Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned (5)

1)Nüüdisühiskonna mõiste ja tunnusjooned.
Tänapäeva arenenud ühiskond mida iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kauatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
(tööstusühiskond, postindustriaalühiskond ja teadmusühiskond)
2) Mille poolest erinesid tööstust ja postindustriaalühiskond?
Tööstusühiskond 17 saj lõpp kuni 20 saj. esimene pool.
Majanduses oli esikohal tööstuslik tootmine.
Olid suured vabrikud, töö oli korraldatud konveieritel, kõike määras vabriku töörühm. Töötegemine oli väga ratsionaalne ning omanik pidas ranget arvestust.
Infoühiskond sai alguse 20 saj. viimasel veerandil. Valdav kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. Majandus ja tehnoloogia osa majanduses, insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal jõus ning on haritud spetsialistid .
3) Mille poolest erinevad info- ja teadmusühiskond?
Infoühiskonnas on valdav kõrgtehnoloogia massiline kasvamine. Teadmusühiskonnas aga kasutatakse infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult.
Infoühiskonnas tähtsustati majandus ja tehnoloogia osa majanduses, insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal jõus ning on haritud spetsialistid. Teadmusühiskonnas muudab töö iseloomu, on vabam kord ning töös on tähtis loovus, oskus töötada rühmadena ja rakendada teadmisi. Töötaja peab oma tööd ise korraldama .
4) Kirjelda Adam Smithi, Karl Marxi, Marx Veberi ja Emile Durkheimi teooriaid tööstusühiskonna kohta.
Adam Smith-

• Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid, olles veendunud nende paremuses.
  
• Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö.
  
• Indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid.
  

Karl Marx-

• Tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi- kodanluse eraomandisse.
  
• Kapitalistlik tootmine- 1)toota kasumit, 2) püsida konkurentsis.
  

Marx Weber -

• Uskus, et protestantlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoontega nagu tööarmastus, kokku hoidlikus, ausus ja arvepidamine.
  

Emile Durkheim-

• Vaimuelu ja sotsiaalse solidaarsuse hoidmine ja areng huvitasid teda tööstusühiskonna puhul kõige enam.
  
• Inimestel peab olema amine tugi.
  
• Liiga palju väärtusi ei ole hea kuna see lagnudab ühiskonna.
  
• Solidaarsus -ja väärtusnormid peavad olema tasakaalus.
  

5) Heaoluriigi mõiste ja tunnused.
Heaoluriik - Riik mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimeste toimetulekule.
Ãœlesanded ja tunnused:

• Ressursside ülekandmine
  
• Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.
  
• Püüab parandada inimeste toimetuleku võimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tuludejaotamisse.
  
• Sotsiaalsed ülesanded ning reguleerib majandust
  

(soome, taani, norra, kanada , rootsi, saksamaa)
6)Millest alates ja millega seoses same rääkida heaoluriigi tekkest . Kirjelda arenguetappi.

1960-1970 teenused ja toetused suurenesid. Lääne-Euroopas läks juba kolmandik riigieelarvest sotsiaalkuludele. Heaoluriigi hüvesid ja teenuseid kasutas praktiliselt kou riigi elanikkond. Kuna maailmamajandus kasvas siis oli ka riigi tulu suur ja toetuste maksmisega probleeme polnud

1980. aastatel, naftahinna tõus surus majanduskasvu alla. Heaoluprogrammide rahastamine muutus raskemaks. Töötuid ja vaesunud inimesi oli palju, hakati rääkima heaoluriigi kriisist ja kriitikud väitsid koguni, et heaoluriik ongi kõigis hädades süüdi, sest kulutavad liiga palju . Kõik näitas, aga vastupidist. Need riigid, kes jätkuvalt oma rahva peale suuri kulutusi tegid suutsid majanduslangusest kiiremini välja tulla ning asuad tänapäeal maailma edetabelis nii inimarengu näitajate kui ka majandusliku konkurentsivõime poolest tipus .(some, taani, norra, kanada)
7) Kuidas on seotud demokraatia levik ja majandusareng ?
Demokraatia levik on olnud 20. saj. viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus
8)Milline on olnud demokratiseerimis ajalugu? Mis on siirdeühiskond?

1775- võeti vastu Ameerika iseseisvusdeklaratsioon , mis sätestas inimeste põhiõigused ja vabadused.

1789- Prantsuse revulutsiooni algus. Võeti vastu inimese ja kodanikeõiguste deklaratsioon .

1265- Inglismaal tuli kokku inglise parlament (kuninga õigusi hakati piirama)

1920- Tekib rida uusi riike. Võeti vastu eesti esimene põhiseadus, mida peeti sel ajal kõige demokraatlikumaks üldse.

1930 muutus olukord totalitaarseks ja autoritaarseks

1991- totalitaarse ühiskonna kokku varisemine, kus enamus riike pöördus demokraatia teele, mis oli sel hetkel maailmas enimlevinud riigikorraldus.

1990 alguses, totalitaarselt riigikorralduselt demokraatlikule üle minekut nimetatakse uue terminiga – SIIRDEPERIOOD. (sinna kuuluvad enamik ida-euroopa riike, ka eesti)
Kaks võimalikku siirdeperioodile üleminekut:

• Kiire üleminek demokraatiale (eesti tegi seda)
  
• Aeglane üleminek demokraatiale. (venemaa kasutas seda ja tänapäevaks on nad taas ditaktuuririik)
  

9) Nimeta demokraatia tunnusjooned. Millise mõistega iseloomustad nüüdisdemokraatiat?

kodanikuvabaduste tunnustamine

õigusriik ja kõigi võrdus seaduse ees.

võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus .

kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõtumatus.

vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks.

vähemuste õigustega arvestamine.

tsiviilkontroll relvajõudude üle.
Polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistlik ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.
10) Mida tähendab ühiskonna jätkusuutlikus? Miks ei tohi ühtegi probleemi lahedad teise arvelt?
Ühiskonna jätkusuutlikus- Arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Ühtegi probleemi, ei tohi lahendad teise arvelt, sellepärast, et vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikust. Võimendatud liikumine ühe eesmärgi suunas, pärsib teise saavutamist.
( Valitsemine: võim peab olema õiguspärane, võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas, valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav.
Tagamine: Ãœlemaailne keskkonna strateegia, rahvuslik aregustrateegia, valdkonnastrateegia, tegevuskava mida ellu viia.
Rahvas: Majanduslikust heaolust on tähtsamaks kujunenud rahvastikutaaste probleemid. Sama oluline kui rahvaarv on ka rahvastikukvaliteet.)