AKUTRELLIGA TÖÖTAMISE OHUTUSJUHEND (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitus

1 Hindamata

Iseseisev töö nr. 6 Ohutusjuhendi koostamin
AKUTRELLIGA TÖÖTAMISE OHUTUSJUHEND

Käesolev juhend annab üldised juhised õnnetusjuhtumite vältimiseks akutrelliga töötamisel. Konkreetsed juhised leiab tööriista tootja poolt koostatud kasutusjuhendist.

ÜLDNÕUDED

Akutrellidega lubatakse tööle isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja saanud vastava ettevalmistuse. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.

Akutrelli kasutaja peab täitma käesoleva juhendi ja akutrelliga kaasasoleva kasutusjuhendi nõudeid.

Töötamise koht peab olema hästi valgustatud, valgus ei tohi pimestada töötaja silmi.

Töövahendid, seadmed mõõteriistad, detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt , et oleks tagatud ohutus ja käepärasus. Tööriistad ja –vahendid tuleb paigutada põhimõtte järgi: vasakule need, mida võetakse vasaku käega ja paremale need, mida võetakse parema käega. Töökohalt tuleb kõrvaldada kõik mittevajalikud esemed.

Töötamiskoha maa-, põranda- või seadme pind peab olema sellise suurusega, mis võimaldab töötajale piisavalt liikumisvabadust oma töö tegemiseks, arvestades kasutatavaid materjale ja töövahendeid.

Pinnad, kus töötaja viibib, ei tohi olla libedad, neis ei tohi olla ohtlikke ebatasasusi.

Akutrelliga võib töötaja teha vaid seda tööd, mis on talle ülesandeks tehtud ning milleks on konkreetne tööriist ette nähtud.

Plahvatusohtlikes tingimustes ja keemiliselt aktiivses keskkonnas, mille toime kahjustab metalli või isolatsiooni, on akutrellide kasutamine eluohtlik ja seetõttu keelatud.

Lume- ja vihmasajus (kui need masinad ei ole veekindlad ja neil puuduvad veekindlust tähistavad märgid) on elektriliste tööriistade kasutamine eluohtlik ja seetõttu keelatud.

Töötaja peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorra eeskirju.

Töötaja on kohustatud kandma normidega ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid.

Alkoholi- ja narkojoobes töötamine ja töökohal alkoholi ning joovastavate ainete tarvitamine on kategooriliselt keelatud.

Töökohale ei tohi lubada kõrvalisi isikuid.

Kui hoolde- või remonditöötajal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava tööohutusjuhendi järgi.

Akutrelli toitmine elektrivõrgust on lubatud ainult statsionaarsete pistikute kaudu või nõuetekohase pikendusjuhtme abil.

Toitekaabel ei tohi moodustada silmuseid ega paikneda liikuvate ning kaablile vigastusi tekitavate esemete läheduses.

Töövahendi konstruktsiooni või kasutusviisi ei tohi muuta, kui see halvendab töövahendi ohutust võrreldes valmistaja poolt ettenähtuga.

Tööseisakutel elektrilise akutrelli enda vastu surumine või põlvedel hoidmine võib põhjustada seadme iseenesliku käivitumise ja tekitada raskeid vigastusi.
Töötaja on kohustatud teatama mistahes rikkest või puudusest, mis ilmneb töövahendi kasutamisel

