KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTEV ARENG (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Marian Ilves
KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTEV ARENG
Referaat
Tallinn 2014

Sisukord

Sissejuhatus. 3
Keskkonnastrateegia. 3
Säästev areng. 5
Kokkuvõte. 7
Kasutatud materjal: 8

Sissejuhatus.

Keskkonnaprobleemid on osa meie igapäevaelust: iga inimene on kuulnud kliimamuutustest, naftareostustest, vihmametsade ning üldse metsade hävimistest, üleujutustest ja nende halbadest tagajärgedest meie keskkonnale. Kahjuks kõik see on suuresti inimtegevuse tagajärg. Kas siis teadmatusest või hoolimatusest aga keskkonna probleemid on väga aktuaalsed ja igapäev meie silme all.

Keskkonnastrateegia.

Keskkonnastrateegia on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad , eesmärgid ning nende saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnastrateegia määratletakse keskkonnapoliitika arendusena või iseseisva dokumendina.
Dokumentides toodud eesmärkideni jõutakse läbi strateegilise planeerimise. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengu eest, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise eest ning keskkonnakaitseks mõeldud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise eest. Keskkonna-
kaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud Eestis aastani 2030, sätestades pikaajalised eesmärgid jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise , vee, maavarade, energeetika ja transpordi, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise valdkondades.
Eesti keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ põhimõtetest. SE21 fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne on vastata küsimusele- mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis. Arvestades paratamatult muutuvat keskkonda, ei ole SE21 kavandatud nn valmisproduktina, dokumendina, mis pärast vastuvõtmist saab ühemõtteliseks tegevusjuhiseks.
Säästva arengu põhimõtted aastani 2030 on järgmised:

• Eesti kultuurituumi elujõulisus- riik peab „tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade“. Eesti kultuuri nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus. See on arengueesmärkide reas esimesel kohal. Et rahvus säiliks „läbi aegade“, on vajalikud kultuurilised mehhanismid , mis võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi püsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve. Nende mehhanismide tuumaks on kindlasti rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome, rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. Selline eestimeelne kultuuriruumi säilimine on eeltingimuseks rahvusliku identiteedi säilimisele, mis omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui rahvuslike väärtuste au sees püsimist tänapäevases muutuvas ja globaliseeruvas maailmas.
  

Antud eesmärgi saavutamise põhimehhanismid oleksid:

• Haritus- hariduse kaudu väärtustatakse rahvusliku päritoluga eetilisi väärtusi, traditsioonilist loodussuhet, loomulikku elustiili moodsa elulaadi ja sotsialiseerimisprotsessi osana .
  
• Refleksiivsus- eesti kultuuri uuenemisvõime ja kriitilise refleksioonivõime (kultuuri võime iseennast kriitiliselt analüüsida ja hinnata).
  
• Kommunikatiivsus- eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja tõlgitavus teistesse keeltesse ja koodidesse.
  
• Innovaatilisus- kultuuri suurem uuenemisvõime, mille abil kultuur integreeritakse kaasaegsesse tehnoloogilisse tsivilisatsiooni.
  

• Heaolu kasv- heaolu on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Heaolu tõus võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu-, töö- ja eneserealisatsiooni kohana piisavalt väärtustatud.
  

Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on orientatsioon väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ka tööhõivestruktuurile, oma loodusvarade kasutamisel baseeruvad majandussektorid puhvrina, võrgustumine (mille puhul Eestis asuvad firmad lülituvad üha enam rahvusvahelistesse võrgustikesse, hakates neid täitma erinevaid ning üha keerulisemaid ja kallimaid funktsioone), tehnoloogiline areng, haridussüsteem ja väljaõpe majanduse arengu alusena , institutsionaalne areng ja riigi ning erasektori koostöö ning materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid.

• Sidus ühiskond- sellises ühiskonnas on üldtunnustatud ja omaksvõetud väärtused ning eesmärgid. Viimasteks on demokraatia, vabadus ja võrdsed võimalused kõigil. Ka kuuluvustunne ja ühine identiteet, sallivus ning lugupidamine teiste inimeste ja kultuuride vastu. Ühiskond saab sotsiaalselt sidus olla kui rahvas usaldab riiki , käitub seadusekuulekalt ning osaleb kodanikeühenduste koostöös.
  

Nende eesmärkide saavutamise põhimehhanismid oleks sihipärane eelarvepoliitika , tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika ning haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine.

• Ökoloogiline tasakaal- üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutamisse. Keskkonnakaitse põhifunktsioon on loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu ja saastumise vähenemise ning loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamise.
  

Eesmärkide saavutamise põhimehhanismid on haridus, tehnoloogiline innovatsioon ja ökopoliitika.

Säästev areng.

Säästev areng ehk jätkusuutlik areng ehk tasakaalustatud areng on kontseptsioon , mida tavaliselt määratletakse kui „ arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.“
Säästev areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Teisisõnu, riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb , meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult.
Eesti säästva arengu eesmärgid on kokku lepitud eelpool nimetatud Säästev Eesti 21 strateegias ning nendeks olid Eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal.
Säästva arengu ja keskkonnakaitse põhieesmärgid:

• Keskkonna säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine ehk puhas keskkond
  
• Loodusressursside ja alternatiiv energia kasutamine
  
• Inimeste tervis ja selle kaitsmine
  
• Rahvusvaheline koostöö, et lahendada ülemaailmseid probleeme
  
• Keskkonnateadlikud inimesed
  
• Säilitada loodusväärtusi
  

Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on meie keskne tingimus. See on Eesti panus globaalsesse arengusse, järgides printsiipi, mille kohaselt kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. Üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse. Keskkonnakaitse põhifunktsiooniks ei ole ressursside ja looduskeskkonna kaitse, vaid nende harmooniline ja tasakaalustatud haldamine Eesti ühiskonna ja kohalike kooskondade huvides. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut , mille osaks ta ise on. Sihiks on looduse kui väärtuse ning kui ühiskonna keskse arenguressursi kooskäsitlus Eesti üldise edenemise kontekstis. Eesti maastik võiks saada kandvaks elemendiks siinses ökosüsteemis, käsitledes seda kui elukeskkonda, mis haarab endasse kõige muu kõrval ka globaalsed ressursid nagu ilmastiku, õhu- ja veevalla. Kohalikul tasemel sisaldab aga elukohta koos selle bioloogilise mitmekesisuse, rekreatiivsete ressursside, aga ka vaadete ja muude esteetiliste parameetritega, mille säilitamine ja arendamine on oluline kõigi arengueesmärkide saavutamiseks.
Ökoloogilise tasakaalu eesmärk on jaotatud kolmeks põhikomponendiks:

Loodusvarade kasutamine sellisel tasemel mis kindlustab ökoloogilist tasakaalu. Indikaatorid : looduslike ressursside varude ja taastumisvõime
Seire valdkonnad: Mageveevaru, vee kasutus, korduv kasutatava vee hulk üldises tarbimises, rannikumere seisund, produktiivse metsa osakaal kogu metsast; bioloogiliselt produktiivse maa osakaal või suhe kogu põllumaasse, taastuvate varude kasutamise osakaal - kasutamine ei ületa looduslikku taastootmist; taastuva energia osakaal kogu energiast.

Saastumise vähendamine. Indikaatorid: saastetasude mõju tootmise korraldamisele; õhu kvaliteet (toksiliste ja kasvuhoonegaaside heitkoguste ja neeldumise suhe; vee kvaliteet, jäätmemajanduse tase, jäätmete sorteerimise ja utiliseerimise aste, pakendimaksu osakaal toodangu maksumuses; jääkide osa toodangust; korduv kasutataval toorainel põhineva toodangu osakaal, kogu toote elutsükli keskkonnamõju aste, transpordi struktuur

Loodusliku mitmekesisuse ja - alade säilitamine. Indikaatorid: traditsiooniliste maakasutusviiside osakaal, liigilise mitmekesisuse indeks, kaitse- ja Natura -alade osakaal Eesti territooriumist, majanduslikust kasutusest väljas oleva ala osakaal territooriumist, pärandmaastike osakaal; investeeringud keskkonnakaitsesse ja keskkonnaharidusse.

Kokkuvõte.

Selleks, et tagada meid ümbritseva keskkonna jätkusuutlik eksisteerimine , tuleb mõista, juhtida ja hallata kõiki eluvaldkondi alates juhtimisest kuni tootmise toorainete hankimiseni. Kuidas aga tagada võimalikult madala energiakulu ja keskkonnamõjuga elu Maakeral, on hetkel üks suuremaid väljakutseid kogu maailmas. Hoolimata terminitest ja raamistikest on säästev areng mõtteviis. Selle tajumiseks ja mõistmiseks ei peagi tingimata kasutama sõnu.

Kasutatud materjal:

http://www.envir.ee/et/analuus-ja-planeerimine

http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnastrateegia

http://et.wikipedia.org/wiki/Strateegiline_planeerimine

http://www.envir.ee/et/saastev-areng

http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web_1.pdf

http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4tkusuutlik_areng

http://www.annaabi.ee/Säästev-areng-ja-keskonna-kaitse-referaat-m35401.html

http://www.slideshare.net/katrinkull/sstev-areng