ja vanurid jäid sageli omapäi ning vajasid toimetulekuks üha enam ühiskonna abi. Inimesed hakkasid riigilt enamat ootama. Samuti toimusid kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, samuti kujunes välja kodanikuühiskond. See sotsiaal-majanduslik ning poliitiline olukord tingiski erilise ühiskonnatüübi  heaoluriigi kujunemise. Heaoluriigi kujunemine vältas aastakümneid, Sks 1880.a, Põhja-Eur 20.sajandi esimene aastakümme, Põhja-Am 1930.a. Heaoluriik  riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused on: Ülekandeühiskond  ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi võib üle kanda valdkonnast-valdkonda, samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele.
tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamine Paindlik ja vabam töökorraldus Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? Adam Smith Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö
* turumajandus Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajd * avalik ehk valitsussektor Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave * kodanikuühiskond Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, mõõ-duka Nüüdisühiskonna iseloomustus: turumajandus riigipoolse planee- * Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus. rimisega * tööstuslik kaubatootmine Teadmusühiskond: * rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises * vabam töökorraldus
tervishoiu- või nõustamisteenuseid. 20. sajandi keskpaiku inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid. Eriline roll progressis, kus inimesed olid muutunud lähedastemaks, oli masstootmisel ja massikultuuril. Raadio, televiisor või külmutuskapp ei olnud eurooplastele ega ameeriklastele enam kättesaamatu luksuskaup. Postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks on kujunenud massimeedia. Teadmusühiskonna kujunemine Varasemast olulisemaks oli muutunud suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni. Teave muutus aina hõlpsamalt kättesaadavaks igaühele. Arenenud postindustriaalset ühiskonda hakati kutsuma ka infoühiskonnaks. Tulid kasutusele satelliit- ja kaabeltelevisioon, mobiiltelefonid ja internet, millede kaudu oli teabe edastamine lihtne ja kiire. Leiti, et nii poliitilised kui majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED Koosjata: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine.......
Ühiskond  Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned + Individuaalne ja kollektiivne heaolu PTK 1 + 2.7 Nüüdisühiskond  tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskonna tunnused: - ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus - tööstuslik kaubatootmine - rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus - inimõiguste tunnustamine Heaoluriik  riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused: - sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses - rahaliste ressursside ülekandmine rikkamatelt ühiskonna kihtidelt vaesematele maksupoliitika abil (nt astmeline tulumaks) - riik korraldab haridust ja tervishoidu - 40%-50% avalikes
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastik
juurdekasv 1974 - 2000 Siirdeühiskond 1. Demokraatia protsessid ei toimu järsku 2. Perioodi, milles jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse ülemineku- ehk siirdeperioodi 3. Vabad valimised 4. Lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades 5. Üleminek toob kaasa majanduskriisi 6. Elatustase langeb 7. Noor demokraatia on tõsiste katsumuste ees (vaatame lk 20 - demokraatia arengu indeksit 2005 aastal) Demokraatia tunnusjooned 1. Konkurents 2. Hääleõigus Âvabad valimised 3. Kodanikuõigused 4. Kodanikuvabaduste tunnustamine 5. Õigusriik ja kõigi võrdusseaduse ees 6. Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus 7. Kohtusüsteemi ja kontrollorganite (riigipank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus 8. Vaba ajakirjandus 9. Vähemuste õigustega arvestamine 10. Tsiviilkontroll relvajõudude üle 11. Põhiseaduse olemasolu ja valitsemisinstitutsioonide
Kõik kommentaarid