Ühiskond - nüüdisühiskond (0)

Ühiskond – Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned + Individuaalne ja kollektiivne heaolu
PTK 1 + 2.7
Nüüdisühiskond – tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine.
Nüüdisühiskonna tunnused:
- ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus
- tööstuslik kaubatootmine
- rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises
- vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus
- inimõiguste tunnustamine
Heaoluriik – riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule.
Heaoluriigi tunnused:
- sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses
- rahaliste ressursside ülekandmine rikkamatelt ühiskonna kihtidelt vaesematele maksupoliitika abil (nt astmeline tulumaks )
- riik korraldab haridust ja tervishoidu
- 40%-50% avalikest tuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
Heaoluriigi eesmärgid ja funktsioonid:
- parandada inimeste toimetulekut
- kaitsta neid tururiskide eest
- kaitsta neid välisohtude eest
- leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske ( haridus , tervishoid, sotsiaalkaitse )
- solidaarsuse ja sotsiaalne õigus majandusliku efektiivsuse korral.
Heaoluühiskond – heaoluriigi nüüdisaegne arengustaadium, kus peale riigi osalevad pakkumises ka era- ja mittetulundussektor .
Siirdeühiskond – ühiskonna arengutapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja –suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale
/ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele.
Siirdeühiskonna tunnused:
- Üleminekuperiood ühelt valitsevalt süsteemilt teisele
- Ulatuslikud reformid kõigis eluvaldkondades
- Algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate valimistega, lõppu on keeruline määratleda
- Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades
- Populaarseks võivad saada autoritaarse valitsemise loosungid, sest rahvas nõuab kiiret elujärje paranemist ning demokraatia tundub liiga aeglane ja ebaefektiivne meetod.
Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate valimistega. Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades
Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades
Freedom House’i indeks on üks autoriteetsemaid näitajaid demokraatia olukorra kohta, seal hinnatakse poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste olukorda igas riigis.Selle järgi jagatakse riigid kolme gruppi – vabad, osaliselt vabad ja mittevabad ehk mittedemokraatlikud.
Demokraatia on valitsemiskord , mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents , hääleõigus ja kodanikuõigused.
Demokraatia tunnused:
- vabad valimised
- kodanikuvabaduste tunnustamine
- õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
- võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
- kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank , riigikontroll) poliitiline sõltumatus
- vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks
- vähemuste õigustega arvestamine
- tsiviilkontroll relvajõudude üle
Demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud, kui kõik tunnustavad demokraatiat ning toimivad demokraatlike normide järgi.
Demokraatia tugevad küljed:
- kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadustega piiratud
- edendab haridust ja sotsiaalset kapitali , võimaldab inimestel olla informeeritud ja osaleda poliitikas
- tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust
- edendab ühist ja individuaalset heaolu
- tagab poliitilise stabiilsuse
Demokraatia nõrgad küljed:
- kõik inimesed pole võrdselt haritud,seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi
- enamuspõhimõte võib põhjustada selle,et vähemuse huvid tallatakse jalge alla
- kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu
- pole välistatud, et võimule pääsevad demagoogid, kes kasutavad ära masside instinkte ja alateadvust=diktatuur
Demograafia e. rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses).
Teadmusühiskond – kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge
Teadmusühiskonna tunnused:
- paindlikum ja vabam töökorraldus
- oluline on loovus
- oskus töötada meeskonnas
- oskus rakendada oma teadmisi
- ülemuse ja alluva roll pole rangelt määratud
Postindustriaalne ühiskond- tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur
Postindustriaalse ühiskonna tunnused:
- teenindussekstori osatähtsuse kiire kasv
- teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses
- insenertehniline personal
- teenindussektori töötajata osakaal tööjõus
Polüarhia (paljude võim) – kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja
survegruppide vahel
Polüarhia tunnused:
- alternatiivsed infoallikad
- vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat
Leibkond – majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed ( enamasti ühe perekonna liikmed)
Heaoluriigi peamised meetmed:
Ühiskonna jätkusuutlikus:
Jätkusuutlik areng - arengutee, mille tagatakse praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgmiste põlvkondade samasuguseid huve.
Tänane ettekujutus jätkusuutlikust arengust rõhutab, et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust – ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt.
