Jätkusuutlik areng, mis on? Mis toimub Eestis ja mis mujal maailmas? (0)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium

Jätkusuutlik areng

Karin Kikkas

12.c
2009
Sisukord:
Mis on jätkusuutlik areng? 3
Jätkusuutlikkuse probleemid Eestis. 3
Jätkusuutliku arengu küsimus globaalsel tasemel. 5
Kasutatud kirjandus: 7

Mis on jätkusuutlik areng?

“Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on konseptsioon , mis on kui arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasuguseid huve”: ütleb vikipeedia vastuseks mu ülesseatud küsimusele. Jätkusuutlik areng tähendab mulle endale suutlikkust areneda ja jätkata edukat poliitikat ning majandust, rikkumata riigi tulevikuplaane ning säilitada realistlikku, säästvat ja “rohelist” joont. See on sihipärane areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arengu tasakaalustamine peaks tähendama eri piirkondade vahel paratamatult tekkivate sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste hoidmist vastuvõetavates piirides. Jätkusuutlikkuse põhimõtted on sotsiaalne õiglus, keskkonna kaitsmine, elukvaliteedi säilitamine ja põlvkonnasisese tasakaalu hoidmine. Ühiskonna arengut peetakse jätkusuutlikuks, kui erinevate kapitalivormide poolt loodud kogurikkus ja heaolu ajas säilib või suureneb. Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida. Käibest tulevad varad ja varadest ning majanduskasvust tuleb rikkus. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus(heaolu) aja jooksul ei kahane.

Jätkusuutlikkuse probleemid Eestis.

Eesti sõltub üha enam maailmas toimuvatest protsessidest. Kuna ta on ennast sidunud ülemaailmsete organisatsioonidega, lasub tal teatud kohustusi ja ka õigusi, mida ta täiel määral üritab rakendada. Samas endale aru andmata, et see käib tal kohati üle jõu. Tänasel päeval peab kurbusega tõdema, et rahvas teenib riiki, kuigi peaks vastupidi olema. Antud hetkel ei ole eesti majandus, kultuur ja geograafiline asukoht nii hea kui meil siin arvatakse. Eesti rahvas lüüakse pikali juba väikese majanduslangusega. See on tingitud päris mitmetest asjaoludest, kuid kõige olulisemaks põhjuseks pean siiski meie praeguse valitsuse minnalaskmismeeleolu- pärast meid tulgu või veeuputus. Peaasi , et neil hea elada on. Ei mõelda oma rahvale. Jätkusuutlikus ei saa olla ühekülgne, näiteks, kui keskendutakse ainult valitsemise kvaliteedi ning inimese heaolu arendamisele, olulised on ka kultuuri säilitamine ning keskkonna säästlik kasutus.
Esimeseks probleemiks on väike sündivus. Paljud noored perekonnad ei taha muretseda lapsi olukorras, kus nad ei suudaks oma järglastele võimaldada materiaalset heaolu. Kui ka perekonna hetkeline sissetulek on normaalne siis pärast lapse teatud vanust kaob üks pere sissetulekuallikatest, kuna siis lõpetatakse vanemahüvitise maksmine. See tähendab, et ema või isa peaks uuesti tööle minema, kuid laps on tegelikult üksi jäämiseks liiga väike, ning kui ka minna tahaks, siis ei ole last kusagile jätta, sest lasteaedades ületavad järjekorrad vabasid kohtasid mitmekordselt. Arvan, et valitsus peaks mõtlema lasteaiakohtade juurdeloomisele ja vanemahüvitise maksmise pikendamisele.
Teiseks kahandajaks võib lugeda enesehävitamist läbi alkoholi. Mida aeg edasi, seda nooremalt alustavad lapsed alkoholi tarbimist. Selle tagajärjel tõuseb alkohoolikute, kasvab enesetappude, vägivallatsemiste ning vigastussurmade arv. Seda ei saa muuta alkoholi ära keelamisega või ostmisõiguse vanuse tõstmisega, muutuma peab inimeste suhtumine. Et eestlaste mõttemaailma muuta, peaks tõsisemalt kaaluma alkoholi reklaamimist. Arvan, et televisioonis tuleks alkoholi reklaamid üldse ära keelata.
Läbi rahvaarvu vähenemise hääbub ka meie kultuur. Kui järjest rohkem tööjõulisi inimesi lahkub Eestist, et asuda riikidesse, kus on paremad palgatingimused, siis varsti jäävad teatud töökohad Eestis täitmata. Eelkõige on ohus arstide, tuletõrjujate, õpetajate ning lihttööliste arv Eestis. Suurfirmad näevad lahendust võõrtöökõu sissetoomisel, kuid teiste kultuuride sisseränne annab tõuke meie enda traditsioonide hävinguks. Sisserändajad on nõus vähesema palgaga ning muude tingimustega ja selle tõttu tõrjuvad nad meie oma töölised, kes nõuavad parema kvalifikatsiooni tõttu paremaid palgatingimusi, kõrvale. Seejärel, aga lahkuvad kodumaalt ka need kõrvaletõrjutud, mis annab taaskord ränga hoobi kultuurile.
Kui mujal hinnad langevad, siis meil jäetakse heal juhul samaks kui mitte ei tõsteta. Meie valitsus tõstab oma tulusid ja soovib vähendada oma kulusid . Alles hiljaaegu lugesin lehest, et gaasi hind tõuseb. Ansip väitis, et inimesi tulebki harjutada gaasi vähem tarbima, see oleks siis ettevalmistus selleks kui Venemaa peaks oma kraanid kinni keerama . Tean, et ka Venemaa tõstab Baltimaadele gaasi hinda, aga kuidas saab meie valitsus asjasse nii rahulikult suhtuda? Samas ei arvesta ta sellega, et enamus haiglaid ja muid riigiasutusi on gaasikütte peal. Võiksime protestida, kuid eestlased on üsna rahumeelne ja tuim rahvas ning sageli ei saavuta see edu.
Seega tuleb tõdeda, et jätkusuutlik areng eestis on tegemas taandarengut.

