Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontrolltöö küsimused: ühiskond (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
  • Ühiskond – MEIE; ühesuguse elulaadiga inimesed, kes elavad ühes piirkonnas.
  • Ühiskonna sektorid :
  • Avalik sektor
  • Erasektor
  • Mittetulundussektor
    Ühiskonna valdkonnad: majandus, tervishoid , kultuur, haridus , valitsemine.
  • Nüüdisühiskond:
    Tööstuslik kaubatootmine; Rahva osalemine ühiskonna valitsemises; Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; Kapitalism ja demokraatia; Teenindusühiskond; Inimõiguste tunnustamine
  • Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond – avatud ühiskond, mis moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest; riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi.
  • Agraarühiskond – põllumajandus
    Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond – linnatsivilisatsioon; kasum, masintootmine, parlamentaarne monarhia / demokraatlik vabariik, tuumpere, tooraine / raha/ tööjõud, Argentiina ; masinad / firma/ ärimehed/ omand.
    Postindustriaalühiskond – tööstusjärgne; heaolu, masintootmine, demokraatlik vabariik, mittetäielik pere, info/ energia/ maavarad , teadmised/ ülikool/ eksperdid/ oskused.
    Info- ja teadmusühiskond – heaolu, infotehnoloogia, demokraatlik vabariik, mittetäielik pere, teadmised/ tehnoloogia , Jaapan.
  • Polüarhia – pluralistlik valitsemine; kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga.
  • Pluralism ehk paljusus on poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus .
  • Jätkusuutlikkus – areng, mis rahuldab praegu põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt.
  • Rahvastiku kvaliteet – inimeste tervislik seisund, haridustase, keskmine eluiga, hõivatus, sotsiaalhoolekandeasutustes olevate inimeste hulk; vägivaldsete surmade osakaal.
  • Hea valitsemine
    Legitiimne ehk õiguspärane: rahva usk, et valitsejad käituvad õigesti.
    Efektiivne: suutlikkus oma otsuseid ellu viia, kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine.
    Läbipaistev
    Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond
  • Demograafiarahvastikuteadus , mis uurib kui suur on sündimus, suremus , sisseränne.
  • Riigivormid :
    Unitaarriik – tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtsete seadustega. Riigi territoorium on jagatud küll haldusüksusteks, kuid neil ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused.
    Föderatsioonliitriik , mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid selle osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord.
    Konföderatsioon – riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ei ole ühtset riigipead .
    Riigivalitsemise vormid:
    Vabariik – valitsemisekord, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seadustes ettenähtud kujul.
    Monarhia – valitsemisvorm, mille korral riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on sellele sünnipärane õigus.
  • Absoluutne – valitsejal piiramatu täielik võim. Araabias.
  • Parlamentaarne – valitse valitseb koos parlamendiga. Rootsi, Norra, Taani...
  • Demokraatia ja selle liigid:
  • Konkurents
  • Hääleõigus
  • Kodanikuõigused
    Tunnused: Võimude lahusus; rahva iseseisvus ; mitme partei süsteem; riigivõim kuulub rahvale; mitu ideoloogiat , vaba ajakirjandus; juhikultus puudub; võim on rahvale lähedal; valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute poolt; trüki- ja sõnavabadus.
    Otsene demokraatia – rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal. Esindusdemokraatia – inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ning usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ja otsuseid langetama. ( Elitaardemokraatia ) – võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte.
  • Riik – kindla territooriumiga sõltumatu üksus.
    Riigi tunnused:
  • Rahvas
  • Territoorium
  • Avalik võim
  • Riigivõimu tunnused:
    Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist – seadusi annab välja riigikogu
    Ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle
    Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks
    Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele inimestele
    Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäeva elu
    Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia
  • Siirderiik – riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust režiimist, kuid kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi. Üleminek diktatuurilt demokraatiale.
  • Diktatuur:
    Võimude lahususe põhimõte puudub; rahvas pole iseseisev; ühe partei süsteem; riigivõim ühe isiku või väikse grupi käes; üks ideoloogia; range kontroll ajakirjanduse üle; juhikultus; võim ei ole avalik ega kontrollitav; valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu; trüki- ja sõnavabadus puudub.
    Demokraatia ja diktatuuri tugevused ja nõrkused
    PLUSSID
    MIINUSED
    DEMOKRAATIA
    • Rahvas iseseisev
    • Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused
    • Majandus piiramatu
    • Dem tagab rahvale vabaduse ja maj heaolu
    • Arenguvõimalus
    • Mitu ideoloogiat
    • Äraostetav
    • Kuna dem on anamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla
    • Valida saavad poliitikast mitteteadlikud inimesed
    • Dem eeldab rahvale teadlikust, kultuurilist ja hariduslikku valmisolekut
    DIKTATUUR
    • Raskes maj olukorras on diktatuuri puhul tihti kergem neg situatsioonist välja tulla
    • Karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida suuremad maj langused
    • Ühtmoodi mõtlev riik
    • Inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine
    • Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud
    • Üks ideoloogia