Jätkusuutlik valitsemine. Valitsemine on seotud võimu kasutamisega. Võim tähendab võimulolijate tahte ning otsuste pealesurumist ka teistele. Võim peab korraldama valitsemist niimoodi , et rahvas võimu tunnustaks ning võimu kehtestatud reegleid ja seadusi täidaks. Seega peab võim olema legitiimne ehk õiguspärane Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Legitiimne on näiteks ka võim, kes lihtsalt suudab panna rahva uskuma, et olemasolev valitsemiskord on hetkel parim, kuigi tegelikult on poliitika lühinägelik ning kahjulik. Lisaks legitiimsusele peab valitsemine olema efektiivne (tulemuslik), läbi paistev ja kodanikke kaasav – seda nimetatakse heaks valitsemiseks. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see, et ühegi grupi huve ei tähtsustata pikka aega teiste arvelt, vaid huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Efektiivse valitsemise korral kaastakse huvigrupid poliitikasse.
Heaolu kasv. Tänapäeval rõhutatakse, et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem , vaid investeering . Sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad, toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. … Rikkus võimaldab ühiskonnal investeerida võtmevaldkondadesse, arendada infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut.
Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikus. Arenenud riikidel on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust sel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu (see on nii Eestis). Lisaks rahvaarvule on oluline ka rahvastiku kvaliteet – inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus , arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonnaasjades osalejaks.
Kuidas jätkusuutlikus tagada ? Jätkusuutlik tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. ÜRO võttis vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegia. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid , vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava .
Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani. SE 21 põhimõtteks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega
Eesti jätkusuutlikkuse arendamise põhimõtted:
Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas.
- Eesti kultuuri elujõulisus – edendade eesti kultuuri ning säilitada selle mitmekesisust
- Heaolu kasv – majanduse kasv, inimeste sissetulekute ja sotsiaalhüvitiste suurenemine
- Ühiskonna sidusus - ühiskonna liikmete heaolu, ka nendel, kes on teisest rahvusest, et väheneksid erinevused inimeste vahel
- Ökoloogiline tasakaalustatus - looduse säilitamine, liikide mitmekesisuse säilitamine
Probleemid:
- rahvastiku kahanemine
- haritava maa vähenemine ning mullaviljakuse kahanemine
- surve ökosüsteemidele/ keskkonnaruumi ülekasutus (tarbime taastumatuid ressursse, autotranspordi mahu kasv.
- konkurentsivõime ja pikaajaline arengusuutlikus
Ühidkonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted:
- Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele
- kohustus tulevaste põlvkondande ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele
- sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale
- keskkond: keskkonna kaitse
- elukvaliteet : inimväärika sissetuleku, eluaeme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile
- osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel
- kultuur: mitmekesisuse säilitamine
- ressurisid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel
Heaoluühiskonna mudelid:
- Konservatiivne heaolumudel (Saksamaa, Prantsusmaa). Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel, s.t et töötaja, kes on pikka aega maksnud kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Selle heaolurežiimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus
Tugevad küljed:
* töötajast endast oleneb sotsiaalhüvitiste suurus
Nõrgad küljed:
* Millegi ellu viimiseks peab valitsus saama tööturu osapooltelt toetuse.
* naiste diskrimineerimine – nähakse naises pigem koduhoidjat kui võrdset konkurenti tööturul.
* vanurite eest peavad hoolitsema perekonnad või tasulises hooldekodus – töötajale lisa kuluks.
- Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (Rootsi, Norra jne.) Märksõnaks solidaarsus , s.t et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest . Peamiseks heaolu pakkujaks on riik. Et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetuseks, kehtestatakse kõrged maksud . Selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi
Tugevad küljed:
* võrdselt saavad toetust, ka need kel on väike sissetulek.
*vähendab varanduslikke erinevusi
* pensioniikka jõudnu saab rahvapensionit, isegi siis kui ta pole elu jooksul palgatööl käinud.
* kõik on valitsuse silmis võrdsed
* pakutakse lastetoetust ka nendele, kellel on väike sissetulek
Nõrgad küljed:
* rikkamatel suuremad kulutused
* rikkamad saavad tarbida rohkem erinevaid sotsiaalhüvesid
*kõrged maksud, mida ei saa madala sissetulekuga inimene endale lubada
- Liberaalne heaolumudel ( Austraalia , Eesti, Suurbritannia jne). Põhiväärtuseks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus.
Tugevad küljed:
*inimesed on vabad ja võrdõiguslikud
*hariduse ja tervishoiu kättesaadavus
Nõrgad küljed:
* inimesed heaolu eest hoolitseb inimene ise
*sotsiaalhüvitiste suurus sõltub inimese enda rahakoti paksusest
* seab raskesse olukorda madalapalgalised
Sotsiaalne tõrjutus – seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhtes ega kultuurielus
Sotsiaalne kaasatus – inimeste võimalus osaleda täisväärtusliult ühiskondlike elus – omada ligipääsu ressurssidele ja teenuistele
Sotsiaalne sidusus – ühiskonna võimalus tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist.