Võimas rühm (0)

Võimas rühm”
“Balakirevi ring”, “Vene kuldne viisik”. Venemaa demokraatlikem muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 (Mahtra sõda) - 1870-ndate alguseni . Alus Dargomõžski kodus. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid. Kuulusid: Mili Balakirev , Cesar Cui, Modest Mussorgski . Kodused kontserdiõhtud. Mängiti Lääne-Euroopa heliloojate teoseid, õpiti nende pealt. Balakirev - ülikoolis pooleli matemaatika õpingud, et pühenduda muusikale . Cui ja Mussorgski - sõjaväelased. Kõige rohkem kogemusi muusikas Balakirevil (iseõppija). B. õnnistus - fenomenaalne mälu muusikas; väga hea vestluskaaslane, klaverimängija, pildus vaimukusi, originaalsusi, oskas rääkida nii, et teda kuulati. Hakati õppima komponeerimist. Õppetöö vaba; õpiti huviga . Mängiti põhiliselt kergemat ja saksa ning itaalia repertuaare. Nendega liitus  Stassov  (kunstikriitik, laia silmaringiga, rääkis ajaloost, arvustas kirjandust, muusikat, ajalugu, poliitikat).  Kirjanikud : Puškin, Belinski , Hetzen, Dobroljubov (andsid välja kirjandust, mis tsaarile ei meeldinud). 1860. a. liitus nendega Nikolai Rimski - Korsakov  (17-a.), õppis merekoolis. Hiljem liitus 29-aastane keemia prof . Aleksndr Borodin .
Armastatud žanrid. Suurim tähelepanu vokaalmuusikal: I ooper (et rahvas saaks aru sõnadest) II instrumentaallooming (pandi juurde sõnaline programm–seletus)
Aleksander Dargomõžski ( 1813 -1869). Jääb Glinkale alla nii loomingult, tasemelt kui mahult. Looming 1820 - 40 (demokraatlik liikumine (türannide kukutamine )). Loomingu teemad: kriitiline realism , sotsiaalne ebavõrdsus (peegeldas ühiskonda). D.jutustab klasside vastuoludest (rikkad, vaesed). Need on elu poolt alandatud ja solvatud inimesed – vastandades neid tühisele ja egoistlikule kõrgemale klassile. Loomingu suurema osa moodustavad laulud ja romansid (saavad aru ka lihtsamad inimesed). Uudsuseks inimese erineva kõneviisi jäljendamine – meloodia tõusud, langused, tempod , rütmid, helitugevus , registrid. D. andis edasi muusikalisi portreid. Vokaal retsitatiivne (kõneline alul). Uued laululiigid:  satiiriline laul ( nalja , kritiseerivad), stseenid elust (pildikesed). Satiirinooled kõrgema seltskonna poole – naer ja pilge nende üle: “Mölder” (juua täis, rahulik, usklik mölder, kiireloomuline naine), “Tiltulaarnõunik” (kantseleis, hädine tragikomöödia), “Vana kapral”. Ooper “Näkineid”. D. tundis ooperi vastu suuremat huvi. Kuulub vene klassikasse, kirjutatud Puškini lõpetamata draama järgi. Põhiliselt tegelaste hingeelu . Mitu liini (isikudraamat). Tegelased: mölder, tütar Nataša, vürst ja ta abikaasa. I vaatus. Noor vürst armub Natašasse, kuid vürst on sunnitud seisuse kohaselt abielluma. Nataša uputab end Dneprisse. Mölder kurvastatuna tütre sammust hullub ja kujutab, et on ronk ( bass Šaljapin). III. Nataša on vee all näkineidude kuninganna, sünnib tütar. IV. Maa peal. Vürst igatseb Natašat ja käib vee ääres nukrutsemas. Ronk hiilib ligi ja lükkab Dneprisse. Vürst upub .
D. lõi uue ooperitüübi – sotsiaalse mõttega psühholoogiline teadus
Modest Mussorgski (1839-1881). Vene aadlik . Omas mõisa, kinkis vennale, kui see vabastab talupojad pärisorjusest. Tulihingeline demokraat , suurim uuendaja “Võimsas rühmas”, võttis vaimustusega omaks revolutsioonilised ideed. Reaalsed kunstivaated. Tahtis, et rahvas räägiks ühiskondliku protsessi teenistusega. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahva reform . Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Realistlikud kunstnikud : Repin, Šurikov, Šiškin. Taheti kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel – kare, konarlik, vaba kompositsioon , põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: “ Vaeslaps ”, “Hällilaul Jerjomuškale”, “Kalistrat”, “Seminarist”, populaarseim on “ Kirp ” (õukonna lipitsemine ja rumalus).  Ooperid “Boriss Godunov ” ja “Hovanštšina” on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid , palju stseene, koore, tavalistest erinev – palju tegelasi. Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus . M juttu peeti tõeks. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga. “BG” on 16. sajandist, tsaar Borissi ajal. Algab B. kroonimisega kirikus. Rahvas aetud Punasele väljakule B. austama. Rahvas laulab “ Slava ”. M. näitab rahvast tuima ja ükskõiksena. B. valitsemisaeg ei kujunenud õnnelikuks. Poola tahab sõda. B. ei saanud õigesti troonile, lasi tappa õige pärija Dimitri. Poolakad kasutavad ära selle legendi. Munk avastab teo, läheb Poola ja kuulutab end Dimitriks. Poolakad lähevad D-ga Venemaale, et trooni saada. B. on hea inimene, kes tahab riigi paremaks muuta. Tema vastu on bojaarid , poolakad, vale-Dimitri, rahvahulgad. B. jätab lastega jumalaga, hullub (näeb unes D. tapmist) – on rahvahulkade eest võimetu, ei suuda aidata vaimupimedat rahvast. “Hovanštšina” - Peeter I eluajal (aken Euroopasse) *Proloog-kroonimisstseen - vaikselt valjuks, ti-tid ja akordid , kirikukellad. koor, eri hääletämbrid - eri rahvas *Borissi retsitatiiv ja aaria  *Borissi surm Tsükkel “Pildid näituselt” akordirikkad, võimsad. Jalutuskäik - klaver , akordid.  Gnoom -ti-taa, ti-taa…nagu kähe käe võitlus. Jalutuskäik - rahulik, kõrgemad noodid, ilus, meloodiline. Vana kindlus - mahajäetud maja, süngetes värvides. Tüleriiaed - kiired, kõrged jooksud , võimeneb. Härjavanker - võimas, madal, nagu kellamäng. Jalutuskäik.  Munast koorunud kanapoegade ballett - hästi kiire, kõrge, natuke logisev, nagu suur kädin. 2 juuti: rikas ja vaene - algab madalalt (rikas), on ka sünkoope, siis vaene (kõrge), hiljem kõrgem, ühtlane tempo, vaene ja rikas koos - võitlus, võimas. Jalutuskäik – tantsuline. Limoges’ turg  - turunaiste vaidlus, hästi kiired staccato ti-ti-d, kõrge, teises käes jooksud.  Katakombid . hästi aeglane, akordid kõrgemalt madalamale, vaiksem, jälle valju…Jalutuskäik - minimalistlik , üks käsi rahulikult , teine vaiksed värinad. Majake kanajalgadel - hakkab järsult, madalalt, võimsalt, kiirelt, jooksud, nõid luuaga. Kiievi väravad - rahulik, kõrgem+madal, vali, vahepeal hästi rahulik ja ainult kõrge, äkitselt valjuks ja kiireks .
Aleksandr Borodin (1833-87). Andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis lapsepõlves mitut keelt (pr, it keel ja kultuur). Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus muusikaõhtud, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis klaveri- ja tšellomängu (prantsuse koduõpetajad). Tekkis huvi heliloomingu vastu. 17-a. läheb õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus hakkas kujunema teadlaseks. 29-a .oli rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli . Liitus Balakirevi ringiga  29 a-lt. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Muusika jäi pühapäevadeks. Maailmatuntud helilooja . Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud: ooper “Vürst Igor”, Bõlina ooper, 2 sümfooniat, kümmekond laulu, keelpillikvartette. Looming: rahvusliku isikupäraga helilooja. Muusika viib kuulaja Vene muistsetesse vägilasaegadesse, meloodiad rahulikud, arhailiselt laiad (vanaaegsed). Meloodia ja harmoonia venepärased. Teosed minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Palju vägilaslikkust on II sümfoonias “Vägilassümfoonia”. I vaatuses püütud anda pilt vägilaste kokkukutsumine veetšele (koosolek). II osas räägitakse gusli saatel vanadest bõliina lugudest. IV osa Finaal on hoogne ja rõõmus peopilt. Ooper “Vürst Igor” e. “Vägilase ooper” – aluseks 12. saj. lõpust pärinev eepos “Jutustus Igori sõjaretkest”. Kiievis valitses Igor, kallale tungis polovetside hõim. Toimub võitlus Igori ja polovetside vahel. Ooper algab Igori ülistuskooriga ja saadetakse sõjaretkele. Hakkab päikesevarjutus. Rahvale halb enne – sõjakäik nurjuski. Igor sattus polovetside juurde vangi, hävitati linn ja võeti naisi. Igor on polovetside Khaani Kontšaki juures. KK tahab teha kokkulepet – liit, elamine, sõjaväepealiku koht. KK laseb rahval tantsida. *Polovetside tants: Tütarlaste ja poiste tants, idamaine , algab kõrgete nootidega, naistega , klarnet , flööt, vahel nagu mulksud, kiiremaks, klarneti rütm, flöödi idamaine koorita osa, lisandub orkester, viiulid. Igor tahab ikka ära minna ja äraandja aitab põgeneda. Igor jääb ellu, saab kokku naisega ja on sõbralik. Ooper lõpeb rahva piduliku tervitusega. *Slava koor - rahulik meloodia, koor, vaheldumisi mehed, naised, ilus viis, inimesed nagu vaidleksid taa-ta-taa-ta.*Kontšaki aaria - algab khaaniga, kes pakub iga asju, taustaks viiul , nagu hobuse kapak ( tairi -tairi), rahulik, ilus ja mõtlik khaan. *Igori aaria - algab rahuliku mehehäälega, mõtlikud sõnad, mõtleb vabadusest, kodust…ta-dii-da-dii-da-ti-da-too-taaa.Kammermuusika: keelpillikvartetid. On kirjutanud mitmeid kvartette. *Avamäng “Vürst Igorile” - tavaliselt läbivad kõik teemad - kogu ooperi tutvustus, sünge, aeglane, ühe pika noodiga hakkab; rahulik, viiulitega, läheb võitlevaks, timpanid, kiire, valju, võimas, vaikseks ja valjumaks; rahulikumaks ja vaiksemaks - vene laul, peateema, võimeneb, ähvardavad madalad noodid; Igori teema-andke vabadust, rahulik, õrn - Igori naise teema inglipillidega, uuesti viiulid. Kontšak peale võitlevat ja kiiret muusikat. * Kvartett nr 1, moderato – kiirelt -I, II viiul, alt, tšello, vioola, ta-ta-ta-ta…-üks hääl, teine hääl kõrval.
Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) 19. saj. populaarsemaid vene heliloojaid. Lapsepõlves ei unistanud muusikuks saamisest. Aadliperekonnast, pidi saama meremeheks. Astus Peterburi merekooli. 18-aastaselt saab ohvitseri auastme, saab kaugsõidu kipperi diplomi. Pärast merekooli kolmeks aastaks merele , nägi ilusaid maid, ookeane, ületas polaarjoont, kasutas seda hiljem muusikas. Peale sõitu hakkas muusikuks. Lisaks heliloomingule oli tähtsaks tegevusalaks muusika pedagoogiline töö. Töötas üle 37 aasta Peterburi konservatooriumis kompositsiooni õppejõuna. Üle 200 õpilase õppis tema juures (Glazunov, Prokofjev, Tobias , Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig). Peterburile Konservatooriumile anti RK nimi. Looming: pedagoogilise tegevuse kõrvalt oli vilgas helilooming. Arvati, et komponeeris iga päev. Kirjutas kõikides žanrites: ooperid, orkestriteosed, romansid, klaveripalad jne. Muusika oli jutustav, kirjeldav, rahulik - võrreldakse maalingutega. Loodus, meri ja muinasjutupildid. Huvitavad orkestri värvid ja julged kõlavärvid (gamma heliredel ). “Sümfooniline süit”, “Šeherezade” ja ooper “ Sadko ”. Tugev side rahvapärandusega: vene laulu – tantsusüidid. Kasutab ära rahvajutud ja vanad kombed. Ooperid: lemmikžanr; 15 ooperit palju neist muinasjutulised (“Muinasjutt tsaar Saltanist”, Kuldkikas”, “Surematu Koštšei, ooper “Maiöö”, “Jõuluöö”, ajaloolis -psühholoogiline “Tsaarimõrsja”, “ Lumivalgeke ” (1880-1882) - kõige tähtsam; Lumivalgeke kuuleb karjase laulu ja palub luba minna inimeste juurde. Inimene armub temasse, kuid külma südame tõttu annab ema pärja - sulab. Loodusmaalingud, rahvapildid (Vastlapäevade ärasaatmine). “Sadko”-Novgorodi osavast guslimängijast. S. mängib ja soovib samaaegselt minna reisima. Iga laev pakub oma maad. Võidab kihlveoga laeva ja satub merehätta. Vee all mängides kõik laevad hukkuvad. Sadkole antakse naine, kes veepeale tõustes muutub jõeks. *Karjuslelli laul - sopran , vene Lumivalguke, taustaks klarnet, orkestriga, imiteerib vilepilli, vahepeal jutustav, nagu gusliga. *Skoparohhide tants - kiire, lauluta, keelpillid , kiire, hoogne, tantsuline, vilepill . *Külmataadi aaria - madalahäälne mahe mees, taust mahe. *Lumivalgekese aaria - palju vokaliise, vahepeal kena vahemäng, kõrge ja unistav, paeluv naishääl, aegajalt kiirenevad sõnad. *Vastlapäevade saatmine  - ka kurb hetk juures; nais - ja meeskoor; väga kiire, nagu lükataks kelku, jääb seisma, uuesti; mehed nagu saateks - mahedad.
Allikas: Muusikakooli konspekt.