Töökeskkond, puhtus, turvalisus (0)

B.2.1.
1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Sooline, kultuuriline, arenguline erinevus.
2. Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses?
3. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius?
4. Mis on lapsest lähtumine? Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. (F)
5. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu? Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. (F) Lapsest lähtuv kasvatus põhineb laste huvidel, nende individuaalsetel vajadustel, huviobjektidel ja individuaalsetel õppimisprotsessidel. Lapsed on kasvatusprotsessis aktiivsed tegutsejad ja osalejad, nad õpivad kogedes, küsimusi esitades ja neile vastuseid otsides . Arvestatakse lapse seisukohtadega. Lapsest lähtuv kasvatus põhineb usaldusel ja lapse kasvamise austamisel. Lapsest lähtumine sisaldab küllaldaselt positiivset argimõtlemist ja lapse seisukohast vabaduse kogemist, oma asjade üle otsustamist ning vastutuse õpetamist keskkonnas, kus lapsel on turvalised piirid. Reeglid ja kord ilmnevad käitumises, inimeste vahelise respektina ja kasvukeskkonna eest hoolitsemisena. (G)
6. Millest lähtub lapsehoidja perest lähtuvas lapsehoius?
7. Millised on töökeskkonna füüsikalised ohutegurid ? Mikrokliima tegurid (õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhurõhk), müra, valgustus , vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ( ultraviolettkiirgus , laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväljad, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, kukkumis- ja elektrilöögioht. (konspekt; A)
8. Kuidas on võimalik tagada ruumide hea sisekliima ? Tagada sobiv õhutemperatuur ruumis (liiga palavas keskkonnas suureneb higieritus, toimub vedeliku ja soolade kadu ning töövõime langus, liiga jahedas keskkonnas võivad tekkida külmavärinad ning võivad tekkida hingamisteede haigused, optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24° C), tagada sobiv õhuniiskus (liiga kuiv õhk ärritab limaskesti, liiga niiske õhk suurendab külmetamisohtu ning krooniliste haiguste süvenemist, optimaalne relatiivne õhuniiskus 40 – 60%), tagada ühtlane õhu liikumise kiirus (ebaühtlane õhu liikumise kiirus põhjustab lihas – ja närvipõletikke, külmetushaigusi, töövõime langust, optimaalne õhu liikumise kiirus 0,1 – 0,4 m/s), tagada ruumi varustatus värske õhuga. (konspekt)
9. Millised on töökeskkonna keemilised ohutegurid? Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (konspekt)
10. Millised on töökeskkonna bioloogilised ohutegurid? Mikroorganismid (bakterid, seened, viirused), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid inimeste, loomade, lindude, putukate rakud , koed , kehavedelikud, eritised , muud bioloogiliselt aktiivsed ained. (konspekt; A)
11. Milliseid haigusseisundeid võivad esile kutsuda bioloogilised ohutegurid? Nakkushaigused, allergiad , mürgistused. (A)
12. Millised on füsioloogilised ohutegurid? Füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, raskuste teisaldamine. (konspekt; A)
13. Milline on katseaja maksimaalkestvus? Maksimaalkestvus on 4 kuud. (konspekt)
14. Millest sõltuvad piirangud alaealiste töölevõtmisel? Piirangud sõltuvad vanusest . Tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega peab tööandja saama tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku, vajalik on ka seadusliku esindaja nõusolek. (D)
15. Millised tööd on lastele keelatud? Keelatud on tööd, mis ületavad alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; ohustavad alaealise kõlblust; sisaldavad ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida, kuna tal puudub piisav kogemus või väljaõpe; takistavad alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; ohustavad alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. (konspekt)
16. Kas alaealine töötaja peab täitma tööohutusnõudeid? Jah.
17. Mida nimetatakse tööohutuseks? Töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamine, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. (konspekt)
18. Millised terviseriski vältimiseks mõeldud vahendid peavad töökohas olema? Isikukaitsevahendid , pääste – ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ja muud ohutusvahendid. (konspekt)
19. Millised on töökeskkonna füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid? Füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, raskuste teisaldamine. Monotoonne , töötaja võimetele mittevastav töö, kehv töökorraldus, pikaajaline töötamine üksinda, sotsiaal- emotsionaalsed tegurid. (konspekt; A)
20. Kas töötaja on kohustatud läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale? Töötaja on kohustatud läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale. (A)
21. Milline peab olema põrandapinna temperatuur kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse elukohta? Põrandapinna temperatuur peab olema vähemalt 20°C. (B)
22. Kas lapsehoidja võib kehtestada töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid töökohal? Lapsehoidja peab järgima töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid töökohal.
23. Mitut last võib lapsehoidja hoida, kui lapsehoiuteenust osutatakse lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides? Korraga kuni 5 last. (C)
24. Mitut last võib lapsehoidja hoida, kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume? Korraga kuni 10 last. (C)
25. Millisel juhul ei reguleeri lapsehoiuteenuse nõudeid määrus „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“? Kui lapsehoiuteenust osutatakse lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumides. (B)
26. Kus ei tohi asuda ruumid, milles osutatakse lapsehoiuteenust? Ruumid ei tohi asuda keldri- ega soklikorrusel. (B)
27. Mida tuleb arvestada lapsehoiuruumide sisustamisel? Ruumide sisustus peab vastama lapse eale ja vajadustele ning olema ohutu ja turvaline. Ruumides peab olema piisavalt mängimise ja liikumise ruumi, et ohutult läbi viia last arendavaid ja muid vajalikke tegevusi. Lapsehoiuteenuse osutamise ruumides peab olema iga ruumis viibiva isiku kohta vähemalt 4 m2 mööbliga katmata vaba põrandapinda. Kui lapsehoiuteenuse osutamisel on mängimiseks ja magamiseks eraldi ruumid, siis peab iga ruumis viibiva isiku kohta magamisruumis olema vähemalt 2 m2 ning mänguruumis vähemalt 2,5 m2 vaba põrandapinda. (B)
28. Milline peab olema lapsehoiuruumi temperatuur? Ruumi temperatuur peab olema vähemalt 20°C. (B)
29. Kui tihti peab laps lapsehoius süüa saama? Laps peab süüa saama vähemalt iga 3 kuni 3,5 tunni järel. (B)
30. Millisel juhul peab olema lapsehoius organiseeritud lastele magamisvõimalus? Kui lapsehoiuteenust pakutakse rohkem kui nelja tunni vältel ning väljaspool lapse eluruume. (C)
31. Millisel juhul võib lapsehoiuteenusel olev laps kokku puutuda lemmiklooma või -linnuga? Ruumides ei ole lubatud hoida lemmikloomi ja -linde. Lapsehoidja võib üksnes lapsehoiuteenusele õigustatud isiku nõusolekul lubada lapsel kokku puutuda ainult nõuetekohaselt vaktsineeritud tervete lemmikloomadega. (B)
32. Millal peab olema korraldatud lastele kätepesu? Lapsehoiuteenuse osutaja korraldab laste kätepesu enne sööki ning iga kord kui käed määrduvad, alati pärast tualeti kasutamist ning pärast õuest tulekut. (B)
33. Kuidas igapäevaseid ja/või iganädalasi kodutöid planeerida?
34. Missugused on ajaliselt piiramata kodutööd, mida on võimalik teha päeva jooksul tekkivail vabadel hetkedel?
35. Kuidas aidata lastel korda hoida?
36. Milliseid aspekte on laste majapidamistöödesse kaasamisel oluline silmas pidada?
37. Milliseid kodutöid on võimalik planeerida lapse magamisajale?
38. Kuidas mustuse levikut piirata? Kanna võimalusel vahetusjalatseid, enne ruumidesse sisenemist puhasta jalatsid, kasuta porimatte, pese käsi, tihenda uksed ja aknad, tuuluta sageli ruume , õpi korda hoidma, kasuta õigeid pinnakattematerjale, hinda töökultuuri, kasuta prügikorve ja –kaste. (konspekt)
39. Missugused puhastusained on õige kasutamise korral (kui vahendi kogus on sobiv) kõige ohutumad kasutajale ja puhastatavatele pindadele ?
40. Missugune puhastusmeetod sobib kõikidele pindadele? Kuivpuhastus sobib kõikidele pindadele, kuna seal ei kasutata vett ja tihti eelneb muudele meetoditele.
41. Millised pesuained on sobilikud kasutada allergiaohu vältimiseks väikelapse pesu pesemiseks ja loputamiseks? Pesuained, mis ei sisalda lõhna-, kirgastus- ehk säraaineid, pesuvalgendeid ega värvaineid. (E)
42. Kuidas tagada toiduvalmistamise ajal köögis puhtus ?
43. Millised tingimused peavad olema täidetud lapsehoiuteenuse osutamise alale ? Haljastuses ei ole mürgiste lehtede, õite või viljadega taimi ning ala on võimaluse korral piiratud heki või aiaga; atraktsioonid (mängumajad, ronimisvahendid, õuemööbel, kiiged, karussellid, liurajad, batuudid jt) on eakohased, turvaliste piiretega, ohutult kinnitatud ja teravate väljaulatuvate osadeta; kiikede ja liuradade alused on kukkumislööki vähendava turvakattega nagu liiv, turvamatid jm; liiv liivakastis ega liuraja all ei ole saastunud; läheduses ei ole mürarikas ega ohtlik ettevõte, suure liiklustihedusega või tolmav maantee või muu lapse elu või tervist ohustav saasteallikas. (B)
44. Millises vanuses laste hoidmisel peavad ruumides olevad trepid olema kaitstud turvapiiretega ja -väravatega? Alla 3 – aastaste laste hoidmisel. (B)
45. Kuidas peab olema tagatud kiikede ja liuradade kasutamise ohutus? Kiikede ja liuradade alused peavad olema kukkumislööki vähendava turvakattega nagu liiv, turvamatid jm. (B)
46. Kuidas vältida mürgistusi puhastusvahendite jt kemikaalidega? Puhastusvahendid (v.a kätepesemiseks mõeldud seep ) ja teised kemikaalid peavad asuma lukustatud või turvakinnisega kapis või muus lastele kättesaamatus kohas. (B)
47. Kuidas vältida laste õnnetusi veega ja veekogude ääres lapsehoiualal? Lapse juurdepääs lapsehoiuteenuse osutamise alal asuva kraavi, basseini ja muu tehis - või loodusliku veekogu juurde peab olema ohutuks muudetud ja pideva järelevalve all või tehtud lastele kättesaamatuks. Kõik laste tegevused veega peavad olema turvalised ja vahetult jälgitud. (B)
48. Mida peab arvestama lapsehoiuruumi sisustamisel? Ruumid ja ruumide sisustus peab vastama lapse eale ja vajadustele ning olema ohutu ja turvaline. Ruumides peab olema piisavalt mängimise ja liikumise ruumi, et ohutult läbi viia last arendavaid ja muid vajalikke tegevusi. Lapsehoiuteenuse osutamise ruumides peab olema iga ruumis viibiva isiku kohta vähemalt 4 m2 mööbliga katmata vaba põrandapinda. Kui lapsehoiuteenuse osutamisel on mängimiseks ja magamiseks eraldi ruumid, siis peab iga ruumis viibiva isiku kohta magamisruumis olema vähemalt 2 m2 ning mänguruumis vähemalt 2,5 m2 vaba põrandapinda. (B)
49. Mida peab arvestama esemelise mängukeskkonna loomisel?
50. Kui palju peab lastel olema erinevaid mänguvahendeid?
51. Milline on last soodustav liikumiskeskkond?
52. Kes vastutab päevahoius lapse turvalisuse eest? Lapsehoidja.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele

Sotsiaalhoolekande seadus

Töölepingu seadus

Puhas kodu ja puhtad rõivad. (2004). Tallinn: Kirjastus Ilo.

Uuenev alusharidus. (2004). Tallinn: Kirjastus Ilo.

Lapsest lähtuv kasvatus. (2010). Tallinn: Kirjastus TEA.