Nüüdisühiskond (1)

Nüüdisühiskonna kujunemine
nüüdisühiskond e. postindustriaalne , postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond
Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad:
Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine )
Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon ) peamiselt seisuslik , sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike
Mis iseloomustab nüüdisühiskonda?
a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor .
b) sektorid on omavahel seotud
c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises
d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes
e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised ( haridus ), majanduslikud (töö,töötasu)
Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond
Termin „postindustrialne“ levinuim kuna nüüdisühiskonda peetakse industriaalühiskonna otseseks jätkuks. Ka kirjeldamisel rakendatakse sageli võrdlust industriaalühiskonnaga.
Kindlalt iseloomulik kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud.
Muutused majanduse struktuuris
Tööstusühiskonnas esmatähtis roll hankival (majanduse primaarne sektor ) ja töötleval (majanduse sekundaarne sektor) tootmisel, mis tarvitasid rohkesti keskpärase kvalifikatsiooniga tööjõudu. Postindustriaalne tootmine asendas suure osa sellest masinatega ja robotitega , toimus teadus- ja tehnikarevolutsioon ning kasutusele tulevad kõrgtehnoloogia ja teadusmahuka tootmise mõisted. Suurima tööhõivega on teenindus (majanduse tertsiaalne sektor)
Muutused klassistruktuuris
1. Muutub omandi roll. Tootmise juhtimine läheb omanikelt palgalistele ärikorraldajatele (mänedžerid). Tegevjuhtide mõju suurenemine vähendab omaniku rolli nii ettevõttes kui ühiskonnas tervikuna . Täpsustub keskklassi mõiste: kõrge kvalifikatsiooni ja kindla ning piisava sissetulekuga inimesed, ametnikud, õpetajad, arstid, juristid jt. Keskklass moodustab suurema osa rahvastikust.
2. Vahe erineva tulutasemega inimeste elustiilides vähenenud.
3. Ühiskonna klasside ja gruppide vastasseis vähenenud
Ühiskonna arengu etapid,nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused.
a) industriaalühiskond - algab tööstuspöördega (18. saj. lõpp -19.saj. algus), mis seisnes üleminekule vabrikutootmisele. ratsionaalsus,pürokraatia tugvenemine, inimestel tekib tööaeg ja vabaaeg . majanduses oli esikohal. majanduses tähendas üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele ja turumajandusele
ühiskonnas uued kihid : tööandjad ja töövõtjad ( varase kapitalismi uurija K.Marxi sõnul kaks ühiskonna põhiklassi: kapitalistid ja proletariaat , kelle suhe on lepitamatult vastuoluline vastandlike huvide tõttu).
Tööstus(industriaal)ühiskonna arengu käigus muutused:
1) tööhõive majanduse põhivaldkondades: põllumajanduses väheneb pidevalt tänaseni; tööstuslikus tootmises kasvab kuni 20.sajandi keskpaigani, mil hakkab langema; teeninduses kasvab aeglaselt kuni 20. saj. keskpaigani, siis kasv kiireneb järsult
2) linna- ja maainimeste suhtarv: agraarühiskonnas ca 10% linlasi, siis 20 saj. teisel poolel 60-65%
3) leibkonnamudel: mitut põlvkonda ühendavad suurpered asenduvad väikeperedega, milles alaealised lapsed ja nende vanemad
4) majandusliku jõukuse jagunemine: tööstuspöördega võitsid a) tööstusettevõtete omanikud ja b) neid finantseerivad pankurid; c) linna keskklass, kaotasid a) maa- aristokraatia ja b) käsitöölised
5) valitsemisviis: demokraatia laienemine diktatuuride ja hõimkondliku valitsemise arvel
b) postindustriaalühiskond - massitootmine ja -tarbimine, massikultuur ja -meedia. kasvas teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. - suur osat teenindus sektoril,lähtutakse teenindus sekto töötajatae osakaalust töötajate üldhulgast, vajab suurel hulgal haritud spetsialis, on kordineeritud kuid sellesse suhtutakse loovalt. tekib keskklass
c) infoühiskond - muutub töö iseloom. teaduse areng, tähtsad on uurimisasutused e instituudid. Arenenud postindustriaalne ühiskond mis iseloomustab info-ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses.
d) teadmisühiskond- kõrgelt arenenud ühiskonna tüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovatiivsust. Olulised on õlikoolid ja ühiskonnainstitutsioonid.
Ühiskonna sektorid
Esimene ehk avalik sektor- kuuluvad võimu ja valitsemise asutused ning ametkonnad. Tegeleb riigi julgeolekuga ja rahvaheaoluga.
Teine ehk erasektor - eraomandusel põhinevad kasumit taotlevad ettevõtted. Ühiskonna liikmete vajaduste rahuldamine.
MTS ehk kodanikuühiskond- kuuluvad kodanike omaalgatuslikud, vabatahtlikud organisatsioonid ja ühendused mis ei taotle kasumit. Eesmärk- mõjutada läbi ühenduste riigivõimu alt üles.
Heaoluühiskonna tunnused ja mudelid
Tunnused- a) ressursside ülekandumine
b) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
Mudelid - a) sotsiaaldemokraatlik - kõik saavad kõiki hüvesid ühesuuruselt
b) konservatiivne - arvestatakse inimese toimetulekut, tema oma osalust ja töö panust
c) liberaalne - riik ei näe oma ül heaolu teenuste osutamises. maksud on madalad või olematud
Heaoluriik
Miks vaja?
Varem riigi kohustuseks seadusloome , õiguskord ja riigikaitse . Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja haridus kiriku või perekonna kohustus. Muutunud oludes pole need enam võimelised vajalikul määral seda kohustust täitma.
Mis ta on?
Riik, mis on endale võtnud ka sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse korraldamise. 19.-20. sajandi vahetusel Lääne- Euroopa riigid.
Kuidas tegutseb?
