Nüüdisühiskonna KT põhjalikud vastused (0)

Kontrolltöö kordamisküsimused
I Nüüdisühiskond
1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda?
V: Nüüdisühiskonda iseloomustavad:
1)ühiskonna sektorite eristatavus:
I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused )
II sektor ehk turumajandus
III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid).
2)Tööstuslik kaubatootmine
3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises.
4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele.
Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes.
5)Vähemustega arvestamine .
2. Ühiskonnaarengu etapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused.
V:
Perioodi nimetus
Toimunud muutused
Tunnused
1) Tööstus ehk industriaalühiskond
1) majandusel esikohal tööstuslik tootmine. 2) võeti kasutusele konveierliinid. 3) muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus, muutus maa ja linnaelanike arv linnaelanike kasuks. 4) Linnastumine 5) Tööhõive muutus 6) muutub leibkonna mudel (inimesed kes majandavad koos), kaovad ära suurpered.
1) ratsionaalsus
2)Bürokraatia tugevnemine
3) töö ja puhkeaja eraldumine 4) inimesed hakkavad vajama lisaks tööle ka füüsilist koormust.
2) Postindustriaalühiskond
1) teeninduse sfääri osatähtsuse kasv 2) teaduse ja tehnoloogia osakasv majanduses 3) inseneride hulga suurenemine tööjõu hulgas 4) kesklassi tekkimine
1) väga tugev tsentraliseeritus 2) massitootmine, massitarbimine, massimeedia , massikultuur . On alguse saanud globaliseerumine.
3) Teadmus ehk infoühiskond
1) teaduse kiire areng
2) uurimisasutuste massiline tekkimine 3) avastuste ja leiutiste rakendamine
1) loovus
2) meeskonnatöö
3. Industriaalühiskonna ja postindustriaalühiskonna võrdlus.
V:
Industriaalühiskond
Postindustriaalühiskond
1) Suur osatähtsus hankival sektoril (mets.põld).
2)Ühiskonna jätkusuutlikkuse hindamisel lähtutakse tootmisvõimsusest ja toodangu hulgast.
3) Vajadus tööstustööliste järele, mis omakorda ei soodusta hariduse andmist.
4) ühiskonna juhtimine oli väga kordineeritud
1) Suur osatähtsus teenindussektoril.
2) Ühiskonna jätkusuutlikkuse hindamisel lähtutakse teenindussektoris töötavate inimeste arvust.
3)Vajadus haritud spetsialistide järele. Haridusele pööratakse suurt tähelepanu.
4) ühiskonna juhtimisel on rohkem loovust ja inimeste omaalgatust
4. Tööstusühiskonna arengut käsitlevad teooriad.
V: 1) Adam Smith- propageeris turumajandust. Turumajandus- see, mida ostetakse, seda toodetakse. Tööväärtuse teooria. Väärtusi loob majanduses inimtöö. Kõikide rikkuste aluseks on töö. Pidas väga tähtsaks turgu, ütles, et turg määrab majanduse.

Karl Marx - Kapitalism tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi – kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Oli tuline kapitalismi pooldaja . Kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: toota kasumit ja püsida konkurentsis.

Max Weber - nendes maades, kus on toimunud reformatsioon, areneb kapitalism kiiremini, sest protestantidele on omane ausus, töökus, kokkuhoidlikkus.

Emile Durkheim - tema meelest on tööjaotuse põhifunktsioon sotsiaalse solidaarsuse hoidmine. On rõhutanud, et sama ohtlikud on nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia .
5. Heaoluühiskonna tunnused ja mudelid.
V: Tunnused: 1) ressurside ülekandmine 2) ½ avalikest tuludest läheb sotsiaalsfääri ( haridus , pension )
Mudelid: 1) sotsiaaldemokraatlik mudel (Eesti kuulub siia. Kõik inimesed saavad hüvesid ühes suuruses) 2) konservatiivne mudel (hüvede ja toetuste puhul arvestatakse inimeste majanduslikku seinukorda, arvestatakse töö panust). 3) liberaalne mudel (kõrge tööhõive ja väga madalad maksud , näiteks Jaapan, USA)
6. Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia ja demokraatia jagunemine.
V: Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatial saab eristada 3 põhimõtet:

konkurents -majanduses, 2) hääleõigus, 3) kodanikuõigused- õigus käia valimas. Demokraatia on rahvavõim.
Täielik demokraatia: 1) vaba ajakirjandus , 2) võimude lahusus (seadusandlik võim-riigikogu; täidesaatev võim-valitsus; kohtuvõim-kohtu) 3) pluralistlik kodanikuühiskond – ühiskonnas on väga palju kodanikuühiskonna organisatsioone 4) vähemuste õiguste arvestamine.
Et kõiki tunnuseid ellu rakendada, peab olema põhiseadus ja valitsus.

7. Mis on jätkusuutlikkus?
V: Jätkusuutlikkus on selline areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huvisid. Ühiskonda arendatakse tervikuna , probleeme ei lahendata teiste probleemide arvelt.
8. Jätkusuutlik valitsemine, hea valtsemine ja efektiivne valitsemine.
V: Jätkusuutlik valitsemine: VÕIM – oma tahte ja otsuste pealesurumine . Võimu peab korraldama nii, et rahvas tunnetaks seda. Võim peab olema legitiimne ehk seaduslik. Rahvas arvab , et võim on legitiimne siis, kui võimulolijad ja rahvas hindavad samu väärtusi.
Hea valitsemine: Hea valitsemine on legitiimne ehk seaduslik. Tunnuseks on see, et huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Hea valitsemine peab olema tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav .
Efektiivne valitsemine: kaasatakse huvigrupid poliitikasse juba õigusaktide ja otsuste kujunemise algstaadiumis .
9. Mõisted:

polüarhia – on tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.

ühishüved – kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta.

leibkond – majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (tavaliselt ühe perekonna liikmed).

keskklass - kõrge ametialase ettevalmistusega ja stabiilselt kõrge sisse tulekuga inimesed.

siirdeühiskond – arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale.

pluralism – arvamuste ja organisatsioonide paljusus .

legitiimne – ehk seaduslik. Valitsemine seaduste põhjal.

Agenda 21 – on maailma jätkusuutlikkuse programm. Seal on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. ÜRO algatas selle.

Säästev Eesti 21 – on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani.