Võimas rühm (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

odt

Aleksandr Borodin

asju, taustaks viiul, nagu hobuse kapak (tairi-tairi), rahulik, ilus ja mõtlik khaan. *Igori aaria - algab rahuliku mehehäälega, mõtlikud sõnad, mõtleb vabadusest, kodust...ta-dii-da-dii-da-ti-da-too-taaa. Kammermuusika: keelpillikvartetid. On kirjutanud mitmeid kvartette. *Avamäng "Vürst Igorile" - tavaliselt läbivad kõik teemad - kogu ooperi tutvustus, sünge, aeglane, ühe pika noodiga hakkab; rahulik, viiulitega, läheb võitlevaks, timpanid, kiire, valju, võimas, vaikseks ja valjumaks; rahulikumaks ja vaiksemaks - vene laul, peateema, võimeneb, ähvardavad madalad noodid; Igori teema-andke vabadust, rahulik, õrn - Igori naise teema inglipillidega, uuesti viiulid. Kontsak peale võitlevat ja kiiret muusikat. *Kvartett nr 1, moderato ­ kiirelt -I, II viiul, alt, tsello, vioola, ta-ta-ta- ta...-üks hääl, teine hääl kõrval. ([email protected])

Muusika

17

docx

M.Mussorski ja M.Glinka

Glinka elujaatav, rahvalik, meloodiline ja vormipuhas looming on vene muusika arengut tugevasti mõjutanud. Aastast 1960 korraldatakse Glinka-nimelisi lauljate konkursse (vt. pilt 6). Pilt 6. Mariinsky teatri lähedal olev Glinka monument. 2. MODEST MUSSORGSKI Venepäraseim ja omanäolisim vene helilooja, oli üks 19.sajandi originaalsemaid muusikalisi mõtlejaid.(vt. pilt 7) Pilt 7. Modest Petrovits Mussorgski 2.1 Võimas rühm ehk Vene viisik Sinna kuulusid: Modest Mussorgski, Mili Balakirev, Aleksandr Borodin, César Cui ja Nikolai Rimski-Korsakov. Peterburi noorte asjaarmastajate muusikute rühmitus, kust võrsus kolm kõrgelt hinnatud vene heliloojat - M.Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov (1844- 1908), Aleksander Borodin (1833-1887) Kõik nad taotlesid rahvuslikkust. Lõid laule, oopereid ja programmilisi instrumentaalteoseid. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse

Muusikaajalugu

2

doc

Vene romantism

Professionaalne muusika Venemaal saab alguse kirikumuusikast, kui tekkisid vaimuliku koorimuusikud. Romanss tekkis tänu kodus musitseerimisele, algallikaks olid vanad rahvalaulud. 3 meistrit: A. Aljabev, A. Varlamov, A. Guriljov. Võimas rühm : M. Balakirev, C. Cui, M. Mussorgski, A. Borodin, N. RimskiKorsakov. *Eesmärk: kujutada reaalset vene rahva elu ja olu. Muusikaline materjal oli seotud folklooriga, programmiline instrumentaalmuusika. Mihhail Glinka ­ klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas. Taotles rahvuslikkust, kajastab rahva elu ja folkloori. Esimene, kes lõi ajaloolise ooperi, selleks oli ,,Ivan Sussanin" 1836

Muusikaajalugu

7

doc

Aleksandr Borodin

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat muusikas Aleksandr Borodin (1833 ­ 1887) Meelis Jander - A-08 Sisukord: Lk 3 - Borodin'i Elulugu Lk 4 ... 5 - Teosed Lk 6 ­ Surm Lk 7 ­ Kasutatud allikad 2 Elulugu: Aleksandr Porfirjevits Borodin (12. november 1833 ­ 27. veebruar 1887) oli vene helilooja. Borodin sündis Peterburis, tema bioloogiline isa oli arvatavasti Gruusia prints Luka Gedevanishvili ja emaks oli Evdokia Konstantinovna Antonova. Lapsena sai ta väga hea hariduse, seal hulgas ka klaveriõpetuse. Aleksandr oli andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas ta loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada ning õppis mitut keelt (prantsuse -, itaalia keel ja kultuuri). Samuti õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus korraldati muusikaõhtuid, kus ema, isa

Muusika

44

ppt

vene romantikud

VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõzski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Pjotr Tsaikovski Kokkuvõte VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 ­ asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 ­ rajati Peterburi Konservatoorium

Muusika

88

ppt

Vene romantikud

VENE ROMANTIKUD SISUKORD  Vene romantikud  Võimas rühm:  Mihhail Glinka - Modest Mussorgski  Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõžski - Nikolai Rimski-  Anton Rubinstein Korsakov  Sergei Rahmaninov - Cesar Cui  Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev  Kokkuvõte  Pjotr Tšaikovski VENE ROMANTIKUD  Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul  Rahvuslikkuse otsingud  Looming tugevasti lääne mõju all  1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing

Muusikaõpetus

6

docx

Kuulamispäevik muusikas

M. Mussorgski ooper „Boriss Godunov“ Varlani aaria tempokas, mees, jooks Sümfooniad M. Mussorgski „Pildid näituselt“ Jalutuskäigu teema trompetiga algab A. Borodin II sümfoonia 1. osa (õudne algus) A. Borodin ooper „Vürst Igor“ avamäng pikk noot alguses A. Borodin ooper „Vürst Igor“ Polovetside tantsud puupillid N. Rimski-Korsakov „Seherezade“ 1.osa võimas, harf ja viiul N. Rimski-Korsakov „Hispaania capriccio“ 1.osa tempokas, P. Tsaikovski VI sümfoonia 1.osa vaikne algus P. Tsaikovski ballett „Pähklipureja“ „Lillede valss“ harf M. Glinka „Kamarinskaja“ viiul  puupill tšello J. Sibelius „Finlandia“ algul taldrikud/midagi muud E. Grieg süit „Peer Gynt“ Hommik teada juba E

Muusika ajalugu

10

doc

Vene muusika

VENE MUUSIKA ARENGULUGU kuni 19.sajandini Bütsants mängib olulist rolli vene kultuuriloo kujunemisel. Aastal 988, kui Kiievi suurvürst Vladimir abiellus Bütsantsi keisri Basileios II õe Annaga, võeti Venemaal vastu ristiusk ja kuulutati riigiusuks. Siit ka Bütsantsi mõju. Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur. Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused, kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses (ikoonimaal, mosaiik, freskod, plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli patriarhaadist sõltumatuks. Professionaalse muusika ajalugu on samuti seotud kirikuga. Kirikulaul võeti üle Bütsantsist 10.sajandi lõpul koos ristiusuga. 11.sajandi keskelt algab Venemaal lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärinevad esimesed käsikirjalised

Muusikaajalugu

Kommentaarid (0)