Ãœhiskond
–
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned + Individuaalne ja
kollektiivne heaolu
PTK
1 + 2.7
Nüüdisühiskond
–
tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori,
turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus
ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste
tunnustamine.
Nüüdisühiskonna
tunnused:
-
ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus
-
tööstuslik kaubatootmine
- rahva osalemine ühiskonnaelu
korraldamises
- vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus
-
inimõiguste tunnustamine
Heaoluriik
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hhhellu
Õppematerjali autor
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond  ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre  üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda
mis tähendab kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, mille omadusteks on kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kiru klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab rohkesti haritud spetsialiste erinevalt tööstusühiskonnale, mis enim vajas konveieritöölisi. Kujunes välja keskklass, kes olid kõrge kvalifikatsiooniga, kindla ning suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridust, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. 20. sajandi keskpaiku inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid. Eriline roll progressis, kus inimesed olid muutunud lähedastemaks, oli masstootmisel ja massikultuuril
............................................................................................. 21 2 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sissejuhatus Ajalooteadus tavatseb koondada sajandid pikemateks ajastuteks, mida iseloomustavad teatavad ühiskonnasuhted, elukorraldus ja majandus. Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
10.Meelelahutuse otsimine (kasiinod, kabareed, õnnemängud, loterii) 11. Võimalikult suure kaubahulga tootmine 12. Maa ja linna ning töölise ja kodanlase elustiilides suur erinevus 13. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Sotsiaalse jaotuse muutumine 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllupidajate arv vähenes) 2. Linna- ja maarahvastiku suhtarv (tööotsingud linna) 3. Muutus leibkonnamudel (kujunes väikepere) Postindustriaalne ühiskond 1. Uued jooned tööstusühiskonnas  tööstusjärgne ühiskond 2. Teenindussektori osatähtsuse suurenemine (tabel lk 7) 3. Majandusressursside ümberhindamine 4. Tähtsustatakse tehnoloogia ja teaduse osa majanduses 5. Vajatakse haritud spetsialiste 6. Mänedzeride revolutsioon 7. Kujunes keskklass 8. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile 9. Massikultuur, masstootmine 10. Massimeedia  lahutamatu tunnusjoon  üks auditoorium
sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,postindustrialne" levinuim kuna nüüdisühiskonda peetakse industriaalühiskonna otseseks jätkuks. Ka kirjeldamisel rakendatakse sageli võrdlust industriaalühiskonnaga. Kindlalt iseloomulik kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris Tööstusühiskonnas esmatähtis roll hankival (majanduse primaarne sektor) ja töötleval (majanduse sekundaarne sektor) tootmisel, mis tarvitasid rohkesti keskpärase
1. Ãœhiskonna komponendid - nimeta! Püsiv territoorium, ajalugu, täienemine laste sündimisega ja/või immigratsiooniga, arenenud kultuur ja rahvuslik indentiteet, poliitiline sõltumatus 2. Ãœhiskonna jaotuvus tootmisviiside järgi: nimeta +kirjelda AGRAAR: põhiliselt tegeletakse põlluharimise/karjakasvatuse/kalastusega TÖÖSTUS: tööstus kui tööhõive peamine valdkond (pikk tööpäev, konveier), linnastumine, väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagunemine (rikkad ja vaesed) NÜÜDIS: tööstuslik kaubatootmine, demokraatia (rahvas osaleb ÃœK korraldamises),vabameelsus inimsuhetes, heaoluühiskond, inimõigused, ÃœK sektorite eristatavus ja seotus 3. Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad: nimeta kuulsamad teoreetikud ja kirjelda nende teooriat4tk · Adam Smith  vabaturumaj; rõhutas et väärtusi loob majanduses inimtöö.Indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. · Karl Marx Â
- Peamised otsustajad  maaomanikud - Peamised töötegijad  talupojad - Peamine töövorm  käsitöö - Levinud riigivorm  absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll  tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm  suurpere - Valitsev majandamisviis  naturaalmajandus - Töögraafik sõltus  aastaajad, ilmastik,usupühad 2) Tööstusühiskond : Tööstus  ehk industriaalühiskond  ühiskond, kus tööstuses hõivatud inimeste osakaal on suurem kui põllumajanduses - Tähtsaim ressurss  raha,masinad - Peamised otsustajad  ärimehed - Peamised töötegijad  töölised - Peamine töövorm  masinatöö - Töögraafik  sõltus töörütmist, mitte ilmast jne - Valitsev majandamisviis  turumajandus - Levinuim riigivorm  parlamentaarne monarhia/vabariik
ametlikku keelt. Võimu nimel võistlevad 50 üleriiklikku ja 700 piirkondlikku parteid. Ãœhiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng on areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve ehk ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid Ãœhiskonna sidusus Heaolu kasv Ökoloogiline tasakaalustatus Eesti kultuuri elujõulisus Jätkusuutlik ühiskond Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas Hea valitsemine: tulemuslik, läbipaistev, kodanikke kaasav Oluline on nii rahva arv kui rahva kvaliteet Ãœhiskonna sidusus Ãœhiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: 1. Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) 2. Teine ehk erasektor (eraettevõtted) 3. Kolmas ehk mittetulundssektor (kodanikuorganisatsioonid ja Âühendused)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid