sõlmida perekondlikult korraldatud abielusid. Abielulepinguga sõlmitakse ka pruudiluna suurus. Pruudiluna (mahr) koosneb kahest osast: üks läheb pulmade korraldamiseks ja kaasavaraks, teine jääb naise valdusse kui kapital, mis kindlustab talle ülalpidamise mehe surma või lahutuse korral. (Soll 2003: 133-135) Islam lubab lahutust, kuid prohvet ütles, et see on Jumalale kõige vastumeelsem. Meestel on lahutuse algatamiseks suurem vabadus, kuid seda lubav Koraani salm sisaldab ka manitsusi, et naise suhtes tuleb olla halastav, kaastundlik ja õiglane. Enne lahutuse kinnitamist on ette nähtud kolmekuuline ooteaeg, mille vältel peab selguma, ega naine last ei oota, ning selle ajal jooksul võib lahutuse tagasi pöörata. Et lahutus ametlikult jõustuks, on tarvis see kolm korda välja kuulutada. Kuigi seda on lubatud teha ka ühekorraga ja selline lahutus on ka siduv , käsitletakse niisugust lahutust kui ebatavalist ja uuenduslikke
9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie,
Iseloomustab rütm, riim ja kujundlikkus. Luuletused jagunevad: lüürilisteks (tundelised, emotsionaalsed), eepilisteks (jutustavad, nt eepos) ja lüroeepilisteks (eelmise kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan). Riim sarnasekõlaliste sõnade kordumine. Jaguneb: paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), segariim (aabcbcdd). Stroof luuletuse salm. Värss luuletuse rida. Vabavärss luuleread erineva pikkusega, nad ei jagune stroofideks ega riimu omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. Sonett 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse harilikult 4+4+3+3 järgi. Poeem pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestatuse teemaga. Ballaad tundeküllane, enamasti salapärase ja traagilise sündmustikuga pikem jutustav luuletus
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud p...
Contemporary Readings in Law & Social Justice 2014, Vol 6, lk 715 19 Partridge, C., lk 388-389 20 Abielu islamis. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=39 7 rahul ja ei tunne abikaasa vastu kiindumust siis ei ole mõtet seda abielu peale suruda ja 21 lahutust keelata. Islam lubab lahutust ning meestel on lahutuse algatamiseks suurem vabadus, kui naistel, kuid seda lubav Koraani salm sisaldab ka manitsusi, et naise suhtes tuleb olla halastav, kaastundlik ja õiglane. Enne lahutuse sisseandmist on kolme kuuline ooteaeg, mille jooksul peab selguma, ega naine last ei oota, ning selle aja jooksul võib lahutuse tagasi pöörata. Lubatud on ka lahutanute uuesti abiellumine, aga kui lahutus on saanud ametlikuks ja tagasipöördumatuks, siis ei tohi mees oma lahutatud naisega abielluda enne, kui too on abiellunud teise isikuga ja temast omakorda lahutanud
illustreerivad tänapäeva Eesti koolilaste hulgas populaarsemaid piltmõistatusi): Kaelkirjak akna taga Kauboi jalgrattal (ülaltvaade) Karu ronib puusse Mehed otsivad laua alt Tädi paneb sukkpükse jalga Mees kitsega (näha on vaid nöör) mängukaarti 1 tähemängud, mis on tihti autorilooming: nt. Fr. R. Kreutzwaldi tuntud salm Loe mind eest ehk tagant otsast, / ikka tõusen maast ja metsast (udu); anonüümsele autorile kuulub salm Mu esimest on sulle vaja, / kui jahu veskilt koju tõid, / mu teine puhastab su maja, / kui rotid rohkest rooga sõid, / nad ühtekokku mõlemad / üht kuulsat lindu näitavad kahe esimese värsi lahendus on `kott', kahe järgmise lahendus `kass', kahes viimases esitatakse nende umbkaudne liide: `kott' + `kass'
vapper," sobib väga hästi nii kõue kui sõitmisega. Nii Norra kui Islandi ruunid nõustuvad sõitmisega. Islandi poeem ladina sõnastikus lisab iter või resis. Norra oma on mõnes mõttes krüptiline, märkides, et Regin, meistersepp, kes oli Sigrudi kasuisa ja draakon Fafniri vend, sepistas parima mõõga. Thor on lähedalt seotud tammega ja on laialt tunnustatud tammejumalana. Seda puud seostatakse ka teistest tihedamini piksega, Thor on ka äiksejumal. Anglosaksidel on salm Acist. "Ai" ruun kirjeldab, kuidas tammetõrud nuumavad sea inimesele toiduks ja tammepuidust tehtavaid laevu. Tammest oli Yuli logi (kalender) ja see võis olla väga sobiv puu Thori pidustustel põletamiseks, et ta ilmuks oma pühast puust. Tammepuust uksepiidad on Thorigaa seotud Islandil Eyrbyggja saagas, kus Thorolf Mosturhabe viskas oma kõrged tammest istmete seljatoed üle parda, et laev jääks tasakaalu. Ta tegi selle otsuse kohas, kus nad triivisid randa
pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. (RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. STROOF salm: rühm värsse, mis on seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks.) LÜROEEPIKA kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika (jutustav luule). Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan DRAMAATIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad lavalisus, dialoogivorm ehk kahekõne, tegevuse esitamine olevikus ("siin ja praegu"), tihe ja pingeline sündmustik ja vastuolud tegelaste suhetes (sündmustiku dramatism)
1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsi...
juhuluulet. See jaguneb kolmeks: pulmalaulud, matuselaulud ja pühenduslaulud. 17. sajandi esimesel poolel kirjutati kõige rohkem pulmalaule. Rainer Brockmann pani 17. sajandil aluse eesti kunstluule sünnile. M. Opitz toob luulesse silbilisrõhulise värsi. Brocmanni pulmalaulu näol on tegu üsna labase eksemplariga. Esimeses salmis mainitakse ära jumala roll, teises kiidetakse peigmeest, kolmandas räägitakse pruudist veidi (rohkem juttu küll tema isast, kes on varakas), neljas salm viitab laste sigitamisele. 6. Käsu Hansu luuletuse ,,Oh! Ma vaene Tardo liin" teemad, poeetika ja sõnum Käsu Hans esindab talupoja/maaelu positsiooni. Ta oli esimene eesti rahvusest luuletaja. Teemad: Tartu linna kiitmine, venelased (koledad, hirmsad eepiliselt kujutatud vaenlased), Venalsed vallutavad Tartu. Linna järellugu (varemed, küüditamine jne). Poeetika: Tartu linna kirjeldus on üsna ideoloogiline, seevastu selle hävimine mõjub sel juhul suurema ja kurvema sündmusena
17. sajand Rootsi aeg I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. 1. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. 2. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev mak...
lugulaul · värss luuletuse rida. komöödia koomilise · ulatuslik Värsirida ei pea moodustama sisuga näidend · jutustava sisuga terviklauset, mitu värssi · naeruvääristatakse · värssides kirjutatud võivad moodustada ühe lause inimeste pahesid (rumalus, · põhineb rahvalikel või mitu lauset ühe värsi. ahnus jne) ja ühiskonna kangelaslauludel · stroof salm. Kõige negatiivseid jooni · tegelasteks vägilased või tavalisemad on kahe- ja (võimuliialdus jne) muinasjumalad neljarealised stroofid. Kuid · situatsioonikoomika · Friedrich Reinhold kasutatakse ka kolme-, viie-, olukorrakoomika; Kreutzwald ,,Kalevipoeg"; kuue-, seitsme-, koomikavõte, mis põhineb kreeklaste ,,Ilias"; kaheksavärsilisi jne stroofe. tegelaste asetamisel
II maailmasõda Inimesed trotsisid küll natsiliikumise õitseaja õudusi, kuid paljud hülgasid nad, kui neil kõige enam abi vaja oli. Sajanditepikkune antisemitism nõudis oma osa eri maades. Sõjakuritegude protsessi ajal 1958. aastal küsiti endise Leedu ministri käest, miks ta vaikis hoolimata kohutavatest mahalaskmistest, mille pealtnägijaks ta oli. Ta vastas, et tema uskumust mööda täitus sellega juutide jaoks pühakirjas sisalduv salm: "Tema veri tulgu meie ja meie laste peale." Kohutav, et seda Piibli kirjakohta kasutati niisuguste kalkide tegude õigustamiseks ja et seda väljendasid ka teiste maade kristlased. Kui paavsti suursaadikul paluti sekkuda juutide küüditamisse Slovakkiast Auschwitzi ja hoolida juudi laste süütust verest, vastas viimane: "Mitte kuskil maailmas ei ole olemas juudi laste süütut verd. Igasuguses juudi veres on süüd. Te peate surema.
(Nt: Kas olen hull? Ei, tõesti mitte.) Tabu- asjad, mis on keelatud Allegooria - on mõistukõne. Allegoorilises kirjutises mõeldakse üht ja kirjutatakse teist. Poeetiline liialdus- kirjeldatava asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks refrään- kordus laulu/salmi keskel Parallelism- mõtteriim või mõttekordus algriim - -sõnade algushäälikute kordamine värsis värss- luuletuse rida stroof- luuletuse salm remark- selgitav märkus tragöödia- dramaatika zanr, traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend komöödia- lõbusa lõpplahendusega näidend draama- ühendatud on koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse iroonia- sisemonoloog- minategelase mõtted, tunded, kujutlused monoloog- ühekõne dialoog- kahekõne eksistentsiaalne- rõhutab inimese enda vabadust ja vastutust. Inimese elul ei ole kõrgemat eesmärki
luules) Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Algriim > sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules, (alliteratsioon e. kaashäälikualgriim, assonants e. täishäälikualgriim)Lõppriim > ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe Kui koorma kõrval kõnnib neid, Siis küsi, kas toob linnaseid 3 Veel -Täisriim, irdriim Salm -Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1.kaksik ehk s (distihhon); 2.kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3.nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4.viisik ehk viisikvärss (kvint); 5.kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6.seitsmikvärss (nt. Rhyme royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
küll vastanud positiivselt, kuid üksnes kolm neist on vabatahtlikule kokkuleppele alla kirjutanud. Ülejäänud 17 firmat on läbi oma katusorganisatsiooni CLIA (Cruise Lines International Association, Rahvusvaheline Kruiisilaevade Assotsiatsioon) keeldunud petitsioonile alla kirjutamast, viidates sadamate reoveekäitlusvõimaluste piiratusele. ,,Usume, et on eeskätt Läänemerel opereerivate laevafirmade vastutus, et heitvesi saaks hoolikalt käideldud ega reostaks merd," ütles Jüri-Ott Salm, Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht. ,,Kui ühed firmad saavad kokkuleppele alla kirjutada, miks teised siis ei saa?" Läänemerel sõidab igal aastal 250-300 kruiisilaeva. Nende laevade tekitatud reovesi sisaldab umbes 113 tonni lämmastikku ja 38 tonni fosforit need on saasteained, mis põhjustavad mere eutrofeerumist. Enamus nendest reovetest heidetakse endiselt otse Läänemerre, peamiselt rahvusvahelistesse vetesse. Eutrofeerumist peetakse Läänemere peamiseks keskkonnaprobleemiks
Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Teose tõlgendamist iseväärtusena, tema enda ehitusest e struktuurist lähtuvalt
Punk rock Punk rock Stilistiline päritolu psühhedeelne rock, pub rock, garage rock, proto- Punk rock on 1970. aastate keskel tekkinud rock- punk muusika stiil, mille iseloomulikud esindajad on Kultuuriline 1970. aastad USA, ansamblid Ramones, Sex Pistols, The Damned ja päritolu Suurbritannia ja Austraalia. The Clash. Instrumendid vokaal, kitarr, basskitarr, Väljendit punk kasutatakse ka sellega tihedalt löökriistad seotud subkultuuri kohta. Populaarsus ...
kurjaga jne). Tekke- ja epiteet, seletusmuistendi tunnused. koomika, Seiklusjutu tunnused. riim, Omalooming Teose teema. Probleemi olemus. võrdlus kirjutab erineva pikkusega Pea- ja kõrvaltegelane. eriliigilisi omaloomingulisi töid, Tegelastevahelise konflikti sealhulgas kirjeldava ja jutustava olemus. Luuletuse vorm: salm. teksti. Valmi tunnused. Koomiline ja mittekoomiline. Esitamine Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?) Esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ja loomamuinasjutt, kehahoid. Luuleteksti esitamine luule, peast. Rollimäng, rolliteksti rahvalaul, esitamine. seiklusjutt, tekkemuistend,
prismas, tekib värvuste spekter. Newton eristas setset analoogia heliredeliga põhilist tooni: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, indigo ja violetne. Joonis, mis kujutab Newtoni eksperimenti (1660ndad aastad) päikesekiirega. Esimene prisma lahutab kiire spektrivärvideks, teine koondab nad jälle värvituks. Vikerkaare tekkimist seletab valguskiirte murdumine veepiiskades. Vikerkaarevärvide järjestus aitab meelde jätta salm: Peremees Ootab Kitsest Raha, Sulane Tema Liha. (Punane, Oranz, Kollane, Roheline, Sinine, Tumesinine, Lilla) 2 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Kas mõne teise tähe poolt valgustatud Maa-sarnasel planeedil oleks vikerkaar samade värvidega, kui Maal? Planeedi atmosfääris tilkasid kunagi ei ole või ei ole atmosfäärigi, siis ei ole kunagi ka vikerkaart
Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. 19. saj-l hakati hümnideks nim-ma pidulikke laule rahvuslikku ja riiklikku ühtsuse poolt. (3) eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt; on üks antiiklüürika kolmest põhivormist, eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. (4) epigramm - algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust. (5) paljud vormitunnuste alustel kujunenud zanrid: sonett, haiku jne
lugemas. Järgmisel tunnil kutsuti mind kaardi juurde vastama ning rääkisin raamatukogus loetust, vastase väejuhatuse plaanist. Leitnant tegi järsku suured silmad ja ütles: ,,Vaat just, seda peab teadma, mis vaenlane kavatseb.'' Teine kord sain kiita saali kogunemisel. Õpilastele anti kätte teemasid, mis tuli neil endil koostada, olid ka vaimuliku sisuga hommikud, kus praost Aunver andis poistele piiblisalme seletada, salmi järgi pidi jutu kirjutama ning saalis ette kandma. Mul on see salm veel praegugi meeles ja olen oma juttudes ka kasutanud: ,,Kes oma vitsa ei pruugi, see vihkab oma poega''. Mõned poisid lugesid paberi pealt, aga ma ajasin kaela püsti, ja rääkisin oma jutu pikkamööda peast ära. Seekord direktor Kiisel kiitis. Ma polnud üldse mingi ladus vestleja, aga seekord kukkus hästi välja. Kolmas kord on mul meeles. Gümnaasiumi ajal oli meil niisugune aine nagu statistika, mida andis inspektor Meresmaa. Tuli lahendada statistika ülesandeid
, 1999 S. N. Murray, R. E. Ambrose, J. A. Bohnsack, L. W. Botsford, M. H. Carr, G. E. Davis, P. K. Dayton, D. Gotshall, D. R. Gunderson, M. A. Hixon, J. 28 Lubchenco, M. Mangel, A. MacCall, D. A. McArdle, J. C. Ogden, J. Roughgarden, R. M. Starr, M. J. Tegner & M. M. Yoklavich, 1999. No-take Reserve Networks: Sustaining Fishery Populations and Marine Ecosystems. Fisheries volume 24, issue 11, lk 11-25 McLeod et al., 2008 E. McLeod, R. Salm, A. Green & J. Almany, 2008. Designing marine protected area networks to address the impacts of climate change, Frontiers in Ecology and the Environment 7, lk 362370 Oceana, 2013 - Oceana proposals for Baltic Sea and Kattegat. Oceana Report, March 2013. Internetis kättesaadav: http://oceana.org/sites/default/files/reports/OCEANA_Introduction.pdf Paal, 2000 J. Paal, H.Mäemets, T.Kõiv, V.Kuusemets & J.Öövel, 2000 ,,Loodusdirektiivi"
seostatakse Püha Ambrosiusega, hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. 19. saj-l hakati hümnideks nimetama pidulikke laule rahvuslikku ja riiklikku ühtsuse poolt Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt; on üks antiiklüürika kolmest põhivormist, eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss), eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust Epigramm - algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust Paljud vormitunnuste alustel kujunenud zanrid: sonett, haiku jne Eepos - algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku
olnud. Armastusluule: lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja musikaalne rütm. kurva alatooniga, ilus, siiras. Selles kajastuvad kibestumus, lootuse kadumine, armastuse võimatus tema jaoks, kahetsus ja paratamatus. Sisse on põimitud ka lahkumised. Palju on võrdlusi loodusega. Inspiratsiooniallikaks Liisa Golding. "Üks suu" emast. Lihtsast sõnastusest tuleb selgelt välja Liivi ja tema ema suhe. Juhan Liiv kordab palju: "Sa tulid" (1896 1.ja 2. salm, 1904 3.ja 4. salm), "Mu viimne laul" pühendatud Liisa Goldingule. Lihtsus, mis mõjub. Kordusmotiivid. ,,Ta kustub sinuga, kustub kõik elu ja sureb lauluga.", "Sina ja mina" Autobiograafilised eleegiad: süngetooniline, enesekriitiline, aus, ilustamata, realistlik, tunneb muret selle pärast, mis teda ootamas on. Ta ei näe tulevikus midagi helget, vaid ainult surma. Palju kasutab Liiv sümboolikat."Helin" 1810 surma eelaimus selgelt sees: ,,Helin pea matnud on mind
Seda itku kanti ette väike-aasia instrumendi früügia flöödi saatel. Kuid vana-joonia kirjanduslikul eleegial ei ole kohuslikku nukrat iseloomu: see on õpetliku sisuga lüüriline luuletus, mis sisaldab ergutusi ja üleskutseid tähtsaks ja tõsiseks teoks, mõtisklusi, aforisme jms. Eleegiaid lauldi pidudel ja rahva kokkutulekutel. Eleegia vormiliseks eripäraks on ta eriline värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Jamb Hoopis teise päritoluga oli jamb. Põllumajanduslikel viljakuspidustustel, mida iseloomustasid prassimine, sõimlemine ja ropendamine, kostsid pilkavad ja paljastavad laulud, mis olid sihitud üksikute isikute või tervete rühmade vastu. Neid laule nimetati jambideks, muuhulgas olid need ka ühiskondliku laituse folkloorseks väljundiks.
kataloog, mis on oluline allikas varastest kreeka müütidest) ja ,,Tööd ja päevad" (õpetab põllumehi ehk siis eluolu, tuleb loobuda ahnitsemisest ja elada ausalt-töökalt). Eleegia Eleegiaks nim Väike-Aasias itku, nutulaulu. Esitati flöödi saatel. Vana-joonia kirjanduslik eleegia on õpetliku sisuga lüüriline luuletus. Neid lauldi pidudel. Eriline on tema värsiehitus heksameeter vaheldub pentameetriga. Eleegiline distihhon e salm e eleegiline kaksikvärss. Eleegiline värsivorm (heksameeter ja sellega sarnanev pentameeter) lähendas eleegiat eeposele. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Nimetus on tulnud kahesilbilise värsijala jambi kasutamisest, kus esimene silp on lühike ja teine pikk. Rajajaks peetakse Archilochost. Hiljem arenes sellest välja epigramm ehk teatud tüüpi pilkeluuletus.
Hümn- Maamme( Meie Maa) Hümni muusika autor on saksa immigrant Fredrik Pacius 1848 ja rootsikeelsete sõnade autorJohan Ludvig Runeberg. Ametliku soome tõlke autoriks peetakse Paavo Cajanderi (1889), tegelikult aga põhineb esimese ja viimase salmi tõlge Julius Krohni tõlkel (1867). Laul esitati esimest korda 13. mail 1848 Helsingis. Samal aastal ilmusid laulu sõnad ka trükis, kuid nad olid kirjutatud juba 1846. Hümnis on 11 salmi, kuid tavaliselt esitatakse vaid esimene ja viimane salm. 33.Administratiivne jaotus. Ajaloolised maakonnad. Lapimaa, Kainuu, Põhjanmaa, Savo, Karjala, Satakunta, Varstinais soome, Uusimaa 34.Ahvenamaa. Rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemeres, mis moodustab omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna. Maakonna elanikkond on rootsikeelne ja ainuke ametlik keel on rootsi keel. Suurim saar on Ahvenanmanner. Seda ümbritsevad väiksemad saared. Lõunasse jääb Ahvenameri, läände Ahvenanrauma ja põhja Botnia laht. Idas on piir
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides or...
kunsti, kirjutas terve rea armastus- ja seiklusromaane, kujutab keskaega, mitte antiiki, samuti on muinasmaailm oluline, teosed on moraaliga. Gottlieb Klopstock (1724-1803) oluline autor Skandinaavias, mõjutanud ka Eesti luulet. Eesmärgiks luua suur eetiline teos Jeesus Kristusest. Pietism oli saksa kultuuris väga levinud, sajandi teisel poolel väga sentimentaalne. Klopstock järgib evangeeliumi teksti, kuid mitte ainult sündmusi. Eriti kuulsaks sai esimene salm, sellega seoses tekkisid vastuolusid. 50ndatel viibis pikalt Skandinaavias. Olulisem pärand lüürika. Lemmikzanr oli ood (loodusele, moraalsetel teemade jms). Saksamaal ei ole nii suurt rolli aristokraatial, ei teki ka kolmanda seisuse küsimust, kolmas seisus ollaksegi. Klopstock on tähtis autor, mõjutanud ka näiteks Goethet (,,Noore Wertheri kannatustes" loevad Werner ja Lotte koos üht tema oodi). Tormi ja tungi liikumine peegeldab juba vastuolusid,
kuni 20. Sajandini välja. Garcia Lorcal on terve tsükkel: ,,Romancero gitano". Ajalooliselt hispaania luule põhiline vorm. Keelele omane, toetab laulmist (kohaneb sellega) Romansse ju lauldi. 10. sajandil hakati kasutama esmakordselt stroofi (koosnes viiest värsireast). Stroof on luuletuse üksus, kus on oma kindel värsisüsteem, korrapära. Paarisvärsse ei loeta tegelikult stroofideks. Nelikvärsid on meie jaoks salmid. Igasugune stroof võib olla salm. Araabia luuletaja, kellele omistatakse esmakordne stroofi kasutus, on Muccadam ben-Muafa, Cordoba luuletaja. Stroof levis eelkõige Andaluusias, sest seal oligi peamine araablaste ala. Stroofi vorm: ___a ___a ___b ___b ___a Laul minu Cidist (Cantar de mio Cid) Võib lugeda hispaania (hispaaniakeelse) kirjanduse alusteoseks. Katalaanide jaoks pole see kindlasti alusteos, nad solvuvad selle jutu peale. Kastiilia keel on sama, mis hispaania keel
Kalev Kesküla uus veinijuht Kalev Kesküla uus veinijuht Eesti Ekspressi Kirjastus 2008 SISUKORD Kümme küsimust veinist 14 Veiniaedniku aasta 26 Viinamarjade sordid 28 Veini valmistamine 34 Veinisõnad 44 Prantsusmaa 46 Itaalia 118 ...
1880-1890 Åttitalet – städer, realism, naturalism, samhällskritik, politiska teman- syftet var att sätta samhällsfrågor i debatt 1890-1900 Nittitalet- från landsbyggnad, romantik, sagor, fantasi 1900-1920 Fin de siecle/ Tiotalister- pessimism, realism 1920-1940 Modernism, proletärrealism, lyriken (för att chokera) 30-talet självbiografi 1940-1950 Fyrtiotalim- efter andra världskriget 1950- .... periodbegrepp saknas, nyrealism, politiserad lyrik Det moderna genombrottet är en epok som inleds med en strejk_ Sundvallssteijken 1879 (abetare hade ingen politissk inflytande) och slutar med 1909 års storstreijk. Termen myntades av den danske litteraturkritikern Georg Brandes i en essäsamling 1883. Den kodifierade de nya polemiska normer för literaturen ( en realistisk tendensdiktning, problemdebatt på sociala och moraliska områden, naturalistisk samhälls- och själanalys samt en impressionistisk framställningsmetod) Det som låg bakom det moder...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
Kui vanemad surevad, siis 20aastasena pärib suure varanduse ning peab hoolitsema ka noorema õe eest. Teda vaevasid mõtted, mida tulevikuga peale hakata. Kristlikus vagaduslaadis kirjutatud lood rõhutavad suurt pöördepunkti. Antonius saab aru, et peab oma turvalisest elust lahkuma – müüb kõik ja jagab vara vaestele. Jätab ka õe maha, käib teda vaid korra vaatamas. Athanasiuse järgi oli Antoniuse motiive mitu. Esimene motiiv Matteuse evangeelimi 6. peatükist 34. salm Ärge siis muretsege homse päeva pärast. Esimeseks katsumuseks on enda lahti rebimine kohalikust maailmast. Läks elama vanadesse haudadesse (kus toonase pärimuse kohaselt elasid deemonid). Teiseks motoks Palveta lakkamatult. Aitab, et jõududele vastu panna ja neid võita. Selles olukorras kohtab ta üht vana eremiiti, kes talle isaks ja õpetajaks. Kogub tarkusi ja kogemusi ka teistelt ning saab kuulsaks – inimesed hakkavad teda külastama, mis talle aga ei meeldi
Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne ? Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G
kunstnikkudele, kirjanikkudele: Vilista, vilista, Ara vilet unusta! Elutee käib risti-rästi Isa, Poja, Vaimu ees, Siiski maitseb elu hästi, Kui saab selle kurja ilma sees Vilista, vilista! (Sic transit. . . lhk. 19). Tammsaare värsijuhud ei ole arvukad, nende astmevaheldus ja kunstikavatsus teenib tähelepanu. Kel ei oleks veel ,,Tõest ja õigusest" värskelt meeles küla lorilauliku Lullu moodivemmaldatud värsid? Ehtrahvalikus algupärasuses on unustamatu seegi salm: Uuh kuuradi, Jussi juuradi, Rangjalgadi, kenuskaeladi, Kuuseoksas ta siis vaene kõlkus, Sest et Mari vahet Andres jõlkus. (Tõde ja õigus, lhk. 241). 2. Aga asusin ju kirjutama jutustajast ja mitte luuletajast. Hansen-Tammsaare esimesi valgele pääsenud jutustuskatseid võib tagasi jälgida ta õpilasaastaisse Tartus. 1900 sügisel ilmus vanas Tartu ,,Postimehes" väike uudisjutt ,,Kilgivere Kustas" tundmatu algaja sulest. A. H.
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. ...
On sügavalt isiklik teos, tekib individuaalsus, räägib Dante enda hingest. Kokku on 100 laulu (10x10) ja sealhulgas ka sissejuhatav laul. Põrgu on 9.tasandil Puhastustulel on samuti 9 tasandit. On 9 taevast. Ilmneb vara-uusaegne individuaalsus. Dante austas antiiki, ja oleks samavõrd ka kirjutada teose heksameetrites, aga ei tee seda, vaid leiutab ise uue luulevormi, ja selles peegeldub arv 3 äärmise väljendusrikkusega. Iga uus salm on seotud nii eelmise kui ka järgmise salmiga. Dante ei korda ühtegi rida. Henry Longfellow (ameerika luuletaja) tundis suurt huvi euroopa kirjanduse vastu. 18. märts Petrarca "Canciones" , 366 luuletust. 1.sonett on kahetsus, sest tema armastus on liiga maine. 2 kurbuse allikat, esiteks ta tajub, et tema armastus on liiga maine, ja teiseks, ta kahtleb, kas Laura teda ikka armastab. 3
,,Onu Vanja", ,,Tabamata ime", ,,Kuningal on külm" 22. Lüürika olemus. Lüürika on ilukirjanduse põhizanre, kõike vanem zanr. Lüürika sai alguse loitsudest ja palvetest neid loeti ja lauldi lüüra saatel, sellest ka nimi. Tänapäeval puudub luule ja proosa vahel kindel piir kuna kasutatakse vabavärssi. Piltluuletus e. piktograafiline luuletus. Lüürika jaguneb riimiliseks ja vabavärsiliseks. Stroof- salm, salm on üks sisuline tervik. Värss luuletuse rida Lüürika aluseks on rütm. 23. Eesti kirjandus- ja kultuurielu 20. saj esimesel poolel. 1918 vabariigi loomine 20-ndatel majandus kriis, vapside liikumine. 50 Toimus erinevaid kampaaniaid: kodu kaunistamine, nimede eestistamine, iibe tõstmine. Kultuurielu oli riigi poolt kaitstud. 1925 Eesti kultuurkapital Anti riigivanema auhinda.
August Aarma Akad.tee 3-481 620 4051 Avo Org Akad.tee 3-477 620 4070 Boris Shvartsman Akad.tee 3-476 620 4071 David Ramiro Troitino Akad.tee 3-231 620 4124 Eedo Kalle Akad.tee 3-358 620 3970 Eero Loone Akad.tee 3-253 620 4116 Eeva Lillemägi Akad.tee 3-488 620 4057 Eleri Ütsmüts Akad.tee 3-260 620 3945 Eliis Salm Akad.tee 3-351 Elviira Povel Akad.tee 3-350 620 3958 Ene Kolbre Akad.tee 3-369 620 3952 Enn Listra Akad.tee3-485 620 4056 Enno Lend Akad.tee 3-361 620 3966 Enno Oidermaa Akad.tee 3-230 620 4109 Enrico Palm Akad.tee 3-358 620 3970 Ergo Metsla Akad.tee 3-363 620 3973 Erik Aru Akad
F och Ingeborgs kärlek. Nya drag: huvudpersoners karaktärsdrag bestämmer handlingen. Typisk romantisk: bryter mot normer, individualistisk, många intriger, försoningstanke "Mjeltsjukan" pessimism, depression, melankoli, svartsyn, personligt dikt. Betraktas ibland som en självbiografisk, naken, psykologisk dikt, ibland som ett retoriskt paradnummer "Sång den 5 April 1836" tillfällesdikt, reflextionspoesi, gustaviansimen (SENT) skildrar Gustav III:s tid, Viimane salm - konstateerib, et kõik kaunis kunst on tegelikult tulnud kuskilt mujalt, Rootsi on laenanud ja ok siis lõpuks on midagi ilusat tulnud. Erik Johan Stagnelius (1793 -1823) var en betydande svensk poet och författare under romantiken. Han skrev i alla genrer: lyrik, epik, dramatik. Motiv: förändring, förvandling, förrutnelse, förnedring,. Natten = spännande, Stagnelius tidigaste diktning anslöt sig till vår