Seadmele paigaldatud ohutusmärgistuse tutvustus

Akutrelli kasutamisel on nõue täita juhiseid ja suuniseid, mida näeb ette tööriistadele või tööde teostamise piirkonda paigaldatud ohutusmärgistus.
ELEKTRIOHT- hoiatab seadmest tuleneva elektriohu eest
KANNA NÄOKAITSET- märk on paigaldatud seadmele, mille töö käigus võivad tekkida sädemed, lenduv laast , tolm
KANNA KUULMISKAITSEVAHENDEID- märgiga tähistatakse seade, mille töötamisel tekib müra või ala, kus tausmüra võib ületada ohtliku, 85dB, taseme
KANNA HINGAMISTEEDE KAITSEVAHENDIT –hingamisteid tuleb kaitsta elektrikäsitööriistaga töötamisel tekkiva metalli, betooni, vaigu, puidu või muu tolmu eest, mis hingamisteedesse sattudes võib tervist kahjustada
SPETSIAALSED OHUTUSJUHISED- Seadme kasutusjuhendis tuleb erilist tähelepanu pöörata sellise sümboliga tähistatud tekstilõikudele, et kaitsta ennast ja elektritööriista
2. OHUD TÖÖTAJA TERVISELE
OHT VÕIMALIK TAGAJÄRG
Elektrioht, kokkupuude pinge all olevate seadmeosadega
Elektrilöök, põletus, surm
Tekkivad sädemed, tolm, laastud
Silma vigastused, lõikevigastused
Töötamine seadmetel, redelil, töölavadel
Kukkumine , põrutused, luumurrud
Kokkupuude seadme pöörlevate osadega
Lõikevigastused, amputatsioon
Sundasend
Pinged lihastes kaela-, nimme -ristluupiirkonna radikuliit , selgroolülide ja diskide krooniline põletik, selgroo deformatsioon , võimetus lõdvestuda, kiire väsimine, pea uimasus, sagenevad traumad
Müra, ka taust- ja löökmüra üle 85 Db
Vererõhu tõus, veresoonte ahenemine , halveneb kuulmisnärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitlus häirub. Stress , halb enesetunne, toitumishäired. Psühholoogiline ülekoormus, eksimuste sagenemine
Vibratsioon
Jalgade tundlikkuse, verevarustuse häired, valu jalgades, kesknärvisüsteemi häired (peavalu, iiveldus , kohin kõrvus, raskustunne). Nõrgeneb valu-, puute-ja temperatuuri tundlikkus. Muutused südamelihastes. Müra võimendab vibratsiooni negatiivset mõju.
Sundasendis töötamine
Pinged lihastes, kaela-, nimme-ristluupiirkonna radikuliit, selgroolülide ja diskide krooniline põletik, selgroo deformatsioon, võimetus lõdvestuda, kiire väsimine, pea uimasus, sagenevad traumad
Tolm (plii, värv, mineraalid, metallid)
Hingamisteede haigused, allergia

NB! Tervisekahjustus võib ilmneda alles mitme aasta möödumisel töökeskkonna ohuteguriga kokkupuutumisest.

ENNE TÖÖD

Enne tööriistaga tööle asumist tuleb kontrollida:

Tööriista komplektsust ning detailide kinnitust
Kaabli ja pistiku korrasolekut
Lüliti töötamist
Tööriista töötamist tühikäigul

Seada korda tööriistad, tööriietus ja isikukaitsevahendid. Tööriietel ei tohi olla ripnevaid osi, mis võiksid tekitada nende takerdumist või haakumist.

Juhul, kui töökohal või selle vahetus läheduses on isoleerimata pingestatud elektriseadmeid, pöörlevaid mehhanisme või piirdeta põrandaavasid, tuleb need ümbritseda kindlate ja tihedate kaitsepiiretega.

Veenduda, et töötlemiskohal ei asuks elektrijuhtmeid, vee- ega gaasitorusid.

TÖÖ AJAL

Akutrelliga ei tohi töötada nõjatuval redelil kõrgemal kui 2,5m põrandast.

Akutrelliga võib töötada ainult kohtades, kus selleks on küllaldaselt valgust, ruumi ja töötaja saab asetuda kindlalt. Redelitel võib töötada ainult erandkorras ja mitte kauem kui 30 min korraga. Redelist või konstruktsioonist peab olema võimalik ühe käega kinni hoida, nii töötamisel kui liikumisel ühelt tasapinnalt teisele.

Akutrelliga kasutamisel ei tohi kanda tekstiilmaterjalist kindaid .

Müra korral üle 85 dB (teabe leiab seadme tehnilistest andmetest) tuleb kanda kuulmiskaitsevahendeid.

Kaitseks vibratsioonimõjude eest tuleb rakendada lisaabinõusid, näiteks elektritööriistade ja tööotsakute regulaarne hooldamine ja teritamine, käte soojendamine .

Vältida pikaajalist ühes asendis töötamist

Töötamisel kõrgemal kui 2m põrandast tuleb kasutada ohutusvahendeid: piiretega töölava, ohutuspiirded, ohutusköis, - traksid . Kõrgemal kui 2m põrandapinnast, ei tohi töötada töötajad kellel on see töötervishoiuarsti poolt keelatud.

Tellingutel, treppidel ja treppredelitel võib töötada alles pärast nende korrasolekus veendumist. Tellingute, ülekäikude ja treppredelite käigupinnad peavad olema puhtad.

Tööriista sisselülitamine võib toimuda vahetult enne töö algust. Tööriista võib käest panna peale selle väljalülitamist ja seiskumist, jälgida, et lülitile ei mõjuks kõrvalised jõud.

Kui seadme tööorgan kiilub kinni, siis tekib seadme käepidemes suur pöördejõud, seetõttu tuleb seadet hoida mõlemast käepidemest (kui seadmel need on olemas), seista kindlas asendis ja keskenduda tööle.

