Lühireferaat - Jätkusuutlik areng (0)

1 Hindamata

kool
ÕPILANE
nimi
JÄTKUSUUTLIK ARENG
Lühireferaat
Tartu 2011
SISUKORD
Sissejuhatus.....................................................................................................3

Peatükk.........................................................................................................4

Maailma jätkusuutlikuse programm........................................................4

Peatükk...........................................................................................................5

Tähtsamad rahvusvahelised lepingud....................................................5

Peatükk.............................................................................................................6

Eesti jätkusuutlikkuse programm......................................................7
Kokkuvõte ................................................................................................................8
Kasutatud allikad......................................................................................................9
Sissejuhatus
Viimaste aastatega on väljend „jätkusuutlik areng" leidnud aina laiemat kasutuspinda kõikvõimalikes valdkondades. Sellest on saanud justkui moesõna, mida igal võimalusel mainitakse, kuid paljud ei tea selle täit tähendust ja eesmärki. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Teisesõnaga tagab jätkusuutlik ehk säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonna taluvusvõimega täna ja tulevikus. Jätkusuutlikkus on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine ning meie ühiskonna eksisteerimise alus.
Maailma jätkusuutlikkuse programm
Maailma jätkusuutlikkuse programmiks on Agenda 21. 1992. aasta juunis peeti Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, milleks valmistuti kolm aastat kõige kõrgemal ÜRO tasemel. Rohkem kui 170 riigi osalusel koostati 21.sajandi keskkonnastrateegia, mis pealkirjastati eelnevalt toodud nimetusega (Agenda 21). Konverentsi ajal kirjutasidki riigipead alla Rio de Janeiro deklaratsioonile, mis seab kohustused keskkonda säästval teel vastavalt strateegiadokumendis sätestatule. Nimelt Agenda 21 määrab keskkonnastrateegia ja riikide tegevuse põhisuunad keskkonna kaitsmisel ning loodushoiul selle sajandi lõpust alates järgmiseks sajandiks. Seal on ettekirjutused mitmesugustele huvirühmadele ja tasemetele: riikidele, kohalikele omavalitsustele, valitsusvälistele ühendustele, kõikidele ühiskonna rühmadele (naised, noored, töölised, farmerid , ettevõtjad jne.). Kavandades riigi kohalikku keskkonnastrateegiat, tuleb omavalitsusel pidada läbirääkimisi rahvaga ja moodustada töörühmad eri eluvaldkondade (liiklus, linnaehitus , haljastus, prügimajandus, tervis jne.) keskkonnasäästlikuks planeerimiseks. Loodusvarade säästmise nimel rõhutab Agenda 21 järgmisi põhivaldkondi: õhu, maa, merede ja ookeanide, mägialade ning metsa kaitse, kõrbestumine ja põuaoht, säästev põllumajandus ja biotehnoloogia , bioloogilise mitmekesisuse hoid. Erilist tähelepanu osutatakse mürgistele kemikaalidele ja jäätmeprobleemidele. Maailma majandust säästvale teele peab Agenda 21 oluliseks keskenduda arengumaade keskkonnaprobleemidele ja saada üle vaesusest, rõhutab vajadust muuta tarbimisharjumusi, jälgida rahvastiku kasvuga seotud probleeme, lahendada inimeste tervise ja elukohaga seonduvaid keskkonnaküsimusi, seada otsustusi tehes esikohale keskkonna- ja arenguprobleemid. Tungivalt soovitatakse täiustada keskkonnaharidust, arendada säästvaid tehnoloogiaid .
Eesti jätkusuutlikkuse programm
Eesti on ka ühinenud Agenda 21-e riikidevaheliste keskkonnalepetega: seda kinnitab meie riigipea antud allkiri 1992. aasta juunis Rio de Janeiros. Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 (lühendatult SE 21) on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani ning ei ole suunatud mitte üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. Esimene samm Eesti jätkusuutliku arengustrateegia kujundamisel on olulisemate eelduste ja kontekstifaktorite väljatoomine, millest meie lähikümnendite areng sõltub.
Kindlasti on üheks eesmärgiks ka kultuuriruumi elujõulisus. Kaasaja teaduspõhine arusaam ei vaatle rahvust kui bioloogilist, ühisest geneetilisest juurest arenenud hõimlust, vaid kui ühisel kultuuril, ühisel ajalootunnetusel ja keelel põhinevat kultuurilist kooslust. Rahvuse säilimiseks «läbi aegade» on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi püsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Nende mehhanismide tuumaks on rahvuskeelne haridus , rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. SE21 kontekstis on eesti rahvuse jätkusuutlikkus väljendatud Eesti kultuuriruumi püsimise kaudu.
Üks väga tähtsaks arengu eesmärgiks on ka jätkusuutlik heaolu kasv, mis on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida ning mis on omavahel seotud ka kultuuriruumi elujõulisusega. Kuigi heaolu on toodud definitsiooni alusel indiviidiga seotud mõiste, omab tema üldine tase tähendust ka ühiskonna või territooriumi indikaatorina. Heaolu tõus võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu-, töö-, ja eneserealisatsiooni kohana piisavalt väärtustatud. Heaolu on jaotatud kolmeks komponendiks, mida võib käsitleda ka heaolu saavutamise alleesmärkidena: Majanduslik jõukus (raha sissetuleku ja tarbimise suurus pereliikmete kohta), Turvalisuse tase (tervislik seisund, haigestumise risk, kuritegevuse oht), Võimaluste mitmekesisus ( sotsiaalseks suhtlemiseks – tööga rahulolu, ajakasutus).
Kolmandaks jätkusuutlikuks arengu eesmärgiks Eestis on sidus ühiskond. Kolmas eesmärgipüstitus väljendabki soovi jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa. Praktikas tähendab see kokkulepitud tegutsemist eelkõige neis sotsiaalelu valdkondades, kus on kujunenud oht pikaajaliste vastasseisude/tõrjutuse kujunemiseks – põlvkonniti edasikanduv vaesus , suletud muulasenklaavid, hariduslik tõrjutus, perifeersete elupiirkondade mahajäämus jms. Sotsiaalse sidususe saavutamine tähendab nii sotsiaalset kui ka regionaalset tasakaalustatust, ülemäära suurte Eesti-siseste erinevuste ületamist. Sidusus ei tähenda ühetaolisust ega vastandu uuendusmeelsusele, sidus ühiskond sisaldab piisavalt loomingulisust ja innovaatilisust, mis loob noorele ja haritud põlvkonnale piisavalt motivatsiooni ennast just Eestis realiseerida.
Kokkuvõte
Silmas pidades negatiivseid demograafilisi trende kogu Euroopas rõhutab Euroopa Nõukogu vajadust pikemaaegseks töövõime ja tööjõu kvaliteedi säilitamiseks ning soovitab selleks kaasata vanemad earühmad elukestva õppe erinevatesse vormidesse, sealhulgas ümberõppesse kõrgema tasemehariduse saavutamiseks. Eluaegne õppimine peab muutuma kõigi ühiskonnaliikmete jaoks loomulikuks eluviisiks. Õppimisena ei käsitata enam ainult traditsioonilist õppetööd klassiruumis , vaid õpitakse igal pool – perekonnas, töö juures, kogukonnaga suheldes, meediat jälgides jne. Lähtudes ühiskonna võimalustest kujundatakse õpivõimalusi ja õpiprogramme vastavalt õppurite soovidele ja vajadustele ning inimeste õpimotivatsiooni toetatakse igati. Sellist viisi elu tegevusega suudame me tagada jätkusuutliku arengu kogu maailmas, ka meie kodumaal Eestis.
Kasutatud kirjandus
https://www.riigiteataja.ee/akt/940717
http://teinevoimalus.ee/et/oppimine/elukestev-ope/241-J%C3%A4tkusuutlik-areng%E2%80%93-mida-see-t%C3%A4hendab
http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_leping
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9701/agenda.html
9

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 27 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-06-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

orgkati Õppematerjali autor

jätkusuutlik agenda 21 jätkusuutlikkus sotsiaal loodus haridus keskkonnastrateegia elujõulisus tuumaks jõukus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Jätkusuutlik areng, referaat

