Nüüdisühiskond (1)

5 VÄGA HEA

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

Mis iseloomustab nüüdisühiskonda?
Mis on jätkusuutlikus?

Lõik failist

Mis iseloomustab nüüdisühiskonda?
Nüüdisühiskonda iseloomustavad:

Ühiskonnasektorite eristatavus. (avalik sektor , turundus ehk erasektor , kodanikuühiskond ehk mittetulundussektor )

Kõik sektroid on vastastikku seotud ( üksikisiku tulumaks ja käibemaks, avalik sektor peab tagama atraktiivse majanduskliima, kodanikuühiskond teenib raha)

Tööstuslik kaubatootmine

Rahva osalemine ühiskonnaleu korraldamisel (nt. Eesti Vabariigis on rahval võimalus osaleda rahvahääletustel ja riigikogu valimstel, mittekodanikud saavad kaasa rääkida kodanikuühiskonna kaudu)

Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes (nt vabaabielud, samsooliste isikute kooselu)

Inimõigused ( universaalsed -õigus elule ja vabadusele, sotsiaalsed-õigus toidule, joogiveele, kasvatusele jne, kultuurilised-õigus keelele, haridusele jne, majanduslikud-õigus tööle ja tasule)
2. Ühiskonna arenguetapid , nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused.
PERIOODI NIMETUS
TOIMUNUD MUUDATUSED
TUNNUSED
1. Tööstus ehk indutriaalühiskond
1. tööstuslik tootmine 2.konveierliinid 3. ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus: maa- ja linnaelanike suhte arv 4. muutus tööhõive-inimesed hakkasid tööl käima kindlal kellaajal 5. muutub leibkonna mudel-kaovad ära suurpered
1. ratsionaalsus
2. bürokraatia tugevnemine
3. töö- ja puhkeaja eraldumine
4. vajadus lõbustusasutuste järgi
5. vajadus füüsilise koormuse järgi
2. Postindustriaal ühiskond
1. teeninduse osatähtsuse kasv 2. teaduse ja tehnoloogia osakasv majanduses 3. inseneride hulga suurenemine tööjõu hulgas 4. keskklassi tekkimine osa ühiskonnast, kellel on kõrge ametialane kvalifikatsioon ja stabiilselt kõrge palk
1. tsentraliseeritus
2. massitootmine
3. massitarbimine
5. massikultuur
6. globaliseerumine
3. Teadmus- ehk infoühiskond
1. teaduse kiire areng 2. uurimisasutuste massiline tekkimine 3. avastuste ja leiutiste rakendamine
1. Loovus
2. meeskonnatöö

Industriaalühiskonna ja postindustriaalühiskonna võrdlus
Industriaalühiskond
Postindustriaalühiskond
1. Suur osatähtsus hankival sektoril 2. ühiskonna jätkusuutlikkuse hindamisel lähtutakse tootmisvõimsuset ja toodangu hulgast 3. vajadus tööstustööliste järele, mis omakorda ei soodusta hariduse andmist 4. ühiskonna juhtimine oli väga koordineeritud
1. Suur osatähtsus teenindussektoril 2. ühiskonna jätkusuutlikuse hindamisel lähtutakse teenindussektoris töötavate inimeste arvust 3. vajadus haritud spetsialistide järele 4. suur tähelepanu haridusel 5. ühiskonna juhtimisel on rohkem loovust ja inimeste omaalgatust.

Tööstusühiskonna arengut käsitlevad teooriad.

Adam Smith – propageeris turumajandust. Turumajandus - seda mida ostetakse, seda toodetakse. Tööväärtuse teooria. Kõikide rikkuste aluseks on töö. Väga tähtsaks pidas turgu öeldes, et turg määrab majanduse.

Karl Marx – kapital. Millistele reeglitele allub kapitalistlik kaubatootmine.

Max Weber – nendes maades, kus on toimunud reformatsioon, areneb kapitalism kiiremine, sest protestantidele on omane kasinus, töökus, kokkuhoidlikus jms.

Heaoluühsikonna tunnused ja mudelid.
Tunnused:

Ressursside ülekandmine 2) ½ avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.
Mudelid:

Sotsiaaldemokraatlik mudel – kõik inimesed saavad hüvesid ühes suuruses

Konservatiivne mudel – hüvede puhul arvestatakse inimese majanduslikku seisukorda ja töö panust.

Liberaalne mudel – heaoluteenused puuduvad, tagatud on kõrge tööhõive ja väga madalad maksud

Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia ja demokraatia jagunemine
Demokraatia on valitsemisvorm , mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus , seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatila on 3 põhimõtet:

Konkurents – eelkõige majanduses 2) hääleõigus – 18.a vabaduses viibiv inimene 3) kodanikuõigused - valimine, kaitse, õigus saada riigiametisse.
Täielik Demokraatia: Vaba ajakirjandus , võimude lahusus (seadusandlik-riigikogu, täidesaatev-valitsus, kohtuvõim-III astmeline), pluralistlik kodanikuühiskond-ühiskonnas on palju kodanikuühiskonna organisatsioone, vähemuste õigustega arvestamine.

Mis on jätkusuutlikus?
Jätkusuutlikus on selline areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huvisid.

Jätkusuutlik valitsemine, hea valitsemine, efektiivne valitsemine.
Jätkusuutlik valitsemine – võim- tahte ja otsuste pealesurumine. Legitiimne ehk seaduslik. Rahvas arvab , et võim on legitiimne siis, kui võimulolijad ja rahvas hindavad samu väärtusi.
Hea valitsemine – legitiimne, efektiivne – näitab seda, kui hästi suudab võim valitseda ja kui hästi ta suudab rahuldada

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

65 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marjumesimumm Õppematerjali autor

nüüdisühiskonna iseloomustajad ühiskonna arenguetapid industriaal ja postindustriaalühiskonna võrdlus demokraatia olemus nüüdisdemokraatia ja demokraatia jagunemine

Sarnased õppematerjalid

odt

Nüüdisühiskonna KT põhjalikud vastused

Kontrolltöö kordamisküsimused I Nüüdisühiskond 1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? V: Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes.

Ühiskonnaõpetus

rtf

12 klassi ühiskonna 1. kt

1.Mis isel nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) 2.Ühiskonna arengu etapid,nende isel ja tähtsamad sündmused. a) industriaalühiskond - ratsionaalsus,pürokraatia tugvenemine, inimestel tekib tööaeg ja vabaaeg. majanduses oli esikohal tööstuslik tootmine, vooluliinid, muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus ja leibkonnamudel, maaelanikkond väheneb. b) postindustriaalü. - massitootmine ja -tarbimine, massikultuur ja -meedia. kasvas teaduse ja tehnoloogia osa majanduses, tekib keskklass c) infoühiskond - muutub töö iseloom. teaduse areng, tähtsad on uurimisasutused e instituudid. 3.Industriaalühiskonna ja postindustriaalühiskonna võrdlus Industriaal -

Ajalugu

docx

Ühiskond - nüüdisühiskond

Ühiskond Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned + Individuaalne ja kollektiivne heaolu PTK 1 + 2.7 Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskonna tunnused: - ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus - tööstuslik kaubatootmine - rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus - inimõiguste tunnustamine Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused: - sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses - rahaliste ressursside ülekandmine rikkamatelt ühiskonna kihtidelt vaesematele maksupoliitika abil (nt astmeline tulumaks) - riik korraldab haridust ja tervishoidu - 40%-50% avalikes

Ühiskond

doc

Ühiskond

56 Kursus tutvustab erakondi valimisi, parlamendi ja täidesaatva võimu struktuuri ja 57 töökorraldust. 58 Pöörab tähelepanu võimude lahususele, uurib majanduse arengut nüüdismaailmas, 59 rahvusvahelist julgeolekut ja ühtse euroopa toimimist. 60 Tööstus ja teadmusühiskond 1.1 61 Feodaal kord (feodaalid, talunikud) -> 1640 ja 1780 vahel tekib tööstuslik pööre -> kapitalistlik kord (sinikraed, valgekraed) 62 Nüüdisühiskond kujunes 19. sajandil, kui kujunesid välja ühiskonna sektorid: 1) turumajandus 2) valitsussektor 3) kodanikuühiskond 63 Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune 64 seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, 65 vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. 66 Pärast tööstuslikku pööret (17

Ajalugu

doc

Nüüdisühiskonna mõisted

Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda

Ühiskonnaõpetus

docx

Kordamine ühiskonna kontrolltööks, heaoluühiskond

1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisegaühiskonnas kaasnesid? 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. 4. Iseloomusta heaoluriiki. 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks? 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? 10. Mida kujutab endast polüarhia? 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada? 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikkust? Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. (töö

Ühiskond

doc

Nüüdisühiskond

Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,postindustria

Ühiskonnaõpetus

doc

Kontrolltöö küsimused: ühiskond

1. Ühiskond MEIE; ühesuguse elulaadiga inimesed, kes elavad ühes piirkonnas. 2. Ühiskonna sektorid: 1. Avalik sektor 2. Erasektor 3. Mittetulundussektor Ühiskonna valdkonnad: majandus, tervishoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Nüüdisühiskond: Tööstuslik kaubatootmine; Rahva osalemine ühiskonna valitsemises; Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; Kapitalism ja demokraatia; Teenindusühiskond; Inimõiguste tunnustamine 4. Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond avatud ühiskond, mis moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest; riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. 5

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid