Euroopa Liidu keskkonnapolltika (0)

Keskkool - Loodus - Keskkond

1 Hindamata

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika
Referaat
Tallinn 2011

Sisukord

Sissejuhatus

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kujunemine

EL Keskkonnapoliitika peamised osalised

EL Keskkonnapoliitika eesmärgid

Keskkonnaprobleemid ja EL keskkonnakaitsetegevused

Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007- 2011

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus

Sissejuhatus

Paljude eri keskkonnaküsimustega tegelemiseks on Euroopa Liit aastakümnete jooksul töötanud välja ühed rangeimad keskkonnanõuded maailmas. Praegu on peamisteks prioriteetideks võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, reostusest tulenevate terviseprobleemide vähendamine ja loodusvarade vastutustundlikum kasutamine. Kuigi need eesmärgid on suunatud keskkonna kaitsmisele, võivad nad toetada majanduskasvu, soodustades innovatsiooni ja ettevõtlust.
Töös kirjeldan lähemalt Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ajalugu, eesmärke, samuti seda, mis organisatsioonid ja asutused sellega tegelevad ning tänapäeval aktuaalseid keskkonnaprobleeme. Referaat peaks andma niivõrd mahukast teemast hea ülevaate ja lahti kirjutama Euroopa Liidu keskkonnapoliitika olemuse selle kujunemisest kuni kaasajani.

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kujunemine

Euroopa Ühenduse keskkonnapoliitika ja õiguse arengu võib jagada neljaks perioodiks :
1957. aastast kuni 1972. aastani. 1957-1967 Euroopa Majandusühenduse asutamisleping ei sisalda keskkonnakaitsega seotud sätteid, keskkonnakaitseline tegevus puudub. 1967-1972 Ühenduse institutsioonid ei pööra erilist tähelepanu keskkonnapoliitika arendamiseks . Vaid üksikud keskkonnakaitselised meetmed, nt direktiiv ohtlike ainete klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kohta ning mootorsõidukite heitgaaside emissioonide kohta.
1972. aastast kuni 1986. aasta ühtse Euroopa aktini. Märts 1972 - ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis , Stockholmi Deklaratsioon , millega formuleeriti kaasaegse keskkonnakaitse põhieesmärgid ja printsiibid. November 1972 - Pariisi tippkohtumine, rõhutati vajadust Euroopa Ühenduse(edaspidi EÜ) keskkonnapoliitika järele. Ühenduse institutsioonidele tehti ülesandeks töötada välja tegevusprogramm. 1973-1976 esimene ja 1976-1981 teine EÜ keskkonnaprogramm julgustasid liikmesriike individuaalseks tegevuseks ilma läbiva keskkonnapoliitika kontseptsioonita(“kes reostab , see maksab” printsiip). 1982-1986 EÜ kolmas keskkonnaprogramm, milles rõhk ennetusprintsiibil.
1987. aastast ühtse Euroopa akti jõustumisest kuni Maastrichti lepinguni. 1987 -Euroopa Ühenduse Põhiseadus (Single European Act, SEA) viib sisse peatüki “Keskkond”. 1987 - 1992 EÜ neljas keskkonnaprogramm, suur rõhk keskkonnaküsimuste integreerimisele EL kõigisse muudesse poliitikatesse (põllumajandus, konkurents , majandusareng).
1993. aasta Maastrichti lepingu jõustumisest. 1992 -Maastrichti Lepe sõnastab EL ülimuslikuks eesmärgiks säästva arengu. 1993 – 2000 EÜ viies keskkonnaprogramm määratleb EL säästva arengu kontseptsiooni ja alustab kursimuutust puhtõiguslikelt meetmetelt tururegulatsioonil põhinevaile (maksunduslikud abinõud). 1997. aasta Amsterdami Lepe kinnitab säästva arengu printsiibi ja täiustab otsuste tegemise protseduuri. VI Keskkonnategevusprogramm 2001 – 2010 - Euroopa Liidu Säästva arengu strateegia elluviimine (“Keskkond 2010: Meie tulevik, meie valik”). Programmi neli valdkonda on kliimamuutused , loodus ja liigiline mitmekesisus , keskkond ja tervis ning loodusressursside kasutamine ja jäätmed.
(Veebileheküljed www.ueapme.com; www. riigikantselei .ee)