Sekkub majandusse jagades maksupoliitika abil tulusid ümber (ressursside ülekandmine) sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse korraldamiseks
Vaieldamatud tunnused: 1) ressursside ülekandmine, 2) ülekantavatest ressurssidest (e. avalikest kulutustest) 40 -50% sotsiaalsfääri
Sotsiaaldemokraatliku mudeli märksõnaks solidaarsus, riik pakub sotsiaalseid hüvesid kõigile kodanikeleLiberaalse mudeli aluseks põhimõte, et riik sekkub võimalikult vähe inimese ellu, jättes madalamate maksudega talle kätte rohkem raha, millega inimene ise hoolitseb enda eest.Konservatiivse mudeli puhul sotsiaaltoetus võrdeline makstud maksudega
Arengusuund
20.sajandi 80- te alguseni heaoluriigi kasv, siis majandusolud halvenevad ja sotsiaalkulutusi kärbitakse, heaoluriigi kriis. Tänapäeval räägitakse heaoluriigi asendumisest heaoluühiskonnaga, milles heaolu pakkumise kohustus on jagatud riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel.
Filosoofide arvamusi
Daniel Bell:
a) ühiskonna deideologiseerumise teooria: tööstusühiskonna funktsioneerimine suunatud võimalikult suuremale kaubahulga tootmisele, postindustriaalses teadmiste ja oskuste arendamine eesmärgiga juhtida muutusi ja kontrollida ühiskonda. Uus ühiskond vajab tsentraliseeritumat ja kordineeritumat juhtimist, seetõttu peavad poliitikud valitsemisse kaasama tehnokraate.
b) ühiskonna võtmesfäärid majandus, poliitika ja kultuur lähtuvad erinevatelt alustelt: majandus juhindub ratsionaalsusest, poliitika taotleb võrdsust ja kodanike ulatuslikku kaasatust, kultuuris on kristlik eetika asendunud hedonismi ja eneseteostuse ülistamisega; kuna need põhimõtted vastuolus , siis alalised pinged , millest on põhjustatud postindustriaalset ühiskonda ilmestav ebastabiilsus ja kindlustunde puudumine
Joseph Schumpeter :
kapitalism mööduv, tulevik sotsialismi päralt, sest selles on võrdsuse taotluse kõrval ka riigi (valitsuse) jõuline sekkumine majandusse; võimu teostab (tulevikus) sõltumatutest professionaalidest koosnev eliit arvestades rahva huve
Robert Dahl :
pluralist; tänapäeval ei eksisteeri ühte konkreetset võimueliiti, võim on jaotunud paljude huvigruppide vahel, milledest ükski pole piisavalt tugev võimu monopoliseerimiseks, vaid peavad tegema kompromisse ja otsima liitlasi kui tahavad saavutada oma huvide arvestamist poliitikas; sellest lähtudes nimetas nüüdisdemokraatiat, polüarhiaks, milles hajutatud riigivõimule kaasneb aktiivne kodanikuühiskond ( niisiis mitte iga nüüdisaegne demokraatia pole polüarhia)
modernism:
1) on optimistlik elufilosoofia mis a) usub inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva keskkonna kohta, b) usub, et inimesed suudavad neid teadmisi kollektiivselt rakendada, et muuta elu paremaks; modernismi optimismi märksõnad: progress, areng, emantsipatsioon , avangard, vaimuvalgus
2) on globaalne filosoofia (industriaal ja postindustriaalühiskonna teooriad käsitlesid vaid arenenud ühiskondi); kolonialism mõjus arengumaadele (3. maailm) positiivselt, ameerika demokraatiamudelit tuleb eksportida kolmandasse maaailma (neid „poliitiliselt moderniseerida“)
3) on tulevikku suunatud; erinevalt traditsioonilisest kultuurist ütleb modernistlik kultuur otsustavalt lahti minevikupärandist ja vanadest kommetest; väärtuslik see, mis uus ja progressiivne; väärtused seega suhtelised
postmodernism :
Ei ole modernismi jätkuks! Seob vaid väärtuste suhtelisuse idee, mis arendatakse äärmuseni.
1) on pessimistlik: a) kultuuriline pessimism. ajastud , kultuurid, inimeste maitsed nii erinevad, et mingeid ühtseid või üldkehtivaid väärtusi ei saagi olla (näiteks ÜRO tegevus inimõiguste juurutamisel maailmas mõttetu, sest moslemi ettekujutus inimõigustest hoopis teine kui kristlasel); b) pessimism ühiskonna arengu mõistuspärasuse ja loogilisuse suhtes: inimesed pole suutelised teadmisi praktikasse rakendama , sellepärast ei tasu uskuda , et ühiskond tulevikus paremaks muutuks
2) inimesi tuleb vaadelda kui tarbijaid , mitte kui tootjaid või tootmisvahendite omanikke; tohutu valik muudab kultuuri fragmentaarseks ja kultuuritarbimise eklektiliseks; tarbimine nii totaalne , et kaob vahe töö- ja puhkesfääri vahel, kõik ühtlustub, muutudes samas kaootiliseks ja defineerimatuks; ähmasub piir reaalse ja mittereaalse vahel
1.3 DEMOKRAATIA LEVIK
1950.–1960. aastatel idealiseeriti lääne ühiskonda ning arvati, et kõik ülejäänud
maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia
arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progressi, seepärast
andsid lääneriigid arengumaadele ulatuslikku majandusabi.
Siirdeuhiskond
Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega , tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi.
Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega,
üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaja võib lugeda
lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades
ja -suhetes.
Totalitaarsest ühiskonnast demokraatlikkusse üleminev.
Põhimõtteliselt 2 võimalust ühiskonnakorra muutmiseks: revolutsioon või reformimine
Erinevused:
Revulutisoon:
algatavad dissidendid (teisitimõtlejad)
osalevad massid
kulg etteaimamatu, stiihhiline
vägivalla kasutamine
võimu ülesehitus ja valitsemissuhted muutuvad
Reforminine:
algatavad võimulolijad
osalevad poliitikud ja ametnikkond
kulg planeeritud ja oodatav tulemus
rahumeelne
võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad põhiliselt samaks
SIIRDEÜHISKONNA OHUD
Siirdeühiskonna ees on mitmeid ohte , millest jagusaamiseks tuleb poliitiline julgus
ja mõõdukus hoida tasakaalus.

• Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel.
  
• Seetõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid.
  
• Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa ka majanduskriisi, mille tagajärjel elatustase esialgu hoopis langeb.
  
• Niisugustes oludes on noor valitsus otsekui sundseisus – kas valida
  

nn šokiteraapia ja kiired majandusreformid või anda rahva rahulolematusele järele
ning võtta vastu populistlikke, majanduse toimimise põhitõdesid eiravaid otsuseid.

• See võib mõjuda hukutavalt rahandussüsteemile, mille tulemusel elanike elujärg
  

halveneb veelgi.

• Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo. Põhiseaduse reform ja vabad valimised õnnestuvad tavaliselt kiirelt, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aga aeglaselt, ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud, esineb korruptsiooni ja väärtusvaakumit..
  

Demokraatia tunnusjooned
Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul
on täidetud kolm põhinõuet: konkurents , hääleõigus ja kodanikuõigused.
Näiteks demokraatia miinimumnõue on vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Kus valimisi ei toimu, seal pole ka demokraatiat. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid:
• kodanikuvabaduste tunnustamine,
• õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees,
• võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus ,
• kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank ,
riigikontroll) poliitiline sõltumatus,
• vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad
mitme kesiseid kanaleid huvide väljendamiseks,
• vähemuste õigustega arvestamine ,
• tsiviilkontroll relvajõudude üle.
Poluarhia – pluralistlik valitsemine
Tänapäeval jagatakse võim mitmete gruppide vahel, sest ükski neist pole
piisavalt tugev selle monopoliseerimiseks. Nii peavad nad otsima endale liitlasi ning
minema kompromissidele, et saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Seetõttu
nimetabki Dahl nüüdisdemokraatiat polüarhiaks (kr polyarchiā – paljude võim),
mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Polü arhia olulised tunnused on
alternatiivsed info allikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse
poliitikat.
jätkusuutlikus
on areng mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasugused vajadused.
-Ühtki probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt.
Jätkusuutlik hea / efektiivne valitsemine
võim peab olema legitiivne e seaduslik, näitab kui edukalt suudab võim rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide vajadusi. Rahvas peab võimu õigupärasesks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas.
Valimise efektiivsus näitab kui edukaslt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see kui ühegi grupi huvisid ei tähtsustata pikka aega teiste arvelt, vaid huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega.
Säästev Eesti 21 (agenda 21)
*kultuuri elujõulisus
*ühiskonna sidusus
*heaolu kasv- kulutused sotsiaalpoliitikasse pole mitte koorem vaid investeering. Sotsiaalmaksud mida tööandjad maksavad toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Mida enam materjalimahukas tootmine asendub teadmis- ja innovatsioonimahuka tootmisega, seda enam sõltub pikaajaline majandusedu inimressurist.
*ökoloogiline tasakaalustatus