Referaat "Jätkusuutlik areng" (4)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Jätkusuutlik areng
Lühireferaat
Koostaja
Elerin Kruusla
12 C
Tartu 2011
Sissejuhatus
Järjest enam kasutatakse viimaste aastate jooksul väljendit „Jätkusuutlik areng“ kõikvõimalikes valdkondates. See on saanud kui moesõnaks, mida igal võimalusel mainitakse. Aga kui paljud tegelikult teavad „Jätkusuutliku arengu“ täit tähendust? Selles referaadis püüaksingi siis lahti seletada, mis tähendus on jätkusuutlikul arengul, samas toon esile ka jätkusuutlikuse Maailmas ja Eestis.
Jätkusuutlik areng ehk Säästev areng
Püüan siis lahti seletada mis tähendus on jätkusuutlikul arengul. Jätkusuutlik areng, kui väljend sõnastati tõenäoliselt esmakordselt ÜRO peaassamblee poolt loodud ja Norra peaministri G. H. Brundtlandi juhitud Keskkonna- ja arengukomisjoni 1987. aastal ilmunud aruandes „Meie ühine tulevik“. Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis hõlmab enda alla pea kõik eluvaldkonnad. Jätkusuutlikus on arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Teisesõnaga tagab jätkusuutlik ehk säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonna taluvusvõimega täna ja tulevikus. Jätkusuutlikus on majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine ning meie ühiskonna eksisteerimise alus. Olulisel kohal on ressurside mõistlik kasutamine, looduse puhtuse ja puhta joogivee säilitamine, inimeste tervise parandamine, võrdsuse saavutamine eri rahvuste ja sugude vahel, positiivse iive saavutamine vananeva rahvastikuga ühiskondades ja nii edasi. Samas tuleks vältida enesehävituslikku tegevust, millega tänapäeva ühiskond kipub tegelema. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust. Tänapäeval ei vaidle keegi vastu, et säästev areng on just see mis aitab meil kui inimkonnal püsima jääda. Samas on säästmine paljude jaoks vägagi võõras teema. Sellepärast ongi maailma jätkuva saastumise peamisteks põhjusteks raiskav tarbimine ja tootmine. Viimastel aastakümnetel on maailm hakanud mõistma, et inimesed elavad üle oma võimete ja see on muutumas maailmale vägagi koormavaks. Inimesed avaldavad järjest rohkem survet loodusressursidele nt veele , õhule kuid see ei saa samamoodi jätkuda, kuna maailma populatsioon järjest kasvab. Ühiskonna arengut peetakse jätkusuutlikuks, kui erinevate kapitalivormide poolt loodud kogurikkus ja heaolu ajas säilib või suureneb. Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane.
Maailma jätkusuutlik areng
Jätkusuutlik areng on rahvusvahelise riikidekogukonna poolt deklareeritud normatiivne eesmärk. Selleks, et seda juhtivat põhimõtet praktikas järgida, on vajalik rakendada vastutustundlikku ressursside kasutamist ning samal ajal ennetada keskkonna saastamist ning sotsiaalset ebaõiglust, on vaja uut suunda praeguses globaalses majandus- ja sotsiaalpoliitikas. Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO peaassamble otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikuse programm on Agenda 21, mille algatas ÜRO ning seal on kirjas tegevused mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil.Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14.juunil 1992 Rio de Janero konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. Eesti on samuti ühinenud Agenda 21. (Number „21“ tähistab programmis 21 sajandit.) Agenda 21 järgi peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv , tagada inimeste elutaseme tõus, kindlustada stabiilne rahvaarv, muuta väärtushinnanguid ja harjumusi, säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse, arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saastainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas oma panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. Inimtegevuse tagajärgedel on tänapäeval üks suuremaid keskkonnaprobleeme maailmas kliimamuutused . Globaalne ilmastik on juba muutumas ning ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli hinnagul on viimase 50 aasta jooksul toimunud kliimasoojenemine suurest inimtegevuse tagajärjel. Temperatuuritaseme muutused võivad avaldada ülisuurt mõju nii looduslikele ökosüsteemidele kui inimühiskonnale. Tänaseks me teame kliimamuutustest juba piisavalt palju, et hakata tegutsema, mida rutem me tegutseme seda väiksemat kahju kannavad tulevased põlvkonnad. Näiteks Norra tegeleb aktiivselt kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerimisega atmosfääris sellise taseme juures, mis ennetab inimtegevusest põhjustatud ohtlikku vastasmõju kliimasüsteemidega. Norra täidab oma Kyoto protokolli raames võetud kohustust piirata ajavahemikus 2008-2012 kasvuhoonegaaside emissiooni tasemeni, mis ei ületa üht protsenti üle 1990. aasta taseme. Samuti on ka ohtlike kemikaalide kasutamine viimase 50 aasta jooksul hüppeliselt kasvanud.
Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped:

• Helsingi 1992. a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse koventsioon
  
• Londoni 1973/1978. a. Konventsioon merereostuste vältimiseks laevadelt
  
• Brüsseli 1969. a. Konventsioon tsiviilvastutusest naftareostustest põhjustatud kahjustuste korral
  
• Brüsseli 1971 . a. Konventsioon naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest
  
• Helsingi 1992. a. Konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piirveekogude kaitsest ja kasutamisest
  
• Gdanski 1973. a. Konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitamisest Läänemeres ja Beldis
  
• Ottawa 1978. a. Konventsioon tulevasest mitmepoolsest koostööst valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas
  
• Baseli 1989. a. Konventsioon ohtlikest jäätmetest ja nende kõrvaldamisest
  
• Ramsari 1971. a. Konventsioon rahvusvahelistest märgaladest, eriti veelindude elupaikadena
  
• Washington 1973. a. Konventsioon ohustatud metsiku looduse taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest
  
• Rio de Janeiro 1992. a. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
  
• Berni 1979. a. Konventsioon Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitsest
  
• New Yorgi 1992. a. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon
  
• Viini 1985.a. konventsioon osoonikihi kaitsest ja Montreali 1987. a. Protokolli osoonikihti lõhkuvatest ainetest
  
• Viini 1963. a. Konventsioon tsiviilvastutusest tuumakahjustuste eest
  

Eesti jätkusuutlik areng
Säästev Eesti 21 e. Eesti Agenda 21 on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani, mille Riigikogu kiitis heaks 14. septembril 2005. Säästev Eesti 21 ei ole suunatud mitte üksnes keskkonnakaitsealalistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. Selle põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.Säästva Eesti 21 kohaselt on Eesti pikaajalised arengueesmärgid aastani 2030: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal. Strateegia üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas, pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide alusel ja tööd juhivad asjakohased ministeeriumid. Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Eesti demograafiline olukord tõendab, et fiskaalstrateegia kujundamisel on vajalik tähelepanu pöörata eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisele. Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Rahvuse säilimiseks läbi aegade on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti kultuurilise kokkukuuluvuse püsimist ja tagavad eesti rahvakultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve. Samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Kuid Eesti üks suuremaid murekohti on inimkonna vananemine ja negatiivne iive. Eestlaste demograafiline areng käesoleval sajandil on murettekitav. See areng on allunud nagu teistelgi rahvastel kindlatele seaduspäradele, mille kohaselt aja jooksul sündimus, suremus , abiellumus, lahutumus ja teised protsessid muutuvad. Oluline on ka rahva tervise parandamine ja ühiskonna pahede vähendamine. Eestis on tõsised probleemid alkoholismi, suitsetamise ja narkomaaniaga. Kui me saaksime nendest probleemidest üle, oleks Eestil kõvasti suuremad võimalused jääda püsima maailmakaardile. Väga oluline teema on Eesti arengus ka energeetika . Me kasutame hetkel kõige reostavamat meetodit elektrienergia saamiseks- põlevkivi põletamisel saadavat energiat. See meetod kurnab kohutaval kombel Eesti loodust, alates kaevandamisest kuni põletamisel tekkiva tuha ja heitgaasideni. Eestil on oluline propageerida looduslähedast mõtlemist ja looduse hoidmist. Ainult nii saame säilitada unikaalse keskkonna.
Kokkuvõte
Inimkonna jätkusuutlikuse määrab inimeste teadlikus ja teotahe . Kui rahvas võtab ennast käsile ja lõpetab asjatu tarbimise ja energia kulutamise, on inimkonnal ka tulevikus koht kus elada. Kuid kahjuks paljud inimesed ei mõtle just palju sellistele teemadele. Kuid meil on kasulik selle üle juurelda ja ise ka kaasa aidata. Sest kui iga inimene teeb jätkusuutliku arengu jaoks kas või natukene, siis koos suudame me palju korda saata. Mida aeg edasi, seda rohelisemaks oleme sunnitud muutuma. See ei ole soovmõtlemine, vaid realne fakt.
Kasutatud kirjandus
http://www.envir.ee/2853 kell 21.34
http://cmsimple.e-ope.ee/arendamine/?J%E4tkusuutlikkuse_m%F5iste_ja_rakendamine
kell 21.56
http://teinevoimalus.ee/et/oppimine/elukestev-ope/241-J%C3%A4tkusuutlik-areng%E2%80%93-mida-see-t%C3%A4hendab kell 22.27
http://www.property24.ee/?lang=est&m1=4&m2=5 kell 11.00
http://www.fes-baltic.ee/index.php?id=10757 kell 20.54
http://www.norra.ee/About_Norway/Valispoliitika/Keskkonnakaitse/cooperation/ kell 22.00
http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_12keskkonnakl.html kell 23.06
http://www.seit.ee/index.php?m=6&l=1 kell 01.20