Jätkusuutlik areng (1)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Jätkusuutlik areng
Lühireferaat
Koostaja :
Klass:
Õpetaja:
Tartu 2010
Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Erinevate valdkondade elluviimise eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Lisaks on jätkusuutliku arengu eesmärkide täitmine tihedalt seotud konkurentsivõime küsimustega.[1] Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk mahemajanduson konseptsioon, mida tavaliselt määratletakse kui " arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.[2]
Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus.
Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Ehk siis täita edukalt pikaajaliste eesmärkide erinevaid komponente vastavalt poliitilistele arenguotsustele. Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade seostamiseks ning arenguotsuste langetamiseks loovad säästva arengu kolm universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed. [3]
Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972. aastal. Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Komisjoni tööd juhtis Gro Harlem Brundtland ning komisjoni 1987. aastal valminud tegevusraportis “Meie ühine tulevik” 1, “Meie ühine tulevik” 2 sõnastati esmakordselt säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid määratleti 1992 aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21. Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv; tagada inimeste elutaseme tõus; kindlustada stabiilne rahvaarv; muuta väärtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. [3]
SKT näitajad räägivad vähe inimeste – ja planeedi - elutingimustest. Majanduskasvul on otsene mõju ökosüsteemidele ja inimkonnale. Vastavalt ökoloogilise jalajälje metodoloogiale kasutavad inimesed praegu planeedi kõiki olemasolevaid ressursse 1,25-kordse liiaga. ELi jalajälg on 2,2 korda suurem kui liidu enda bioloogiline võimsus. ELi majanduslik tugevus sõltub seega ligipääsust ressurssidele, näit. energia, mineraalid ja puit, mida Euroopal endal on vähe. Arvestades, et WTOs kaitsevad arenguriigid nüüd jõulisemalt oma majandushuve, on EL 2006. aastal loonud agressiivse kahepoolse turu avamise strateegia Global Europe . Selle eesmärk on takistamatu ligipääs toorainele ja katkematu keti loomine Euroopa firmadele materjali hankimiseks, tootmiseks ja müümiseks, kus iganes see kõige odavam on. Turu täielik avamine on paljudel juhtudel kahjulik sotsiaalsele arengule vaesemates riikides, mis sageli vajavad kaitset, et omaenda majandust arendada. Turu avamine võib negatiivselt mõjuda ka kohalike elanike toiduga kindlustamisele ning viia kohalike põllumajanduslike kogukondade hävitamisele. [6]
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.
Strateegia koostati Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel tihedas koostöös ekspertide ja huvigruppidega ning selle heakskiitmisele eelnes põhjalik avalik arutelu. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” kiideti Riigikogu poolt heaks 2005. aasta septembris. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitaks kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule pikemas perspektiivis. Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on järgmised:

• Eesti kultuuriruumi elujõulisus
  
• Inimese heaolu kasv
  
• Sotsiaalselt sidus ühiskond
  
• Ökoloogiline tasakaal
  

Säästva arengu rahvusliku strateegia alused tulenevad 1995. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti Säästva Arengu Seadusest mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. [4] Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas ning pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide alusel. Keskkonnavaldkonna arengut suunab Säästev Eesti 21 eesmärk "ökoloogiline tasakaal" ning selle alameesmärkideks on:

• loodusvarade kasutamine viisil ja mahus , mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu
  
• saastumise vähendamine
  
• loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine.
  

Keskkonnavaldkonna eesmärke täidetakse Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 alusel. [5]
Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamiseks ei ole koostatud eraldi rakendusplaani. Strateegia elluviimine toimub läbi erinevate valdkondlikestrateegiate ja arengukavade. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusele nr 302 " Strateegiliste arengukavade liigid, nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord " tuleb valdkondlike arengukavade koostamisel muuhulgas lähtuda ka riigi konkurentsivõime tõstmise ja säästva ning jätkusuutliku arengu strateegilistest arengukavadest.Et luua selgem raamistik Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ elluviimise jälgimiseks tulevikus, on koostatud aruanne esti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" rakendamise tulemustest , mis jätkusuutliku arengu näitajate valiku kaudu aitab täpsemalt sihistada säästva arengu strateegia eesmärgid ning annab ülevaate nende näitajate arengust viimastel aastatel. [4]
Iga viivitus ülesande lahendamisel peatada kliimamuutused , võimaldades samas säästlikku üleilmset arengut ja sotsiaalset õiglust, suurendab dramaatiliselt vaesuses elavate inimeste arvu ja põhjustab migratsiooni rikastesse riikidesse, kuna kliimamuutuse tagajärgede käes kannatavad üha suuremad regioonid . Puuduv poliitiline tahe loovutada mõjuvõimu üleilmses juhtimises suurendab toorainele ja energiale ligipääsu pärast tekkiva konflikti tõenäosust. See õõnestab ka poliitilist koordineerimist regionaalsel tasandil, mille abil vältida kohalikke konflikte nappide ressursside pärast ja kliimaga seotud migratsiooni. [6]
Kasutatud kirjandus:

Strateegiabüroo roll säästva arengu strateegia elluviimise koordineerimisel [www] http://www.riigikantselei.ee/?id=72868 [1]

Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. Jätkusuutlik areng. [www] http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4tkusuutlik_areng [2]

Säästev areng [www] http://www.envir.ee/2853 [3]

Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" [www] http://www.riigikantselei.ee/?id=72897 [4]

Eesti. Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud arendamine. [www] http://www.envir.ee/2847 [5]

Lotman , A. Säästev areng õiglases maailmas. [www] http://www.gryyne.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=196:saeaestev-areng-oiglases-maailmas&catid=1:latest-news&Itemid=50 (15.05.2009) [6]