STAADIONI VAATEMÄNGUD (0)

Kiviõli 1. Keskkool
VANA ROOMA STAADIONI VAATEMÄNGUD
Referaat
Autor: Ivar Männi
11. klass
Kiviõli 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
Vaatemängud Vana Roomas 4
Colosseum 6
Circus Maximus 8
Rooma teater 9
Kokkuvõtte 11
Kasutatud kirjandus 12
Lisad 13

Sissejuhatus

Antud referaadis püüan anda ülevaate Rooma staadioni vaatemängudest ning tema tugevast mõjutusest kultuuriga . Detailidesse laskumata tutvustan põgusalt mõnda amfiteatrit. Lisaks erinevaid karakterid ja vaatemängude tüüpe, mida Vana-Rooma näidati. Tutvustan ka staadionide ülesehituse struktuure ning nende kohta tollase aja igapäevases ühiskonnas.

Vaatemängud Vana Roomas

Gladiaatorite võitlusi on peetud alates 264 aastast eKr. Esimesed võitlused Roomas peeti Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. Võitluste komme võeti üle arvatavasti etruskidelt, kelle matuserituaalide juurde kuulus sageli orjade või surmamõistetute võitlus lahkunu haual. Mõõgavõitlusi korraldati ringikujulistes või ovaalsetes monumentaalsetel areenidel- amfiteatrites (vt. lisad pilt 3 ja pilt 4), neist kõige tuntum on Colosseum Roomas. Kui algselt peeti Roomas gladiaatorite võitlusi rituaalsete toimingutena, üsna pea muutusid võitlused vaid publikule suunatud meeliköitvaiks etendusteks. Vabariigi ajal kasutasid poliitikud gladiaatorite etendusi saamaks poliitilist kasumit, valijate häälte võitmisel. Samuti korraldati võitlusi usulistel tähtpäevadel. Keisririigi ajal jäi usuline külg varju ja gladiaatorite võitlustest said lihtsalt suurejoonelised vaatemängud. Mõõgavõitlejad teenisid oma etendustega väga hästi, kuid nende adrenaliini himu oli liiga suur, et ennast vabaks osta. Rooma teatris oli eeskuju võetud Kreekalt, rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Paljud kreeka näidendid tõlgiti ladina keelde ja kohandati Rooma oludele. Näitlejad olid peamiselt sisserännanud kreeklased , orjad või vabakslastud, algul olid sõnakunstnikeks mehed hiljem ka naised. Esialgu olid teatri istekohad puust, edaspidi ka kivist. Rooma teatris puudus koor ning näitlejate dialoogid vaheldusid aariatidega. Kasutati eesriiet, kuid mitte maske. Rooma teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme. Süžeed kajastasid igapäevaelus ette tulnud koomilisi olukordi . Tegelaskujudena esinesid rumalad ja ihned vanamehed, kergemeelsed noorukid, prostituudid , hooplevad sõjamehed, orjad ja teised, kes kõnelesid igapäevasest elust, kus sageli tuli ette ebaviisakaid väljendeid. Väga populaarsed olid põnevad ja tegevusrohked röövlilood. See oli meelepärane keisritele, kes püüdsid etendustega juhtida rahva tähelepanu kõrvale poliitilistelt probleemidelt. Meelsasti jälgiti ka pantomiime, mida saatis flöödimäng ja tantsijate tegevust kommenteeriv koorilaul. Lihtrahvale olid kättesaadavad miimide lihtsad ja hoogsad etendused väljakutel ning tänavatel või kõrtsides ja eramajades. Need olid lühikesed rahvalikud lood, mille tegevustik rääkis linlaste elust. Miimide eesmärgiks oli vaatajaid lõbustada, neid naerma ajada vahendeid valimata. Kuna neil etendustel öeldi pahatihti tõtt valitsejate ja võimumeeste kohta, siis olid miimid võimudega alatasa pahuksis. Suurematest ebameeldivustest päästis neid edasirändamine teise linna või maakohta. Mõningad Rooma vaatemängud on mõeldud publiku verejanu rahuldamiseks nagu gladiaatorite võitlused ja mõningal määral ka hobukaarikute võidusõidud. Mõõgavõitlused olid kõige verisemad vaatemängud Roomas nende järel olid hobukaarikute võidusõidud. Teatrietendused ei olnud verised, kuid nad polnud ka populaarsed. Seega võib järeldada, et enamus vaatemänge olid mõeldud publiku verejanu rahuldamiseks. Rooma vaatemängud olid nii meelelahutajateks, kui ka verejanu rahuldamiseks.

Colosseum

Colosseum on suurim amfiteater Roomas (vt. lisad pilt 1), mis mahutab 50 000 pealtvaatajat, sellega oli ta antiikajal maailmas suuruselt kolmas staadion . Circus Maximuse ja Konstantinoopoli hipodroomi järel ning suurim nendest , mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Amfiteater Colosseums sai oma nime sealsest läheduses seisvast kolossist Nero , mis seisin keskajani. Colosseum ehitati Flaviuste ajal. See ehitati kohale, kus parem asus Nero luksusliku palle järve juurde. Kuni 405. aastani toimusid Colosseumis gladiaatorite võistlused, hiljemalt said väga populaarseks võistlused loomadega, mida korraldati 526. aastani. Peale seda hakkas Rooma elanike arv vähene ja Colosseumi hakati kasutama kivimurruna ja see jäi varemeisse. Alles 19. sajandil hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma. Colosseumist hukati kristlastest märtreid väitis paavst Benedictus XIV 1749. aastal. Peale seda kuulutas ta Colosseumi püha paigaks ja keelas selle kasutamist kivimurruna. Ta õnnistas paiga Kristuse kannatuste nimel ning organiseeris ristikäigu, mille sammud aitasid kaasa Colosseumi säilimisele. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline 188x156 meetrit. Areeni mõõtmed olid aga 86x54 m. Selle kõrguseks oli 48,5 meetrit ning ta mahutas 50 tuhat pealtvaatajat, aga osavalt paigutatud trepid võimaldasid kiirelt sisse ja välja pääseda. Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed. Neid kasutati varjudena ereda päikse korral. Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid. Colosseumi ehitusmaterjaliks olid lubjakivist tellised. Nende paika ladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Ehitise säilimise huvides parandati seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kui mis siiski selgelt ei tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. Colosseum on sööbinud ajalukku kui Rooma Keisririigi vägevuse ja julmuse sümbol. Keiser Augustus näiteks lasi korraldada vaatemängu, kus tapeti 10 000 gladiaatorit ja ligi 4000 metslooma – lõvisid, tiigreid, sebrasid , isegi kaelkirjakuid. Paljud gladiaatoreist olid surmamõistetud kurjategijad, kes Colosseumi areenil kiskjate söödaks said või kaasgladiaatorite mõõga läbi oma otsa leidsid. Julmad etendused keelati ära alles meie ajaarvamise viiendal sajandil, veidi enne Rooma Impeeriumi lõplikku langust 476 aastal. Tänapäeval on Colosseum üks külastatavamaid vaatamisväärsusi maailmas, mis võlub oma pea kahetuhande aastase ajaloo ja seni paljastamata saladustega.

Circus Maximus

Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava, Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr kuni Rooma Impeeriumi varajaste päevadeni. Hiljem taastas ja suurendas selle mõõtmeid keiser Julius Caesar . (vt. lisad pilt 2) Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai. Tsirkusel oli kolm rida tõusuga istmeid ja see võis mahutada umbes 200 000 pealtvaatajat. Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega kuni kuuenda sajandini p.Kr. Rooma tsirkus sarnanes väga palju kreeka hipodroomidega. Gladiaatorite võitlusi metsloomade ja inimestega, mida peeti tavaliselt amfiteatrites, peeti mõnikord ka tsirkustes. Kogu areen oli ümbritsetud päästjatest, välja arvatud lõpuosa, kus seisid hobused ja kaarikud . Tsirkuse keskel, ulatudes peaaegu ühest äärest teiseni, asus madal sein, mille ümber sõitsid ratsutajad ja kaarikud. Rooma elanikkond küsis tihti poliitilistelt kandidaatidelt "leiba ja tsirkust ". Üks Rooma väejuht - Suur Pompey sponsoreeris aastal 55 e.Kr viis päeva kestvaid tsirkusemänge, mille jooksul tapeti 500 lõvi ja 20 elevanti . Alates Rooma Impeeriumi langemisest kuni renessansi lõpuni tassiti tsirkuse-ehitised tükkhaaval laiali. Ainult mõned märgid tsirkuste olemasolust on veel säilinud.

Rooma teater

Ajaks, mil kasutusele tulid kreeka teatrile tüüpiliseks peetavad suured kiviehitised, oli juhtroll teatris läinud draamakirjanike käest näitlejate kätte (nagu hilisemas teatriajaloos sageli juhtus). Kreeka draama õitseaeg oli möödas. Valitsevaks žanriks sai komöödia, kuid ainuke märkimisväärne komöödiameister oli Menandros . Säilinud on tema viis komöödiat ja needki mitte täielikult. Ometi oli tal antiikajal tohutu kuulsus. Kujutades kaasaegse linnaelu koomilisi situatsioone, on uusatika komöödia meeldivalt humoorikas, poliitiliselt tagasihoidlik ja harva satiiriline, küll aga frivoolne. Teemadeks on perekonnaasjad, kaotsiläinud lapsed, edasilükkunud abielud , peidetud varandused; peaosa mängib kõigis riukalik ja nutikas ori. Tegelikult on see romantiline kommete komöödia, mis on kaotanud kõik oma religioosse päritolu jäljed ja kus pole ka enam koori.
Selline oli kreeke komöödia, mida mängiti hiigelsuurtes kõrge lava ja viimistletud lavatehnikaga hellenistlikes teatreis ning millega tutvusid roomalased, kui nad Kreeka oma impeeriumisse haarasid. Hästi arusaadav ja omaksvõetav kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi mõned märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit Plautust ja Terentiust. Sealt võtsid nad oma süžeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad. Plautus , kellelt on säilinud 20 näidendit, on peamiselt tõlkija ja mugandaja. Ta kirjutas oma komöödiad nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma eluga ja kommetega. Originaalsem ja tugevam kirjanik oli Aafrikast pärit vabaks ostetud ori Terentius , kes tänu oma aristokraadist patroonile sai parema hariduse. Terentiuse komöödiad, millest kuus on säilinud, sisaldavad Plautuse omadega võrreldes vähem vihjeid kohalikele oludele ja vähem bufonaadi ning tema süžeed ja dialoog on universaalsemad. Vahest neil põhjustel polnud nad nii populaarsed publiku silmis , kellele köietantsijad, gladiaatorid ja miimid olid rohkem meelt mööda. Nagu Senecagi, kelle tragöödiad on kirjutatud lugemiseks ja mitte lava jaoks, avalasid nii Plautuse kui ka Terentiuse komöödiad tohutut mõju palju hilisema ja erineva aja draamakirjanikele. Rooma teatrid erinesid paljus kreeka omadest : nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega katkes ka viimane side ditürambiga ja orkestrat enam ei vajatud. Seepärast oli Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees paiknesid pingiread, taga oli aga keerukalt väljaehitatud, tihti kahekorruseline lavasein. Meie ajaarvamise esimesteks sajandiks oli rooma teatreid ehitatud kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal ning Põhja-Aafrika kolooniais. Publiku jaoks püstitati varikatuseid, rahvast teenindasid puuviljamüüjad ja palavatel päevadel lõhnaveedušid. Ometi olid need teatrid vaid ilusad tühjad kestad , kus vaatajaile pakuti surevat kunsti. Rooma teatrites mängiti enamasti jämekoomilisi nilbeid ja roppe miime ja farsse, mille sisuks põhiliselt purjutamine, ahnus, abielurikkumine või efektsed akrobaatilised numbrid, kus napis riides tantsijannad pilku püüdsid.

Kokkuvõtte

Roomlased armastasid väga veriseid vaatemänge- elukutseliste gladiaatorite võitlusi. Mõõgavõitlejate jõukatsumuste kõrval nautisid roomlased veel hobukaarikute võidusõite hipodroomil . Ka teatrielamused kuulusid Roomas avalike mängude kavva , kuid need polnud nii populaarsed. Populaarsemad staadioniteks olid Colosseum on maailma suurim amfiteater, mis võis mahutada kuni 50 000 inimest, keskel asuvat areeni ümbritses metallvõre , mis kaitses pealtvaatajaid raevunud metsloomade eest, lisaks etendustele, mis kujutasid kuulsaid ajaloolisi lahinguid, sealhulgas ka merelahinguid (naumachiae) veega üleujutatud areenil või linnade piiramisi, mis lõppesid ehtsa verevalamisega, võis Colosseumis vaadata pealt hukkamisi, ristilöömisi ja inimeste kiskjatele söödaks heitmise õudset vaatemängu ja oma kavandi poolest on Circus Maximus maailma, keset kosmost asuva Maa sümboolne võrdkuju. Tribüüne ümbritsev kraav (euripio) kujutab merd, spina `l seisev obelisk Päikest, kaksteist carceres`it loomaringi kaheteist märki, võistlusraja seitse ringi seitsme planeedi orbiite ja nädalapäevi.

Kasutatud kirjandus

https://sites.google.com/site/vanarooma/kunst-ja-arhitektuur/avalikud-maengud
http://www.the-colosseum.net/idx-en.ht m
http://www.lauralee.com/news/romanplants.ht m
http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/rooma.ht m
http://penelope.uchicago.edu/~grout/encyclopaedia_romana/circusmaximus/circusmaximus.html
http://2.bp.blogspot.com/_AcBUSVxs82w/TIRybhm5rtI/AAAAAAAAhJs/A8advwXZz0w/s1600/Colosseum-Rebuilt.jpg
http://www.abroadinsiders.com/wp-content/uploads/2013/01/CM-1.jpg
http://sellinemaailm.files.wordpress.com/2007/03/amfiteater.jpg
http://kunstiabi.weebly.com/uploads/1/0/1/6/10161718/4600080_orig.jpg

Lisad

Pilt 1.
Pilt 2.
Pilt 3.
Pilt 4.