Anton Hansen Tammsaare

rabbits, white

Anton Hansen Tammsaare - referaat (1)

Põhikool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

SISUKORD
SISSEJUHATUS

ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU

Lapsepõlv

Noorukiiga

Elu pärast kooli lõpetamist

Haigusaastad

Elu Tallinnas

Tammsaare tööpäev Tallinna perioodil

Tammsaare surm

ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING

Tammsaare kirjanikuna

Tammsaare tõlkijana

Tammsaare ajakirjanikuna

Tammsaare kriitikuna

TEOSE ANALÜÜS
KOKKUVÕTE
KASUTATUD KIRJANDUS
SISSEJUHATUS
Anton Hansen Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost „Tõde ja õigus” teab peeagu iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatusega, tundliku loomuse ning väga laialdase teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kijutatud erakliku, endasse tõmbunud inimesena. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest on Tammsaare väga seltskondlik, jutukas , lõb us ja sarmikas. (Tammsaare...2007).
Väike-Maarja kooliaastatel äratasid Anton Hansenis sügava ja tõsise huvi kirjanduse ja kirjandusliku eneseväljenduse vastu( Teder 1977:27).
1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU
1.1. Lapsepõlv
Anton Hansen Tammsaare sündis ja kasvas üles Järva- Madise kihelkonnas Albu vallas Vetepere külas Tammsaare-Põhja talus . Ta oli Peeter ja Ann Hanseni kümnest lapsest neljas (Kalda 1997:38) . Hansenite peres hinnati kõrgelt laualuoskust . Lastelegi õpetati kõigepealt laulud selgeks, alles seejärel hakati kukeaabitsast ja katekismusest veerimist harjutama(Teder 1974:24). Tammsaare pandi aastal 1886 Sääsküla Vallakooli koos oma kaks aastat vanema vennaga. Koolini oli kümme kilomeetrit maad. Aasta hiljem viis isa nad üle veel kaugemasse, kuid paremate õpi-ja elutingimustega Prümbi Vallakooli (Kalda 1997:38). Tammsaare ilmutas juba noorena vallakoolis käies huvi ja annet kirjandusvallas. Alguses piirdus ta üksikute värsside loomisega ( Riismaa 2002:87). Tammsaare hakkas õppima Väike-Maarja Kihelkonnakoolis. Sealne haridustee oli raske. Napiks ei jäänud mitte üksnes koduaineline toetus , tuli ka ette haigused. Selle nimel tuli Tammsaarel kooliskäimine kaheks aastaks katkestada (Kalda 1997:38). Väike-Maarja Kihelkonnakoolis puutus Anton Hansen kokku kirjanik Jqakob Tammega, kes oli koolis õpetaja (Riismaa 2002:87) . Muusikaõpetus oli koolis heal järjel. Anton Hansen sai sealt algoskuse viiulimängus ja jääva muusikakiindumuse (Kalda 1997:39). Anton Hansen Tammsaare oli 18-aastane kui lõpetas haridustee kihelkonnakoolis (Riismaa 2002:87).
1.2. Noorukiiga
Anton Hansen Tammsaare oli riikliku gümnaasiumi astumiseks liiga vana, pidin ta keskhariduse saamiseks minema Hugo Treffneri erakooli Tartus (Riisma 2002:87). Hogu Treffneri eragümnaasiumi on nimetatud üheks ainulaadsemaks õppeasutuseks üle terve Tsaari-Venemaa. Anton Hansen teenis õpperaha puudujääva osa tasa tööga-valvuriametiga, koolialgklassides tundide andmisega (Kalda 1997:39). Tammsaare andis ka viiulitunde. Samal ajal ilmusid ajakirjanduses tema esimesed jutustused (Riisma 2002:87). A.H. Tammsaare sai Treffneri gümnaasiumist korraliku humanitaarhariduse, sealhulgas vene kirjanduse tundmise , mida ta omast huvist veelgi laiendas. Teiselt poolt tugines Tammsaare realismi käsitlus teaduslikule maailmavaadetele. Ka selles mõttes sai ta gümnaasiumi aastate Tartult mõndagi arendavat. Sealne noorte materjalismimeelsete haritlaste sõpruskond populariseeris sajandivahetusel oma väljaannetes moodsate loodus ja sotsiaalteaduste ideid ning saavutusi (Kalda 1997:39).
1.3. Elu pärast kooli lõpetamist
Peale kooli lõpetamist tõõtas Tammsaare Tallinnas ajalehetoimetuses (Riisma 2002:87). „ Teataja ” oli päevaleht kus andis tooni poliitiliselt radikaalne intelligents . Tammsaare asus tööle kohaliku elu uudiste toimetajana. Tema pädevusse kuulus ka teatri ja kontserdi arvutus. 1905 aasta revulutsiooni puhkedes sai „Teatajast” rahvaliikumise häälekandja. Kui tsaari võim „Teataja” sulges ,korraldati läbiotsimine ka Tammsaare korteris . Tallinna elama asumine muutis oluliselt Tammsaare ilukirjanduslikku loomingu ainestikku ja teemasid . Mitte ainult ajakirjaniku töö ühiskondlike käärimiste kõrgpunktis,vaid ka Tallinn ise andis Tartust erineva kogemuse: ta oli suurem elulaadilt linnalikum ja teistsugune rahvastiku sotsiaalsest koosseisult. Külaaineil juba üsna viljakalt kirjutanud Tammsaare lülitus pärast väikest loomingu pausi ümber linnaainele-tööliste ja deklaseerunute elupiltide-ning sotsiaal kriitilisele vatlusviisile(Kalda 1997:40-41). 1907. aasta sügis tõi Anton Hansen Tammsaare tagasi Tartusse , et hakata ülikoolis õigusteadust õppida. Ta oli veendunud ,et juurastuudium annab talle laialdase üldise hariduse. Anton Hansenit huvitasid üksikisiku ja ühiskonna suhted. Erialaste loengute kõrvalt kuulas ta filosoofia, psühholoogia, ajaloo, loodusteaduse ja teiste ainete loenguid, õppis innukalt prantsuse ja inglise keelt. Ta oli Toomemäel asuva ülikooli raamatukogu üks sagedamaid kasutajaid ( Teder 1977:32). Tammsaare luges palju maailmakirjandust .Ta üllatas saksa keele eksamil õppejõudu sellega, et oli läbi lugenud Goethe kogutud teosed . Ta sai teistet kirjanikelt ka konkreetseid impulsse ja mõjutusi (Kalda 1997:42). Üliõpilasena astus Anton Hansen Tammsaare radikaalsesse üliõpilasseltsi „Ühendus”, esines seal kolme referaadiga kaasaegsetest kirjandusküsimustest, aitas komplekteerida „Ühenduse” tuuriloolisiteoseid. Meeleldi kuulas ta seltsi ruumides sõprade musitserimist ja armastas vaimukalt vestelda ning vaielda . Paljudele seltsikaaslastele jäi ta sõbraks elu lõpuni. Kirjanduslikus tegevuses valis Tammsaare ainestikku linnamiljööst, peamiselt üliõpilaste ja boheemlaslike haritlaste elust. 1911. aasta kevadel ,riigieksamite sooritamise ajal selgus,et Anton Hansen Tammsaare põeb raskekujulist kopsutuberkuloosi. Arstide nõudel jättis ta eksamid pooleli ja hakkas end ravima. Esialgu sõitis Anton Hansen Tammsaare venna Jüri juurde Aegviidulähedale Koitjärve külla Oru metsatallu ,kus ta puhkas , ravis end ja jalutas männimtsas. Talvl Tallinnaa arstide juures kontrollis käies selgus, et tervis on endiselt murettekitav. Arstid soovitasid tal sõita end ravima tervislikuma kliimaga Eestist” eemalejäämist .See-eest langesid ajakirjanikuaastad Tallinnas ühiskondlikku tõusu aega (Kalda 1997:44).
1.4. Haigusaastad
Anton Hansen Tammsaare laenas sõpradelt ja sugulastelt raha, tegi ka mõned tõlketööd ja sõitiski 1912. aasta märtsis Kaukaasiasse.Anton Hansen üüris toa kõrgel mäel asuvas võõrastemajas. Suvekuudeks sõitis Tammsaare kõrgete mägede vahel asuvasse Punase Lageda eesti külla, kus on tuberkuloosi ravimiseks soodne kliima ja kuiv õhk. Vabal ajal luges ta palju ,jätkas inglise keele õppimist , õpetas kohalikule kooliõpetajale saksa keelt ja viiulimängu ning huvitus rahva igapäevaelust. Raha muredest pääsemiks tuli ka Kaukaasias teha tõlketöid. Kaukaasia reis mõjus soodsalt Tammsaare tervisele. Pärast meeleolukat Kaukaasia-reisi tuli Tammsaarel viibida tervise kosumiseks veel kuus aastat oma vanema venna Jüri Hanseni peresKoitjärve metsakülas. Aeg ajalt käis ta Tallinnas või Tartus , et konsulteerida arstiega , külastada tuttavaid ja sõpru , viibida teatris või kuulata mõnda kontserdi ja tuua lugemiseks raamatuid . 1913. aasta lüpul lisandus tõsine tervisehäire-kaksteistsõrmiksoole haavandid . Järgmise aasta alguses tehti talle Tartus raske operatsioon , mille õnnestumise võimalus oli väga väike. Tänu arstide j a patsiendi tahtejõule õnnestus operatsioon hästi. Anton Hansen Tammsaare erakordne tahtejõud, enesedistsipliin ja looduslähedased eluviisid aitasid ka teistest haigustest üle saada. Tihtipeale jalutas ta metsades või rabades koos mõne Koitjärvele suvitama tulnud üliõpilase või haritlasega. Üksinda jalutades mõtles Tammsaare oma tulevaste teoste üle. Venna juures elades luges Tammsaare rohkesti eesti ja võõrkeeltes ilmunud kaasaegset kirjandust ja klassikat , süvenes teaduslikesse ja filosoofilistesse teostesse ning suutis ka alustada some ja rootsi kee,le õpinguid (Teder 1977:34-41). Tammsaare koguloomingu vaatepunktist tähendasid haigusaastad veel üht asendamatut kogemust. Inimne ,kes on isiklikult surmaga silmitsi seisnud , kasutab ülejäänud eaga intensivselt (Kalda 1997:44).
1.5. Elu Tallinnas
Haigusaastailgi ei katkenud Anton Hansen Tammsaare sidemed Tallinnaga, sageli sõitis ta linna. Pikemalt viibis ta Tallinnas 1918. aasta detsembris järgmise aasta aprillini ,kus nähti Tammsaaret koos Käthe Veltmaniga tihti „Estonia” kontsedisaalis(Teder 1977:42-43). Tammsaare oli juba 40-aastane , kuid tal polnud selle aja jooksul olnud abieelus ega omanud püsisuhteid naistega . Selle põhjustas tervis ,sest ta põdes tiisikut. Tutvudes Käthega , kes oli temast 18 aastat noorem, polnud Anton Hansenil erilisi armumismärke näha. 1919. aastal pidi Käthe sõitma Tammsaarele külla . Ta pani ennem seda ajalehte nende abielukuulutuse. Tammsaarele oli küll jahmunud ,kuid midagi ei jäänud üle ning paar registreeriti ka ametlikult 1920. aastal (Riismaa 2002:88). Suve veetis Tammsaare veel Koitjärvel ja septembris 1919 kolis ta lõplikult Tallinnasse, asudes elama oma abikaasa korterisse Õuna tänaval 13-22 (Teder 1977:43). Hiljem elas Tammsaare veel Toomkuninga tänaval ning elu viimased kaheksa aastat Koidula tänava 12 A majas, kus praegu asub Tammsaare Muuseum (Tammsaare...2007). Algas kakskümmend aastat kestnud Tallinna periood, viljakaim ja väärtuslikum loome periood, mille vältel valmisid Tammsaare epohhiloovad romaanid „Kõrboja peremees ” , „Tõde ja õigus” ning „Põrgupõhja uus Vanapagan ” . Nende teostega jõudis Anton Hansen Tammsaare kirjanike esiritta ning võitis rahvusvahelise tunnustuse (Teder 1977:44). Tallinnas elas Tammsaare vabakutselise kirjanikuna, mis tähendas pidevat tööd, et kirjutamisega ära elatada esialgu oma abikaasat, hiljem ka nende kaht last. Lapsed-tütar Riita ja poeg Eerik-olid Tammsaare elus väga tähtsal kohal (Tammsaare...2007). Igapäeva elus oli Anton Hansen Tammsaare äärmiselt lihtne ja tagasihoidlik , ta ei rõhutanud kunagi oma kirjanikunime ja-kuulsust. Loomingulistest tööst vabadel õhtutel käis kirjanik koos abikaasa või lastega kontserti kuulamas, teatris või kinos . Erilise kaasaelamisega kuulas Anton Hansen kuulsate viiulikunstnike esinemisi (Teder 1977:52).
1.7. Tammsaare tööpäev Tallinna perioodil
Anton Hansen Tammsaare tõusis hommikul umbes pool kaheksaja läks jalgsi turule. Harva kasutas ta selleks trammi. Kirjanik sidus oma perekonnale sisseostude tegemise rahva elu, keele ja mõttelaadi jälgimisega. Tihti vestles ta elavalt müüjatega. Pärast hommikueinet töötas Tammsaare kodus mõne artikli või tõlketõõ juures , mõnikord käis ta ka Tallinnas. Kell kolm oli lõunasõõk. Lõuna ajal või selle järel vestles Tammsaare lastega , rääkides neile huvitavaid lugusid . Pärast lõunat läks Anton Hansen raamatukokku või mõne sõbra poole vestlema. Ta oli Tallinna Keskraamatukogu üks sagedasemaid kasutajaid. Raamatukogus käis ta materjali kogumas artiklite jaoks, uudiskirjanduse ja ajakirjandusega tutvumas. Koju jõudis Tammsaare kella kaheksaks. Õhtul luges ta või veetis aega perekonnaga. Aeg-ajalt tegi Anton Hansen Tammsaare kas üksi või koos lastega pikki jalgsimatku Kloostri metsa, Meriväljale või Rocca al Maresse. Tallinna perioodil on Tammsaare harva pikemat aega linnast ära olnud. Ainsaks pikemaks emalviibimiseks kujunes pooleaastane reis Saaremaal, mis algas 1920. aasta aprillis abikaasa tervise kosutamiseks. Saaremaa muljetest, sealse looduse omapärast ja inimeste mõttelaadist pajatab Anton Hansen Tammsaare reisikirjas „Saaremaa veste” (Teder 1977:53-54). Tammsaare oli väga kokkuhoidlik inimene ja pida arveraamatuid, et iga sisse-ja väljatulek kirjas oleks. Eriti elu teisel poolel oli Tammsaare rahaline olukord väga hea, lisaks honoraridele sai Tammsaare toetust Kultuurikapitalist(Tammsaare...2007).
1.7. Tammsaare surm
Veel 1940. aasta 29. veebruari õhtul viibis Anton Hansen Tammsaare koos tütrega reipalt ja heatujuliselt Tallinna Draamateatris , vaadates näidendit „Noor mets”. Järgmisel päeval arutas Tammsaare linnas A.Sibula ja B.Lindega oma teoste tõlkimisküsimusi , tegi visiidi oma teoste dramatiseerija A.Särevi koju, käis kinga tänavas asuval raamatukaupluses ja samal, esimese märtsi õhtul katkestas Tallinna Ringhääling oma saate ,et edastada ootamatut kurba sõnumit: kirjutuslaua taga oli õhtul kell kuus lakanud tuksumast Anton Hansen Tammsaare süda. Kogu eesti rahvas oli sügavas leinas . Kirjaniku ausamba juures Järva-Madisel põlesid ööd japäevad läbi leinaküünlad. Koolides toimusid mälestusaktused. Kolmanda märtsi õhtul viidi Anton Hansen Tammsaare põrm leinamajast Koidula tänavalt tõrvikutulede valgel”Estonia” kontserdisaali, kus järgmisel päeval käisid tema kirstu juurest mööda tuhanded ja tuhanded leinajad . Anton Hansen Tammsaare kalmu Metsakalmistul ehtis vaid üks suur loorberipärg, mis asetati eesti rahva nimel. Kirjaniku lese palvel annetati lilledeks ja pärgadeks kavatsetud raha Anton Hansen Tammsaare teoste tõlkefondi (Teder 1977:54).
2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING
2.1. Tammsaare kirjanikuna
Anton Hansen Tammsaare tuli kirjandusse realistlike juttudega maaelust (Riismaa 2002:88). Esialgu ei olnud Tammsaare looming eesti proosas eriti uudne, „Kilgivere Kustas ” on alkoholi probleemi ning „Ärakadunud poeg” sakslaste ja eestlaste abiellumisvõimalustega tegelevad lood. 1901. aastal ilmunud „Mäetaguse vanad” kannab selgemini Tammsaarele omast käekirja ,kuid selle järel ei ilmu mõnda aega sama hea tasemega jutte. 1902 . aastal avaldatud „Kaks paari ja üksindus” on järgmine jutt , mis kriitikute hinnangul eesti kirjandusmaastikul uuemaid jooni esile tõi- seda on peetud selgeks naturalismi näiteks eesti kirjanduses. Aina selgemalt hakkab välja tulema ka kirjaniku inimesekonttseptsioon. Naturalism ei olnud aga päris see, mida Tammsaare kirjandusest otsis ,see oli vaid üks väike aspekt tema loomingus. Jutustuse „Vanad ja noored”, mis ilmus 1903. aastal tuleb Tammsaare tagasi elukujutuse juurde,kuid juba väga tammsaarelikul moel.Juba selle looga on selge ,et Tammsaare on eepiline kirjanik , kes jutustab konkreetset lugu. Ning kuigi vormilt realistlik jutustus , ei tegele see tegelukult niivõrdvälise ühiskonna detailse kirjeldamisega, vaid eesotsas inimestega. Tulevad esile ka kirjanikule omane anakronism. Jutustaja roll ja jutustaja kui tegelane on Anton Hansen Tammsaare loomingu oluline ja huvitav aspekt. „Vanades ja noortes” tulevad sisse Tammsaare loomingult omased ja hiljem aina põhjalikumalt süüvimist leidnud motiivid: õigus, noorus, surm ja sünd , kannatus. Järgneva paari aasta jooksul kirjutas Tammsaare väga vähe ilukirjanduslikku loomingut ,sest põhienergia kirjutamiseks võttis töö ajalehetoimetuses. Elu Tallinnas ja töö ühiskondlikes lehtedes tingisid ka teemamuutusi loomingus , tuues sisse linnamiljöö jarevolutsiooniõhustiku kujunemise. Esimene novell , mille Tammsaare Tallinnas kirjutas , oli „ Lehekandja nr 17”, mis on otseselt seotud „Teataja” toimetusega. Kõige poliitilisem on revolutsiooniteemaline jutustus „Raha-auk”, mis ilmus 1907. aastal. Tammsaare katkestas ka poliitilise satiiri kirjutamist , õnnestunuimaks paroodiaks peetakse 1907. aastal ilmunud pala „Hea valitseja”, mis on huvitav ka selle poolest, et Tammsaare kasutab seal vanatestamentlikku kirjutusstiili, mis hiljem tuleb selgelt esile tema kunstimuinasjuttudes ja miniatuurides. See esimene periood aastani 1907 on eelkõige katsetuste aeg , millest „Vanad ja noored”, „Kaks paari ja üksindus” ning „Mäetaguse vanad” eesti kirjandusmaastikule jõudsid. 1907. aastal kolib Tammsaare Tartusse ning hakkab õppima Tartu Ülikoolis ning see tähistab ka tema järgmise nii öelda loominguperioodi temaatika , milleks eelkõige on üliõpilasnovellid. Need lood kirjutas Tammsaare Tartus ülikoolis õppimise ajal. Märksõnaks on siin eelkõige linnamotiivid ja erinevate kujutamisstiilide katsetamine, inimese reageeringud ja suhtumised ümbritsevasse ja iseendasse , mis eriti avaldub seose armastusega (Tammsaare...2007). Ülemineku teosteks on 1907. aastal ilmunud jutustused „Raha-auk” ja „ Uurimisel ” (Kalda 1997:42). Ühtlasi tuleb novellides sisse naise manipatsiooni teema ning Tammsaare naiskäsitlused. Üliõpilalasaastatel tutvus Tammsaare rohkem ka „Noor-Eesti” põhimõtete ja loomelaadiga ning luges ohtralt maailmakirjanduse klassikat, mille muljed avalduvad eelkõige tema tol perioodil kirjutatud perioodikas ,kuid ka ilukirjanduslikus loomingus. Omaaegne kriitiks ei võtnud linnaharitlaste temaatikaga lugusid kuigi hästi vastu, kritiseeriti vormi ja stiili, kuid ei märgatud tegelaste psühholoogilist sügavust, millegi ületamist ning uusi tasandeid, mida nad saavutavad. Väga mitmekihilised on ka osaliselt sel perioodil kirjutatud miniatuurid ja kunstmuinasjutud (Tammsaare...2007). Üliõpilasnovellide perioodil „Pikad sammud” (1908) , „Noored hinged ” (1909) ja „Üle piiri” ( 1910 ) esitleb Tammsaare noorte haritlaste sümpaatia-ning armusuhteid (Kalda 1997:42). Selle perioodi katkestas tuberkuloos , mis sundis ülikooliõpinguid lõpetama ja 1911. aastal kolis Tammsaare venna juurde Koitjärvele,kus sealt edasi Kaukaasiasse (Tammsaare...2007). Kaukaasia punase Lageda küla maaliline loodus innustas Anton Hansen Tammsaaret jätkama miniatuuride loomist , seal valmisid Tammsaare kaks meisterlikumat ning populaarsemat kunstimuinasjuttu „Poiss j a liblik ” ning „Kandlemängija”. 1913. aastal alustas Anton Hansen Tammsaare „Varjundite” kirjutamist ,siis elas ta Koitjärvel venna juures taas (Teder 1977:39). Ilmselgelt Kaukaasia mõjutustega on jutustus „Varjundid” , mida võib üldse lugeda Tammsaare üheks meisterlikumaks modernistlikus võtmes kirjuatud looks, mis lisaks impressionistlikule laadile kannab ka teisi väga selgeid oma ajastu mõjutusi. Teise pikema jutustusega „Kärbes” lõpetab Tammsaare ka üliõpilastemaatika oma loomingus , kuigi tõstab esile teema,mille juurde ta aina tagasi pöördub- see on naiselikkus naises. „Kärbes” kannab endas väga olulisi märksõnu ,mis põhjalikumalt käsitlemist leiavad juba Tammsaare romaanides (Tammsaare...2007). Koijärvel metsades jalutades sai Tammsaare inspiratsiooni „Kõrboja peremehele”. Ka „Kõrboja peremehe” maastikupiltides saab ära tunda Koitjärve küla ja selle lähedal asuvat Paukjärve. Siin valmis 1917. aastal näidendi „Juudit” esimene variant (Teder 1977:40). Lõppenud periood Koitjärvel oli Tammsaarele seisukohalt eelkõige kui enesekogumisaeg, maailma ja inimese jälgimise ja mõtestamise aeg. I maailmasõda ning tema enda elu ja surma piiril kõikumine panid Tammsaare vaatama ja nägema elu sisemisi ja sügavamaid kihte. Tammsaare kirjutas novelle ka hiljem , läbi oma loomingu ,neist tuntumad on „Põialpoiss” , „Itaalia reis” , „Vanaisa surm” ja „Elavad nukud” (Tammsaare...2007). Tammsaare avaldas 1920.-1930. aastal neliteist raamatut (Kalda 1997:45). Loomingu kõrgperiood algab näidendiga „Juudit” (1921), mis on ülesehitatud piibli motiividel. „Juuditit” peetakse üheks eesti tippnäidendiks. Järgneb romaan „Kõrboja peremees” (1922), milles keskealine kirjanik pöördis tagasi maa- ainestiku juurde. Selle romaanis kasutab kirjanik kõige rohkem kordusi. Epopöa „Tõde ja õigus”, mis koosneb viiest osast , ilmus aastatel 1926-1933. Tegemist on arenguromaaniga, millega samaaegselt arenevad nii teose tegelased kui ka Eesti ühiskond. Teose eesmärk on veel suurejoonelisem – kujutada inimese ja selle taustal ka tsivilisatsiooni arengutüldse. Epopöa peamine idee on selles,et inimene, kes koguaeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama. Epopõas on pikki tegelaste monolooge, milles arutatakse elu ja selle väärtuse üle. Hilisemas loomingus käsitleb Tammsaare kahe inimese vahelist suhet romaani „Elu ja armastuses” (1934). See on psühholoogiline romaan. Teose taustaks on taas tolleaegsed ühiskondlikud suundumused . Vormilt erinev romaan on „Ma armastan sakslast ” (1935), mis on esitatud püevikuvormis minajutustusena. Tammsaare kirjutas kolmekümnendatel oma teise näidendi” Kuningal on külm” ,mis on jantlik võitlus võimu pärast. Näidendi mitmed motiivid on võetud piiblist ja neid siis muudetud. See oli allegooriline näidend seoses fašistide võimuletulekuga ja Euroopa riikide loidusega selle tõkestamisel. Tammsaare viimast romaani „Põrgupõhja uus Vanapagan” (1939) on satiiriline allegooria ning seda peetase „Tõe ja õiguse” finaaliks .Selles teoses võtab Tammsaare kokku oma lunastuse teema. Pärast teose ilmumist arvati, et Anton Hansen Tammsaare on hulluks läinud. Tänapäeval peetakse seda romaani huvitava ja filosoofilise sisu tõtu Tammsaare tippteoseks (Riismaa 2002:89-94).
2.2. TAMMSAARE TÕLKIJANA
Tammsaare alustas tõlketegevusega Treffneri gümnaasiumis õppimise ajal, et endale lisaraha teenida. Eriti oluliseks elatusallikaks oli tõlkimine talle Kaukaasias viibimise ajal , kui ta seal end ravis. Paljudele teostele kirjuats Tammsaare kirjastuse ülesandel ees-või järelsõna. Tammsaare tõlkis 1918. aastal soome keelest Lauri Pihkala „Poiste spordiõpetuse” ning oli hädas eestikeelsete vastete leidmisega. Samuti oli ta hädas W. Scotti „Ivanhoe” tõlkimisega, kuna teoses oli palju arhaisme. Nende lahti mõtestamiseks kasutas Tammsaare saksa-ja venekeelseid tõlkeid, mis Tallinnna Keskraamatukogus olemas olid. F.Marryati „Tüürimees Tubli ” tõlkimisel oli jällegi probleeme terminoloogiaga, nimelt merenduse oskussõnastikule vastete leidmisega, mida ta otsis erinevatest teatmeteostest. Tammsaare ise avaldas arvamust ,et tõlkimine ei valmista talle erilist raskusi ega pingutust. See olevat lausa omaloomingu kirjutamise kõrval omalaadseks puhkuseks , sest keeli, millest ta tõlgib, valdab ta piisavalt, pealegi on tal pikaajalise kogemuse käigus välja kujunenud oma rutiin . Oma tõlgetest tõi Tammsaare eriti südamelähedasena välja Dostojevski „Kuritöö ja karistu ” tõlke, mille eest Eesti Kirjanikkuse Liidu juhatus talle 1924. aastal maailmakirjanduse tõlgete võistlusel auhinnaks 125 krooni määras. Tõlge ilmus alles 1929. aastal (Tammsaare...2007).
2.3. Tammsaare ajakirjanikuna
Anton Hansen Tammsaare publistika, mis hõlmab umbes 300 artiklit , moodustab omaette peatüki kirjaniku pärandis. See sündis ilukirjandusliku loomingu kõrval enam kui kolme aastakümne jooksul. Kirjanikust kujunes laia probleemihaardega publist, kes ütles sõna sekka paljudel elualadel.
Anton Hansen Tammsaare ajakirjanduslik tegevus põimus tihedalt tema kirjanikutööga. Ka kirjanduses alustas ta siiski kirjanikuna,mitte ajakirjanikuna. Tema esimesed jutustused ilmusid „Postimehes” ajal , mil ta õppis Tartus , Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Tammsaare jutustused äratasid kroonugõmnaasiumis õppiva Gustav Suitsu tähelepanu, kes läks noore autori poole ,et teha koostööd gümnaasiuminoorte almanahhile Kiirtes. Kiirtes ilmuski mitu Anton Hansen Tammsaare jutukest.
1903. aasta sügisel läks kevadel gümnaasiumi lõputunnistuse saanud Tammsaare Tallinnasse, kus oli vabamemud koht ajalehe „Teataja” toimetuses. Anton Hansen Tammsaare ülesandeks ajalehes oli materjali muretsemine lehe kohalike sõnumite rubriigile. Tammsaare kirjutas artikleid ja sõnumeid Tallinna elust, samuti toimetas ja kirjutas ajalehe joonealust osa.
„Teataja” oli hakanud ilmuma 1901. aastal, saades kiiresti üheks olulisemaks väljaandeks20.sajandi alguse Eesti ajakirjanduses. Tollal olid toimetuseliikmete õlesanded veel vähe eristunud ja ajakirjanikud pidid olema universaalsete oskustega, et suuta korraldada kõik ajalehe tegemisse puutuvat. Päeval saabunud kaastöö redigeerimine ja sõnumite koostamine, õhtul koosolekute, teatrietenduste ja iga liiki seltside peo-ja perekonnaõhtute külastamine jättis noorele kirjanikule vähe mahti loominguliseks tööks. Seetõttu ei kiindunud Anton Hansen Tammsaare ajakirjanikukutsesse kuigi sügavalt, vaid võttis seda kui ajutist tegevusala.
Anton Hansen Tammsaare esteetiliste vaadete arengule mõjus soodsalt tema kontakt Tallinna teatrieluga. Teatrietenduste süstemaatiline jälgimine kujundas Tammsaarest kiirsti teravapilgulise teatrikriitiku,kes eelkõige nõudis lavastuselt tegelaste psüühika tõepärast läbitunnetamist. Teatrikriitiliste artiklites hakkas ilmnema kirjaniku huvi suundumine psühholoogilise realismi poole. Sõjaseaduse kehtestamine 1905. aasta detsembris pillas „Teataja” toimetuse laiali. 1906.-1907. aastal töötas Tammsaare ajalehtede Vaatleja ja Sõnumed toimetuses. Mõlma lehe toimetuse langes tema õlgadele kultuuri-,kirjanduse-ja teatriküsimuste valgustamine. 1906. aastal tegi ta koostööd J. Lillenbachi töölisalbumitele . Peale seda, kui 1907. aasta juunis tsaarivõimud sulgesid ajalehe Sõnumed , lahkus Tammsaare Tallinnast , sest soovis astuda ülikooli. Ka ülikooli aastail võttis Tammsaare ajakirjanduses elavalt sõna –küll tollase intelligentsi kujunemisprobleemide , küll Noor-Eesti ümber peetava võitluse kohta.
Kogu oma kirjaniku töö jooksul oli Anton Hansen Tammsaare publistina tegev paljudes tollal ilmunud väljaannetes.Tema kaastöid avaldasid Ollon ,Päevaleht, Tallinna Kaja ,Tallinna Teataja, Vaba Maa, Nädal Pildis ,Tänapäev , Eesti Noorus, Eesti Kirjandus jm.
Sõjavastased artiklid koondas kirjanik raamatusse „Sõjamõtted”. Lisaks ilmusid kirjaniku eluajal omaette väljaannetena ka artiklikogu „Sic transit ...” ning pikem essee „Keelest ja luulest”.
Anton Hansen Tammsaare üldistusjõulised , isikupärase nägemisnurga alt kirjutatud artiklid kuuluvad küll oma aega, kuid sisaldavad mõtteid,mis on aktuaalsed tänapäevalgi. Tema kirjutisi iseloomustab ühiskondlike ja kultuuriliste protsesside läbinägelikanalüüs ning oskus väljendada ainulaadseid ideid ajaomasest laiemas kontekstis. Tihti esitas Tammsaare oma mõtteid vaimukates ja mänglevates seosted, pakkudes paradokse ja ootamatuid järeldusi. Anton Hansen Tammsaare vaimseid otsinguid teostas hea võõrkeele oskus, mis avas talle maailmakultuuri varasalved loodusteaduse, sotsioloogia, kultuuriajaloo, filosoofia, psühholoogia, eetika, kunstiteoooria ja muudel aladel. Parim osa tema publitsistikast muutub aastatega üha väärtuslikumaks (Tammsaare...2007).
2.4. Tammsaare kriitikuna
Tammsaare tegeles ka aktiivselt kirjanduses kriitikuna (Riismaa 2002:95). Anton Hansen Tammsaare kirjanduskriitika vaatleb loominguprotsessil mitmesuguseid küsimusi ja kirjanduse funktsiooni ühiskonnas. Kultuurikriitikuna tundis Tammsaare huvi kultuurielu kõikmõeldavate probleemide vastu kuni moe ja kodukultuurini välja (Tammsaare...2007).
Anton Hansen Tammsaare võttis sõna siurulikkuse vastu , soovitas intellektuaalsemat maailmanägemist. Ta kirjutas äärmuslikult ja karmilt.
Kui ilmus Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õiguse” esimene köide ,siis seda ei osatud eriti hinnata , kirjutati et tegemist on tavalise lihtsameelse külarealismiga. Nördinud Tammsaare kirjutas seepeale iseendale avaliku kirja , milles tunneb kaasa kirjanik Tammsaarele nin kurvastab , et kriitikud ei osanud märgata teose ideid ega rahvuslikku olemust, ei tundnud ära matsi ja vurle vastandust ega näinud rahvuslikke karaktereid (Riismaa 2002:95).
3. TEOSE ANALÜÜS
„Kõrboja peremees”
See on romaan saatuslikust ja traagilisest armastusest. Katku Villu ja Kõrboja Anna saatusliku armastuse algus oli ammusel teismelise eas. Möödus palju aastaid , kui nad ei kohtunud või isegi vältisid üksteist. Annast sai liinas veedetud ajaga haritud naine . Kõrbojas kutsuti Annat preiliks. Villu äritses sellle aja sees , üritas Katkul majandust reformida, lõi kakluses teise mehe maha ja istus vangis , olles jätnud ennast ootama Kuusiku sauna Eevi koos pisikese ka Anna, kellele isa tahab Kõrboja suurtalu juhtimise üle anda. Anna hakkab Villuga uuesti tutuvust uuendama, Villu uuendab suhteid Eeviga. Anna pole Villu vastu ükskõikne, kuid ta ei näita seda välja. Kirjandus uurijad on seletanud Villu kaksikpidiseid tundeid Anna vastu püüdega hoida kõrvale oma saatusest.
14

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 140 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

140 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

white rabbits Õppematerjali autor

Tammsaare eluetapid, ametid,tema tegevus kirjaniku ja tõlkijana, "Kõrboja peremehe" (teose) analüüs

tammsaare eluetapid ametid analüüs kõrboja peremees eesti kirjanik tõlkija

Sarnased õppematerjalid

rtf

A. H. Tammsaare

SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 5 1.1. Tammsaare nooruspõlv 5 1.2. Elu koitjärvel 5-6 1.3. Tammsaare elu Tallinnas 6 1.4. Tammsaare ausambad ja mälestised 6 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 7 2.1. Loomingu I periood 7-8 2.2. Loomingu II periood 8 2.3. Loomingu III periood 8-9 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna 9-11 2.5. Tammsaare stiilist 11 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) on üks eesti kuulsaimatest kirjanikest, kelle

Kirjandus

doc

Kool Nimi Klass ANTON HANSEN TAMMSAARE ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................3 2. Elulugu.............................................................................................4 3. Looming...........................................................................................7 3.2 Tammsaare kirjanikuna....................................................................

Kirjandus

doc

Anton Hansen Tammsaare

Anton Hansen Tammsaare (1878 1940) Anton Hanseni vanemad on pärit LõunaEestist, Viljandimaalt, kust nad 19. sajandi lõpupoole Kesk Eestisse Järvamaale siirdusid ning Albu valda talu ostsid. Suure tamme järgi, mis läheduses kasvas, nimetati talu Tammsaareks, mille Anton Hansen endale hiljem kirjanikunimeks võttis. 1903. aastal lõpetas Anton gümnaasiumi, sooritades lõpueksamid Narvas. Lõpueksamiteks valmistus ta aga Tartus Treffneri eragümnaasiumis ta oli liiga vana, et riiklikku gümnaasiumi minna. Kooli ajal luges Tammsaare väga palju vene klassikat, aga ka muud, mille kättesaamine tänu kooliraamatukogule võimalik oli. Tänu sellele viis Tammsaare ennast kurssi Euroopa kaasaegsete autorite ja kirjandusvooludega, samuti filosoofiliste ja ühiskonnateoreetiliste suundumustega. Tammsaare oli

Kirjandus

docx

Anton Hansen Tammsaare elulugu

Anton Hansen Tammsaare Elulugu Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal Hansenite pere neljanda lapsena. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton

Kirjandus

rtf

Anton Hansen Tammsaare

Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Eesti kirjanduse suurim eepik · pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902.

Kirjandus

doc

Anton Hansen Tammsaare

Anton Hansen Tammsaare Tammsaare elulugu Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal Hansenite pere neljanda lapsena. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. 1886 aasta sügisel viis isa Antoni õppima Sääsküla vallakooli, aastal 1888 aga Prümli vallakooli. Aastatel 1892-1894 ning 1896-1897 õppis Anton Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Lõpudiplom jäi tal aga

Kirjandus

rtf

A.H.Tammsaare

A. H. Tammsaare A. H. Tammsaare, kodanikunimi Anton Hansen( 30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik.Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal, hiljem õppis Prümli vallakoolis ja pärast seda Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud

Eesti keel

docx

Anton Hansen Tammsaare elulugu

ANTON HANSEN TAMMSAARE elulugu A.H. Tammsaare lapsepõlvekodu asub Järvamaal, soode ja metsadega ümbritsetud väljamäel- Tammsaarel. Kirjanik sündis Põhja-Tammsaare talus 30. jaanuaril 1878. Peres kasvas üles kümme last, kirjanik neist neljas. Töötas algul karjas, hiljem põllumaal. Kirjaniku lapsepõlv oli karm ja lihtne- ta kasvas üles nõudliku isa ja hella emaga. Pühade ajal loeti peres piiblit ja pühakirju. Teostes on kirjanik tihti läinud tagasi oma lapsepõlve ning kirjeldanud teostes ka oma lapsepõlvekodu

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

eliise19: väga hea

17:53 19-12-2011

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk