mis on ainulaadne Põhja-Euroopas. Nõo Püha Laurentsiuse kirik on kirik Tartu maakonnas Nõo vallas Nõos. Kirik ehitati 13. sajandi lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna. Linnused saab eraldada kolme põhitüüpi: 1)neemiklinnus- Müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana Näiteks: Kaeva linnus, Rõuge linnamägi 2) tornlinnus- Sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. Külmrelvade ajastul oli soodsaim kaitsesuund ülevalt alla ja kivist torn võis kaitsta edukalt suure hulga vaenlaste vastu. Näiteks Vao tornlinnus ja Kiiu torn. 3) kastell-linnus Oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Selline oli esialgne, mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, samuti Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnuse algvorm. 4) konvendihoone 14. Saj valitsevaks saanud korrapärane linnusetüüp.
Kääpa Sotsiaalkeskus Kääpa Võru side Kääpa Võru side 434,61 MTÜ Antsla Tervisekeskus Kooli tee 12 Kooli tee 12 482 499 Külaoru küla, Külaoru küla, OÜ Vastseliina Hooldekodu Vastseliina Vastseliina 495,98 - 544,58 Sänna mnt 4, Sänna mnt 4, Rõuge Hooldekodu Rõuge Rõuge 455.70 - 515.62 Sõmerpalu Hooldekodu Järvere Järvere 402,66 - 479,35 Tabel . Hoolekandeasutused maakonniti 2011. aasta seisuga Nagu selgub tabelist 2, siis on enamus hooldekodudest kohalikule omavalitsusele kuuluvad, sellest tulenevalt ka nende madalam hind. Kulud katab ülejäänud mahus omavalitsus oma eelarvest. See on ka peamine konkurentsipuudus antud ettevõttel. Hind võib kujuneda konkurentsivõimetuks
Läänemere rannikul asuva Eestiga on LääneEuroopas samal laiusel KeskRootsi ja Sotimaa põhjatipp. PõhjaAmeerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m). Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu ja LõunaEestis. Lääne ja KeskEestis on seevastu suuri maaalasid, kus pole ühtegi järve. Saared Eesti saared on Eesti territooriumil asetsevad saared. Eestis on kokku ligikaudu 1520 saart. Suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa. Metsad Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile
taastetüübile. Rahvaarv kasvas 19. sajandil usu kogudustele 1832. aastal antud uue kiriku jõudsalt, kasvutempo sajandi lõpupoolel seaduse alusel. (Eesti elanikest oli 1881. aastal mõnevõrra aeglustus, täiesti uued nähtu luterlasi 86,9%.) Karula Rõuge r^nnnrK^/7/ 19. sajandi keskpaiku astuti rida olulisi inglased, prantslased, norralased, taanlased, samme ka riikliku statistilise arvestuse hollandlased, itaallased, kreeklased, tšehhid, korralduses. Venemaa Siseministeeriumi ungarlased, tatarlased, armeenlased, mustla
Kool Kooliõpilased Vabadussõjas Koostaja:... Juhendaja:... 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Tallinna koolipoisid 3 Tartu koolipoisid 4 Võru koolipoisid 5 Vabadussõjas langenud 6 Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6 Kasutaud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuariniNõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda Hoolimata tugevast venestuspoliitikast enne Esimest Maailmasõda ja sõja ajal, valitses eesti õppiva noorsoo hulgas, nii keskkoolides kui Tartu Ülikoolis tugev rahvuslik vaim. Paljudes gümnaasiumides ja teistes õppeasutustes tekkisid illegaalsed põrandaalused õpilasorgan...
Pronks. Karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), maaviljelus (nisu, oder, hernes, uba lina, hirss), küttimine, kalapüük, metall esemete valmistamine. Kaubandussidemed Kesk-Rootsi, Ojamaa, Edela-Soome (merevaik, karusnahad) Kindlustatud asualad, Saaremaa. 6. Linnuste tüübid: Mägilinnused – igast küljest looduslikult kaitstud künkal paiknev linnus. N: Otepää. Neemiklinnused – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. N: Rõuge linnamägi. Kalevipoja sängi tüüpi – rajati voorele. N: Põhja – Tartumaal Alatskivil. Ringvall linnus – ümber linnuse rajati kõrge vall. N: Saaremaal. 7. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile. 8. Külade tüübid: sumbkülad (kõik üksteise otsas) hajaküla (juhuslikult suhteliselt eraldi talud) ridaküla (majad reas) 9. Muinas-Eesti haldusjaotus. Tunda kaarti. 8 suuremat maakonda, 45 kihelkonda (13saj): Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa,
Antropogenees:inimese kujunemise lugu. austrolopiteekused-elasid 5milj aastat tgsi, kõndisid kahel jalal. Homo habilis- elasid 2,5milj a tgsi, oskas valmistada tööriistu. Homo erectus-2-0,5milj a tgsi, tööriistu kasutada, tuld teha, püstine inimene. neandertallane-250000- 3000a, kõnevõime, küttimine, mattis surnuid, eluaset tegi. Homo sapiens-200000a tgsi küttida, rääkida, tuld teha, võimeline õppima, oskab valmistada tööriistu. Paleoantropoloogia- uurib inimese fossiilseid jäänuseid.Arheoloogia-uurimisobjektiks peamiselt maapõues säilivad muistised. Jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks:kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Ajaloolased jaotavad ajaloo kõigepealt pikaks esiajaks, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks: vanaaeg, keskaeg uusaeg. KIVIAEG-jaguneb 3ks:vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine e mesoliitikum, noorem kiviaeg e neoliitikum. Kunda Kultuur-asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Po...
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre. Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on umbes 70 000 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis. Võru keel ehk võro kiil on paljudele võrokestele veel tänagi omavahelise suhtlemise keeleks, milles mõistetakse üksteist paremini kui kirjakeeles ja mille pruukimine tähendab usaldust, annab suhtlusele koduse, vahenditu ja eluterve alatooni. Keelemehedki peavad võru murret, nagu tema staatus täna on, omaette keeleks
· Valma (Võrtsjärve · Jõelähtme, Tallinna · Salme, Saaremaal ääres) lähistel (kivikrstkalmed) · Lihula · Ardu kalme Harjumaal · Soontagana · Rõuge Muutused Kalastus, küttimine, korils, Põlluharimise ja Põlispõllundus (kolme inimeste keraamika. Algeline karjakasvatuse areng välja süsteem, väetamine). tegevusalades loomakasvatus ja (alepõllundus). Käsitöö ja Soorauamaak, sepandus, maaharimine (kiviaja kaubanduse teke (üle mere, kaupmeeste ja käsitööliste
Osula Põhikool LINA- JA KANEPI- KIUD SAADAKSE VASTAVATE TAIMEDE VARTEST Referaat Koostaja: Pille Villakov 9. klass Osula 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 3 1.LINA.................................................................................................................................................... 4 1.1. LINA AJALUGU EESTIS.................................................................................................................... 5 1.2. LINA LEVIK JA KASVUKOHT...........................................................
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
Sissejuhatus Metsa taga soos, põõsas, pilliroos väike linnupesa. Linnu ema, isa Sulle ehitanud, kõrred kokku kandnud, munad sisse pannud. Kogu loomariigis on just linnud need, kes inimese tähelepanu kõige enam köidavad. Lindude kaunis laul, värvilised sulekuued, lendamine ja nobe tegutsemine elustavad loodust. Paljude lindude elupaigaks on metsad, pargid ja aiad. Tihaselised Tihaste suguseltslastel on palju ühiseid jooni. Kõik liigid häälitsevad peenikest ja puhast "sii-sii-sii'd" või "tii-tii-tii'd". Neile kõigile meeldib nii liha kui taimetoit. Tihaseid hakkab suuremal arvul nägema talve hakul, kui külm ja näljanäpistus neid elumajade juurde ajab. Kui tihane sügisel välja tuleb, saab külma ja tuisku. Tihane on tuntud ja armastatud oma südiduse poolest. Ei nad hooli külmast ega lumest. Rasvatihaste seltsis võib näha musttihaseid, põhjatihaseid, ...
..mida tuli veel enne sepistamist mitu korda töödelda. Rahutud aastasajad §4 Linnuste rajamise eripärad: Mägilinnus...üksikutel/igast küljest kaitsud küngastel(nt.Otepääl)/valiti orust kerkiv ligi 30m kõrgune kaheastmeline küngas/linnus paiknes lõunapoolsemal kõrgeml osal ja madalamal astangul oli asula... Neemiklinnus...mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal/kahest küljest ühest otsast hästi kitstud - teisele otsale rajati kunstlik vall(nt. Rõuge linnamägi) Linnamäed...Mägi-ja Neemiklinnused/enamlevinud kogu Eesti mandril v.a. Lääne- Eesti. Kalevipoja säng tüüpi linnus...voortel,kõrgemal keskosal/külgedelt hästi kaitstud/vallid.ning.kraavid tuli rajada otstele/meenutab kõrgete otstega voodit/levinud Põhja-Tartumaal nt. Alatskivi(otsavallid peaaegu 2m kõrgused) Ringvall-linnus (maalinn)...kõrge kunstlik vall ümber terve linnuseõue/võimsaimad rajati Saaremaal ja Lääne-Eestis..
nagu teisi tavandilaule, mõnikord võib-olla ka üksi. Jaanilauludes esinevad tavaliselt vanemad kalendrilaulude rühmaviisid, kohati leidub ühisjooni samal pühal kasutatud kiigeviisidega. Lõuna-Eesti laulude juurde kuulub refrään, mida vastavalt piirkonnale lauldakse üks (näit 'jaanika' Mulgimaal) või kaks korda (näit 'jaaniku, jaaniku' vms Kesk-Eestis ja mujal Lõuna-Eestis). Eesti kagupoolsetel aladel Läti piiri ääres, eriti Hargla ja Rõuge kihelkonnas esineb suurem läti liigo-viiside mõju, refrääniks ongi sealt laenatud liigo, liigu vms. Tuntud on sanditamislauludega ühine viis, mis pärineb Läti liigo- lauludest. Tõusva suunaga refrääni muudab meloodiliseks see, et ühesõnalise refräänsõna silpe jaotatakse paljude nootide vahel, libisedes ühelt noodilt teisele. Jaanitulel lauldi juba 19. sajandil palju uuemaid laule, ringmängulaule ja igasuguseid parajasti populaarseid viise
Eesti ja Venemaa enne 1905 1905 Eestis ja Venemaal Eesti ja Venemaa I maailmasõjas Aasta 1917 Venemaa kodusõda Eesti iseseisvumine Vabadussõda · Eesti ajaloo õpik lk 7-39 · Lähiajaloo õpik lk 19-25, 55-59, 66-71 Kordamine ajaloo kontrolltööks See, mida juba teate Eestist · 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine pessimism · Venestamissurve väheneb uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad, keskenduvad rohkem kultuurile jne. (nende eestvedaja Jaan Tõnisson/ Postimees), Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võ...
August Jansen Tallinn 2009 Maailmale üsna vähetuntud, kuid kodumaale asendamatu kunstnik, August Jansen, on mõjutanud Eesti kunstiarengut. Oma loomingut on ta viljelenud ligi pool sajandit. Töötanud erinevatel võimuperioodidel, sealhulgas nii tsaariajal, eesti kodanliku võimu perioodil ja nõugogude ajal. Siiski ei piirdu August Janseni töö vaid kunstiga. Ta on olnud ka hinnatud pedagoog ning kunstiorganisaator. Olles õpetanud paljusid eesti maalijaid ei saa August Jansenist mööda vaadata. August Janseni suguvõsa on pärit Pärnumaalt. Enge vallas sündis 1835. aastal talupidaja perekonnas kunstniku isa Jaan Jansen. Väga avatud silmaringiga mehena, paistsid talle silma sotsiaalsed vastuolnud. Ta osales aktiivselt poliitilistel võitlustes saksa mõisnike vastu. Jansenite peres oli kokku kolm tütart ning üks poeg. Sünninimega August Robert Jansen sündis 6. oktoobril 1881. aastal. Juba varasest east on August Janseni s...
Eesti Vabadussõja algus 28.november 1918 .a.algas Eesti Vabadussõda.Mitme tunni vältel löödi enamlaste rünnakuid Narvale edukalt tagasi,kuid kui sakslased hakkasid positsioonidelt lahkuma,siis olid ka Eesti üksused sunnitud ülekaalukate jõudude eest taganema .Järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi,Kunda,Rakvere,Tapa ja Aegviidu Põhja Eestis ning Võru,Valga,Tartu,Tõrva ja Mõisaküla Lõuna Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses,otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises ning meeste madalas võitlusmoraalis.Inimesed tuntsid sõjatüdimust ega uskunud et väike Eesti suudaks võidelda hiiglasliku Venemaaga. Eesti Töörahva Kommuun Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased . Kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun,mis kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavat osak...
MUINASAEG 1. Millal lõppes jääaeg ja milline oli jääaja mõju maastikule? Vastus. 11 000 eKr. Loode-Eestis on maapind tõusnud ja juba üle 100 meetri ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi mõne mm haaval aastas. Voored Kesk-Eestis, suured rändrahnud, Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna paljastamine, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku, järved ja sügavate orgudega jõed. X aastatuhande keskpaiku eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi. Ühendus ookeaniga langetas Läänemere pinda umbakudu 25 m võrra. Eesti pindala suurenes. 2.Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks? Vastus. Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades umbes 9000 eKr kuni 13. sajandini. 3.Millisteks perioodideks jagatakse muinasaeg( nii kivi- kui ka metalliaeg) ? Vastus. Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ...
§9. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917 veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena tsaar Nikolai II loobus troonist ning võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. 2. märtsil arenes tööseisakutest tehastes ülelinnaline streik ja miiting Uuel turul. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja valvurid, vangid vabastati. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtuid. Öösel jätkusid tulekahjud. Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati ...
TARTU ÜLIKOOL Geograafia osakond JÕKSI JÄRV Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Üliõpilane: Kadri Saia Rakendushüdrobioloogia II Kursus EMÜ Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. ALGANDMED.........................................................................................................4 2. TULEMUSED..........................................................................................................5 3. ANALÜÜS...............................................................................................................9 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 11 KASUTATUD KIRJANDUS..............
Kuivanud puud ja väsa suudati pälema ning tuhk aegi ühtlaselt laiali. Tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Hiljem tekkisid ka põlispollud. Maad kunti algelise adraga. KESKMINE RAUAAEG (450-850 AD) Rohkesti on teada keskmise rauaaja peitleide - relvade, tööriistade ja ehete (sealhulgas ka väärismetallist) kogumeid. Enamik leide on saadud linnustest ja asulatest, sealhulgas peaaegu täielikult läbi uuritud Rõuge linnuselt ja ulatuslikult kaevatud asulakohalt selle linnuse lähedal. Mõnevõrra on esemeid kalmetest ja peitleidudest ning on ka üksik- ja juhuleide. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, erinevaid raudnuge, sirpe ja vikateid, naaskleid, pintsette, kääre ja õmblusnõelu, sarvkamm, jms. Relvadest on saadud odaotsi, nooleotsi, mõõku, võitlusnuge ja kilpide osi (kuplaid, käepidemeid, naaste)
Asutusüksuse piirid ja skeem käesoleval hetkel Meegomäe küla piirneb põhjast Võru linnaga, lõunast Puiga külaga, idast Kose alevikuga ja läänest Raudsepa külaga. (Kupits Halduspiiride kaardiserver). Joonis 2. Meegomäe küla piirid praegusel hetkel. Allikas: google map Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse 1917.a. oli Meegomäe küla Saksa nimeks Kasseritz ning Eesti nimeks Vana-Kasaritsa. Kihelkonnaks oli Rõuge, Maakonnaks Võru ning Kubermanguks Liivimaa. Meegomäe on eraldatud Vastseliinast 1588 ja 1592.a. vahel. Alale jääb Vana-Kasaritsa riigimõis. Küla ümber oli okasmets ja paar talu, põllumaad. Aastatel 1922-1959 oli küla nimeks Kasaritsa ning maakonnaks Võru. 1979.a. oli rajooniks Võru ning 1989.a. Võrumaa. 2004.a. on nimeks Meegomäe küla, vallaks Võru ja Maakonnaks on Võrumaa. (Kupits Halduspiiride kaardiserver). Joonis 3
- Tegemist on aadressikoha (s.o tänava, mnt, pst, väljaku vms nimega): Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Punane väljak, Raekoja plats - Nimetuumaks on käänduv omadus: Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist), Kollane jõgi, Suur väin - Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Wrangeli mäed • Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam • Märkus: Anne turg- Anneturu apteek Uus turg- Uueturu tänav Pikk jalg- Pikajala kohvik • Ka liigisõna maa kirjutatakse harilikult kokku: Novgorodimaa, Prantsusmaa, Saksamaa • Märkus:Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Banksi maa • Märkus:Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast
kaubanduskeskuseks oli Tallinn ja mõjutusi andis ka kiiresti areneva Peterburi lähedus. Lõuna-Eesti jäi sel ajaperioodil Liivimaa kubermangu, mille keskuseks oli Riia. Lõuna-Eesti Lõuna-Eesti piirkonda kuulub 34 kihelkonda: Hargla, Helme, Kambja, Kanepi, Karula, Kodavere, Kolga-Jaani, Kursi, Kõpu, Laiuse, Maarja- Magdaleena, Nõo, Otepää, Paistu, Palamuse, Pilistvere, Puhja, Põltsamaa, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Setumaa, Suure-Jaani, Tartu-Maarja, Tarvastu, Torma, Urvaste, Vastseliina, Viljandi, Võnnu ja Äksi. Talupojarõivastuses püsisid vanad rõivavormid, kuigi rahvariided ise olid ka Lõuna-Eesti siseselt küllaltki erinevad, siis 18. sajandil hakkas kohanema kahar seelik, algul ühevärviline, hiljem pikitriibuline, mis sai üldiseks 19. sajandil. Naised kandsid villaseid või linaseid piklikust kangalaiast õlgkatteid 19
549119 24548 Mõniste vald 20719 8400008-1Ahimäe 58.20836025.621011 20719 Karksi vald 93408 8400007-1Ahimäe 58.20887925.621562 93408 Karksi vald 20718 8400006-1Ahimäe 58.20938825.621365 20718 Viljandi vald 5142 22101-1 Ahisilla 59.19433325.185361 5142 Kose vald 5141 22102-1 Ahisilla 59.19510325.185152 5141 Kose vald 134982 8600865-1Ahitsa 57.75836626.839672 134982 Rõngu vald 134846 8600864-1Ahitsa 57.75842526.839423 134846 Rõuge vald 28316 6500007-1Ahja 58.20733427.074293 28316 Ahja vald 5546 34401-1 Ahju 59.61362425.774736 5546 Kuusalu vald 5547 34402-1 Ahju 59.61337225.774811 5547 Kuusalu vald 25118 8400009-1Ahjupera 58.55229125.945328 25118 Kolga-Jaani vald 25119 8400010-1Ahjupera 58.55261525.945207 25119 Kolga-Jaani vald 28990 5700003-1Ahli 58.85497323.535581 28990 Ridala vald 28831 4400011-1Ahtme güm59.32356927.429653 28831 Kohtla-Järve linn
21. Mere- ja suurjärvetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Estuaar on mere poolt üleujutatud jõe suudmeosa. Laguun on looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin. 22. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) Hilisemate setetega kaetud, aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud. Nt Rõuge ürgorg. 23. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 24. Mis on kaljuvoor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Kaljuvoor on mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi ning Kessulaid Suures väinas. 25
veevahetuse intensiivsusest. Temperatuurimuutused järvedel on märkimisväärsemad mais ja oktoobris (kiire soojenemine ja kiire jahtumine). Tugevam temperatuuri kihistus esineb sügavamates ja väiksemates järvedes, eriti metsajärvedes ning vähese läbipaistvusega järvedes. Vesi seguneb järvedes täielikult 2 korda aastas. Eestis on avastatud ka täielikult segunemata veega ehk meromiktseid järvi, kus sügavamates veekihtides täielikku segunemist ei toimu, näiteks Rõuge Kaussjärves ja Koosaste Linajärves. Eesti väikejärvedel tekib püsiv jääkate harilikult novembris, suurematel detsembris ning jääkate sulab aprillis. Kõige paksem on jää märtsis. Vee värvus varieerub rohekassinisest kuna punakaspruuni ja tumepruunini. Enamiku järvede vesi on kollakasroheline või rohekaskollane. Suvel on vesi rohekame tooniga, ülejäänud aastaaegadel valdavad kollased ja pruunid toonid. Järvede vesi on tavaliselt väikese läbipaistvusega, eriti suvel
Sissejuhatus Vanimat ajastut nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. See ajajärk kestis Eestimaal esimeste inimeste saabumisest 13. sajandi alguseni. Esimesed teadaolevad inimasutused tekkisid Eestis 8. aastatuhandel e.Kr. Seega oli muinasaeg väga pikk aeg, üle üheksa aastatuhande. Muinasaeg jagatakse peamiste tööriistade materjali järgi kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e.Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma. Pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarelt leitud sirpi. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg jagatak...
Turismi otsene, kaudne ja indutseeritud tulu- reklaam, reisi kestuse suurendamine, suurendada turistide arvu, kohaliku toodangu müük( käsitöö, sepatöö, toit, puutöö), turistidele mõeldud kauplused( neile suunatud), koostöö. 11.=12. 12. Turismipakettide liigid- Loodusturism(Matkarada Soomaal, linnud+fotograafia); Sporditurism( Kanuumatk Soomaal, Mulgiheinamaal; Suusatamine); Haridusturism( Koolitus laager TORE); Kultuuriturism(Piusa koopad, Suur-Munamägi, Taevaskoda, Rõuge Suurjärv); Seiklusturism( Paintball, ratsutamine, jahindus); Terviseturism( vabaõhk+ sport); Rekreatsiooniturism e vabaaeg( Festivalid, bändid, teemaõhtud). 13. Erinevate transpordiliikide poolt tekitatav kahju keskkonnale- Lennuk- kõige saastvam, kütust on vaja lisaks edasiliikumisele ka õhkutõusmiseks, õhuspüsimiseks ja ka maandumiseks, lennujaamad, stardi-ja maandumisrajad. Sõiduauto,Reisibuss- väga vähe reisijaid, suur kütusekulu ja ka tee-ehituse kulud. Rong-
Veb.rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused.=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Am...
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks. Linnamägede tüübid: Mägilinnus (Näiteks: Otepää); neemiklinnus (Näiteks: Rõuge); kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi). Läänemaal ja Saarema...
Es saa Annel nilutus, es saa pinil kinni peetus. Panni Annel sõrmi pitten, pinil pikkä nõnna pitten. Ann läts nulka nuutsati, pini perrä piitsati. Triu, Triu, Triu! Rõuge. H I 2, 607 (1). 1889. B: Tekst on tervikuna pulmalaul. Tüüp 2672 Teie nutt, meie naer [Pulmalaulud - Mõrsja lahkumine vanematekodunt]: Ära võttem', ära võisim', "Ära võtti, ära võtti, ära võttime võitegije, Refr: kaske!
N: Haanja all aluspõhjaline kõrgendik +160m aluspõhjalised kõrgendikud irdjääväljade moodustumine künklik reljeef paks settelasund Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg • Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. • Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) • P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m ! Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks:
Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane....
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres...
- Kõlbelisus, haridus HERNHUUTLUS - Pietism haritud teoloogide pärusmaa, pietistlikud ideed rahva sekka vennastekoguduse liikumistega ehk hernhuutlaste liikumise kaudu - Saksa rändkäsitööliste kaudu Eestisse 1730 - Propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust - Võideldi sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus - Tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel - Rõuge talupoeg Tallima Paap mõisniku võim on kuradist ja sellele ei tule alluda - Omaette kogudused, jutlustajad valiti ise, lageda taeva all, ka palvemajad RATSIONALISM - Suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse - Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine - Jutlused pakkusid kasulikke teadmiseid ja tarku nõuandeid - Uudne ühiskonnakäsitlus kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust (pärisorjus) - Eisen von Schwarzenberg (Torma pastor)
rannalõugas (laguun) toitelisus: vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid leidub: Mullutu ja Oesaare laht iseloomulikud liigid: kare kaisel, kamm-penikeel osatähtsus: 1,4% Eesti järved. Suuremad järved: Peipsi – Euroopas suuruselt 4.järv Narva veehoidla Võrtsjärv Sügavaimad järved: Rõuge suurjärv 38m Palkna järv 32m Udsu järv 30m Järvede liigitus tekke järgi: voortevahelised järved pikad ja kitsad paljud on soostunud kallastega kinni kasvamas (nt Soitsjärves ulatub mudakihi paksus ligi 15m) tundumad järved Saadjärv ja Pikkjärv. moreenküngaste vahelistes lohkudes ja nõgudes paiknevad järved enamik Eesti kaunimaid järvi, millesse toovad vett arvukad väikesed ojad
Uthna Põhikool Raimo Holm Kapsaliblikas ja kapsas referaat Uhtna Põhikool Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKUD PUTUKAD (vähid, krabid, langust) (ämblikulaadsed) (liblikad, mardikad, ristämblik kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts ...
täpsusega 0,1 m. Vees lahustunud hapniku kontsentratsioon ja vee temperatuur mõõdeti termooksimeetriga. Vee pH määrati elektomeetriliselt, mõõtmise absoluutviga oli 0,05 pH. Kollane aine (KOL) määrati fotomeetriliselt. TULEMUSED Tabel 2. Väikejärvede tüübid Järve nimi Tüüp Nohipalu Mustjärv IV Nohipalu Valgjärv V 4 Pühajärv III Rõuge Suurjärv III Suurlaht VIII Uljaste järv V Viitna Pikkjärv V Ähijärv II Mutsina II Õisu II Tõhela II Jõksi III Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II Lahepera II Keeri II Ermistu II
Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni ja vaatlustulemuste edastamine teistele. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Elva, Amme ja Ahja jõed. Võhandu jõe tähtsamad parempoolsed lisajõed on Sillaotsa jõgi, Rõuge jõgi,Koreli oja, Iskna jõgi ja Mädajõgi. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku. Kaitseala 38-st paljandist on suuremad ja maalilisemad Põdramüür (16,2 m kõrge),Viira veskimüür (16,5 m), Sõjatare, Kalmate müür ja
Otepääl /valiti madalast orust üleskerkiv ligi 30 meetri kõrgune kaheastmeline küngas). Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula. · Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele seljaku poolsele otsale rajati kunstlike vall. Pealt vaates meenutavad nad enamasti kumerate külgedega kolmnurki. Üks tuntuim Rõuge linnamägi. · Kalevipoja sängi tüüpi-rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale, kuna külgedelt olid nad looduslikult hästi kaitstud, siis vallid ja kraavid tuli rajada vaid otstele. Levinud esmajones Põhja- Tartumaal. Üheks tuntumaks on Alatskivi Kalevipoja sang. · Ringvall-Linnused- isel ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamaid püstitati
Joaveski Loobu 300 Kunda Kunda 400 Tudulinna Pungerja 150 Väike-Kamari Põltsamaa 200 Kakkoveski Aiju 18 Raudsilla Ora 5 Rõuge Rõuge 10 Linnaveski Tarvastu 15 Hellenurme Elva 36 Koseveski Kääpa 40 Oruveski Aiju 18 Leevi Võhandu 25 Linnamäe Jägala 1200
aastal õhku. Põhjasõja lahingud · Pühajõe lahing 26. november 1700, Rootsi kalendri järgi 16. november 1700 · Narva lahing (30. (19.) november 1700, Rootsi kalendri järgi 20. november 1700) · Reinbecki lahing (1700) · Spilve lahing (19. (8.) juuli 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juuli 1701) · Räpina-Lokuta lahing (Rappin) 4. august 1701 · Vastse-Kasaritsa lahing (Neu-Kasseritz) 5. september 1701 · Rõuge lahing (Rauge) (15. september 1701, Rootsi kalendri järgi 5. september 1701) · Erastvere lahing 9. jaanuar 1702 (29. detsember 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsember 1701) · Kliszówi lahing 9. juuli 1702 · Hummuli lahing (29. (18.) juuli 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juuli 1702) · Pultuski lahing 21. aprill 1703 · Saladeni lahing 19. märts 1703 · Kastre lahing 14. mai 1704 · Narva lahing, 10. juuli 27. august 1704
Nt: Vaikne ookean(Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist); Must meri (Musta merre, Mustalt merelt); Valge meri, Väike Emajõgi, Vaikne järv. 5. ...lahku, kui tegemist on selge sekundaarnimega(teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega). Nt: Pärnu jõgi, Soome laht, Jaapani meri, India ookean, Põlva maakond, Kopli rand. 6.Lahku kirj. kohanime omakorda täpsustav kohanimi. Väljaarvatud: Anne turg --- Anneturu apteek. Nt: Rõuge Suurjärv, Virtsu Vanasadam. Uus turg --- Uueturu tänav. Pikk jalg --- Pikajala kohvik. Linda kivi --- Lindakivi kultuurikeskus. 7.Liigisõna "maa" kirjutatakse tavaliselt nimetuumaga kokku. 7.1
Algul puudusid õpperaamatud ja vahendid. Ei leidunud ka küllaldaselt vilunud õppejõude. Üldiselt jälgiti vene lipnikekoolide õppetöö põhimõtteid. Koolipoiste osavõtt lahingutest Vabadussõjas osalenud õpilane Herbert Leeman Kalevi Malevast on öelnud: ,,Iga ärksam isamaa poeg katsus nüüd kaasa aidata, et rahvast ja riiki päästa võõrvõimu alt." Vabadussõja esimese lahingu lõunarindel lõidki 5. detsembril 1918 Rõuge kihelkonnas Nõnova juures Võru nokatsmütsis gümnasistid ja 3. polgu ohvitserid Võru katseliidu rajaja FriedrichVeermanni juhtimisel. See ei olnud ainus kord, kui koolipoisid mehe eest väljas olid. 1918. aasta novembri lõpuks, kui sõjaline olukord meile Narvas ähvardavaks muutus, saadeti Tallinnast teiste hulgas ka 81 kooliõpilast. Jõudnud Narva 28. novembril, tegid nad kaasa ka sel päeval puhkenud lahingul. Just
tekkinud vanade järvede asemele. Vällamäel on mõõdetud turba rekordpaksus – 16,7 m. Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef: paksu moreenkattega mõhnad ja fluvi- ja limnoglatsiaalsed mõhnad (1/3 on mõhnastikud ja servaaladel on lainjad orgudega liigestatud moreentasandikud ning sandurid ja jääpaisjärveliivikud). Kõrgustiku keskosast lähtuvad radiaalselt jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org (ürgorud asuvad kõrgustiku servaaladel). Haanja kõrgustik nagu Pandivere kõrgustik, on veelahkmeala: siit algavad Piusa, Pedetsi, Koiva, Pärlijõgi... Otepää kõrgustik – künklik, kuhjeline saarkõrgustik. Samuti keeruka geoloogilise ehitusega nagu Haanjagi. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi – 217 m. Kõrgustiku ida ja lääneosa lahutab Pühajärve nõgu, kus paikneb samanimeline järv
Veebruarirevolutsioon -1917 veebruaris puhkesid Petrogradis massilised rahutused, mis kasvasid üle revolutsiooniks. -Tsaar Nikolai II loobus oma troonist, ja võim läks üle Ajutisele Valitusele. -Tallinnasse jõudsid rahutused märtsis, kus elas suur hulk vene töölisi. 2.märtsil arenes ülelinnaline treik, kus Punaste lippude all vabastati kõik poliitilised vangid. Rahutused laienesid kõikdesse suurematesse linnadesse, kus asus palju vene töölisi. Väiksetes maakohtades teadvustati revolutsiooni toimumist alles 10.märtsil, mil tähistati vabaduse ja revolutsiooniohvrite mälestuspüha. -Korratused linnades likvideeriti kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus määras kubermangudesse Kubermangukomissarid. Eestimaa Kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea, eestlasest advokaat Jaan Poska. - Tegevust alustas miilits Autonoomia -Eesti rahvulikud jõud kasutasid hetke vajalike reformide teostuseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koossei...
Vennapoeg Marek mängib jalgpalli. 9 Millega Te lapsepõlves tegelesite? Maal kasvanuna, suvel mängisime jalgpalli, võrkpalli, maahokit, ujusime, sõitsime palju jalgratastega, tegme koduseid aiatöid. Talvel suusatasime, mängisime hokit, Rõuges tegime hüppemäe ja hüppasime suuskadega. Kus koolis Te õppisite? Erinevates elukohtades ka erinevad koolid. Olulisematena: 1967 lõpetasin Rõuge Põhikooli, 1970 Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja 1974 Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna. Kui hästi Teil koolis õppetöös läks? Õppetöös läks niimoodi, et kõik asjad said tehtud ja koolid lõpetatud. Kes oli Teie kehalise kasvatuse õpetaja/õpetajad? Vello Elerand, Karin Laine ja Tiit Aru. Eesti spordis tuntud inimesed Kui tihti toimusid kehalise kasvatuse tunnid ja kui populaarne see õpilaste seas oli? Mõned korrad nädalas, täpselt ei mäleta
SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
