Jaan Kross - referaat (2)

Sisukord
Jaan Krossi elulugu, pere, tunnustused ja looming
Jaan Krossi luule
Luuletuste analüüsid
Veel Jaan Krossi luuletusi
Kasutatud kirjandus

Jaan Kross oli eesti kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat.
Elulugu
Jaan Kross on sündinud 19. veebruaril, 1920. aastal Tallinnas. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi ja õppis 1938. – 1945. aastal Tartu Ülikoolis õigusteadust. 1941. – 1943. aastal oli ta Tallinna Linnapanga ametnik ja 1943. – 1944. sõjaväeametnik Tallinnas. Saksa okupatsiooni ajal arreteeriti ta Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis Keskvanglas eeluurimise all. Ta vabanes sealt samal aastal ning jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta seal ka õppejõud. 1946. aastal arreteeriti ta Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega. Ta viibis GULAGi laagrites, kust vabanes 1954. aastal. Sellest aastast alates on ta olnud vabakutseline kirjanik Tallinnas. Ta valdas saksa, soome, rootsi, prantsuse, vene ja inglise keelt ning on nendest keeltest ka tõlkinud.
1992 valiti ta Riigikogu liikmeks. 2004. aastal oli Kross Eestis kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik.
Jaan Kross suri 27. detsembril, 2007. aastal. Ta on maetud Rahumäe kalmistule.
Pere
Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, kellega ta oli abielus 1940. – 1949. aastal.
1954. – 1958. aastal oli ta abielus Helga Roosiga (tütar Kristiina Ross).
1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku , Ellen Niiduga (järeltulijad Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross).
Tunnustused
Friedebert Tuglase novelliauhind ( 1971 , 1972, 1990, 1995), Tartu Ülikooli filosoofia audoktor (1989), Riigivapi I klassi teenetemärk (1996), Kultuurkapitali kirjanduspreemia (1998), Kultuurkapitali eesti rahvuskultuuri fondi elutööauhind (2004), Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest (2006).
Kirjandus
Kirjanduses alustas Jaan Kross luuletajana. Hiljem läks ta üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.
Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid „Neli monoloogi Püha Jüri asjus“ ning „Kolme katku vahel“.
2003. aastal andis välja mälestusraamatu „Kallid kaasteelised“, mille sisu algab lapsepõlvest ja lõpeb 1960. aastatega, käsitledes pikemalt heitlikke 40-ndaid, laagriaega Komimaal ja asumisaastaid Siberis. Autor kirjeldab sündmusi oma vaatenurgast ja isiklike mälupiltide kaudu.
Jaan Krossi näol on tegemist omanäolise ja mitmekülgse sõnasepaga. On leitud, et Krossi proosasse on kandunud luulekeele ilu, kuid ka tõlkija täpsustunne.

Luule
Luuletajana võttis kasutusele vabavärsi. Esimestes luulekogudes väärtustab ta inimeseks olemist. Kodanikutunde rõhutamise kõrval toob esile ka armastuse, õnne ja tõe vajalikkuse. Tema luules esineb vormilist julgust, isiklikke motiive, võluvat armastuslüürikat ning allegooriaid kirjanduselu kohta.
„Elada ju tasuski ainult tulevikus, sest olevikku polnud olemas.“ (Jaan Kross)
„Söerikastaja“ – 1958. aastal ilmunud esikkogu (vabavärsis luuletuste raamat, millega andis välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu). See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele ning soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Ta näitas ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Samal aastal sai ta ka Kirjanike Liidu liikmeks.
„Kivist viiulite“ – 1964. aastal ilmunud kogu (optimistlik häälestus, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas, minevikule on heidetud humoristlik ja satiiriline pilk). Siin luuletab ta teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest.
„Lauljad laevavööridel“ – 1966. aastal ilmunud raamat (kujutas uut maailma kui päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik).
„Hetk“ – 1968. aastal ilmunud luulekogu.
„ Muld ja marmor“ – 1968. aastal ilmunud reisiraamat, mille kirjutas koos abikaasa Ellen Niiduga.
„ Vihm teeb toredaid asju“ – 1969. aastal ilmunud luulekogu (pöördumine lüürilise autorimina poole).
„ Voog ja kolmpii“ – 1971. aastal ilmunud valikkogu, mis Jaan Krossi luule kenasti kokku võtab. Sisaldab loomingut aastaist 1938 – 1968.
„Põhjatud silmapilgud“ – 1990.
„Maailma avastamine“ – 2005.
Jaan Krossist on saanud rahvuse vanaisa. Pole kedagi teist, kes jutustaks sellise ulatuse ja metoodilise põhjalikkusega „sellest, mis kunagi oli“.
Tänu tema loomingule teab ka muu maailm Eestit ja eestlasi. Ta keskendus oma loomingus oma rahvale ja riigile. Ta aitas Eesti rahval säilitada iseolemise tahet, meie keelt ja kultuuri ning hoidis rahva vaimuvärskust.
„Eesti Vabariigi kõige katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga.“ (Lennart Meri)
Luule analüüs


Olla laev
Olla laev
poole lastiga teel
täie lasti järele
Olla laev üleval
meremüha soolases ioonidepilves
mis teeb hingamise
imeliselt kergeks
Milleks laevale merede
milleks laevale tõdede
kivine merepõhi
Kõige koledam asi
kiilu surmakrigin
tõemadalail
Et põhjani jõuda
peab vajuma põhja
Aga enne olla laev
üleval soolases meremühapilves
teel täie lasti järele
Selles luuletuses tundub olevat laevana silmas peetud inimest ning tema rännakut eluväärtuste otsinguil. Olla oma eluga kui laev veepinnal on hea ning tekitab kerge muretu tunde. Nii nagu laeva jaoks on merepõhi ränk ja hukatuslik , on tõde inimese jaoks valus. Põhjani jõudes on allakäik lõplik. Aga enne seda tahavad kõik olla oma „mäel“ ning otsida eluväärtusi.
Riimi vorm – vabavärss.

Varesed
Sa lennutasid varesmusta sõna üle mu pea
Varesmustas meeles lähen ära
läbi noore männiku
Su sõna murrab mind
Ma murran noorel männil
ladvakasvu kõveraks
Jälle vareste töö
öeldakse neljakümne aasta pärast
kõvera puu all.

Ühe sõnaga saab palju halba külvata, kellegi elu ära rikkuda.
Varesmust sõna – epiteet .
Kujundiks tundub olevat noor mänd, keda võib võrrelda inimesega, kellele on kerge haiget teha. Üks väike asi nooruspõlves võib neljakümne aasta pärast olla inimolemust tundmatuseni muutnud, pahatihti halvemaks.
Riimi vorm – vabavärss.

Kui pintslitaiet valdaks igaüks,
siis ühtki kunstnikku ei oleks vaja.
Kui passiks kõigile poeedipüks,
siis üleliigseks muutuks luuletaja.
Kui pisut kunstnik poleks igaüks
ja igaüks ka pisut luuletaja,
siis varna pandama poeedipüks
peaks samuti – ja pintsleid poleks vaja.
Kuid pisut mõlemat on igaüks
ja sellepärast mõlemaid on vaja:
meid rohkem kunstnik olla aitab üks,
ja teine – olla rohkem luuletaja.
Üldine mõte näib olevat selline, et kui igaüks oskaks kõike, ei oleks vaja erialainimesi. Ent kui igas inimeses poleks veidi nt kunstnikku või luuletajat, poleks kunstil ega luulel mõtet, kuna neid ei mõistetaks. Ühelgi kaunil kunstil poleks mõtet, kui inimesed ei oskaks neid hinnata. Seega igaühes meis on mingi anne.
Metafoor - „poeedipüks“, mis viitab üheselt luuletajaametile.
Riimi vorm – ristriim .

Väikemees hüüdis mind:
Tule vaata kui ilus sitikas!
Mul oli tähtsate mõtetega tegemist
ning ma vastasin talle:
Vaata üksi. Ta pole ju ilusam,
kui vaatame teda koos –
ja tundsin, et valetan.
Tundub, et selles luuletuses on väljendatud täiskasvanute suhet lastega. Kuidas tihti ei ole vanematel oma laste jaoks aega või tundub neile nii mugavam. Ühtlasi võivad täiskasvanud oma asju tähtsamaks pidada, tundes seejuures siiski süütunnet, kuid olles kaotanud igasuguse lapsemeelsuse.
Riimi vorm – vabavärss.
Puhtad veed
Siis, kui iil enam üheltki puult ega
oksaraolt roostetand lehti ei raasi,
kui juba küllalt oma külmade tuultega
sügis on laasinud alasti laasi -
siis tuleb pakane valgete huultega
klaasima vete kirstude kaasi.
Koerad koidikul halavad haukudes.
Külmast külades kössis on kojad .
Jäässe hääbuvad rabavee-aukudes
surema särjed ja vingerjapojad.
Põhjani, põhjani külmuvad paukudes
armetud nired ja ojad.
Ent kui siis pakaseparra kord pügavad
päikse kuldkäärid, mis talve ei talu,
ning oma koolnutekoormaga rügavad
sogased ummikveed porisijalu –
ilmub vetest, mis puhtad ja sügavad,
säravais parvis
elavaid kalu.

Kujundid :
roostetand lehti – sügise värvunud puulehed
külmast kössis on kojad – kogu luuletus on algusest peale nii külm ja jäine, ka majad tunduvad kängus olevat
koerad halavad haukudes -
Metafoorid:
pakaseparra kord pügavad päikse kuldkäärid – kevadel sulatab päike lume
vete kirstude kaaned – jäätunud veekogud
Paralleele saab tõmmata taas inimeluga, kus kõik väline räsiv negatiivsus ei pruugi seesmist positiivsust ja puhtaid mõtteid ilmtingimata lämmatada.
Riimi vorm – ristriim.
Veel Jaan Krossi luuletusi

Imeline aas
Sealt künkalt algas imeline aas,
nii vastu taevasina sünk ja paljas .
Seal hiirekõrvul rohi oli maas .
Nii imevärske ja nii igihaljas .
Sealt künkalt algas imeline aas.
Me kuulsime, kuis puude süda lõi
ja tundsime, kuis mullast võrsus rohi.
Puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või
ja vaikne rohi sosistas: ei tohi.
Me kuulsime, kuis puude süda lõi.
Kas tõesti kord saab tõde muinasloost,
et sellest laanest tagasi ei tulda.
Me läksime ja oksad läksid koos
ning värskes õhus lõhnas sooja mulda.
Kas tõesti kord saab tõde muinasloost?
Ehk küll me ümber kivist linn on taas,
me kõnnime, kui kõnniks me legendis.
Neist õitest algas imeline aas,
nüüd kõik need õied õitsevad meis endis
ehk küll me ümber kivist linn on taas.



Hetk
Lihtsalt olla lihtsalt olla lihtsalt seista kinnisilmi kuulates teineteise südant paljad varbad kivil rahnu saarel suure halli voolamise keskel paljad varbad pilvel vikerkaarel hiiglasuure voolamise kohal
Lihtsalt olla kuulates teineteise südant.
Huntidealgkooli zooloogiatunnis
Pidage meeles:
ainult püsti
sunnib ta vaatama end alt üles.
Nii, kui ta käpuli heidab, on ta
üsna meie suurune loom.
Kuigi, just käpuli heitnud peast tal üksikuid vähem kogenud hunte
õnnestub tal vahest ennast pelgama panna.
See on ta alatu loomuse hoopis
hunte- alandav
ekstra- alatus.




Kasutatud kirjandus ja fotod:
http://www.ekl.ee/ind/naita_pilti.php?pilt=../img/12.jpg&h=449&w=299
http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross#Luule
http://www.litterature-estonienne.com/Kross.jpg
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/jaan_kross_dianaleoste.ht m
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/2918AD0D679ABEE7C2256DF000671B00
http://www.eesti.ca/library/description.php?id=32
http://www.epl.ee/artikkel/412854
http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/KrossJ.php
http://www.postimees.ee/281207/esileht/kultuur/303413.php