  • Heaoluriik – riik vähendab indiviidi riske, sekkudes majandusesse ja jagades ressursse ümber.
    Heaolumudelid

    SOTSIAALDEMOKRAATIA
    KONSERVATIIVNE
    LIBERALISM
    Sotsiaalhüviste jagamise printsiip
    Kõigile
    Peamiselt palka teeninud
    Ainult vaestele
    Keskne heaolu eest vastutaja
    Riik
    Tööandja, pere
    Igaüks ise
    Näidisriigid
    Rootsi, Soome, Taani
    Saksamaa, Prantsusmaa
    Eesti, USA
  • Kontrolltöö küsimused-ühiskond- #1 Kontrolltöö küsimused-ühiskond- #2 Kontrolltöö küsimused-ühiskond- #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor luuri Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Nüüdisühiskond
    2
    doc

    Nüüdisühiskond

    NÜÜDISÜHISKOND ­ tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine TÖÖSTUSÜHISKOND ­ tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives TEADMUSÜHISKOND ­ ühiskond, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi INFOÜHISKOND ­ ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja igapäevaelus POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk TEENINDUSÜHISKOND ­ ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal teenindussektoris ÜHISKONNA STRUKTUURI

    Ühiskonnaõpetus
    Demokraatia ja diktatuuri võrdlus
    2
    xls

    Demokraatia ja diktatuuri võrdlus

    DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioonivorm, mida võim teiste klasside üle iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle Alaliigid: Eristatakse otsest Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - ehk vahetut demokraatiat - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja otsuseid teeb rahvas, ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku esindus- ehk vahenduslikku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad demokraatiat - rahvas valib valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit oma esindajad parlamenti, võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne võimuorganitesse Eesti vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile

    Ajalugu
    Demokraatia ja Diktatuur
    5
    docx

    Demokraatia ja Diktatuur

    DEMOKRAATIA 1. Mõiste: Ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad: · rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises · kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu · Enamuse võim vähemuse üle 2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on iseseisev

    Ajalugu
    Demokraatia ja diktatuur 1920-1930
    3
    doc

    Demokraatia ja diktatuur 1920-1930

    Demokraatia ja diktatuuri võrdlus 1920-1930 aastatel DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva organisatsioonivorm, mida klassi poliitiline võim teiste klasside iseloomustavad rahva määrav osa üle ühiskonna küsimuste lahendamises Alaliigid: Diktatuurid jagatakse ning kodanikuvabaduste ja -õiguste autoritaarseks - pehme diktatuur, olemasolu. Enamuse võim vähemuse segu demokraatiast ja totalitarismist, üle kogu võim on koondunud ühe isiku Alaliigid: Eristatakse otsest ehk või väikese rühma kätte, seadusi vahetut demokraatiat - otsuseid teeb muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas, ja esindus- ehk rahval ei ole mingit võimalust osaleda vahenduslikku demokraatiat - rahvas riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti valib oma esindajad parlamenti, vabariik 1934-1940), ja

    Ajalugu
    Demokraatia ja diktatuur 1920-30-aastatel
    6
    doc

    Demokraatia ja diktatuur 1920-30. aastatel

    Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub võim on rahvale lähedal valitsemine toimub rahva poolt

    Ajalugu
    Võim
    5
    docx

    Võim

    Võim ­ Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused ­ Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid ­ Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused ­ Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed ­ rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded ­ Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt tehtud otsused on

    Ühiskond
    Ühiskonna kursus
    20
    doc

    Ühiskonna kursus

    info -, teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted ­ modernsus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus ­ heaoluriik Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine ­ konveierid · Ratsionaalsus ­ aja otstarbekas kasutamine · Bürkraatia · Töö ­ ja puhkeaja eraldumine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel ­ väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstusühiskond a) Kõrgtehnoloogia b) Kirev klassistruktuur c) Erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus · Haritud spetsialistid(tehnokraadid), keskklass · Elatustaseme tõus · Masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Infoühiskond on ühiskond kus info kogumine töötlemine ja kasutamine on saanud peamiseks edualuseks majanduses ja muudel elualadel Teadmusühiskond

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna kontrolltöö
    14
    docx

    Ühiskonna kontrolltöö

    Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö Demokraatia - valitsemisvorm, mille pihul rahvas osaleb võimu teostamises kas vahetult või valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi). Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Autoritaarne diktatuur ?

    Ühiskond




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun