Tema pildid on ilma tekstita raskesti mõistetavad, käsitles kirjutatud teksti , kirjatähti ja illustratsioone ühtse kunstiteosena. Hispaania Romantismi tekkepinnaseks Hispaanias oli ühiskondlik ummikutunne. Uuendusmeelsed haritlased lootsid lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Francisco Goya (1746-1828) hindas valgustusideid ja seepärast masendas teda kodumaa olukord. Hispaanias oli nimelt terav sõjaolukord Prantsusmaaga (Napoleon). Tema töödel on tihti pilkav alltekst, nt satiiriline graafika sari "Kapriisid". Piltide meeleolu dramaatiline, pessimistlik, nt graafiliste lehtede sari "Sõjakoledused". Saksamaa Seal oli poliitiline killustatus. Romantism oli seotud rahvusliku ärkamisega, tihti aga ühiskondlikust elust põgenemise püüdega. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest. Caspar David Friedrich(1774-1840) saka romantiline maalikunstnik. Tähtsad on tema uuenduslikud maastikupildid, mis on äärmuslikult tundeküllaste ja tähendusrikaste motiividega
polnud, Jaan Krossil ilmus "Söerikastaja" ja ega maal elu nii hull olnudki kui täna. (Enn Vetemaa) Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik või satiiriline pilk. Järgmisena ilmus luuletustekogu "Lauljad laevavööridel" (1966). See raamat kujutas uut maailma- päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik. 1968. aastal ilmus luulekogu "Hetk". Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu "Muld ja marmor". Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole. Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju ja vihmavarjud õide
vastu). See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele ning soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Ta näitas ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Samal aastal sai ta ka Kirjanike Liidu liikmeks. ,,Kivist viiulite" 1964. aastal ilmunud kogu (optimistlik häälestus, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas, minevikule on heidetud humoristlik ja satiiriline pilk). Siin luuletab ta teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. ,,Lauljad laevavööridel" 1966. aastal ilmunud raamat (kujutas uut maailma kui päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik). ,,Hetk" 1968. aastal ilmunud luulekogu. ,,Muld ja marmor" 1968. aastal ilmunud reisiraamat, mille kirjutas koos abikaasa Ellen Niiduga. ,,Vihm teeb toredaid asju" 1969
ROMANTISM ROMANTISM Tunnete kunst ROMANTISM ON VASTUREKTSIOON VALGUSTUSAJASTU FILOSOOFIALE, mis valitses 18. saj. lõpupoole Võrdlev tabel VALGUSTAJATE filosoofia ROMANTIKUD Inimmõistus on ülim ja valitseb kõike Looduse ettearvamatud jõud Ülistasid tsivilisatsiooni Elustasid RAHVATRDITSIOONE (ballaadid, keskaegsed saagad jms.) Tegid lihtsast maamehest ,,kangelase" Ei liialdustele! Emotsionaalsed äärmused (nagu oopiumisõltlased!) Olid üldiselt positiivse ellusuhtumisega ja Surm kui ,,teine kunigriik" vältisid üleloomulikku Uskusid vürstide heatahtlikku valitsemisse Uskusid demokraatiasse (Prantsuse revolutsioo...
mõnikord koori ja vokaalsoliste (nt. 2., 3., 13. ja 14.). Sümfooniline läbikomponeeritus iseloomustab samuti helilooja kahte viiuli-, kahte tšello- ning kahte klaverikontserti. Suurtsükli „24 prelüüdi ja fuugat“ (1951) klaverile on võrreldav Hindemithi teosega „Ludus tonalis“. Šostakovitš on kirjutanud ka kaks väljapaistvat ooperit – „Nina“ (1928) ja „Katerina Izmailova“ (1934). Esimene neist on ekstsentriliselt satiiriline lavateos, teine on aga oma vägivaldse ning rusuva tegevustikuga ekspressiivne isikudraama. Loominguline käekiri pole Šostakovitšil üheselt määratletav, kõige lähemal seisab see neoklassitsistlikule suunale. Täheldatav on Šostakovitši puhul lähtumine klassikalistest vormiskeemidest, mida helilooja küll mõnevõrra muudab ja laiendab. Šostakovitšit ja tema muusikat iseloomustab filosoofilises plaanis
· koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud · tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade · Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu · jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Kirjandus "Eesti kirjanduslugu" 2001. Tallinn: Koolibri. Lk 275-289. Riismaa, Pille, Astrid Rätsep, Tiina Õunapuu 2002. "Eelmise sajandi eesti kirjandus". Künnimees. Lk 87-99. Hennoste, Märt 1997. "Väike eesti kirjanduslugu". Tallinn: Koolibri. Lk 225-234. Kalda, Maie 2002. "Tuglasest Ristikivini". Eesti proosa 1906-1940. Tallinn: Koolibri. Lk 38-64. "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" 1975. Toim E. Nirk ja E. Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat. Lk391-395. Elukäik
selle ümbruses. Boccaccio ümbritses oma novellid raamjutustusega. Jutustajaid on teoses 10: 7 neidu ja 3 noormeest. Seltskond lahkub linnast, sest möllamas on Must Surm. Teose pealkiri tähendab ,,kümnepäevakut" või ,,kümne päeva raamatut", mille Boccaccio tuletas kreeka keelest. ,,Dekameroni" teemad on: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja paljastamine ja kirikuteenrite satiiriline väljanaermine, armuiha ja armukadedus, abielurikkumine, petmine ja nöökimine. Teose satiir on suunatud selle abielu pihta, mis on majanduslik kokkulepe, mehe valiku ainuõiguse vastu ja naise tunnetevabaduse kaitseks. ,,Dekameron" koosneb 100 novellist ja lugusid jutustati 10 päeva. 7. Chaucer ja Marguerite de Navarre. - Inglise uue aja kirjanduse isaks nimetatakse Geoffrey Chaucerit. Chauceri loomingu kaks perioodi on prantsuse periood ning itaalia periood
Anton Hansen Tammsaare on üks nendest, keda võib kahtlemata lugeda teise rühma, ta on eesti kuulsaim kirjanik, kelle stiil on kordumatu. Tammsaare stiilist lähemalt. See on väge hästi läbi mõeldud sõnakasutusega, talle on omased pikad laused, ta on suutnud suurepäraselt koomilise ja lüürilise külje omavahel põimida. Tammsaare suudab jutustada ka siis rahulikult, kui tegevus tegelikult on pingeline. Tema stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik, satiiriline. Selle mehe teosed rabavad veel tänapäevalgi lugejaid oma sügava elutunnetusega, tema kirjeldatud tegelaskujud on erilised ja igavikulised, köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tartu Ülikooli õigusteaduse osakonda astus mees 1907. aastal. Sel ajal kuulus Tammsaare ka ainsasse poliitilise alatooniga organisatsiooni oma elu jooksul, üliõpilasseltsi "Ühendus", mille liikmed ise määratlesid end kui "demokraadid", olid aga üsna sotsialistliku meelestatusega.