EL Keskkonnapoliitika peamised osalised

Põhilised osalised on Ühenduse institutsioonid, aga märkimisväärselt mõjutavad keskkonnapoliitika kujundamist ka liikmesriikide valitsused ja muud osalised. Euroopa Komisjon il on põhiroll keskkonnapoliitika kujundamises. Vastavalt lepingule on komisjonil ühenduse seadusloomes algatusõigus. Iga aasta võtab komisjon vastu oma aastase tegevusprogrammi. Lisaks nendele üldistele programmidele esitab komisjon aeg-ajalt tegevusprogramme spetsiifilistes valdkondades. Peale algatusõiguse on komisjoni ülesanne ka Ühenduse keskkonna direktiivide ja määruste rakendamise tagamine. Nõukogu on peamine seadusandlik organ. Nõukogu kohtub keskkonnaküsimustes tavaliselt kolm korda iga eesistumise ajal, kaks korda ametlikult Brüsselis, ühe korra mitteametlikult eesistujariigi määratud kohas. Mitteametlikel kohtumistel arutatakse keskkonnapoliitika ja –strateegia küsimusi ilma otsuseid tegemata. Nõukogus, kus tehakse lõplikud otsused, püüavad liikmesriigid vastavalt oma huvidele teha muudatusi komisjoni ettepanekule.
Euroopa Parlamendil on olnud küllalt silmapaistev roll keskkonnaküsimuste ühenduse tasandil algatamisel ja tugevdamisel. Üldistes keskkonnaküsimustes soovitab parlament pidevalt komisjonil ja nõukogul teha rohkem keskkonnakaitseks kui komisjoni ettepanekus on välja pakutud . Parlament rõhutab alati ka vajadust keskkonnaküsimuste suurema läbipaistvuse, parema infole juurdepääsu ja keskkonnaorganisatsioonide otsuste tegemises suurema osaluse järele. Maastrichti lepinguga lisatud artikkel annab parlamendile õiguse taotleda komisjonilt direktiivi või määruse ettepaneku esitamist .
Euroopa Kohus on põhivahendiks EL keskkonnaseaduste rakendamise tagamiseks liikmesriikides. Vastavalt lepingule kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, võib komisjon anda asja Euroopa Kohtusse. Kõigepealt annab komisjon riigile võimaluse esitada oma seisukoht ja siis esitab oma põhjendatud arvamuse. Kui riik ei nõustu esitatud arvamusega komisjoni seatud tähtaja jooksul, võibki komisjon anda asja kohtusse. Vastavalt lepingule, kui kohus leiab, et liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta
sellele määrata põhisumma või trahvi .
Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid on näiteks Greenpeace, the World Wide Fund for Nature (WWF), BirdLife International, Climate Network Europe ja Transport and Environment Federation. Neil on ligipääs keskkonna peadirektoraadile, kuid vähem täistele direktoraatidele.
(Veebilehekülg www.riigikantselei.ee)

EL Keskkonnapoliitika eesmärgid

Ühenduse ülesanne on edendada majandustegevuse harmoonilist, tasakaalustatud ja säästvat arengut, keskkonna kaitse ja kvaliteedi parandamise kõrget taset. Säästva arengu mõiste tuleneb Bruntlandi Komisjoni poolt 1987 ÜRO Peaassambleele esitatud aruandest “Our Common Future”. Säästvat arengut defineeriti kui arenguteed, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Kõrge kaitstuse taseme all mõeldakse, et see ei luba enam meetmete vastuvõtmist, mis võimaldavad vaid madalaima ühisnimetajaga keskkonnakaitset , ja lubab liikmesriikidel , kes on rangemate keskkonnanõuete poolt, võtta vastu sellised meetmed siseriiklikul tasandil. Kõrge tase tuleb saavutada Ühenduse kui terviku poolt, mitte riiklike meetmete abil. Arvesse tuleb võtta ühenduse keskkonna-alaselt mahajäänumate piirkondade tingimusi, et nad saaksid järgi jõuda.
Ühenduse keskkonnapoliitika aitab kaasa järgmiste eesmärkide taotlemisele: keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; inimese tervise kaitsmine; loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine; meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega.
(Veebilehekülg www.riigikantselei.ee)

Keskkonnaprobleemid ja EL keskkonnakaitsetegevused

Euroopa Liidu poliitikad hõlmavad enam kui 300 õigusakti, sh. direktiivid, otsused, määrused ja soovitused. Õigusaktidest suurima osa moodustavad direktiivid, mis kohandatuna viiakse liikmesriikide seadusandlusesse. Määrused ja otsused ei vaja liikmesriikide seadusandlusega kohandamist – need võetakse üle muutmata kujul ühetaoliselt igas liikmesriigis. Kliimamuutused. Maa keskmise temperatuur on viimase 100 aasta jooksul tõusnud 0.6 °C võrra, mis annab tunnistust globaalsest soojenemisest selliste inimtegevuste tõttu nagu metsade üleraie ja fossiilsete kütuste põletamine. Need kaks tegevust on olulised CO2 ja teiste “kasvuhoone gaaside” emissiooniallikaks. Seepärast on ÜRO vastuvõtnud Kliimamuutuste Raamkonventsiooni (1992) ja Kyoto Protokolli (1997). Konventsiooniga liitunud kohustuvad 2008. – 2012. aastaks vähendama kasvuhoonegaaside emissioone vähemalt 5% võrra, võrreldes 1990.a. 2000.a. märtsis algatas EL Euroopa Kliimamuutuste Programmi, mille raames tööti välja täiendavad meetmed (kaasa arvatud emissioonidega kauplemise skeem).
Jäätmekäitlus. Jätkuvalt kasvav jäätmelasu on üheks suurimaks probleemiks Euroopa Liidus. Suur osa jäätmeist (67%) kas põletatakse jäätmekäitlusettevõtteis või viiakse prügilaisse. Suuri pingutusi tehakse jäätmete taas- ja korduvkasutuseks, eeskätt aga jäätmete tekke ennetamiseks. EL tahab vähendada jäätmete hulka, mis läheb prügilaisse 20% võrra 2010. aastaks (võrreldes 2000.a.), ja isegi 50% võrra aastaks 2050. Eritähelepanu on ohtlike jäätmete tekke vähendamisele. Loodusliku mitmekesisuse kaitse. Euroopa Liidu pindala on üle 3 miljoni km2, ohustatud ca 1000 taime- ja üle 150 linnuliiki. Euroopa Liidu eesmärgiks on peatada liigilise mitmekesisuse vähenemine ja ühendada looduskaitse meetmed teistesse poliitikatesse, nt. põllumajandus- ja tööstuspoliitikad. Ühenduse õigusaktidega on jõustatud mitmeid meetmeid ohustatud liikide kaitseks, nt. teatud linnuliigid, hülged, samuti elupaikade (metsad, märgalad) kaitseks. Kemikaalid . Euroopa Liidu kemikaalipoliitika tugineb põhimõttel, et vaja on tasakaalustada keskkonnakaitse ning tarbijate tervisekaitse ühelt poolt ning teiselt poolt kindlustada Euroopa keemiatööstuse konkurentsivõime. Esimene Direktiiv, mis reguleeris ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist on pärit juba 1967.a. Müra. Ligi 40% Euroopa Liidu elanikest mõjutab päevasel ajal üle 55 dBA liiklusmüra, ja ligi 20% elanikest peab taluma üle 65dBA müra. Peamised müraallikad on maantee -, raudtee ja lennutransport , ehitustööd. EL poliitika on olnud kehtestada transpordivahendite müra lubatud piirnormid. Veemajandus . Euroopa Liit on jõustanud mitmeid veekvaliteedistandardeid: joogiveele , suplusveele, kalamajandusele ja kalakasvatusele. 80-ndatel ja 90-ndate alguses tuginesid meetmed valdavalt emissioonipiirväärtustele (kohustus puhastada munitsipaalreovett, vähendada lämmastikureostust). Alates 1995.a.a on Euroopa Liit rakendanud globaalsemat lähenemist veemajanduse reguleerimiseks. Veeraamdirektiivi eesmärk on säästev veemajandus ja ühtlustatud tegevuspoliitika. Välisõhu saaste. Peamine eesmärk on vähendada õhusaastet, mõjutades kasutatavate kütuste kvaliteeti, samuti integreerida keskkonnakaitse meetmed transpordi ja energia sektorite arenduskavadesse.
(Veebileheküljed www.europa.eu; www.ueapme.com)

Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007- 2011

Dokumendis "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011", mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 25.10.2007 istungil, on toodud Valitsuse üldisemad Euroopa Liidu suunalised eesmärgid ning prioriteedid. Olulisemad keskkonda puudutavad teemad Eesti jaoks:
Kliimamuutused: •Süsinikuvabade energiatehnoloogiate arendamine •Taastuvenergeetika arendamine •Biokütuste kasutuse arendus transpordis , raudtee- ja meretranspordi ning ühistranspordi eelisarendamine
Energiasääst: •Energiatarbimise vähendamine •elanikkonna ja spetsialistide teadlikkuse parandamine •Energiasäästule suunatud investeeringute toetamine
Siseturg ja energiaallikate mitmekesistamine: •Taastuvate energiaallikate osakaalu pidev kasv energiabilansis •2020. Aastaks taastuvate osakaal riigi energiatarbimises vähemalt 20% •2020. aastaks biokütuste osakaal transpordis 10%(II põlvkond) •Vähemalt 10% EL riikide elektriturgude ühendatuse tase, sh Läänemere piirkonnas •Kaaluda maagaasi ühenduste rajamist Balti ja Põhjamaade vahele ning veeldatud maagaasi terminaali rajamist Läänemere-äärsetesse riikidesse.
(Veebilehekülg www.valitsus.ee)

Kokkuvõte

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika on sisult väga lai teema ning üha enam sulandub teistesse valdkondadesse. Seetõttu oli tähtsima informatsiooni leidmine ja väljaselekteerimine üsna keerukas. Tänu referaadi kirjutamisele sain aga läbi töötada palju erinevaid materjale ja viisin ennast teemaga kurssi.

Kasutatud kirjandus

„Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007- 2011“.
http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/euroopa/eesti-eesmargid-euroopa-liidus/eesti-euroopa-liidu-poliitika-2007/ELPOL_2007_2011.pdf [2011, jaanuar 15]

„EL Keskkonnapoliitika kujunemine, eesmärgid ja põhimõtted“.
http://www.riigikantselei.ee/failid/Keskkonnapoliitikakujunemine_slaidid_.pdf [2011, jaanuar 15]

„Keskkonnaprobleemid ja Euroopa Liidu keskkonnapoliitika“ http://www.ueapme.com/business-support%20II/Training%20Tools/Confartigianato/Environment/EE-Environmental%20policy.pdf [2011, jaanuar 15]

Keskkond. Üldteave
http://europa.eu/pol/env/index_et.ht m [2011, jaanuar 15]

Loeng “EL keskkonnapoliitika ajalugu, osalised, eesmärgid, põhimõtted, vahendid”
http://www.riigikantselei.ee/failid/Keskkonnapoliitika_kujunemine__eesm_rgid_ja_p_him_tted.pdf [2011, jaanuar 15]

.RTF Laadi alla originaalfail 10 lk · .rtf · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tublilaps Õppematerjali autor

Referaat

keskkonnategevusprogammid euroopa komisjon nõukogu euroopa parlament euroopa kohus kliimamuutused jäätmekäitlus loodusliku mitmekesisuse kaitse

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskkonnapoliitika eksami konspekt

...................................................................... 13 KESKKONNAÕIGUSELE ERIOMASED JOONED:......................................................................................... 13 KESKKONNAÕIGUSE PÕHIPRINTSIIBID:.................................................................................................. 14 VASTUTUS:......................................................................................................................................... 14 EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA TAUST:...................................................................................... 14 EUROOPA LIIDU KESKKONNAÕIGUS:..................................................................................................... 14 PEAMISED INSTITUTSIOONID:............................................................................................................... 15 KESKKONNAPOLIITIKA LÜHIÜLEVAADE:.............................................................

Keskkonnapoliitika

ppt

EL ja keskkonnapoliitika

EL ja keskkonnapoliitika Eduard Sizov, MSc 2007 EL, ajalugu · 1947 Marshall´i plaan · 1948 - Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsiooni (OEEC) kuulusid 16 riiki · 1949 - Euroopa Nõukogu (moodustasid 10 riiki) · 1950 Schumani plaan · 1952 - Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ECSC) · 1958 Rooma kokkulepe (ühisturg) EL, ajalugu Rooma kokkulepe: - Uued suunad koostöös - Euroopa Aatomienergiaühendus - Euroopa Majandusühendus - Institutsioonid - Euroopa Assamblee - Euroopa Kohus - Euroopa Investitsioonipank - Majandus- ja Sotsiaalkomitee EL, ajalugu Euroopa Majandusühendus - kaubavahetuspiirangute kaotamine - ühine poliitika välisriikidega kauplemiseks - transpordi-, põllumajandus- ja majanduspoliitika koordineerimine - tööjõu ja kapitali vabaliikumine EL, ajalugu Lepingu § 2: "Liikmesriikide lülitumisel Ühisturgu (the Common