Jätkusuutliku arengu küsimus globaalsel tasemel.

Kasvada kerge, kahaneda raske. Suurte süsteemide kahandamine on palju kordi keerulisem kui kasvatamine . Majanduskasvu puhul on enam-vähem selge kus peab kasvama. Kahanemise puhul see nii ei ole. Alati raiutakse ju saba, aga mõne aja pärast selgub ikkagi, et jälle lendas pea. Kahandamise õiged kohad annavad endast märku hilja , kui üldse annavad. Siis tavaliselt reserve enam pole ja kogu värk, olgu siis vürtspood või maailmamajandus, lähevadki hingusele.
Inimene, kes teenib aastas sada tuhat dollarit ja inimene, kes teenib miljon dollarit, elavad umbes ühesugust elu. Nad mõlemad siplevad iga päev samades liiklusummikutes, üks neist ainult palju kallimas autos ja kiiremat sülearvutit näppides. See asjaolu on jõukamalt ammu hingerahu röövinud. Maailmas on nähtavasti kümneid, aga tõenäoliselt sadu miljoneid inimesi, kes meelsasti kergitaksid kõik hinnad mitmekordseks. Liiklusummikud oleksid päevapealt kadunud, ning elada oleks üldse palju lahedam. Ja mis kõige tähtsam: hingerahu oleks tagasi. Asju toodetaks vähem, hinnad oleksid sellevõrra kõrgemad ja majanduskasv endiselt positiivne. Kuid hetkel pole globaalses majanduses veel võimalik hindu ainult tootjapoolselt muuta nii, et kogu süsteem ellu jääks. Aga sellise oskuse omandamine näib olevat ilmselt lihtsam kui õppida majandama majanduse kahanemise tingimustes. Süsihappegaasi väljalase pidavat aastaks 2030 tõusma 52% võrra. See on suuresti suure energiavajadusega maade - Hiina ja India - esiletõusust tingitud. Euroopa suur väljakutse tulevikuks on suure energiatarbimisega arengumaade turgudele viia keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid . Meie riikide ühendus ei tohi keskenduda ainult liidusisestele probleemidele, sest keskkonnaprobleemid ei tunne riigipiire. Globaalse mõtlemise juurutamine ei tohi jääda ühe maailmajao tasandile , vaid see peab olema ülemaailmne. Suhtumisest algab kõik. Rekordiliselt kõrged temperatuurid on arvatavalt hävitanud juba 70% India ookeani korallidest. Korrallid moodustavad väga keeruka ökosüsteemi ning neid võib võrrelda maapealsete vihmametsadega. Ökosüsteemid ja liigid hävivad, aga maa rahvastik kasvab järjest ning varsti ei pruugi inimestel suureneva ja ebaefektiivse veetarbimisega võimalik isegi puhast vett juua. Jube on mõelda, kui mittesäästlik on paljude eluks vajalike ressursside tarbimine hetkel. Kunagi meil seda võimalust enam ei ole. Tuleb muutuda. Läbimurdeid tehakse teaduses iga hetk. On palju uuendusi , mis oleksid keskkonnaprobleemide vastu võideldes väga edukad . Tore on, aga kahjuks ei jõua sellised uuendused kuidagi turule. See on suur investeering ning ka risk omamoodi. Igal juhul peab toetama uuenduslike tehnoloogiate turulepaiskamist. Need oleksid juba väga tõsised ja efektiivsed sammud probleemide vastu võitlemiseks. Siiski on väga vale öelda, et EL ei tee mitte midagi tuleviku heaks. Juba toetatakse firmasid, kes on investeerinud keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse.
Tulevikku tuleb juba täna hakata planeerima. Selle jaoks on väga tähtis riikidevaheline koostöö ning juba praegu olemasolevate tehnoloogiate praktikasse rakendamine. Jätkusuutlikkuse areng maailmas peaks olema progressiivne ja tulemuslik, kui sellesse panustaksid esmalt suuriigid ning väikeriigid, kes hädasti paljudes esiletoodud probleemides siplevad.
Selline oli minu panus ning arvamus jätkusuutliku arengu kirjeldamisse Eestis ning ka kogu maailma kohta. Kõik me peaks mõtlema selle peale, mida parendada ning mida vältida. Riigisüsteemid võiks leebemaks muutuda, keskkond ja inimkond säästuksid selle arvelt. Mõeldakse rohkem ehk siis üldisele säästvale arengule? Ei tea. Kuid loodan, et selle peale mõeldakse ka veel peale meie ajastut . Kui maailma hakataks valitsema ühiste printsiipide järgi, siis ei oleks enam vist võimalikki üldse individuaalselt midagi tarka maailma hüvanguks ära teha. Aitäh!

Kasutatud kirjandus:

http://kogunenudesseed.blogspot.com/2008/07/keskkond-ja-jtkusuutlik-areng.html
http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4tkusuutlik_areng
http://www.riigikantselei.ee/?id=72868
http://www.eco-net.ee/static/custom/Jatkusuutlik%20areng_13.04.pdf
7