orkestrile kirjutatud 1-osaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. programmiline muusika kajastab muusikavälist tegevust, tunnet, olukorda. kunstireligioon kunst ja muusika võtavadendale religiooni ülesanded, kunstiteose mõju on nagu palve mõju. sonaadivorm ekspositsioon, töötlus, repriis arendav varieerimine (entwickelnde Variation) töötlemise ühendamine varieerimisprintsiibiga. arie di baule kohvriaaria cabaletta salm e stroof, lühike aaria, kiire lõpuosa lieto fine õnneliku lõpuga biidermeier elustiil, mis valitses Viini kongressi ja kodakondus revolutsiooni vahelisel perioodil peamiselt Saksamaal ja Austrias. Iseloomulik kodanlik-hubane, tagasihoidlik eluhoiak. 22
Siirdevormiline laul hakkas kujunema arvatavasti 18. sajandil. 19. sajandi jooksul mindi vanemalt rahvalaulult üle uuemale, seejuures püsis ka siirdevormiline laul kõrvuti uuema riimilise lauluga. Siirdevormiline laul tekkis osalt mugandustena naaberrahvaste laulude põhjal, osalt nende eeskujul regilaulust. Näiteks sisaldab siirdevormilise "Väravamängu" tekst regivärsi ridu, kuid igast värsireast moodustatakse refrääni abil kahe- kuni neljarealine salm. Mis te siin seisate? Joone, kroone, kuldsed väravad. Siirdevormilise laulu viisid on lähedased uuematele regiviisidele, riimilise laulu viisidele ja pillilugudele. Võrreldes uuema riimilise laulu viisidega, on siirdevormilised viisid lühemad ja kitsama heliulatusega. Need ei tarvitse alati olla laenatud, vaid võivad olla arenenud kohalikest vanematest viisidest. Lõuna-Eesti viisid on sageli minoorse iseloomuga ja mitmesuguste refräänidega
Sünekdohk valitakse kitsam tunnus: sõin taldriku suppi Personifikatsioon- isikustamine: maa tukub Allegooria mõistu jutt. Pikem teos: Piibel Perifraas ümber ütlemine sõnadega: loomade kuningas, ladina kõõk- aptek Eufenism peite sõna, usundiga seotud: metsa kutsu Värsjalg värsi algüksus, kus vahelduvad rõhud või rõhuta silbid või pkkad ja lühikesed silbid Trohheus kõige levinum värsijalg. - # - u. Tere, laine, mere laine Stroof luuletuse salm 2 värss 3 värss 4 lik värss- kvanträän Riimid jagunevad sammiti mitmeti. On algriim. Siis algus, sise ja lõpp riim Hääliku koostise järgi: a) Häis e puhasriim b) Homonüüm riim. Jõin teed mõõda teed c) Ebatäpne riim. Hiina, piinad d) Konsonant riim. Rinda, randa e) Liit r. Too mind roolind f) Siirt riim
Friedrich Gottlieb Klopstock (1724-1803) Skandinaavias oluline, mõjutanud ka Eesti luuletamist. Eesmärk luua suur eetiline suurteos Jeesus Kristusest, religioosne eepos ,,Messiad", pikemaajaline projekt (1748-1773), eeskujuks Milton (,,Paradise Lost") nt mingil määral (sarnasus väline). Pietism saksa kultuuris on väga levinud, sajandi teisel poolel väga sentimentaalne, nõretav. Järgib evangeeliumi teksti, kuid mitte ainult sündmusi. Eriti kuulsaks sai esimene salm. Sellega seoses oli ka vastuolusid. 50ndatel viibis pikalt Skandinaavias. Olulisem on lüürika tema pärandis. Lemmikzanriks ood (loodusele, moraalsetel teemade jms). Saksamaal ei ole nii suurt rolli aristokraatial, ei teki ka kolmanda seisuse küsimust, kolmas seisus ollaksegi (kodanlus on hammaste vahel romantikutel). Klopstock on tähtis autor, mõjutanud ka näiteks Goethet (,,Noore Wertheri kannatustes" loevad Werther ja Lotte koos üht tema oodi). Tormi ja tungi liikumine
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