D.jutustab klasside vastuoludest (rikkad, vaesed). Need on elu poolt alandatud ja solvatud inimesed vastandades neid tühisele ja egoistlikule kõrgemale klassile. Loomingu suurema osa moodustavad laulud ja romansid (saavad aru ka lihtsamad inimesed). Uudsuseks inimese erineva kõneviisi jäljendamine meloodia tõusud, langused, tempod, rütmid, helitugevus, registrid. D. andis edasi muusikalisi portreid. Vokaal retsitatiivne (kõneline alul). Uued laululiigid: satiiriline laul (nalja, kritiseerivad), stseenid elust (pildikesed). Satiirinooled kõrgema seltskonna poole naer ja pilge nende üle: "Mölder" (juua täis, rahulik, usklik mölder, kiireloomuline naine), "Tiltulaarnõunik" (kantseleis, hädine tragikomöödia), "Vana kapral". Ooper "Näkineid". D. tundis ooperi vastu suuremat huvi. Kuulub vene klassikasse, kirjutatud Puskini lõpetamata draama järgi. Põhiliselt tegelaste hingeelu. Mitu liini (isikudraamat). Tegelased: mölder, tütar
Tohutu pärand: traktaadid, pamfletid, tõlked, kommentaarid, kirjad... ,,Narruse kiitus" -1509. a kirjutatud. Ladina keeles. Pühendatud Thomas More´ile. -Erasmuse Narrus lobiseb pikas monoloogis välja kõik oma saladused, ta on karnevallik kuju. Tunneb rõõmu, et ainuüksi tema ilmumine kutsub esile muigeid ja naeru. Ta on rikkusejumalanna Plutose tütar. -,,Narruse kiitus" jätkab narridest pajatava saksa rahvakirjanduse satiirilist traditsiooni. Sebastian Brant(1457-511) satiiriline poeem ,,Narrilaev" räägib keskaegse maailma narrusest pseudoõpetuse tõttu. Thomas More (1478-1535) Londoni jõukate juristide perest. Hea sõber Rotterdami Erasmusega. Inglismaa troonile tõusnud Tudorite dünastia ajal tekkisid mitmed humanistide ringid. Esimene Oxfordis, millega oli seotud ka More. Peamised humanistlikud teosed: ,,Kuningas Richard III elu ja valitsemise traagiline lugu" ning ,,Utoopia"
Luulekogu ,,Jõulutunnd" (1807) avameelsed (ka piklikud) muljed nooruse armuelamustest. Luulekogu lüüriline kangelane arvustab kõrgseltskonda, tahab põgeneda silmakirjalikkuse ja vale eest koduse Sotimaa mägedesse. (,,Laps olla muretuna veel"). Suhtlemises loodusega püüab leida tervememist hingepiinadest. Armastus ja sõprus pakuvad vaid ajutist lohutust. Eitav retsensioon. Byron vastab satiirilise poeemiga ,,Inglise bardid ja Soti kriitikud" humoorikas satiiriline ülevaade kaasaegsest inglise kirjandusest, naerab nii romantismi kui ka vanema kirjanikepõlvkonna üle (W.Scott), äratas laiemat tähelepanu. Teine loominguperiood (1809-1818) Poeem ,,Childe Haroldi palverännak" (kokku neli laulu). Kõlab romantismi manifestina, kaks esimest laulu (1812) tegid Byronist kuulsaima romantilise luuletaja. Koondab endasse Byroni romantilise kangelase iseloomujooned. Rahutu nooruk, kes on pettunud elus ja inimestes, näib
olutsikulise tegevusega. Ta tegi grupiportreede kõrval ka üksikportreid. Oskas tabada momenti, mil isiku isloom oli kõige ilmekam. Maalis vabalt ja hoogsalt, jõuliste pintlilöökidega. Ei püüdnud publikule meeldida. · Olustikumaal Kuna maalide formaat oli väike, nimetatakse olustikumaalimaalijaid ,,väikesteks hollandlasteks". Kunstnikud võistlesid esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Pildi aineks oli satiiriline või moraliseeriv jutustus. Üks tuntud kunstnikest on Jan Steen. Veel on Terborch, de Hooch jt. *Jan Vermer van Delft avastati alles 19.sajandil. Peetakse aegade parimaks kunstnikuks. Tema erakordne anne paistab silma, kuid puudub fantaasia. Ta toetus vaid tegelikkusele ja olustikule. Loodi Delfti koolkond. Ta võetakse munkade liikmeks ning temast saab kunstnik. Delft polnud väga heal majanduslikul järjel. Ta poetas ka end pidevalt maalide nurkadesse. Signeerimine on
Hispaania kirjandus on laadilt mehelik, kujunduselt konkreetsust taotlev ja toetub keskaegsele rahvuslikule traditsioonile. Usulise temaatika rohkuse mõju näol ilmneb kiriku tohutu mõju. Draamas tekkis eriline vaimu zanr auto sacramental- piibli lugusid või pühakute elusid käsitlev lühinäidend. Hispaania renessanss ulatub 15. sajandi kolmandast veerandist 17. sajandi esimeste kümnenditeni. Kirjanduses esineb olustikuline, kohati satiiriline element. Seda suunda taotleb loomingus Juan Manuel (1282-1348) 'Krahv Lucanor'. Juan Ruiz (1238-1350), Hita ülempreester, teosega 'Hea armastuse raamat' Ajastu suurim lüürik oli Jorge Manrique (1440- 1479). Viljeles isiku- ja tundeluulet. 16. sajandi luules võistevad retooriliselt kodanikuluulet harrastav Sevilla ja intiimset laadi viljelev Salamanca koolkond. Esimes tegutses Fernando de Herrera (1534-1597), teises Luis de Leon (1527- 1591). Kelmiromaanid:
sageli juhtus). Kreeka draama õitseaeg oli möödas. Valitsevaks zanriks sai komöödia, kuid ainuke märkimisväärne komöödiameister oli Menandros. Säilinud on tema viis komöödiat ja needki mitte täielikult. Ometi oli tal antiikajal tohutu kuulsus. Kujutades kaasaegse linnaelu koomilisi situatsioone, on uusatika komöödia meeldivalt humoorikas, poliitiliselt tagasihoidlik ja harva satiiriline, küll aga frivoolne. Teemadeks on perekonnaasjad, kaotsiläinud lapsed, edasilükkunud abielud, peidetud varandused; peaosa mängib kõigis riukalik ja nutikas ori. Tegelikult on see romantiline kommete komöödia, mis on kaotanud kõik oma religioosse päritolu jäljed ja kus pole ka enam koori. Selline oli kreeke komöödia, mida mängiti hiigelsuurtes kõrge lava ja viimistletud lavatehnikaga hellenistlikes teatreis ning millega tutvusid roomalased, kui nad Kreeka oma
Aasia ja Aafrika uusajal 1. Jaapan 16. sajandil väepealikute Oda Nobunaga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel ühendati riik. Jaapanis oli 4 seisust: samuraid, talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid. Talupoegade olukord halvenes-piirati liikumisvabadust, reglementeeriti elukorraldust ja tõsteti makse. Riigi arengut mõjutas kontaktide teke Euroopaga-kaupmehed ja meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi. Kultuuris hakati püstitama losse, uhkeid kaupmeheelamuid, paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid ühendati oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Maalikunstis tekkis 16. Sajandi lõpul Kano koolkond. Sajad kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti.Linnakultuuris oli tähtsalt kohal teater. Nukuteatri etendusi anti 1- 1,5 m nukkudega. Rahvateater oli kaduki, kus mängisid vaid meesnäitlejad,kelle ame...
ANTIIKAEG 8.sai ekr- 5.saj pkr *Antiikkijranduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust *3 antiikaja tuntud filosoof-mõtlejat: Pythagoras, Eukleides ja Aristoteles *Vanekreeka jumalad: Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja Hera-Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna. Hestia-kodukolde jumalanna Ares-Sõjajumal Athena-Sõjajumalanna *Homerose kaks ulatuslikku eepost- "Ilias" ja "Odüsseia" *"Ilias" Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ...
üksikuid episoode, mis muutis nad mütoloogiliseks kroonikaks. Klassiühiskonna kujunemise ajajärgul hakkas heroiline eepos iganema ning tekkima koomiline eepos (tühiseid sündmusi ja tähtsusetuid isikuid kujutav eepos, mis kangelaseepose taustal mõjub humoorikalt). Poeemi "Margites" (koostatud umbes 7. saj. keskpaiku eKr), mis pole säilinud otsene paroodia on tervikuna säilinud "Hiirte ja konnade sõda". Poeemi satiiriline iseloom väljendub selles, et mitmed stseenid parodeerivad vastavai kohti "Illiases". Tuleb ette Homerosega sarnaseid epiteete, võrdlusi, kordusi, endeid ja isegi jumalaid. Kangelastena tegutsevad siin aga hiired ja konnad mida tühisem on süzee, seda teravamini tuleb kontrast esile. (Kleis 1956:52) 1.4.1 Ilukirjandusliku proosa tekkimine 6. saj. eKr. hakkas arenema ka proosakirjandus. Ka proosat saab jaotada liikideks: teaduslik,
2. Tundmatu rahvalauliku asemele asus loov isiksus oma loominguga. 6.Linnakirjandus. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma kirjandus s.o.linnakirjandus. Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused.Arenes kauplemine ja käsitöö.Linnakodanluse hulgas tekitas pahameelt aadlike ja vaimulike jõudeelu. Linnakirjandus oli keskajal kirjanduse uus tase, kuna o Puudus peenutsemine ja kangelane o Puudus püüe elu ilustada o Stiil satiiriline ja õpetlik o Ausse tõsteti moraliseerimine o Tegelased pärit folklorist o Ühiskondlik- poliitiline temaatika Linnakirjanduse teemadeks sai 1. satiirilis-didaktiline vaim s.t. pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust,kohtunike äraostetavust jne.Samal ajal püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusi ja levitada elutarkusi.Selleks kasutati sageli allegooriat(mõistukõne). 2
Valgustus: Eeldus: teaduse areng, mis tõstis esile inimmõistuse. Prnt. Filosoof Descartes(mõtlen, järelikult olen olemas). Põhijooned: inimõistus, ratsionalistlik maailamkäsitus, looduse eeskuju inimühiskonnale, omane oli ka humanism. Voltaire- võitles katoliku kirikuga. Loodusõiguse teooria. Ühiskkonna aluseks on vabadus ja omand. Rõhutas isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Montesquieu- Satiiriline suhtumine Prantsusmaa abs. korda. Ta analüüsis despootiat, monarhiat ja vabariiki. Kesksel kohal võimude lahususe teooria. Liberalismi isa. Konstitutsioon. Rousseau- riik peab toimima ühiskondlikut lepingu alusel. Ideaalne riigivorm vabariik. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele
kommilise novelliga) Shiteki Sanba`ga kuni Meiji ajani välja. Varasemad kokkeibon`id olid didaktilisel eesmärgil kirja pandud, kus läbi huumori anti edasi sots, religioosset ja poliitilist kriitikat. Hilisematel autoritel ei olnud moraalitsevaid eesmärke. Nad olid pigem kaastundlikud oma naeruobjektile. Tavaliselt väljamõeldud lugu jutustas mõnikord humoorika loo reaalsetest inimestest ja sündmusetest. Lugejaid kõitis nende teravapilguline ja satiiriline ühiskonnanägemus. 12)Kuidas iseloomustad Meiji kirjandust? Meji ajastuga pöörati pärast pikka isolatsiooni pilgud väljapoole, ent vana traditsioon koheselt ei kadunud. Hiina keeles kirjutamine aktiveerus korraks taas. Meiji aja kanshi poeedid andsid oma luulega pildi ühiskonnas toimunud segasutest ja muutustest. Saabus nn tõlkeajastu, mis laiendas sõnavara. Esimene tõlkeromaan - ,,Robinson Crusoe". Poliitiline aktiivsus andis baasi poliitilisele kirjandusele. 1880 a
filosoofidega. Ta arvas , et tugev kuningas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada. Niisugustele muutustele lootes pidas ta kirjavahetust Katariina II ja Friedrich II-ga. 2.2. Charles Montesquieu (1689-1755) Charles Montesquieu sündis 1689.aastal Bordeaux' lähedal ja suri 1755.aastal Pariisis. Charles Montesquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos oli 1721.aastal ilmunud ,, Pärsia kirjad" , mille satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu on edasi antud kahe pärslase naiivsena tunduva arutelu kaudu. Ühiskonnakriitiline oli ka raamat ,,Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest" Charles Montesquieu peateos on ,,Seaduste vaim" , mis avaldati 1748.aastal , ning mille ilmus juba kahe aasta jooksul 22 trükki. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist rolli riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda.
· Sel ajal abiellus ta näitlejanna Olga Knipperiga, kuid naine jäi Moskvasse ja ta ise elas õnnetud elu seal väikeses provintsilinnas. · Sajandivahetusel pöördus ta uuesti satiirilise laadi juurde, milles on selgesti väljendatud autori suhtumist toimuvale. Novell ,,Jonõts" (1898) algab objektiivselt kuid lõpus muutub see teravaks groteskiks ja satiiriliseks visandiks. · Järgmine novell ,,Inimene vutlaris" (1898) on algusest lõpuni satiiriline. Ülesehituselt on see raamnovell. · Jutustus ,,Daam koerakesega" (1899) ja novell ,,Pruut" (1903) on tema viimased teosed. ,,Pruudi" põhimotiiv on, et iga inimene, kes elab niisugust elu, mis inimest ei vääri, peab varem või Hilja, seda mõistma ja vana harjumuspärase, kuid pehkinud maailma hülgama. · 44-aastaselt 1904.aastal sureb Tsehhov tuberkuloosi.
Ta naised asuvad võitlema enda kui iseseisva, vaba inimese õiguste eest. Vilde omapärasest naisõiguslusest sündisid tema kuulsad „päikesenaised“, tuntuim neist „Tabamata ime“ (1912) Eeva Marland. „Tabamata ime“ üks eksemplar saadeti ka „Estonia“ teatri eestseisusele, teine kirjastaja Eduard Virgole. Esietendus toimus alles 1913 a. sügisel, näidend äratas suurt tähelepanu ja selle ümber tekkis kauakestev poleemika. Näidend oli teravalt satiiriline ja rahva hulgas väga populaarne. Näidend „Pisuhänd“ sai valmis 1913 a. oktoobris, komöödia esietendus oli „Estonias“ 1914 a. veebruaris. Etendus saavutas menu tänu sädelevale huumorile. See oli samuti väga populaarne rahva seas. Aastail 1914 – 1916 oli see kõige mängitavam lavatükk. Välismaal mängiti seda tükki Soomes, Saksamaal, Tsehhis, Leedus, Lätis. „Pisuhänd“ on kahtlemata maailmakirjandusse kuuluv komöödia
Paratekst-põhiteksti ümbritsev abitekst, epigraafid(illustratsioonid) (annutatsioon(lühikokkuvõtte) Metatekst-kriitilised,kommenteerivad artiklid, silub ilukirjanduslikule tekst teed Arhitekst-teksti tüübi v zanri määratlus,laulud Hüpertekst- olemasolu sõltub originaaltekstist- paroodia, pastiöhe?-teiste tekstide katkenditest koostatud tekst Genette'i hüpertekstid Transformeerivad: mänguline (paroodia), satiiriline (travestia), tõsine (transpositsioon) Imiteerivad: mänguline (pastiche), satiiriline (sarz), tõsine (võltsing) 5.Narratoloogia e jututeooria, ühendab psühhe,teadlasi,kino jne, palju laiem kui lissalt kirj teksti haru,tnp narratoloogia algas muinasjutu uurimisest Vladimir Propp "Võlumuinasjutu morfoloogia" (1928; ingl. 1958) Muinasjutt on elementaarne kirjanduslik (fiktsionaalne) vorm Muinasjutu minimaalseks ühikuks on funktsioon
Tarapita: Kuulusid-Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas, Under. Avaldas mõju progressiivne rahvusvaheline organisatsioon ,,Clarte", mis võitles sõja, vägivalla ja sotsiaalse ülekohtu vastu. Gruppi ühendavaks teguriks oli opositsioon ,,praeguse ühiskondliku ja vaimlise barbarismi vastu". ,,Tarapita" iku ekspressionistlik. Protestimeelsust peeti intelligentsile iseloomulikuks. Taheti ärritada kodanlust, tegemist oli sõjaka ja radikaalse rühmitusega. Satiiriline alatoon oli omapärane kõigile seitsmele samanimelise ajakirja numbrile. Suve ringreisid oma loomingu tutvustamiseks. ,,Tarapita" lagunemise põhjustas majanduslikud raskused, ajakirja tiraaz ja raske keelepruuk. ,,Tarapita" jäi viimaseks kitsamakoosseisuliseks rühmituseks. Püüdis kirjandiku pilkesõna viia ühiskondlikku ellu. 20 saj alguse kirjandus- ja kunstivool, mis ühendas maailmavaatelt erinevaid kirjanikke, kes
· moralitee Inglismaal mängitud õpetlik-allegooriline näidend; rahvale jagati kõlbelisi näpunäiteid · keerukamaid ja/või ohtlikumaid osi etendasid kutselised veiderdajad, zonglöörid · näitlejad olid enamasti asjaarmastajad · näidendeid kirjutati üheks korraks tähtpäevaks · etendused olid tasuta · linnakirjandus oli keskaja kirjanduse viimane kõrgeim arengutase, mõeldud kõigile; oli vaba usulistest eelarvamustest, satiiriline, õpetlik Keskaja KT 1. Konspektist 2. Islandi eepika õp. lk. 79 Vanem Edda (II lõik lk 79) 3. Kangelaslaulud lk 88-96 v.a. katkendid 4. Rüütlikirjandus konspektist Tristan ja Isolde, Parcival, Lõvirüütel 5. Linnakirjandus õp. 107-111 6. Teater ja näitekirjandus õp 118-120
ei või teada, mis sealt saada võid. Forrest Gump https://www.youtube.com/watch?v=uPIEn0M8su0 "Simpsonid" "Simpsonid" on Ameerika Ühendriikide joonissari, mille autor on Matt Groening. "Simpsonid" on võitnud nii Emmy kui ka Peabody auhinna. Sari tegi Matt Groeningi kuulsaks ning tõi telekanalile FOX palju uusi vaatajaid. 17. detsembril 1989 ning 18. hooaja lõpuks oli "Simpsonitel" juba 400 osa. Praegu on käimas kahekümne neljas hooaeg. "Simpsonid" on satiiriline paroodia Ameerika elustiiliga keskklassi perekonnast, kuhu kuuluvad pereisa Homer, pereema Marge, poeg Bart ning tütred Lisa ja Maggie. Joonissarja tegevus toimub väljamõeldud linnas nimega Springfield. Sari näitab lähemalt inimesi, Ameerika kultuuri, rahvast tervikuna, ning televisiooni ennast. https://www.youtube.com/watch?v=AB7VF980cEA "Käsna-Kalle Kantpüks" "Käsna-Kalle Kantpüks" on Ameerika Ühendriikide Emmy auhinna võitnud joonissari, mille autor on merebioloog
anakreontilisi laule, milles originaali vaim avaldub vaid ühekülgselt, ent mida kaua aega ekslikult omistati Anakreonile endale. Neis Anakreoni hilisantiikseist jäljendeist lähtuv ning innustuv, eriti 18.-19. Saj. levinud mänglev, viina ja armastust ülistav luulevool kannab samuti anakreontilise luule ehk anakreontika nimetust. Säilinud on 60 fragmenti tema luulet. 12. Mis on epigramm? Mis on epitaaf? Mis on epiniikion? Epigramm- pilkeluuletus, lühike satiiriline luuletus. Tuletatud kreekakeelsest sõnast, mis tähendab lauset või pealkirja, mis kirjutati esemetele, aga ka hauaplaatidele. Epitaaf- 1) distihhoni (sõnakunsti vormi alaliik), 2) hauakiri või hauakirjaga seotud mälestussammas. Simonidesest peale kirjanduslik, seostatud autorinimedega. Kuulsaim Simonidesele omistatuist on Termopüülide kitsasteel pärslaste vastu võideldnud spartalastele pühendatud hauakiri.
Poeem ,,Must mees"(1925) on luuletaja traagiline ja avatud dialoog iseendaga sünge lõpu eel. Arvatakse, et ta sooritas enesetapu ja see poeem oligi pm enesetapukiri. Bertolt Brecht (1898-1956)-Ta lõi eepilise teatri teooria ja viis selle ka ellu. Sündis Saksamaal Augsburgis töösturi perekonnas, õppis Müncheni ülikoolis arsti-ja loodusteadust. Kirjanikuna alustas ballaadiga ,,Legend surnud sõdurist" ja näidendiga ,,Baal"(mõlemad 1918). Eepilise teatri vaimus loodud satiiriline komöödia ,, Mees on mees"(1926) kujutab head ja leplikku sadamatöölist, kellest tehakse sõdur. Kõige suuremat edu tõi talle ,,Kolmekrossiooper"(1928) mis oli kirjutatud koos helilooja Kurt Williga. Kui Saksamaale tuli võimule Hitler, läks brecht pagusele. Pagulasena kirjutas ta rahvatüki ,,Härra Puntila ja tema sulane Matti"algvariant valmis (1940) Soomes ja kirjutas koos Eesti päritolu soome kirjanikuga Hella Wuilijoega. Näidend ,,Ema Courage ja tema lapsed"(1939) tegevus toimub 17
meeleolude väljendamisega. Archilochos palgasõdur, looming individuaalne, ja enda seisukohta väljendav, pilkas kangelaseetikat. Eleegia - tnp. kurvatooniline luuletus ükskõik mis värsimõõdus; ant. kr. ükskõik, mis teemal luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli kaksikvärss. Epigramm - kr. Väike lüüriline pühendusluuletus, ehitise/samba vms pealiskiri; tnp. Satiiriline lühiluuletus, pilkeline luuletus. Epitaaf hauakiri Anakreontiline luule Anakreoni anonüümsete järgijate luule Lüürika kr. Keelpilli saatel esitatav kunstluule, tnp. Ilukirjanduse üks põhiliike, elamuste vahetu kujutamine seotud kõnes. 9. Nimeta klassikalise ajastu proosa liigid ja iga liigi tähtsamad esindajad Ajalooline proosa Herodotos ajaloo isa, Kreeka ja Pärsia sõjad Retooriline proosa kohtud ja kõnekunst - Demosthenes
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallis...
Humanistlik ja rahvuslik hoiak (vastupanuluule), luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus, looduslähedus, väikeste asjade poeetika, lauluteksti osakaal luules kasvab, absurd ja iroonia. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat. 17. Jaan Krossi looming. „Kolme katku vahel“, „Taevakivi“, „Keisri hull“, „Professor Martensi ärasõit“, „Wikmani poisid“, „Paigallend“. Alustas luulega, satiiriline. Maailm on tehislik, looduslikkust vähe. Pole eriti lüürikat. Pöördutakse ajalukku, minevikku kasutatakse tuleviku huvides. Klassikaline periood – ajalooaineline proosa, üks ajaloolise proosa juhtautoreid. Tekstid on realistlikud, aga samas avatud ka modernistliku proosa mõjutustele. Vaatepunktide vaheldumine, teisiktegelased, peategelaste paralleelid. Väljapeetud, lihvitud, elegantne keelekasutus. Tegeleb ennekõike Eesti ajalooliste tegelastega
Rõhutud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Metafüüsiline luuletaja. Hilisem luulelooming on peamiselt usulis-filosoofilise kallakuga nt. ,,Jumalikud luuletused". Ta kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Ohtrad paradoksid, antiteesid ja üldine juurdlev-arutlev laad loovad erilise mõttetiheda õhkkonna. Suur osa Donne varajast luulet on aga varjamatult satiiriline. ,,Laulud ja sonetid" ,,Satiirid" ,,Eleegiad" ,,Hinge teekond" John Donne luule avastati sajandipikkusest suheliselt unustamatusest xx sajandi alguses, kui teda hakkasid kõrgelt hindama avangardistlikud luuletajad. John Milton (1608-1674) Inglise kirjanik. Miltonis segunesid renessansi mõjud puritaanliku maailmavaatega. Pärast Shakespeari ja Donne´i tõstis just tema inglise luule ajutisest madalseisust uutesse kõrgustesse. ,,Rõõmus" ja ,,Mõtlik" (1632) paarisriimilised lühipoeemid-
Vana-Kreeka kirjandus Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodeks. 1) arhailine periood 2) klassikaline periood 3) hellenismi ajajärk 4) rooma impeeriumi periood Zanrid 1) tragöödia 2) komöödia Homeros On nii kreeka kui kogu euroopa kirjandusloo alguses. Arvatakse, et tegu oli pimeda laulikuga kes kirjutas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlema eepose süzeed on võetud heroilistest muistenditest. Mehe eluloost ei ole ühtegi usaldusväärset allikat. Luule arhailine luule - Tyrtaios, Solon - õpetuslikud, sententslikud värsid lüürika - Alkaios, Sappho oli pikka aega seoses muusikaga, laulde, tantsude jms. Dramaturgia Tragöödia loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusse, mida traagilised konfliktid rikuvad.( Esindajad: Sophokles, Euripides ja Aischylos) Komöödia 1Sai alguse pilkelauludest ning muutus mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Samuti ei puudunud poliitikute ning ühiskonna pilastamine läbi satiiriliste...
Turner impressionistide eelkäijaks. Nt ,,Orjalaev" F. GOYA Hispaania kunstnik, tema kaunivärvilistel paraadportreedel oli tihti pilkav alltekst, aga ka lihtrahvast näitab ta mingi irratsionaalse, sõgeda jõuna. Satiiriline graafiline sari ,,Kapriisid" nt ,,Uinunud mõistus sünnitab koletisi". Goya kajastas ka Hispaanlaste ja Prantslaste vastuolusid, nt graafiliste lehtede sari ,,Sõjakoledused" ja õlimaal ,,Ülestõusnute mahalaskmine". Saksamaal oli romantism mõnikord seotud rahvusliku ärkamisega või ühiskondlikust elust põgenemise püüetega. Romantismi pooldas vaid osa kunstnikest ja publikust, teised jäid toetama klassitsismi. Vahel oli kahe kunstistiili vaheline piir üsna
(meelisteema). Suur tiibaltar ,,Püha Antiniuse kiusamine". Kuulus ka heinakoorma triptühhon, allegooriline pilt mis kujutab inimkonna naeruväärset võitlust maise heaolu eest. Rida karikatuurseid pilte: ,,Silmamoondaja", ,,Narrilaev". Bosch moodustab omaette etapi. Pieter BRUEG(H)EL vanem (1535-1569) oli tuntud kui talupoegade Brueghel. Kuulub suurimate realistide hulka Madalmaade kunstis. Kujutab erinevaid stseene äärmiselt üksikasjaliselt, detailide rohkelt. Satiiriline ja moraliseeriv. Tagaplaanil on kujutatud loodust, sageli talvist ,,Jahimehed lumes", ,,Laste tapmine Petlemmas". Kujutas palju talupoegade elu ,,Karja kojutulek", ,,Viljalõikus", ,,Karnevali ja paavsti võitlus", ,,Talupoja pulm". Omalaadne ja haarav pilt on ,,Misantroop". Tuntumas Madalmaade kunstnikud: Gossaert, van Scorel, van der Leydel. · Saksamaa renessanss skulptuuris ja arhitektuuris olid tagasihoidlikud, kuid maalikunstis tõeline õitsenguperiood
Tema loomingu tuntuim osa on samast ajast kus Shakerspeare'ilgi 17.sajandi lõpp. "Laulud ja sonetid", kus on tema kuulsamad teosed koos. Kogu tema looming ilmus peale tema surma. T. S. Eliot oli üks kuulsamaid inglise-ameerika luuletajaid. Sai 20ndatel kuulsaks. 28. aprill John Donne "Ekstaas", räägib, kuidas hinged sõltuvad kehast ja need ei saa olla midagi omaette. Hinge ja keha ühtsus. Keha esiletoomine oli tol ajal küllaltki uudne nähtus. Luule oli sel ajal satiiriline ja irooniline. Renesanssi suurim hispaania luuletaja oli Garcilaso de la Vega. 17.sajandi algusest läheb hispaania luule üle barokile ja veelgi keerulisemaks. 17.sajandi esimese poole suurimad Euroopa luuletajad John Donne'i kõrval olid hispaanlased Luis de Gongora (1561-1627) ja Federico Garcia Lorca. Gongora oli nagu Donne'gi pikka aega unustatud. Oli küll eluajal tuntud, kuid peale surma mingil ajavahemikul unustati alles 20.sajandi alguses tõstis noor põlvond ("1927
nimel. Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus. Tõsi küll, Walter Scott ei osanud oma romaanides peegeldada rahva vabadusvõitlust nii sügavasti ja õigesti kui seda tegi näiteks A. S. Puskin "Kapteni tütres". Kuid ajalooliste sündmuste realistlik kujutamine, rahva otsustava osa näitamine võitluses maa vabaduse eest, suurepärased pildid soti kommetest, iseloomudest ja loodusest, reaktsionääride ja rahva vaenlaste satiiriline kujutamine, peen huumor kõigel sellel on lugeja jaoks suur tunnetuslik väärtus, kuna see aitab tal selgemini lahti mõtestada möödunud aegade klassikonflikte. Selles seisnebki näiteks "Rob Roy", W.Scotti ühe tuntuima romaani tähtsus. Nende kirjaniku loomingu iseärasuste põhjal võiski Belinski rääkida sellest, et Walter Scott "andis euroopa uusimale kunstile ajaloolise ja sotsiaalse suunitluse". Ühes teises artiklis kirjutas Belinski: " Kui loeme W
Gümnaasium Kalle Kala Lenna Kuurmaa- Eesti populaarne laulja Referaat Õpetaja: mill mall linn 2009 Elulugu Lenna Kuurmaa sündis 26. septembril aastal 1985. Ta tuli ilmale Tallinnas Pelgulinna sünnitusmajas. Tema perekonda kuuluvad ema Sirje, isa Tõnu ja vend Raido ning kindlasti kuulub nende perekonda ka koer Ninja. Ta elas Tallinas, Mustamäel 9- korruselises majas. Kooliteed alustas ta Tallinna 54. Keskkoolis, mis hiljem nimetati ümber Tallinna Saksa Gümnaasiumiks, kus ta õppis saksa keele süvaklassis, kuid kahjuks jäi kool bändi tõttu pooleli. Kooli ajal oli Lenna lisaks heale lauluoskusele tuntud ka kui hea sportlane, kes kuulus korvpallinaiskonda, osales nii võimlemis-, ujumis- kui ka kergejõustikuvõistlustel. Kui Lenna sai nelja aastaseks, hakkas ta käima ETV laulukooris, tänu sellele hakkas Lenna käima paljudel lauluvõistlu...
Dickens tõi esimesena kirjandusse allilma. See andis tõuke hilisematele reformidele. · Romaan "Pickwick-klubi järelejäänud paberid". · Romaan "Oliver Twist". Oliver sünnib vaestemajas. Raske töö, põgeneb. Teel Londonisse satub juut Fagini juhitud kurjategijate kampa. · Romaan "David Copperfield". Arenguromaan, mis kujutab Davidid sünnist alates. Paljuski autobiograafiline teos. · Romaan "Nicholas Nickelby". Teise perioodi looming on rohkem satiiriline ja kunstiliselt teostuselt keeruline, käsitleb ühiskondlikke probleeme. Pessimism ja sünge toon, puudub õnnelik lõpp. Oli ülipopulaarne kirjanik algusest peale. Tema loomingu sentimentaalsust, paatost, kordamisi ja tegelaste mustvalget skeemi korvab rahavalikkus, põlisinglaslikkus ja kõikevõitev huumor. Tegelaskujud oli ajastule iseloomulikud, esindades kõiki ühiskonnakihte. Kõike kujutas kirjanik täpselt. Keel oli rikkalik ja paindlik, sisaldas ohtralt
Huvitus julmadest eluvõitlusteks. Muutis- konstrueeritud dialoogi vabadialoogiks, üks vaatus, üks ja sama lavapilt, dekoratsioone vähe, ei tohiks olla grimmi, valgustuse (alt) ära võtmine, soovis väikest lava ja saali. Shaw:1856- 1950; Iiri-inglise. Põhiteosed- ,,Inimene ja üliinimene", ,,Südame murdmistemaja", ,,Püha Johanna", ,,Pymalion". Stiil- paradoksaalne, mõtteterav, sotsiaalkriitiline, filosoofiline, ideedraama, satiiriline. Teemad-varakate kodanlaste elu, mille kombeka pealispinna all on varjul amoraalsus ja alatus; ajajärgule iseloomulikud illusioonid ning väärarusaamad, üksilduse traagika kui võimu paratamatus, isiksus, sõja (vastane), maailmaparandamine (armastus on täiendav teema). Pygmalion- põhineb vanakreeka legendil skulptor Pygmalionist, kes armus enda loodud naisekujusse. Henry Higgins otsustab sooritada eksperimendi
(lootusrikas) ,,Maja ärkli toaga" näitab, et erinevad maailmavaated võivad armastuse purustada. Tsehhovit häirivad in., kellel puuduvad ideaalid: nad ei ela, vaid lihtsalt on. Tema arvates on kirjaniku esmane ülesanne tingimusteta, aus tõde. Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Rõõm"); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi pisarate; 5)novellides tavaliselt kajastub argielu, Tsehhov näitab, et ka igapäevaelus leidub palju traagikat. PILET 2 Tsehhovi näidendid Enne Tsehhovi tulekut oli tühjus, tõsiseid tegijaid polnud. Euroopas oli tõeliseks iidoliks Ibsen. Ta ei tulnud näitekirjandusse
· PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNGER- laulikud, kõige tuntuim 13 saj Tännhäuser. · SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) · SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. · TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib. · ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele.
kristlikke kõnesid". 22sel detsembril aastal 1845 avaldas Peter Ludvig Møller, Kierkegaardi põlvkonna autor kes õppis Kopenhaageni ülikoolis temaga samal ajal, artikli mis kaudselt kritiseeris Kierkegaardi teost ,,Staadiumid eluteel". See artikkel kiitis Kierkegaardi tema vaimukuse ja intelligentsuse eest kuid pani kahtluse alla selle kas ta suudab kunagi valitseda oma annet ning kirjutada sidusaid, terviklikke töid. Møller oli samuti ajakirja Corsair toimetaja. Corsair oli Taani satiiriline ajakiri mis pilkas kõiki märkimisväärseid isikuid. Kiekegaard vastas Mølleri artiklile mitme kirjutisega, neist ühes paludes nimetatud ajakirjal ennast häbistada, mida ka kuulda võeti. Võitlus selle ajakirjaga tõi tema elus teatava pöörde eraklikku ellu. Temast avaldati mitu karikatuuri ja teda rünnati, kritiseerides tema välimust, häält ja kombeid. Temast sai kogu linna pilkealune, teda rünnati mitu kuud järjest Kopenhaageni tänavatel.
Postmodenistlik kirjanik saab kirjutada ainult iroonilises võtmes 2. Linda Hutcheon peab paroodiat “postmodernismi perfektseks vormiks” (Hutcheon 2000: 11). Lisaks näeb Hutcheon postmodernismi ühe iseloomus- tavama joonena “ajaloolist metafiktsiooni” 3. Fredric Jamesoni meelest on postmodernismile omane pastišš. Pastišš on “tühi, ükskõikne paroodia”, paroodia ilma naeruta, ilma satiirilise impulsita, imiteerimine. Autori suhtumine ei ole seega satiiriline, vaid ükskõikne. Pastišš on “kuju tühjade silmadega” 4. 5. Nii lugeja kui ka tegelane on püütud lõksu, kus ta peab tegema valikuid (millist käänakut või tähendust valida), ja puudub vähimgi vihje selle kohta, millist otsust teha. Ka teksti ennast võib pidada tühjaks labürintseks struktuuriks, tühjaks varjumaailmaks, mis vaid ootab lugeja sisenemist. Sellises maailmas on tegelane seotud radikaalsete muundumistega, tegelase
tekitavad ühiskondliku kõlapinnaga naeru. Seega ei ole kõik, mida peetakse naljakaks, veel koomiline. Koomiline ja naljakas ei ole sünonüümid. Koomiline on esteetiline nähtus, selle juured peituvad ühiskondlikes suhetes. Koomiline on peamiselt tegelikkuse reaalselt olemasolevate vastuolude ja kontrastide peegeldus. Koomilise väljendusvahendid ja keelelis-stilistilised võtted on väga mitmekesised. Põhilisteks avaldusvormideks on humoristlik, satiiriline ( terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil ) , groteskne ( kujutusviis, mis põimib koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mitteinimlikku, osutades nõnda inimloomuses ja maailma elus kätkevale kohutavatele deformatsioonide võimalusele), irooniline ( peenekoeline varjatud pilge, milles esineb korraga kaks tähendustasandit see,
minajutustusena. Tammsaare kirjutas kolmekümnendatel oma teise näidendi"Kuningal on külm" ,mis on jantlik võitlus võimu pärast. Näidendi mitmed motiivid on võetud piiblist ja neid siis muudetud. See oli allegooriline näidend seoses fasistide võimuletulekuga ja Euroopa 10 riikide loidusega selle tõkestamisel. Tammsaare viimast romaani ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939) on satiiriline allegooria ning seda peetase ,,Tõe ja õiguse" finaaliks .Selles teoses võtab Tammsaare kokku oma lunastuse teema. Pärast teose ilmumist arvati, et Anton Hansen Tammsaare on hulluks läinud. Tänapäeval peetakse seda romaani huvitava ja filosoofilise sisu tõtu Tammsaare tippteoseks (Riismaa 2002:89-94). 2.2. TAMMSAARE TÕLKIJANA Tammsaare alustas tõlketegevusega Treffneri gümnaasiumis õppimise ajal, et endale lisaraha teenida
La Fontaine (Valmid, MKL) Donne: Shakespeare’i kaasaegne. On peetud andekaimaks tolle aja nn metafüüsiliste luuletajate seas. Rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Paratamatult irooniline varjund, eriline mõttetihe keskkond. Armastajad – sirkli kaks haru. Suur osa varajast luulet varjamatult satiiriline. Gongora: Eelistas maisest kärast eemale tõmbunud elu. Luule sai kuulsaks oma kujundirikkuse ja keerulise, hämara väljenduse poolest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama kultismiks. Peen viimistlus. Taotluseks näib olevat metafooride kaudu igavikustada ja poetiseerida kaduvaid hetki nii looduse ilus kui ka tavalises igapäevaelus. Gongora, Quevedo eluajal sõnasõjas, erinesid nii maailmavaatelt kui ka loomemeetodilt.
Seega pmst on ta kristlik humanist. · Kirjavahetus paavstidega, keiser Karl V nõuandja. Ei läinud ajastu süvenevad usulõhes Lutheriga kaasa; talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja jumaliku ettemääratuse tees (protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust (jäädes renessansi ideaalidele truuks). · "Narruse kiitus": tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Enne seda nats oli saksamaal Sebastian Branti "Narrilaev" satiiriline värssjutustus. Sai väga kuulsaks. · Narrus (Moria) esitleb end naisena, kiidab end tema ülemaailmselt kuulsaks saanud raamatukeses. Raamatu alguses pilab elukauget teadust nii keskajal kui kaasajal. Kirjeldab igat liiki inimalpusi (pühakujude ja ikoonide kummardamine, tiitlitega edvistamine, dogmaatika, fanatismi, mungad, paavstid, piiskopid nende ahnuse pärast; pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise). Üs see on filosoofiline satiir, mis lähtub elu
Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Pühendus kirjutamisele ja loengute pidamisele. Säilinud teosed on kirjutatud proosas. ,,Moralia" On entsüklopeedilise sisuga ning seal käsitletakse tervet omaaegset teaduse valdkonda. ,,Paralleelsed elulood" 46st eluloost koosnev sari kus on paarikaupa esitatud kuulsate kreeklaste ja roomlaste elukäike millele lisandub nende võrdlus. 50. Millest kirjutas Lukianos? Lukianos kirjutas umbes 80 teost mida iseloomustab satiiriline käsitluslaad. Sõlmis tihedaid sidemeid küünikute filosoofidega. Ülistuskõne ,,Kärbse kiitus" Sokraatilises zanris satiirilised dialoogid ,,Jumalate kõnelused" ,,Hetääride kõnelused" ,,Surnute kõnelused" 51. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? Viis enam-vähem terviklikult säilinud kreeka romaani on: · Chariton (1. saj. eKr või pKr) ,,Chaireas ja Kallirhoe"; · Xenophon Ephesosest (2. saj. keskpaik pKr) ,,Ephesose lood" e ,,Ephesiaka";
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