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Eliis Viigimets JÄTKUSUUTLIK ARENG Lühireferaat Juhendaja: õpetaja Marika Kaasik Tartu 2012 Sisukord Jätkusuutlik areng ,,Jätkusuutlikkuse kontseptsioonile pandi alus juba 1960 -1970-ndatel aastatel, kui otsiti võimalusi ökoloogiliste probleemide lahendamiseks ning selle kaudu kvaliteetse looduskeskkonna säilitamiseks ka tulevastele põlvedele. Põlvkondadevahelise vastutuse probleem ei puuduta ainult ökoloogiat, vaid sisuliselt kõiki eluvaldkondi. Jätkusuutlikus arengus tuleb otsida tasakaalu majanduse, sotsiaalsfääri, looduskeskkonna ja muude eluvaldkondade

Ühiskond

doc

Referaat "Jätkusuutlik areng"

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja Elerin Kruusla 12 C Tartu 2011 Sissejuhatus Järjest enam kasutatakse viimaste aastate jooksul väljendit ,,Jätkusuutlik areng" kõikvõimalikes valdkondates. See on saanud kui moesõnaks, mida igal võimalusel mainitakse. Aga kui paljud tegelikult teavad ,,Jätkusuutliku arengu" täit tähendust? Selles

Ühiskonnaõpetus

docx

Jätkusuutlik areng

xxx Gümnaasium Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: xxx 'Koht' 'aasta' Sissejuhatus Käesolev referaat seletab lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toob viimase kohta näiteid nii Eestist kui ka maailmast. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas: sotsiaalsfäär, majandus, keskkond ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele põlvedele. Areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Kui areng on säästev, innustab ta inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse

Ühiskonnaõpetus

docx

Jätkusuutlik areng

SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1. JÄTKUSUUTLIK ARENG......................................................................................... 3 2. ÜRO JÄTKUSUUTLIK ARENG.................................................................................5 2.1 „Agenda 21“.................................................................................................. 5 2.2. Rio+20......................................................................................................... 5 2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon.....................................................................6 3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS...................................

Majanduspoliitika

docx

Jätkusuutilk areng

Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Mõiste tähendus ning kasutuselevõtt.....................................................................2 Suurimad probleemid maailmas............................................................................. 3 Jätkusuutlik areng maailmas................................................................................... 4 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia...............................................................5 Eesti säästva arengu strateegia............................................................................. 6 Kuidas igapäevaselt jätkusuutlik areng tagatakse?................................................8 Kokkuvõte............................................................................

Majandus

docx

Jätkusuutlik areng

Kooli nimi Enda nimi Jätkusuutlik areng Referaat Juhendaja: nimi Linn aasta Sisukord Sissejuhatus Lk 3 Jätkusuutlik areng maailmas Lk 4 Jätkusuutlik areng Eestis Lk 6 Kokkuvõte Lk 7 Kasutatud allikad Lk 8 1 Sissejuhatus Jätkusuutlik areng ehk säästev areng viitab ühiskonna arengule, kus ressursside kasutamisega üritatakse rahuldada inimeste vajadusi samal ajal keskkonda võimalikult säästes, et neid

Ühiskond

docx

Jätkusuutlik areng

Jätkusuutlik areng Referaat Juhendaja: Tartu 2016 Sisukord Mis tähendab jätkusuutlik areng?.......................................................................3 Mida hõlmab endas säästev areng?................................................................4 Jätkusuutlik areng maailmas.............................................................................. 6 Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped..........................................................8 Jätkusuutlik areng Eestis..................................................................................10 Säästev Eesti 21............................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus..................................................................

Ühiskond

doc

Säästev areng

Sisukord: Sissejuhatus 3 1.SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMINE 4 1.1 põhitõed 5 1.2 Rio konverents 6 1.3 Agenda 21 7 2. SÄÄSTEV ARENG EESTIS 10 2.1 Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia (SE 21) 11 3. SÄÄSTEV ARENG EUROOPA LIIDUS 12 3.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 13 3.2 Euroopa Liidu Säästva Arengu Konsultatiivfoorum 15 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete

Keskkond

Rohkem sarnaseid