Tööorganit võib vahetada peale toitepistiku väljavõtmist pistikupesast.

Akutrelli tööorgan tuleb valida vastavalt töödeldavale materjalile (teras, alumiinium , betoon jms)

Tööorgani pöörded tuleb valida vastavalt töödeldavale materjalile.

Kui töötamisel tekib lenduvat laastu, sädemeid, tolmu jms, siis tuleb kasutada kaitseprille, vajadusel ka tolmumaski.

Jälgida, et tööriistad ja materjalid ei kukuks, hakkaks veerema või mõnel muul viisil ei ohustaks kaastöötajaid.

Tuleb kinni pidada tööriistale valmistaja poolt ettenähtud režiimist ning teha sellele vastavalt vaheaegu.

Jälgida, et tööriista juures ei ilmneks

Elektrivooluleket (metallosad puutumisel kõdistavad)
Toitejuhtme ja pistikute vigastamist
Lüliti ebakindel töö
Tööriista korpuse tugev kuumenemine
Suurenenud müra või vibratsioon
Kinnituste lõdvenemine

Mistahes sellise vea ilmnemisel tuleb tööriist anda remonti

Laastu või puru eemaldamine käega ei ole lubatud, selleks tuleb kasutada harja.

Töödeldav detail peab olema kindlalt kinnitatud.

Enne avade puurimist või lõikamist seintesse tuleb veenduda, et selles kohas ei oleks elektrijuhtmeid ega torustikke.

Akutrelli võib kinni hoida ainult käepidemest või korpusest. Keelatud on hoida tööorganist (lõikeriistast) või toitejuhtmest.

Töötamisel tuleb jälgida, et toitejuhe ei keerduks ega satuks lõikeriista vastu või mõne muu purustava eseme alla või vahele.

Töövaheaegadeks tuleb elektritööriist vooluvõrgust välja lülitada.

TEGUTSEMINE AVARIIOLUKORRAS

Töötaja peab oskama anda esmaabi.

Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi (I-EE-19), vajadusel välja kutsuda kiirabi või toimetada ta tervishoiuasutusse. Igast tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama töölõigu juhatajale või töökeskkonnaspetsialistil.

Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist ennast ohtu seadmata isoleerivat eset (kuiv riie , nöör, puit jms.) kasutades. Elektrikäsitööriista poolt pinge alla sattunu korral tõmmata välja pistik või raiuda isoleeritud terariistaga läbi tööriista toitekaabel, kaitstes oma silmi võimaliku lühiskaare eest.

Kuni tööõnnetuse uurimist läbiviivate töötajate kohalejõudmiseni tuleb õnnetuskohal säilitada juhtumi toimumise momendi olukord, kui see ei kutsu esile täiendavat ohtu.

Tulekahju või põlengu avastanud isik on kohustatud:

rakendama abinõud inimeste ohutuse tagamiseks ning nende väljaviimiseks tulekahju kohalt;
teatama tulekahjust viivitamatult objekti või linna päästeteenistusele;
asuma esmaste kustutusvahenditega tulekollet kustutama;

NB! Väga oluline on teada anda intsidentidest/juhtumistest/sündmudtest, mille tagajärjeks oleks võinud olla tööõnnetus e. “peaaegu juhtunud õnnetus”. Sellise informatsiooni edastamine annab võimaluse võtta kasutusele samalaadsete ohtlike situatsioonide ennetamise meetmeid. Teavita “peaaegu juhtunud tööõnnetustest” oma otsest juhti või töökeskkonnaspetsialisti.

PÄRAST TÖÖD

Peale töö lõpetamist tuleb akutrell välja lülitada, puhastada ja üle vaadata ning kokku kerida toitekaabel. Akutrelli tuleb hoida selleks ette nähtud kuivas ruumis.

Puhastada ja korrastada töökoht, tööriided ja isikukaitsevahendid ning panna need ettenähtud kohale. Tekkinud jäätmed sorteerida ja viia jäätmekogumiskohta.

Kõikidest ilmnenud puudustest tuleb teatada tööjuhile.

