Ökoloogia kordamine (0)

ÖKOLOOGIA
1. Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne.
Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism , kisklus , kommensalism , herbivooria .
Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus , metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine.
2. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm , mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näiteks sääsk/paeluss ( parasiit ) ja inimene ( peremees ).
Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks mükoriisa (taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos), samblik (vetika ja seeneniidistiku sümbioos).
Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Näiteks ilves ja jänes, hunt ja kits/põder.
Herbivooria on taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe. Kasulik loomale. Näiteks lehetäi, maipõrnikas ja metskits , kes toituvad taimeosadest. Bambus -> panda jne. Taimedel on selle vastu kujunenud kaitsekohastumused (ogad, okkad, karvad jne).
Kommensalism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu . Näiteks inimene ja tema sooles elavad bakterid , algloomad, samuti takjas ja imetaja , samblik ja puu, orhidee ja puu.
3. Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. See kutsub taimedes esile mitmeid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. Näiteks sõltub taimede õite moodustumine ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest. Selle põhjal eristatakse lühi- ( riis , kanep, tubakas ) ja pikapäevataimi ( kartus , oder , hernes ).
4. Temperatuuri toimet saab hinnata taime arengu või ainevahetuse järgi. Alumine taluvuslävi on ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille arenedes organismi areng seiskub ja ta hukkub. Ülemine taluvuslävi on ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub ja ta hukkub. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks – see jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele (enamasti 4...40 C). Intensiivust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam , nimetatakse ökoloogiliseks optimumiks.
5. Populatsioonide arv näitab, kui mitu erinevat populatsiooni ökosüsteemis leidub (linnas on 1000 inimest, 25 koera ja kümme kassi – populatsioonide arv on 3)
Populatsiooni arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite arv (kui järves on 120 karpkala , siis see on veekogu karpkalade populatsiooni arvukus).
Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv (kui järve pindala on 2400 m2, siis karpkalade populatsiooni tihedus on 120:2400=0,05 isendit m2 kohta).
6. Kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremuse (näiteks inimpopulatsioonidest Aafrika arengumaad, loomadest näiteks rebased ). Kahaneva populatsiooni arvukus ületab langeb, sest suremus ületab sündimuse (näiteks soome- ugri rahvastest liivlased ja üldse Ida-Euroopa maade rahvad , loomadest must- toonekurg , panda, jääkaru).
Populatsiooni, mille sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nimetatakse stabiilseks populatsiooniks (näiteks Rootsi, Norra)
7. Populatsiooni arvukuse ulatuslikke perioodilisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. Näiteks kiskja (ilves) ja saaklooma (valge jänes) populatsioonide arvukus on teineteisest sõltuvuses – populatsioonilained tulenevad nende liikide omavahelistest toitumissuhetest.
8. Ökosüsteemi troofilistest tasemetest võib koostada ökoloogilise püramiidi. Iga järgmise astme tarbijate biomass ja selles sisalduv energia on eelmise taseme omast ligikaudu 10 korda väiksem. 5000 kg tootjad (rohelised taimed) -> 500 kg I astme tarbijaid ( rohutirtsud ) -> 50 kg II astme tarbijaid (hiired) -> 5 kg III kolmanda astme tarbijaid (maod)
9. Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist (ja selles sisalduvast energiast). See on ökoloogilise püramiidi reegel. Biomassivahekord veeökosüsteemis võib veidi teistsugune olla.
10. Organismid ei suuda kogu toidus sisalduvat energiat talletada, sest palju energiat kulub sooja hoidmiseks, hingamiseks, toidu hankimiseks ja muudele eluks vajalikele protsessidele.
11. Alates väikseimast:
Populatsioon – ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid
Kooslus ehk biotsönoos – ühel territooriumil elavad paljude liikide populatsioonid, ökosüsteemi elusosa
Ökosüsteem – isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne
Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum
Biosfäär – Maa pinnakihtide (atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär) ruumiosa , mida asustavad elusorganismid
12. Näiteks ristik (tootja) -> röövik (I astme tarbija) -> siil (II astme tarbija) -> ilves (III astme tarbija) -> bakterid (lagundajad)
Nõges -> röövik -> hiir -> rebane -> seened
13.
14. Maksimaalne näriliste (kes on toitunud 1 tonnist nisust ) biomass on: 1 t (1000 kg) x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg
Maksimaalne kulliliste (kes on toitunud 100 kg-st närilistest) biomass on: 100 kg x 10% = 100 kg x 0,1 = 10 kg
Või: 500 kg-st taimedest toitunud jäneste biomass on 50kg , kellest toitunud rebaste maksimaalne biomass on 5 kg.
15. Kõige problemaatilisem on näljahäda, samuti linnastumine, haiguste levimine, mullastiku vaesumine ja kõrbestumine, loodusvarade hävimine, keskkonna (õhu-, mulla-, vee-) reostumine , happevihmad
16. Põlevkivi kaevandamine ja põletamine on Eesti peamine keskkonnaprobleem. Sellega on muudetud kasutuskõlbmatuks mitukümmend tuhat hektarit maad. Põlevkivi on madala kütteväärtusega ning suur osa paiskub õhku lendtuhana, põhjustades ulatuslikku õhusaastatust. Põlevkivi sisaldab ka väävlit, millest eraldub palju CO2-te. Põlevkivi põletamisega kaasnevad ka suured tuhamäed.
Põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine on toonud kaasa põhjavee kvaliteedi halvenemise. Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine, toob kaasa eutrofeerumise ja vee-elustiku taastootmise ja kvaliteedi languse. Keskkonna saastamine jäätmetega, prügilate kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus.
17. Rahvuspargid : Lahemaa, Matsalu , Karula, Soomaa , Vilsandi
Looduskaitsealad : Viidumäe looduskaitseala , Nigula looduskaitseala, Endla looduskaitseala, Alam- Pedja looduskaitseala
Maastikukaitsealad : Kõrvemaa maastikukaitseala , Vooremaa maastikukaitseala, Paganamaa maastikukaitseala, Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Hiiumaa laidude maastikukaitsealad
18. I kategooria: loomad - ebapärlikarp, must-toonekurg, lendorav, kaljukotkas ; taimed – kollane käoking, põhja raunjalg
II kategooria: loomad – säga, apteegikaan; taimed – alpi võipätakas, jumalakäpp
III kategooria: loomad – rästik, saarmas ; taimed – emaputk, karulauk
19. Puud (Tamme-Lauri tamm), koopad (Koorküla ja Helme koopad), rändrahnud ( Ehalkivi ), karstialad (Uhaku karstiala), pangad (Panka pank ), järved (Koorküla Valgkärv, Kaali), allikad, astangud (Treppoja) jne.
20. Säästev areng on areng, mis rahuldab praegused vajadused seadmata sealjuures ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse loodusvarade läbimõeldud kasutamisele, inimeste tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele.
21. Inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi nimetatakse igaüheõiguseks. Need ei ole reguleeritud seadustega, vaid tuginevad elanikkonna teadulikkusele ning eetika- ja moraalinormidele. Näiteks kõikjal looduses ja kultuurimaastikel, sõltumata omandivormist, on lubatud liikuda jalgsi , rattaga , paadiga, ratsa , seejuures loodust risustamata ja loodusele ning maaomanikule kahju tekitamata . Näiteks võib suvel põldude vahel liikuda piki põllupeenart, samuti võib kasutada eramaale jäävaid veekogusid päevitamiseks ja suplemiseks.
22. Rahvastiku kasv on suurim globaalprobleem, sest ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised probleemid (toidupuudus, saaste). Selleni on viinud arstiteaduse ning heaolu kasv. Tagajärjed: intensiivne majandamine viib metsade hävitamise, kõrbestumise, erosiooni tekkimise ja mulla saastumiseni. Tööstus on toonud kaasa keskkonna saastumise. Lahendused: laste arvu piiramine, teavitamine rasestumisvastastest vahenditest, muuta inimeste toitumisharjumusi.
Mullastiku hävimine on tingitud vääradest maaharimisviisidest: väetiste, mürkainete, raskete masinate kasutamine. Seda põhjustab ka metsade raiumine ja mulla looduslik ärakanne. Üheks lahenduseks oleks maaharimisviiside ja tehnoloogia täiendamine, samuti metsaraie piiramine.
Hapestumine on põhjustatud kütuse põletamisest ja tööstuse saastest. Selle tagajärjeks on happesademete teke, mis moodustub, kui lämmastiku ja väävliühendid õhuniiskusega ühinevad. See kahjustab metsi, taimejuuri ja mulda. Lahenduseks oleks atmosfääri paiskuvate ja lämmastikuühendite vähendamine.
Osoonikihi hõrenemist põhjustavad atmosfääri paisatud saasteained , peamiselt kloororgaanilised ühendid. Selle tagajärjeks on taimede kasvu pidurdumine, nahavähi ja mutatsioonide teke, immuunsüsteemi kahjustumine. Lahendusi: vähendada freoonide tootmist ja kasutamist, riikidevahelised kokkulepped, tootmine taastuvatest energiaallikatest, tööstuses ja transpordis kahjulike ühendite emissiooni piiramine.
Kliima soojenemine on Maa keskmise temperatuuri tõus. Seda põhjustab kasvuhooneefekt , mis ei lase Maalt tagasipeegelduval soojuskiirgusel hajuda kosmosesse. Kasvuhooneefekti on tinginud inintegevus, nagu tööstus, energiatootmine, mis paiskavad nn kasvuhoonegaase (CO2, metaan ) atmosfääri. Selle tagajärjeks on kõrgete laienemine, temperatuuri tõus, tormid ja teised looduskatastroofid . Lahendused: elektrijaamade tehnoloogia parandamine, taastuvate energiaallikate kasutamine, prügi sorteerimine ja prügilate rajamine.
Veekriis. Suurim veekulutaja maailmas on põllumajandus. Veekogude peamiseks saasteallikateks on heitveed, eelkõige tööstus- ja põllumajandusheitveed. Ka naftareostused on väga ränga mõjuga. Mõned tagajärjed on näiteks eutrofeerumine ja nakkushaiguste levimine. Mõningad lahendused oleksid vee korduvkasutamine, samuti vee kokkuhoid , veehoidlate rajamine, niisutussüsteemide kasutamine.
Jäätmeprobleemid on otseselt tingitud rahvastiku suurenemisest ning tootmise ja tarbimise suurenemisest. Selle tagajärjel tekivad linnade ümber prügimäed ja ookeanidesse kandub samuti prügi. Pinnas, vesi ja õhk saavad saastatud . Lahendused: kasutada korduskasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale, ohtlikud jäätmed viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Eralduvaid gaase saab koguda ja kütteks kasutada. Prügilale ehitada puhastus- ja töötlemise seadmed .
Liikide hävimist põhjustavad keskkonna muutumine ja hävimine, näiteks metsade raiumine ja soode kuivendamine. Inimpopulatsioonide laienemine toob kaasa elukohtade hävimise. Teised põhjused on reostus, jahipidamine , röövpüük ja kaubitsemine, samuti võõrliikide sissetoomine. Selle tagajärjeks on toiduvõrkude mõjutamine, mis võib põhjustada liikide elutegevuses ettearvamatusi. Lahenduseks on näiteks liikide kaitse alla võtmine, elupaikade säilitamine, kaitsealade rajamine, võitlus röövkaubandusega.
Loodusvarade kasutamine ja energiaprobleemid . Taastumatud loodusvarad , nagu kaevandatud kütised saavad otsa ning moodustuvad jäätmed nagu tuhamäed, samuti kahjustatakse kaevandamisega looduslikku keskkonda. Lahendusena nähakse loodusvarade korduvkasutamist (metallid), tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja töötlemise tehnoloogiat. Tuleks üldiselt kasutada rohkem taastuvaid loodusvarasid.