töötamiseks vajalik info
kätteantavad raamatud ~ kätte antavad raamatud, halvakspandav komme ~ halvaks pandav komme; jalgratas on lahtivõetav ~ jalgratas on lahti võetav, lehed on ärarebitavad ~ lehed on ära rebitavad; mahamurdunud puu ~ maha murdunud puu, asetleidnud sündmus ~ aset leidnud sündmus, allakirjutatud dokument ~ alla kirjutatud dokument, vastuvõetud otsus ~ vastu võetud otsus, tähelepandud vead ~ tähele pandud vead, vastuvõtmata töö ~ vastu võtmata töö, kordaseadmata paberid ~ korda seadmata paberid. Märkus 1. Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist. Nt trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, aknast välja visatud müts, jõest üle ujuv poiss, mäest üles sõitnud suusatajad, külalisega kaasas olevad isikud, autole ette hüpanud koer, tüdrukule järele jooksnud ema, teekäijale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