Kasutuskõlbmatuks muutunud akutrelli ei tohi visata olmejäätmete hulka. Need tuleb eraldi kokku koguda ja keskonnasäästlikku ümbertöötlusse suunata.
7. ERGONOOMIA
Ülekoormushaiguse põhjuseks võivad olla: töö ebaratsionaalne organiseerimine , pikaajaline
viibimine sundasendis, üksikute lihasrühmade pidev staatiline pinge, korduvad samalaadsed
kiired liigutused,äkilised töörütmi muutused,ebaõiged töövõtted, vead raskuste käsitsi teisaldamisel,pisitraumad ja liigväsimus.
Raskusi tõstes:
-hoida selg võimalikult sirge
-tõstetav raskus hoida kehale võimalikult lähedal
-hoida jalad põlvedest kergelt kõverdatud
-pöörata keha jalgadest, mitte seljast
-mitte tõsta õlgadest kõrgemale
-vältida korduvat ühe käega tõstmist
-mitte tõsta liiga madalalt (sobiv raskuse tõstmise kõrgus on 70-80 cm)
-hoiduda juhuslikest äärmuslikest tõstetest.
Soovitav tööasend: hoida selg võimalikult sirge nii seistes kui ka istudes , lühendada
sundasendis viibimise aega, vaheldada seismist istumisega ja vastupidi. Teha erinevaid töid
vaheldumisi. Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides . Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik.
Väsimus on ülepinge tunnus.Ülepinges olevaid lihaseid tuleb lasta taastuda, muutes tööliigutusi. Ükski tööasend või – liigutus ei ole soovitatav pikaajaliselt, neid tuleb vaheldada. Vaheldust saavutatakse erinevate tööoperatsioonide või seismise ning istumise vaheldumisega. Tööoperatsioone tehtagu erinevate tööliigutustega,mis võimaldab lihaste koormust ühtlustada. Ülepingutuste vältimise seisukohast tulebsagedasi lühemaid pause eelistada harvadele pikkadele pausidele. Pikad puhkepausid on vajalikud siis, kui töötatakse külmades või kuumades mikroklimaatilistes tingimustes.
F-01 v01

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 141 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

141 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mann004 Õppematerjali autor

Riski ja ohutusõpetuse kodutöö: Ohutusjuhend

tööriist akutrell töötaja pinge akutrelliga selg müra asendis tööriistad

Sarnased õppematerjalid

doc

Ohutusjuhend kokale

(allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND KOKALE Nr.002 1. ÜLDNÕUDED 1.1. Kokana lubatakse töötada isikuil, kes on 18 aastat vanad, teinud läbi kutsealase ettevalmistuse. 1.2. Lubatud on teha ainult seda tööd, mis on ülesandeks antud ja mille ohutud töövõtted on hästi teada. 1.3. Tehnoloogiaseadmetega tohivad töötada need töötajad, kes on omandanud seadmete hooldamise ja neil töötamise miinimumnõuded 1.4

Toiduohutus

pdf

OHUTUSJUHEND

KINNITATUD SÜG Sihtasutuse juhatuse esimehe „ 17.“ märts 2010 käskkirjaga nr 1-3/15 p.1.5 OHUTUSJUHEND TOITLUSTUSJUHILE, KOKALE, KÖÖGITÖÖLISELE, SÖÖKLA MÜÜJALE 1 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;

Riski- ja ohutusõpetus

docx

Ülekoormustraumad ja nende vältimine

Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau ÜLEKOORMUSTRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE Referaat Juhendaja: Einar Potter Väimela 2012 SISUKORD: 1. ÜLEKOORMUSTRAUMADE TEKKIMISE PÕHJUSTEST 3 2. JUHEND ÜLEKOORMUSTRAUMADE VÄLTIMISEKS 3 3. TÖÖTAMINE ISTUDES 6 4. TÖÖTAMINE SEISTES 7 5. TÖÖÜLESANNETE VAHELDUS JA PUHKEPAUSID 7 6. OHUTUSNÕUDED ENNE TÖÖ ALUSTAMIST 8 7. OHUTUSNÕUDED TÖÖ AJAL 8 8. OHUTUSNÕUDED PÄRAST TÖÖ LÕPETAMIST 8 9. MÜRA JA HÄÄLED 9 10. RISKIANALÜÜS 9 11. ESMAABIKORRALDUS 12 12. KOKKUVÕTE 13 13. KASUTATUD KIRJANDUS 14

Maalritööd

odt

Müüritööd II

Tallinna Ehituskool Madis Aavik Müüritööd II Referaat Juhendaja: Boris Vahtre Tallinn 2013 1.Töökoha ohutus müüritöödel Töötaja peab kõrvaldama segavad asjad ja kontrollima valgustust. Lisaks peab ka kontrollima tööriistade korrasolekut. Müüri tohib laduda ainult töölaval või sisetellingutel seistes. Kui pikemat aega pole tellingutel töötatud, tuleb neid enne tööle asumist kontrollida. Tellingute ja töölavade laudisel peab seina ja materjali vahele jääma vähemalt 0,6m laiune kaitsepiirdega läbikäik Voodri ja karniisielementide ajutisi kinniteid ei tohi ära võtta enne mördi kivinemist. Pärast tööd tuleb töökoht korrastada. Lülitada välja elekter ja valgustus. Korrastama tellingud(praht, tööriistad, ehituspraht). Sulgema tellingud kõrvalistele isikutele. 2.Materjalide ohutu ladustamine Ehitusmaterjal, mille ladustamist väljas ei ole t

Ehitus

rtf

Töötervishoiu ja tööohutuse juhend

2. TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA PÕHIKOHUSTUSED. Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu sõlmimisel jälgima, et kokkulepe sõlmitaks ainult nende tööde kohta, mille tegemiseks on töötaja välja õppinud. Tööandja kohustused: - andma igale töötajale kindla töökoha või tööpiirkonna; - andma töötajale selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ning tagama pideva töö kogu tööpäevaks; - tutvustama töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötajatele · töösisekorra, · töötervishoiu ja · tööohutuse, ning · tuleohutuse nõudeid, selgitama töötajale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid, korraldama töötervishoiu ja tööohutuse alast väljaõpet; - välja andma enne tööle asumist nõutavad isiklikukaitsevahendid ja eritööriietuse;

Tööohutus ja tervishoid

odt

Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid

isikukaitsevahendeid. 2.10. Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi. 2.11. Kui töötajal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava ohutusjuhendi järgi. 2.12. Suruõhutööriistade ja elektrikäsimasinatega töötamiseks juhendatakse töötajat vastavate juhendite järgi. 2.13. Töökoht peab olema varustatud esmaabi ja esmaste tulekustutusvahenditega. 3. ENNE TÖÖD 3.1. Enne töötamise algust tuleb ketassaag hoolikalt üle vaadata ja teda üksikasjalikult kontrollida (saeketta kinnituse kindlus ja tugevus, hammaste teritus ja räsamine, hõõrduvate osade määrimine). 3.2. Kõiki pinke peavad käivitama ja teenindama ainult need isikud, kellele nad on kinnistatud. 3.3. Igasugusel, isegi lühiajalisel töövaheajal tuleb pink välja lülitada. 3.4. Pingi väljalülitamine on kohustuslik: töötlemisinstrumendi vahetamisel, kinnitamisel

Ehitusviimistlus

doc

keevitamise praktika aruanne

29. gaasijoast kõrval), pärast läbipuhumist tuleb ventiil võtit kasutamata sulgeda. 30. 10. Reduktoril ei tohi kasutada rikutud keermega või vigastatud regulaatorit. 31. 11. Hapnikureduktor tuleb keerata balloonile peale erivõtmega, mis on alaliselt töölise käes. 32. 12. Balloone ja voolikuid ei tohi lasta kokku puutuda elektrijuhtmetega. 33. 13. Atsetüleeniballooni ventiil tuleb avada erivõtmega. Töötamise ajal peab see võti 34. asetsema ballooni ventiili spindlil. 35. 14. Kui pärast reduktori külge ühendamist pihkab atsetüleeniventiili topendist gaasi, tohib 36. karptihendi mutrit pingutada üksnes siis, kui ballooniventiil on suletud. 37. 15. Vahetult enne keevitamist ei tohi puhastada detaile kergsüttiva vedelikuga. 38. 16. Töötamisel tuleb täita tuleohutuse nõudeid vastavalt juhendile ,,Tuleohutusnõuded 39. tuletööde teostamisel". 40. 17

Keevitamine

doc

Elektrilised Käsitööriistad

2.Ära hoia puuritavat detaili käes. Puur võib libiseda või materjali läbistades vigastada kätt. Kinnita võimalusel puuritav detail pitskruviga. 3.Ettevaatust kruvide keeramisel. Kruvikeerajaotsik võib maha libiseda ning vigastada kätt või materjali pinda. 4.Ära koorma tööriista mootorit liigse survega. 5.Suurema läbimõõduga puuride puhul kasuta alati külgkäepidet ja ära lukusta töölülitit. 6.Transpordi ja seadistamise ajal lukusta akutrelli spindel sisselülitustõkisega, et vältida juhuslikku käivitamist. 7.Ära tekita akuklemmide lühist. Selleks tuleb vältida klemmide kokkupuudet veega ja metallesemetega. 26 Lihvimisseadmed Lihvimismasinad jagunevad lintlihvmasinateks, taldlihvmasinateks ja ekstsentriklihvmasinateks Lintlihvmasin Lintlihvmasinatel antakse elektrimootori pöörlev liikumine hammasrihmülekande abil vedavale rullikule.

Tisleri eriala

Rohkem sarnaseid