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid

pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

mitmekesisuse konventsioon». 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1997 kinnitati esimene “Eesti keskkonnastrateegia” ja “Eesti metsapoliitika” 1998 ilmus „Eesti punane raamat“.  1999 jõustus uus metsaseadus. Alustati vääriselupaikade ja pärandkoosluste inventuuri. 2000 alustati Euroopa Liidu linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu eesistuja (Olulisem teema „Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses“)   KESKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm  1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris

Keskkonna kaitse

docx

Keskkonnapoliitika konspekt

Bioloogiline mitmekesisus kui taastumatu loodusvara. Hävimise põhjused - evolutsioon ja massilised hävimised. Kaasaegne massihävimine, Liigne ekspluateerimine, Reostus, Elupaikade hävimine, Uute liikide sissetoomine. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonid - Rahvusvahelised kokkulepped: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 1992 Rio de Janeiro, CITES, Washington 1973 ohustatud liikidega kauplemine, Berni konventsioon 1979 Euroopa elupaikade kaitse, Ramsari konventsioon 1972 märgalad. Regionaalne tasand: nt EL LK alates 1970ndatest, Natura alad. Siseriiklik: rahvuspargid, LK alad. Energia - Fossiilkütused 86% kasutatavast energiast - Nafta, maagaas, kivisüsi. Tuumaenergia u. 6 % energiast. Taastuvad energiaallikad 7% - Päike, tuul, vesi, biomass ja biokütused, geotermiline energia. Energiakulu seotud GDP-ga. USA tarbib 25% maailma energiast aastas. Hiina energiakulu kiiresti tõusmas.

Keskkonnapoliitika

pptx

Keskkonnaprobleemid Euroopas

- suurenev keskkonnareostus ja reostuskolded • II Keskkonnategevusprogramm (1977 -1981) - I jätk; keskkonnaelementide põhilised direktiivid ja määrused • III Keskkonnategevusprogramm (1982 -1986) - Ennetusprintsiip • IV Keskkonnategevusprogramm (1987 -1992) - Keskkonnamõju hindamine erinevates tegevuspoliitikates • V Keskkonnategevusprogramm (1993 -2000) - Säästva arengu printsiibi arvestamine • VI Keskkonnategevusprogramm (2001-2010) - Euroopa Liidu Säästva arengu strateegia elluviimine EUROPEAN ENVIRONMENTAL ACTION PROGRAMME TO 2020 KESKKONNAKAITSETEGEVUSED • Jäätmete.. • Kemikaalid - ... taas- ja korduvkasutus; - Ohtlike Valmististe Dikretiiv - ... tekke ennetamine; • Loodusliku mitmekesisuse kaitse - ... hulga vähendamine. - Meetmete jõustamine ohustatud liikide kaitsek • Õhusaaste: - Metsade ja märgalade kaitse

Ühiskond

docx

Keskkonnakaitse, looduskaitse

_ Loodusreservaat _ Sihtkaitsevöönd _ Piiranguvöönd Euroopa looduskaitse *Euroopa looduskaitse sündis Saksamaal. *Esimesed looduskaitseorganisatsioonid ei lähtunud see juures mitte niivõrd majanduslikest kui just loodse kaitsmise eetilistest ja esteetilistest, hiljem ka teaduslikest aspektidest. *20 sajandi alguses hakati USA eeskujul ka Euroopas kaitse alla võtma suuremaid maa-alasid, mitte ainult üksikuid loodusobjekte. Euroopa looduskaitse *Hakati asutama suuremaid või väiksemaid looduskaitsealasid, tekkisid looduskaitsega tegelevad ühiskondlikud organisatsioonid. *Nende ülesandeks oli looduskaitseideede propageerimine. Põhja-Ameerika looduskaitse *Arenes algusest peale teisiti. *Tähelepanu pöörati rohkem suuremate maa-alade kui tervikute säilitamisele, mitte niivõrd üksikute huvitavate loodusobjektide kaitsmisele.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

docx

Keskkonnakaitse üldkursus 2017

Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO II keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon», Agenda 21. 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1997 Eesti I keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine. 2007- liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga (IUCN) Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas: 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", "Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.»

Keskkonnakaitse

docx

KESKKOND

UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) liikmeks. 1. veebruar 2009 alustas tööd Keskkonnaamet. 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu ees (Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses) KESKKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", Silent Spring

Keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid